Korrosioonikaitse ehituses Kaur Tuvikene Kõrghoone Sõpruse pst. 222 Korrosiooni ilmingud: · Keraamiline (harilik tellis) on kohati murenenud · Fassaadil valged laigud Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi seinte, sellega on kristalliseerunud välja soolad, mis võivad sisalduvad savis (SO42- ) · Teine põhjus valgetele laikudele võib olla leelis ja leelismuldmetallide suur sisaldu...
Puitfassaadi soojustamine ja renoveerimine Puitfassaadide renoveerimine ja ehitamine Vanad puitasumid on tänaseks elupaigana üsna populaarseks muutunud ja päris paljud vanad majad on omanike poolt kenasti korda tehtud. Vähegi mõistlik omanik alustab remonti muidugi katusest, fassaadi renoveerimine on tavaliselt järgmiseks sammuks. Kui selle töö käigus ka seinte seisukord üle kontrollitakse ja vajalikud parandused tehakse, on tööde järjekord igati õige. Puitfassaaadi renoveerimist alustades tuleks esmalt otsustada, millises ulatuses on eesmärgiks maja esialgse välisilme säilitamine. Õnneks kohtab üha sagedamini selliseid omanikke, kelle jaoks on maja välisilme säilitamine ja esialgsetega võimalikult
· kas maja on soe. · kas maja on tuuletihe. · kas on vaja soojustada, kas piisab tuuletõkkest, ehk piisab ainult viimistlustöödest. · millises seisukorras on voodrilaud. · kas aknaalused palgid ja vundamendipealne palk vajavad vahetust. Probleemsed kohad (aknaalused ja alumised palgid) avatakse. Tööetapid: · visuaalne vaatlus · probleemsete kohtade avamine · palgiparandus · takutamine · tuuletõke · laudise paigaldus · fassaadi pesemine, vana värvi eemaldamine kui tegu on vana laudise värvimisega · viimistlustööd Kogu seina ristlõike ulatuses kasuta ainult hingavaid materjale. Soovitus: Seina väljast soojustamisel on rangelt soovitav aknad fassaadipinnaga tasa tõsta. Töö on keerukas ja ka problemaatiline, kui aknad on tenderpostidega. (aknaleng on osa seina konstruktsioonist tapitud seina sisse. Tenderpostide eemaldamisel muutub seina konstruktsioon nõrgaks
Igor Ikonnikov SOOJUSTATUDFASSAADI TEHNOLOOGIA Referaat EHITUSTEHNOLOOGIA Hoone ehitus Õpperühm: EI31 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2009 Sissejuhatus Mis on fassaad ja tema niiöelda tunnused? Fassaad on hoone esinduskülg, teistest sama hoone külgedest arhitektuurse lahenduse, kujunduselementide või muude tunnuste põhjal selgelt eristuv külg. Fasaad ei ole ainult illustreeriv ja kujundamise jaoks oluline vaid fassaadi juures on põhiline märgata tema tähtsamad omadused ehk hoone soojustamine ja energiasäästlikus. Eesti on kõige enim kasutusel vahtpolüsterool ja kivivill. Umbes 10 aastat tagasi võeti kasutule meie Vabariigis vahtpolüsterooli fasaade ja viimastel aastatel hakkab asendama kivivill,vahtpolüsterooli. Mineraal villa loomine ja kasutustegur Esmalt on plaanis töö ära jaotada kategooriatesse millest rääkima hakata. Kõige tähtsamaks pean ma materjali toomist
sissepoole.(foto 1.) Soomes leiti eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Lisasoojustuse tõttu tekivad akende juurde laiad põsed ja ka sokkel jääb fassaadist sissepoole. (Foto 1. ja 2.) Vana maja palksein on enamasti piisavalt paks ning probleeme ei ole sooja- vaid tuulepidavusega. Foto 1. Foto 2. Fassaadi renoveerimisel tuleb muidugi kontrollida ka seinakonstruktsioonide seisukorda ning sedagi on loogiline alustada seestpoolt. Kui seestpoolt selgub, et
Fassaadikatted Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks: Mittetuulutatav soojustuse liitsü liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid.
Raeaepteek Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat.
Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Barokkarhitektuuri iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda (kogu fassaadi kõrguselt eenduvat fassaadiosa nimetatakse risaliidiks); rohkesti rakendatakse ka võnksiirde motiive. Voluut spiraalselt kokkurullitud otstega paelakujuline dekoratiivne ehismotiiv. Kasut. näit. üleminekul vertikaalselt ehitusosalt horisontaalsele. Frontoon klassikalise templi viil, mis võrdhaarse kolmnurga kujulisena ümbritseb viiluvälja.
