Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Fenomenoloogia õendushetk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õendushetk, patsient, fenomenoloogia, tunnet, arusaamise, lähedane, abistamine, toetamineKodune töö fenomenoloogias. Edita Moks OTS17/5 Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab samas ka selle, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi haigust. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Et haigusele hinnangut anda, on vaja olla patsiendi juures ning olla pigem haigele toeks. Mis iseloomustab „õendushetke”? Tooge näiteid.
FENOMENOLOOGIA SEMINARITÖÖ Õendushetk 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista „õendushetke”? Fenomenoloogia on minu arvates tõenäoliselt parim meetod õendushetke uurimiseks. Fenomenoloogiline lähenemine aitab mõista patsienti kui mitte lihtsalt füüsilist objekti, vaid kui inimest tervikuna. See kehtib ka õendushetke käsitledes – reageeritakse intuitiivselt mingis konkreetses olukorras, vaadeldes patsienti ja tema haigust tervikuna. Fenomenoloogia aitab mõista õendushetke kui sügavat intuitiivset arusaamist sellest, mida patsient antud hetkel
1.vastus Fenomenoloogia aitab mõista „õendushetke“ nii, et on vaja jälgida mis on, ilma „ahhaa“ effektita. See määrab ka nii, kui hästi õde teab ja mõistab patsiendi „haigusemaailma“. Samuti patsienti jaoks on oluline mõista, et tema haigus – on tema eluviisi haigus. Ei saa hinnangut anda, on vaja olla patsiendiga, on vaja ülal hoida teda. 2.vastus. Õendushetke iseloomustab valmisolekut olla patsientide lähedal. Näiteks „arusaamise hetk“. Patsient Bob oli kaelaluumurruga neurokirurgilises osakonnas. Õde ütles „kui ma lähen kohvi tooma, siis hakkan hüüdma teie jaoks“. Või teine näide. „Puudutuse hetk”. Oli selline olukord, et õde kuulas vanamemme läbi ja pärast seda võttis teda käed kätte. Või veel „juuresoleku hetk“. Ühel naisel suri isa, õde kuulis karjet, pärast seda võttis salvrätti ja läks rääkida naisega. Õde hoiab naist ja proovib rahustada teda. 3.vastus
- - Florence Nightingale Teooria paneb rõhu patsiendi heaolule ja tervisele ka peale haiglast välja saamist; Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virginia A. ''Vajamise teooria vajadusi; KESKKOND: patsient ja tema pere on üks tervik, ühiskonna mõju peab Henderson ehk Need theory'' olema minimaalne; TERVIS: terve, kui saab hakkama 14 põhivajadusega.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ4-6 Milana Brattsik MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE VAJADUS JA VÕIMALUSED Seminaritöö õppeaines Vaimse tervise õendus Kohtla-Järve 2010 SISUKORD 3. ÕENDUSABI DEMENTSUSEGA PATSIENTIDE PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL VÕIMALUSED................................................................................... 11 3.1 Õendusabi koduõenduses...........................