SISUKORD SISSEJUHATUS Kivi on üks levinumaid materjale fassaadide katmiseks. Kivi kui ehitusmaterjali eelisteks on tema vastupidavus ta ei roosteta, ei mädane, ei põle ega hallita, ning samuti palju erinevaid lahendusi ja võimalusi. Fassaadi ladumiseks võib tänapäeval valida nii looduskivide kui tehiskivide vahel. Looduskivide nagu dolomiit, graniit ja lubjakivi kasutamine fassaadimaterjalina annavad hoonele esteetilise ja omapärase väljanägemise. Samas on looduskivi puuduseks tema suur kaal, mistõttu suureneb koormus hoone vundamendile. Teise variandina on võimalik kasutada tehiskive, mida leidub igas suuruses, värvitoonis ja tekstuuris
Francesco Borromini (sünninimi Castelli) 1599 - 1667 Barokk Sündis Lugano lähedal Bissones, Sveitsis Melanhoolne ning kiire temperamendiga. Tegi enesetapu. Esialgu kivitahuja. Kolis Rooma. Töötas Carlo Maderno heaks Püha Peetruse Basiilika kallal. Maderno surma järel liitus Bernini juhitud rühmitusega ning lõpetas Madernol pooleli jäänud Palazzo Barberini juureehitused ja fassaadi. Tema tähelepanuväärsemad tööd on: San Carlo alle Quattro Fontane, Sant'Agnese in Agone, Sant'Ivo alla Sapienza, Oratorio dei Filippini 1652 1672 Barokk kirik Carlo Rainaldi kavandatud Piazza Navona, Püha Agnese hukkamispaik, Rooma Kiriku lasi ehitada paavst Innocentius X. Borromini töötas hoone fassaadi kallal aastatel 1653-1657. Muutis kahe torni vahelist kaugust ning muutis seinad nõgusaks.
oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmeline või kaarekujuline. Sambad ühendati paarideks, kusjuures üks oli sageli eespool. Fassaadi liigendavad PETIKAKNAD või NIŠID (petikakna jäljendus). Nišsidesse paigutai skulptuure ja sageli kasutati mitmevärvilis ehituskive.
Akna ja uksepoltide paigaldamine Hoone fassaadi soojapidavus sõltub olulisel määral akendest, kuid ka akende paigaldamise tehnilisest lahendusest ning kasutatavatest paigaldusmaterjalidest. Uue maja ehitamisel, kui ka renoveeritava hoone fassaadi soojustamisel on soovitatav akende paigalduse lahendus põhjalikult läbi mõelda ja projekteerida juba enne akende tellimist. Aknad tasub tellida mõõtudega, mis võimaldaks fassaadi soojus- isolatsiooni paigaldamise aknapaledele ning kataks ka aknalengid. Soovitatavalt võiks olla soojusisolatsiooniga kaetud vähemalt 2/3 aknalengi laiusest. Akende ümbruse soojusisolatsiooni paigaldamata jätmisel tekivad nn külmasillad, mis muudavad uute soojapidavate akendega saavutatava säästu olematuks. Külmasild on koht ehitises, mis juhib väliskülma hoonesse. Eriti hea soojusjuhtivusega ehk halva soojusisolatsiooniga on ehitusmaterjalina kivi,
Gaudi kasutas enda väljenduslaadi. (5) 3.2 Plaan ja sümboolika Kirik sihib ülespool, meenutades mäeharja. Seda on ka võrreldud Montserrati mäega- Barcelona ligidase kaljumoodustisega, mille paikneb oluline pühamu. Sagrada Familia kõrgeim tipp on suur kuppelvõlv, mis peaks saavutama kõrguse 170m. Seda ümbritsevad 4 veel ehitamata teravikku(130m kõrged, mis esindaksid nelja evangelisti) ning viies teravik (140m-esindaks Neitsi Maarjat). Vertikaalse teema lõpetavad kõiki kolme fassaadi kroonivad 4 torni. Need 12 torni esindavad 12 apostlit. Gaudi koostas üldjoonised 1890.aasta paiku. 1892 algas sünnifassaadi ehitamine, mis sai ainsana valmis Gaudi otsesel juhatusel. Surma ajaks oli ta koostanud üksikasjalikud plaanid kannatusfassaadi ja kesklöövide tarbeks, samuti kogu kirikukompleksi sümboolse ja ikonograafilise programmi. Projekti aitasid kõige paremini mõista maketid mõõtkavas 1:10 ja 1:25, kuid need hävisid 1936.aastal, kui
Ehitise osad TRAATMAKETID: Keeruliste tarindivormide modelleerimiseks riputas Gaudi koos pingutusraskustega üles traatidest ning kipsisegus leotatud puldanitükkidest makette, mida pärast kipsi kuivamist analüüsiti nõrkade kohtade avastamiseks ja kõrvaldamiseks. KELLATORNID: Neli torni sümboliseerivad evangeliste ning 12 saja meetri kõrgust kellatorni apostleid.Kavandi kohaselt peaks kompositsiooni lõpetama 180 meetri kõrgune kesktorn. TIPUILUSTISED: Fassaadi ülim liigendatus leiab jätku kellatornide kahhelkivide ja figuraalplastikaga kaetud tipuosades. Läänetransepti otsatornide "tuttilustised" kujutavad sümboolselt piiskopimitrat, -sõrmust, -saua. SÜMBOLISTLIK DEKOOR: Fassaadi katavad keeruliste looduspäraste motiividega sümbolistlikud kaunistused ning allegoorilised pildid katoliku kiriku liturigiast. RAIDKUJUD: Soovides kujutada tõelist maailma, kasutati Usu ukseava kohale ja
Juhendaja: Raimond Lepiste Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Historitsistlik arhitektuur...............................................................................................3 Neogootika maailmas...............................................................................................4-5 Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel...................................................................5-6 Neobarokk...................................................................................................................6 Eklektika......................................................................................................................7 Raudkonstruktsioon..................................................................................................7-8 Historitsism Eestis...............
Mõisa südamesse on omal ajal (1869) kuulunud 24 hoonet, lisaks veel karjamõisad, veskid, kõrtsid - kokku oli mõisal üle 60 hoone. Kompleksi on kuulunud peahoone, tall, kutsarimaja, peahoone portikus, kasvuhoone, ait-kuivati, tuuleveski ja tall. Majapidamishoonetest on huvitavam esindusliku fassadiga tallihoonete ansambel 19. sajandist. Fassaadi keskelt kerkib kaeratorn. Ümber nelinurkse õue olid koondunud tallid, tõllakuurid, jahikoerte kuudid. Tallides võib kohati näha palgiotstest parkettpõrandat. Iga hobuselatri seinal on ovaalne liivakivist õõnestatud kaerasõim. Mõisal olid omad tööndusettevõtted: jahu-, villa- ja saeveski, tärklisevabrik, viinavabrik. Mõisas põletati lupja, valmistati telliseid, sindleid. Arvukad majapidamishooned paiknesid pargis ansamblitena. Mõisapark rajati 19
Fassaad on maja visiitkaart. Eri materjalid annavad majale erineva ilme. Peale värvitooni ja kuju erinevad fassaadi kivid üksteisest ka pinna poolest. Tellis sobib hästi puitkarkassiga majade fassaadi materjaliks. Tellise eelisteks fassaadimaterjalina on tema hea välimus, põlisus ja säästlikkus. Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk
Santa Susanna kirikul Roomas on tüüpiline barokk-kiriku fassaad. Barokkarhitektuur taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nisid, skulptuurid ja petikaknad. Nissidesse paigutati skulptuure. Väga iseloomulikusk detailiks on niinimetatud murtud viilud. Ehitise alumist laiemat ja ülemist kitsamat korrust ühendavad tervikuks voluudid. Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2. Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni.