keskkonna loomine. (Valler 2011: 15). ,,Õendusele on omane austada inimõigusi, sealhulgas kultuurilisi õigusi, elu- ja valikute õigust, õigust väärikusele ja õiglasele kohtlemisele. Õendusabi on lugupidav, olenemata inimese vanusest, nahavärvusest, usutunnistusest, kultuurist, puudest või haigusest, soost, seksuaalsest suundumusest, kodakondsusest, poliitilistest vaadetest, rassist või sotsiaalsest staatusest." (Rahvusvahelise Õdede... 2006: 2). Iga patsient on sattunud tervishoiusüsteemi teatud kindlal eesmärgil, otsides abi oma aktuaalsetele või potentsiaalsetele terviseprobleemidele. Õde on kohal selleks, et anda oma panus nende probleemide lahendamisse, leevendamisse või vältimisse. See eeldab aga vajalikke teadmisi, hoolimist ning järgmiseid oskusi: · keskendumine, · kuulamine, · mõistmine, · suhtlemine. (Roper jt 1999: 119-120). 1.1. Suhtlemine
suutnud enda vajaduste eest hoolitseda. Kuu aega tagasi haigestus bronhiiti, haiguse ajal tekkis segasusseisund, tasakaaluhäired ja nägemishallutsinatsioonid. Bronhiidi taandudes ka psüühiline tervis paranes, kuid mõni nädal hiljem muutus naine kahtlustavaks, keeldus toidust ja oli ööde kaupa üleval. Omaksed on broneerinud hooldekodu koha, mis vabaneb kahe nädala pärast. Haiglasse saabudes on patsient napisõnaline, mis teeb seisundi hindamise keeruliseks. Orienteerub kohas, ajas orinteerumine raskendatud käib korduvalt õe postis küsimas, millal süüa antakse, millal arst tuleb, millal omaksed tulevad jne. Patsient on umbusklik haiglatoidu suhtes, sööb enamasti alla poole toidukogusest. Patsient ei soovi ennast pesta; kui talle pesemisvajadust meelde tuletada, ärritub ja tõmbab teki üle pea. 3 ARUTLUST
Õendusepikriis sisaldab kokkuvõtet õendushoolduse ja ravi kohta, mis edastatakse teistele teenuse osutajatele ja perearstile. Pikaajalise õenduhoolduse korral tehakse kokkuvõtvad vaheepikriisid vastavalt kehtestatud korrale (Eesti Haigekassa 2007:28). Õendusabi on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine läbi õendustegevuse (Sotsiaalministeerium 2008). 3 1. HAIGUSE DEFINITSIOON Krooniline haigus, mille korral kõhunääre toodab küll piisavalt insuliini, kuid kudede võime selle toimele vastata on vähenenud (insuliinresistentsus) seega veresuhkru tase jääb püsivalt liiga kõrgeks (hüperglükeemia). Progresseeruvalt häirub ka insuliini eritumine kõhunäärmest
haigused) · Raske meditsiiniline haigus · Alkoholism · Eelnevad depressioonihood (Roper jt 1999) Tähtsamad põhimõtted, mis puudutavad sureva vanainimese ravi, on järgmised: 1. Patsiendi enda soove tuleks püüda arvestada. 2. Teda ei tuleks jätta üksi, kui ta ei ole seda just nimelt soovinud. 3. Ta peab soovi korral teada saama oma olukorra kohta käivad meditsiinilised seigad. 4. Tal peab olema võimalik mõjustada end puudutavaid raviotsuseid. 5. Kui patsient soovib, tuleb anda talle võimalus surmast rääkida. 6. Kui patsient oma otsuse tähendst mõistes keeldub alustatud ravist, tuleb tema otsust arvestada. 7. Ravipersonal peab tegema koostööd haige omastega. 8. Valuvaigistamine olgu tõhus. 9. Loobuda sellisest diagnostikast ja ravist, mis ei paranda ega leevenda patsiendi olukorda. 10. Patsiendi ja tema omaste soovil korraldada võimalus koduseks raviks ja hoolitseda