BAROKK 1. Barokk kirikute välisilme-eriti läänefassaad.Voluut. Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad.Läänefassaadi keskosa oli kahekorruseline.Kitsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad barokile väga iseloomulikud detailid-voluudid ja raidkivikaunistused. Voluut-teo või padjakujuline moodustis,mis ühendas kahte kiriku korrust. Fassaadi ülaosas oli kolmnurkne viil,fassaadi katsid korintose stiilis poolsambad ja seinaorvades olid skulptuurid(staatuad). 2. Barokk kirikute siseruum(põhiplaani muutus,kujundus). Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone.Siseruum ei jagunenud löövideks,vaid moodustas ühe avara saali.Külglööve asendasid sageli kabeliteread(Põhja-ja lõunaküljel). Barokkehitiste siseruum kaeti halli värvilise marmori,lopsakate skulptuurkaunistuste ja maalidega
FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ja altari seinad. MADALMAADE KUNST kunsti üldine suund oli sama mis itaalias, kuid madalmaades olid valmistanud tõelise renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestas peentele kunstnukud linnakodanike teenistuses. (eyck „arnolfini abielupaar“). Peamiselt kujutati inimest ja korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 1421. a. Alustas Medicite perekonna tellimuse San Lorenzo jumalat võrdsena ja madalmaade kunstis olid peamiselt usulised meeleolud. Kunstnike eesmärgiks oli kiriku ehitamist. Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta Pazzi kabeli ehitusel. edastada inimese hingeelu avamine
kiriku kooriruumi suunas. See aitas omakorda seda esile tõsta ning kogu kiriku sisemust liita ühtseks tervikuks. Barokk-kirikute eeskujuks sai II Gesu kirik (Roomas). Kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid said suure tähtsuse. Välisilmes osutus olulise tähtsusega osaks kuppel või torn ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja ühendusel on kasutatud kitsamaid ja madalamaid kõrvalosasid ehk spiraalikujuli ja lopsakaid voluute. Fassaadi detailid sarnased renessansiga ehk näis dünaamilise, rahutu ja maalilisena - just nagu siseruumilgi. Esines ka lainelisi, astmelisi ja kaarekujulisi fasaadipindu. Kokku kuhjati hulgaliselt arhitektuurilisi vorme, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Seoses suurte ansamblitega: kõike püüti näidata suuremana ja võimsana, kui see tegelt oli (ruumiliste illusioonide ja efektide loomine). Louvre'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile
Keskmise portaali kohal asetseb tavaliselt ümmargune roosaken rikkaliku ehisraamistikuga suur ümmargune aken romaani ja gooti kiriku fassaadis, paikneb portaali kohal lääneseinas või transepti otsaseinas; koos vitraaziga omab sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Gooti ehisraamistike täiustudes muutus roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata.Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel
enda alla kiriku Münchenis, Saksamaal konstruktiivse süsteemi. Barokk-kiriku välisilme Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline ja kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv, mida võib kohata ka Voluut ornamentikas. Barokk-kiriku välisilme Fassaadi detailid samad mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud,seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje neist on erinev. Detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline. Siracusa kirik Sitsiilias Barokk-kiriku välisilme Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette (nn risaliidid)
Loire'i oru lossid: püstitati kuningale ja kõrgaadlile, olid residentsid. Vaja, et olla eemal lihtrahvast ja seda ümbritses jahipidamiseks sobiv maastik. Chambord'i loss: esindab 16. saj. Alguse segast stiili. Ühinevad keskaegsete linnuste jooned nagu masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel, kõrge katus, ja renessanslike palazzode jooned, pole aga kindluslikku sõjalist välimust. Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel
Klassitsistlikud ehitised esinevad siin suuremalt jaolt (Viru, Pikal, Karja, Kullasepa, Harju, Vana-Posti, Rataskaevu tänavail) kas keskaigsete hoonete ümberehitistena või nende kohale püstitatud taasehitistena, kus juures need uued hooned on ümbritsetud igalt poolt gooti aegseist hooneist. Tahes või tahtmata oli arkitekt nüüd sunnitud kohandama oma ehitise iseloomu nende ümbritsevate keskaegsete hoonete iseloomule. Polnud võimalik arendada fassaadi laiuses, klassitsistlik ehitis esineb siin tihti sama kitsa ja kõrgena nagu naabruses olevad kõrgeviilulised hooned; polnud võimalik liigendada fassaadi mitmekesiselt, seda takistas ka tänavate kitsus; sellepärast esineb harva sammaste või pilastritega kaunistatud ja viiluga kroonitud eend. Klassitsistlikud ehitised on siin tihti väga lihtsad, välja arvatud juhused, kus arkitekt seda oludest tingitud monotoonsust katsunud on tasa teha puht ornamentaalse külje rikkusega.