ekseem kus on tugevasti sklerooseerinud haava servad. Esineb peamiselt talokruraal piirkonnas. Serva ümber on nõrk või tugev hüpereemia. · (Eczema craquele): on nii nimetatud vanaduse ekseem, mis esineb peamiselt säärte piirkonnas, see vorm esineb harva patsientidel kes on noorem kui 50 või kellel ei ole eluaegsed südame kaebused ja tursed jalas. See on ka üht kõige rohkem ebameeldivaks ekseemiks: ta valutab, sügeleb, tihti annab tunnet, et keegi venitab nahk selles piirkonnas. Kergelt hüpereemiline lihanefikatsiooni peal on moodustunud crusta et squmae mis on hõbe-valge värvusel. Patsiendil kellel on tugev jalaturse koos hüpereemiaga ei pruugi olla nähtav, aga palpatsioonil on võimalik tunda kare nahka, ja sarvkiht on kergesti eemaldav ehk toimub deskvamatsioon. (Paul K. Baxton, 2003). Remedia:
Geriaatrilise patsiendi eripära Kliinilise geriaatria nõudlikumaid eesmärke on eristada eaka patsiendi vananemisest põhjustatud muutusi haigustele viivatest ning haigustega kaasnevatest muutustest. Geriaatriline patsient on kroonilise haiguse või ägeda haigestumise järgselt olulise funktsionaalse häirega eakas inimene, kellel esineb probleeme igapäevaelutoimingute sooritamisega ja kes vajab regulaarselt tervishoiu ja sotsiaalhooldusteenuseid. Geriaatriliseks patsiendiks loetakse tavaliselt üle 75-aastaseid eakaid. Vananedes muutub inimene haiguste suhtes vastuvõtlikumaks. Eaka inimese elukvaliteet on seda parem, mida nooremana tunneb ta oma tervise ja füüsise vormi olevat. Seepärast on
kes peavad sellise elu tagama abistades ja nõustades inimesi. Õde peab olema inimlik ja aktsepteerima kõiki inimesi ning vajaduse korral aitama ning juhendama. Kõikide inimeste eest tuleb ka hoolitseda. See hoolitsus peab olema hooliv hoolitsus. See tähendab seda, et õde peab siiralt huvituma patsiendist ja tema heaolust. Vajaduse korral tegema kõik, mis on seadusega lubatud ja tema võimsuses, et inimene tunneks ennast hästi. Oluline on ka see, et õel oleks empaatiavõime, sest kui patsient on õe peale pahane või isegi kuri ei tähenda see, et ta seda päriselt on. Sest võibolla tol hetkel oli tal valus ja ta valas oma viha esimese ettejuhtuva inimese peale, kelleks osutus õde. Õde peaks sellest aru saama ja suhtuma sellesse mõistvalt. Järgmine õenduse keskne mõiste on tervis. Õde peab püüdma tagama selle, et inimesed ei jääks haigeks. Selleks on vaja neid nõustada ja anda soovitusi, kuidas käituda, et olla terve.
õenduse teooriatega seotud raamatuid. Dorothy Orem'i enesehooldusteooria põhineb F. Nightingale'i ja V. Henderson'i nägemusel õendustööst. · Nightingale rõhutab indiviidi oma parandavate jõudude tähendust ja arvestamist õendutöös. Õendustöö peamiseks ülesandeks on luua soodsad olmesuhted patsiendi enese parandavate jõudude aktiveerimiseks. (Nightingale, 1869) · Henderson'i seisukohalt on õendus kõik need toimingud, mida patsient teeks ise, kui tal oleks selleks jõudu, tahet ja oskusi. Patsient tuleks võimalikult kiiresti muuta abistajast sõltumatuks. (Henderson, 1966) Orem on arendanud enesehoolduse ideed õendustöös kaugemale kui Henderson ja teised õendusteoreetikud. Ta jaotab enesehoolduse teooria kolmeks osaks: · Enesehoolduse defitsiidi osateooria · Enesehoolduse osateooria · Õendussüsteemide osateooria Enesehoolduse defitsiidi
Peplau peab oluliseks nii patsiendi kui ka õe heaolu. . (Masters, K (2011). Framework for Professiona Nursing Practise. Raamatust Masters, K. (2011) Nursing Theories A Framework for Professional Practice) 2. Peplau mudel 5 2.1. Peplau kuus õendusabi rolli Hildegard Peplau kirjeldas kuute õendusrolli, mis viivad erinevatesse etappidesse: 1. Võõra roll: Peplau märgib, et kui õde ja patsient esmakordselt kohtuvad, siis nad on kindlad, et nad on üksteisele võõrad. Seetõttu tuleb patsienti palju austada, olla viisakas ja võrdne nagu kõik teisedki. Õde ei tohiks patsiendi eest otsustada ega teha eeldusi, vaid tuleb võtta patsient selliselt nagu ta on. Õde peab ravima patsienti emotsionaalselt stabiilsena, kui ei ole tõendatud teisiti. 2. Ressursi, abivahendite roll: õde annab vastuseid peamiselt terviseteavet
õpetada valu tundma. Postoperativsest periodis toimub õde ja patsienti koostöö ja peab olema uusaldus. Mõned patsindid varjava oma valu,aga õed siiski eristavad seda patsiendi näoilme järgi. Ma arvan, et põhjus on religioon , mõnedel religioonil valu see on karastus ja inimene peab seda kannatada, see ei ole õige ja ebanormaalne, mitte keegi ei pea kannatada. Õde ei saa ise defeneerida kuidas patsient tunneb oma valu kas valu on nõrg või tugev. Muidugi on mõned viisid kuidas õde määrab, nagu näiteks patsinti mimika ja kehaasend. Kui ta tunneb tugi valu siis tavaliselt ta pilutab, oigab või karjub, nutab ja keerdub. Tavaliselt meditsiinis kasutatkse valu skaala, kuna kõik inimesed on individuaalsed ja tajuvad oma valu erinevalt. Igal inimesel on oma valulävi. Selleks, et haige saaksid paremat valuravi, on väga tähtis, et ta ütleksid õele, milline ja kui tugev on tema valu
Kodutöö fenomenoloogias A: Gagnon, R. Understanding Depression. http://www.phenomenologyonline.com/sources/textorium/gagnon-rochelle-understanding- depression/ 1) Kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni nii, et inimene jätab kõrvale oma tavapärase mõtlemise ja enda maailmapildi ning suudab näha toimuvat läbi patsiendi silmade ning kogemuste. Ehk kokkuvõtlikult asetada end depressioonis inimese asemele. Autor üritas kirjeldada sõbranna kogemust ja mõista teda samal ajal. 2) Kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? Depressioon ei ole ainult vaimne kogemus. Depressioonis inimese kogu maailm on
tegevustes osalemist. Madala tetrapleegiaga inimesed on suutelised sooritama paljusid tegevusi iseseisvalt, vajades siiski sageli mitmesuguseid abivahendeid ja õendusabi. (Atchison jt 2007; 330-332; Turner jt 2002; 422) Õe esialgsed prioriteedid on hingamise, vererõhu, südametegevuse ja kehatemperatuuri toetamine, mis võivad olla häiritud sümpaatilise närvisüsteemi kahjustusest. Psühholoogiline toetus on väga oluline seljaaju kahjustusega patsiendile. Patsient teeb läbi keha pildi muutuseid, ja tema tunneb kurbust ja sõltuvana teisest. Õel on suur roll lamatiste tekke ennetamises, soole tegevuse juhtimises, põie tegevuse juhtimises. Seljaaju kahjustusega patsiendid kaebavad tõsised õendusprobleemid peale haigla välja kirjutamist. Õde võib suurt panust anda patsiendi elukvaliteedi parenemisele peale välja kirjutamist haiglast. (Bloemen- Vrencken jt 2003; 896) C5 tetrapleegiaga patsientidel esineb probleeme igapäeva toimingute sooritamisel
Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandmed · Mees · 1950 a, vanus 63a. · Tartu linn · Vanaduspensionär · Haiglas viibimise aeg 09.04.2013.a.- 15.04.2013.a. · Mina jälgisin patsienti 09.04
...............................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM Tiina Tiivik on 65-aastane naine, kes on kutsutud pereõe korduvale visiidile. Patsiendil on diagnoositud hüpertensioon 2 kuud tagasi ning talle on määratud tab. Enalaprili 20mg/die ja tab. Hüdroklorotiasiidi 25mg/die. Patsient lõpetas ravimi tarvitamise kaks nädalat tagasi, sest " see teeb mind uimaseks ja mul on väga ebamugav öösel pissil käia". Patsiendi elulised näitajad on visiidi päeval (30. märts) järgmised: AVR: 162/102mmHg, Fr 78x', HS 16x', T 36.8 ° C. Vere kolesteroolisisaldus on patsiendil aastaid normist kõrgem. Selle normaliseerimiseks on patsiendile ordineeritud tab atorvastatiini 10mg/die. Patsiendi pikkus on 156 cm ja tema kaal on hetkel 78 kg