Krause, kes kunstihariduselt oli iseõppija, kuid praktiseerinud mõisaarhitektina Liivimaal. 1803. aastal sai temast esimene ülikooli arhitekt ja ehituskunsti professor. Johann Wilhelm Krause loodud ülikooliansambel on esimesi klassitsistlikke ehitisi Tartus, mis jättis sügava jälje Tartu kesklinna arhitektuurile. Tartu Ülikooli peahoone fassaad on lihtsa ja range joonega, mõjudes ühtaegu soliidselt ja elegantselt. Fassaadi keskmes tõuseb esile võimas portikus, mille kuus toskaana sammast toetavad kolmnurkviilu. See sammaskoda, mille keskelt avaneb sissepääs teadmiste templisse, on ühtlasi eesti rahva hariduspüüdluste sümboliks. Sama motiiv kordub pilastritena hoone tagaküljel, kus asuvad ka ehituse alguse- ja lõpudaatumitega graniittahvlid. Kõrgklassitsistlikus stiilis kolmekorruseline hoone on paigutatud ajastule iseloomulikult
Barokk-kirik Sisukord Barokk Kirik ja kunst Baroki rahvalikkus Kiriku ülesehitus Kiriku siseruum Kiriku välisilme Barokk-kirikud Kasutatud allikad Barokk 17.sajandi iseloomustamiseks Mõiste pärit portugali keelest (barocco), tähistas korrapäratu kujuga pärlit Barokne iseäralik, korrapäratu Baroki tunnustele vastas vaid Portugali kunst Kirik ja kunst Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia Kunst pidi olema esinduslik ja tore, sümboliseerima usu ülevust ja jõudu Kirik soosis elulähedast kunsti Kunst pidi kirikus kujutama usulist ekstaasi, märtrisurmasid ja imesid Baroki rahvalikkus Toetus meeltele ja tunnetele Suutis köita laia publikut On jätnud sügavaima jälje Näiteks on äratuntav rahvariietes Kiriku ülesehitus Valitsevaks tüübiks pikergune hoone Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali Külglööve asendasid kabelid põhja- ja lõunaküljel Val...
Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid.
P3 Päästeteenistus. Päästeteenistuse võime säästa elusid ja takistada tule edasist levikut. P4 Tuletõkkesektsioonid. Hoone jaotuse aste tuletõkkesektsioonideks. P5 Sektsioonidevahelised piirded. Tuletõkkesektsioone eraldavate piirete tulepüsivus. P6 Uksed. Tuletõkkesüsteemide vaheliste uste tule ja suitsu eraldusvõime. P7 Aknad. Akendepoolne kaitse, s.o võime mõjutada tule levikut läbi avauste. P8 Fassaad. Fassaadi materjal ja piki fassaadi levivat tuld mõjutavad faktorid. P9 Pööning. Tule levikut pööningul ja pööningule takistavad tegurid. P10 Külgnevad hooned. Miinimumkaugus teistest hoonetest. P11 Suitsu eemaldamise seadmestik. Seadmed ja süsteemid toksiliste põlemisproduktide leviku piiramiseks. P12 Tuleohutuspaigaldised tulekahju avastamiseks. Seadmed ja süsteemid tulekahju avastamiseks. P13 Signalisatsioonisüsteemid.
maailmakäsitlus. Oma hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni, mis oli selleaegse Madalmaade olukorra loomulikuks tagajärjeks. Traagika jõuab äärmuseni ,,Pimedates", kus ta ei kujuta niivõrd füüsilist, kui vaimset pimedust, inimese loomastumist, millele on vastandatud lüüriline loodus. 1Kes oli tuntuim arhitekt Madalmaades? Millise eeskujuandva ehitise ta kavandas? Cornelis Floris, kelle peateos on Antverpeni raekoda, mille renessansliku fassaadi keskel on kõrge viil. 1Millise tolleaegse Eestist pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? Michel Sittow 1Kust oli pärit Tallinnas töötanud Arent Passer? Nimeta ta peateosed. Hollandist. Pontus De la Gardie hauamonument ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. 1Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Mustpeade maja fassaadi viilu servas on kõverjooni ja väikeseid voluute, fassaadil aga vapid ja reljeefid. 16.Prantsuse kunst 16.sajandil
Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Losside seinu võivad katta maalide ja skulptuuride asemel ka vaibad. Eriti kuulsad on gobeläänid. Vaipadel on stseenid kuningate elust, müütidest ning legendidest. Barokiajastu arhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid.