tervishoiuasutus (haigla, tervisekeskus) kui ka kool, kodu ja töökoht (tehas, ettevõte jne). Seetõttu on paika pandud õe ülesanded, mida nad peavad tegema. Õed peavad aru saama, kuidas aidata inimesi ja selleks on olemas ka õenduse kesksed mõisted. Üldiselt on neli mõistet, millest peaks aru saama iga õde: inimene, tervis, keskkond ja õendus. Patsiendi isiksusest arusaamine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast, sest meditsiinilisest küljest õenduses on patsient kõige tähtsam. Kooskõlas Virginia A. Hendersoni kontseptsiooniga - inimene kui isik, on sõltumatu, aktiivselt tegutsev indiviid, kellel on teatud vajadused, mis on omakorda seotud tema sotsiaalse ja kultuurse osaga. Adaptatsiooniline Callista Roy mudel vaatleb patsienti kui inimest, kes on pidevas kontaktis teda ümbritsevaga ning on kohanemisvõimeline erinevate adaptatsioonimudelitega. Roy nagu ka Dorothea Elizabeth Orem arvavad, et patsiendi probleemide põhjusteks on nende enda
4. vahekord iseendaga Vananemine toimub läbi kolme protsessi 1. bioloogilis- füsioloogiline eluvõime langus 2. psühholoogilise adaptsioonivõime vähenemine 3. sotsiaalse võimekahanemine Vananemine on protsess, mis puudutab kõiki ühiskonna liikmeid. Vananemistempo on erinev. Tehes vanuri tööd peame jälgima 1. vanurit tuleb näha tervikuna 2. normaalse argielu jätkuvuse toetamine 3. isiklike tegevuste võimaluste toetamine 4. enesemääramise ja tema valikute toetamine 5. teenindava personali omavaheline koostöö e. võrgustiku koostöö 6. sotsiaaltöö vastutus vanuri ees. Toeks eakatele - Sõbrad - Harrastused, hobid - Sotsiaalne heaolu e. suhtlemine - Majanduslik kindlustatus e
muutuseid südametegevuses. (Zhiming 2009.) Uuringute teostamiseks on väga oluline tagada patsiendile privaatsus, seda eriti EKG puhul, kus patsiendi ülakeha on paljas. Lisaks privaatsuse tagamisele tuleb patsiendile selgitada uuringu vajalikkust ja teostuse läbiviimist. Uuringu ajal tuleb olla koguaeg patsiendiga kontaktis ja temaga suhelda, et ta ei tunneks ennast üksinda ja teadmatusse jäetuna. 4. ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS Üheks suurimaiks probleemiks on õe jaoks see, et patsient ei teadvusta endale olukorra tõsidust. Õe ülesandeks on selgitada patsiendile ravi olulisust, rääkida haiguse tüsistustest ning seletada tevislike eluviiside järgimise tähtsust. Kõrge vererõhuga patsiendid peaksis piirama oma toidus olevat soolakogust, kuna selle liigtarbimine tõstab vererõhku ja on oluliseks faktoriks südamehaiguste tekkel. Liigne soolakogus lisab survet ka neerudele. Neerud on organid, mis peavad liigse soolakoguse organismist väljutama
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas. Patsiendil on olemas haigla kogemus. 2009. aastal talle oli pandud parema põlve protees. Haiglas ta viibis 7 päeva
mingi teooria tõesust. Induktsioon- üksikasjade põhjal teeme üldistusi, kuid need ei saa olla absoluutsed, teaduslik teadmine on pigem induktiivne. Induktsioon pole kogemuslikult õigustatud meetod. Falsifikatsioon(Karl Popper 1902-1994)- üksnes falsifitseeritav hüpotees, teeoria või väide saab olla informeeriv, mingit kasu ple näiteks sellistest väidetest, teadus areneb katse-ekistus meetodil, õpitakse vigadest 5. Kuidas aitab fenomenoloogia ja fenomenoloogiline uurimisviis mõista meditsiiniga seonduvaid probleeme (nt tervis, haigus, heaolu, lein jne)? Fenomenoloogia vaatleb nähtusi teadvuse ja teadvustatud kogemuse perspektiivist, loodusteadused aga objektide perspektiivist. Kui meditsiiniteadus keskendub füüsilistele sümptomitele, siis fenomenoloogia vaatleb haiguse subjektiivseid aspekte. 6. Mida tähendab väide, et vaimuhaigus (nt skisofreenia) on sotsiaalselt konstrueeritud
Kati Kõiv ÕO13-001 Õenduse kesksed mõisted ja nendest tulenevad õe ülesanded Inimesed väärtustavad ja hindavad tervist. Kui tervis halveneb, pöördudakse tavaliselt arsti poole ja loodetakse oma murele lahendus leida. Kuid kui asjad osutuvad halvemaks, siis tihtilugu suunatakse inimene haiglasse ravile ja seal saab temast patsient ning tekib paratamatu kokkupuude õdedega. Toredate ja sõbralike inimestega, kes on oma professiooniks valinud inimeste aitamise ja nende eest hoolitsemise meditsiinilisel tasandil. Aga samas peab õde olema võimeline patsienti toetama ka sotsiaalsel ja psühholoogilisel tasandil, kui selleks tekib vajadus. Mõnikord ongi vajalik, et õde astuks patsiendi lähedase rolli, kui on näha, et inimene on täiesti üksi ja murest murtud.
Malle: Saame tuttavaks! Malle Soo. Helene: Mina olen Helene. Vabandust! Tulin õde kutsuma: ühel haigel hakkas paha. Annika: Kellel? Helene: Jüril teises palatis. Ütleb, et vasakus õlas on valu ja süda on paha. Annika: Lähme siis ruttu! Peab vist arsti ka kutsuma. Malle: Mina lähen ka oma haigete juurde. Annika: Edu sulle! Helene: Edu sulle! Malle: Tänan. Dialoog 3 Palatis. Vestluses osalevad uus hooldustöötaja Mare Põld ja patsient Virve. Mare: Tere hommikust! Mina olen Mare Põld, uus hooldustöötaja. Tõin teile hommikusöögi. Virve: Tere hommikust! Ma pole teid, jah, enne näinud. Mina olen Virve. Olen siin juba peaaegu nädal aega olnud. Mare: Mis teiega juhtus, Virve? Virve: Kukkusin puusaluu katki. Tänavad on ju nii libedad! Viidi kohe operatsioonile. Ei tea, kas saangi enam jalgadele. Mare: Ikka saate. Aga kui vana te, Virve, olete? Virve: Juba 72.
Esimene ja kõige olulisem etapp on patsiendi andmete süstemaatiline ja organiseeritud hindamine ja kogumine. Patsiendi andmete kogumisel kasutatakse erinevaid allikaid, mis sisaldavad info patsiendi kohta, tema tervisest ja haigustest ning milline meditsiiniline abi oli teostatud. Andmete hindamine ja interpreteerimine on patsiendi kvaliteetse hoolduse aluseks. Hindamise eesmärgiks on adekvaatsete andmete kogumine, mille analüüsimisel saab teostada meditsiinilist abi, mida antud hetkel patsient vajab. See etapp aitab selgitada patsiendi praegused tervisehäired ning potentsiaalsed tervisehäired ja ka hinnata patsiendi potentsiaali nendega toime tulla. Õde saab kasutada kogutud andmed õendusdiagnoosi väljastamiseks, prioriteetide kehtestamiseks ja edasiste meditsiiniliste sekkumiste kehtestamiseks. Informatsiooni kogumise allikad saab jagada kaheks tüübiks: subjektiivne ja objektiivne allikas. Subjektiivse info kogutakse küsitledes patsienti. Objektiivne info tuleb patsiendi
Laura Laas O16-011 Kodutöö fenomenoloogiast 1) kuidas aitab fenomenoloogia mõista depressiooni? 2) kirjeldage depressiooni olemust: mida võib depressioon inimesega teha? 3) teadmine haiguse kohta (ingl. k. knowing about an illness) ja haiguse mõistmine (ingl. k. understanding an illness) – mille poolest need erinevad üksteisest? 4) tooge näiteid, kuidas depressiooni „teaduslik” kirjeldus ja/või tavaarusaamad depressioonist võivad erineda tegelikust depressioonikogemusest?
.............................................25 SISSEJUHATUS Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 02.04.2015). ÕENDUSANAMNEES Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie eemaldus (laparoskoopiline koletsüstektoomia)
õendus. Nendest vaatlustest kujundas ta välja kaalutleva õendus protsessi. Õe roll on välja uurida, mis patsiendil viga ja anda patsiendile kohest abi. Patsiendi käitumine võib olla abipalve, kuigi, vajatav abi ei pruugi kohe välja selguda. Järelikult õed peavad kasutama oma aistinguid või tundeid, mis on tulnud ta mõtte tööst. See protsess aitab õel leida valu allika ja tõelise haiguse põhjuse ning õde saab teada, mida patsient tegelikult vajab. Orlando teooria jääb üheks kõige efektiivsemaks kättesaadavaks praktiliseks teooriaks. Tema teooria kasutamisel on õde fookuses patsiendile. Selle teooria tugevus on, et see on puhas ja lihtne teostada praktikas. Samal ajal kui tagatakse üldine õenduse alus, siis tema teooria kasutamine ei välista teiste teoorite kasutamist MÕISTED INIMENE/PERSOON Üksikinimene, kellel on vajadused. Ainulaadne indiviidi käitumine toimub suuliseslt või mittesuuliseslt
jätkama. Muidugi on selleks vaja, et lausungi vastuvõtja mõistab või vähemalt taipab, mida rääkija öelda soovis (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 27).“ Õenduse kui tervishoiu valdkonda kuuluva kutseala roll ning vastutust tervishoiusüsteemis ja ühiskonnas on üüratu. Patsiendi isiksuse mõistmine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast ja eetikast, sest meditsiinilisest küljest on õenduses tähtsaim patsient. Patsient on klient, kellele õde osutab teenust. Kliendikeskne õendustegevus põhineb klientidega suhtlemises, koostöö tegemises ning ka kliendile sobiva keskkonna loomises. Nõustaja põhiülesanded on aidata probleemile leida uus vaatenurk, kuulata ja panna tähele, mida inimene räägib erinevate eluetappide kohta, peegeldada kuuldut ja esitada küsimusi. Nõustaja ei anna nõu, vaid tema roll seisneb kuulamises ja toetamises, kuid see peab toimuma hinnanguid andmata
tootetutvustuste alusel. ASEPTILINE TÖÖKORRALDUS Aseptika all mõistetakse kõiki toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. 5 Kõigis õendustegevustes nõutakse aseptika põhimõtete järgimist. Parima lõpptulemuse saavutamiseks õenduses tuleb patsienti kaitsta nakkuste eest ning haiglast välja kirjutades peab patsient olema heas seisundis. Aseptika hooletusse jätmisel võib järgneda patsiendi nakatumine ja isegi surm. Infitseerumise risk suureneb, kui patsiendi/kliendi immuunsus on ohustatud järgmistest teguritest: · Iga · Põetav haigus · Eelnev medikamentoosne ravi · Kirurgilised protseduurid Haiglainfektsiooni (HI) seisukohalt eristatakse 3 tüüpi infektsioonide ülekandeteid: · kontakti teel · piiskade teel · õhu kaudu levik
See on väga loomulik inimlik reaktsioon ning mõne inimese hirm ja ärevus on suurem kui teisel. Seda mõjutavad ka inimese stressitaluvus, tema vaimne seisund, eelarvamused anesteesia ja operatsiooni suhtes ning eelnevad kogemused. Haiged kardavad ka postoperatiivset valu, anesteesiat, komplikatsioone, surma, vähkkasvajaid, organi kaotust, teadvusetust ja kontrolli kaotamist oma eksistentsi üle. Haige hirmud võivad olla väga varieeruvad ja selleks, et patsient saaks ennast avada on vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest?
annaabi.ee 