Ta Madalmaades? Millise kavandas Antverpeni raekoja eeskujuandva ehitise ta kavandas? 10. Millise tolleaegse Eestist Michel Sittow pärit kunstniku üle võime uhkust tunda? 11. Kust oli pärit Tallinnas Arent Passer oli pärit Hollandist. Tema töötanud Arent Passer? peateosteks on Pontus Dela Gardie Nimeta ta peateosed. hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus 12. Kirjelda Tallinna Mustpeade Fassaadil on neli korrust, esimesel korrusel on Maja fassaadi. 2 suurt akent mille keskel on suur uks, mis on musta värvi ja diagonaalsete triipudega, triipude vahel on kuldsed lillemotiivid. Uks on kaarjad ja seda ümbritseb rustikaalne kivimoodustis, kus on ka kaks seina küljes olevat sammast
kirik asub Pariisis Seine'i jõe keskel oleval Cité saarel, samas paigas, kus oli varem asunud Pariisi esimene kristlik kirik Saint-Etienne' i basiilika.See paik ei olnud juhuslikult valitud. Just sinna asutasid gallialased Lutetia, tulevase pariisi. Samasse kohta ehitasid roomlased templi, mis hiljem muudeti ristiusu kirikuks. Notre-Dame'i peafassaad ei näe eriti gootilik välja: projektis ettenähtud teravad tipud kahel tornil jäidki välja ehitamata, et saavutatud harmooniat mitte rikkuda. Fassaadi alumises osas on kolm võimsat portaali: vasakul on Neitsi Maarja portaal, keskel Viimse kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Portaalide kohal on arkaad 28 juudi kuningaga. Fassaadi keskel on tohutusuur roosaken, mis on täidetud pitsilise kivipunutise ja vitraazidega.Paremas tornis ripub tornikell, mis kingiti kirikule 1400. aastal. Ehitamine: 1160.aastal sai Pariisi piiskopiks Maurice de Sully. Linn, kus tol ajal ol juba rohkem
kukkumisega" , ,,Jahimehed lumes" , ,,Talupoja pulm") Skulptuur ja arhitektuur madalmaades 16.sajandil: · Skulptorite peamisteks ülesanneteks hauamonumendid ja ehitiste kaunistused · Madalmaade arhitektuuril oli suur mõju kogu Põhja Euroopale · Kujunes välja omapärane manerismi variant · Madalmaade maneristliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister oli CORNELIS FLORIS ( 1514 1575) .Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartusid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne. · Madalmaade stiilist võtsid eeskuju Põhjamaade lossiehitajad, eriti Taanis (Kronborgi loss), kuid madalmaade kunst oli eeskujuks ka Eestile. Kunst Eestis 16. Sajandil: · MICHEL SITTOW (U.1469 1525)- töötas mitme Euroopa valitseja õukonnas
Gooti stiili hooned on palju õrnemad, detailsemalt kaunistatud. Romaani kunstis valitses lihtsus, gooti ajastul puistati kõik detailsete kaunistustega üle. Aknad muutusid palju suuremateks, gooti arhitektuuris jäi seinapinda vähe. 5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid? Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu. Laes olid võlvid, nt täht- või lehvikvõlvid, kujunditest moodustuv sõrestik. 6. Mis on fiaal, rosett, siir, kuningate galerii? Fiaal- sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. Rosett raidkivist aknaraami õietaoline kaunistus
Postmodernism AJALOOLINE ÜLEVAADE 1973 USA väljub Vietnami sõjast 1979 NSV Liidu väed tungivad Afganistani 1979- 1990 Margaret Thatcher Suurbritannia peaminister 1981- 1989 Ronald Reagan USA president 1985 Mihhail Gorbatsov saab NLKP juhiks. Perestroika algus 1989 NSV Liidu väed lahkuvad Afganistanist 1989 Berliini müüri langemine 1990 Saksamaa ühendamine 1991 NSV Liidu lagunemine ISELOOMUSTUS antiigipärased sambad fassaadi elementidena ja õuedes ning siseruumides püüd visuaalselt siduda vana arhitektuuriga kohaliku omapära austamine ja ehitusliku konteksti arvestamine hoogustus arhitektuuripärandi hooldamine ja muinsuskaitse maalima hakati klassitsistlikke või klassitsismilähedasi pilte piltide aine ja eeskujud võeti antiikmütoloogiast või tuntud allegooriatest Charles Jencks kiitis arhitekte, kes loobusid järjekindlast funktsionalismist, kes
seinale. 6) Meenuta mõni itaalia gootika iseärasus? Itaalia kirikute tugisüsteem on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. 7) Miks sai Itaalia kirikutesse maalida nii palju freskosid? Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks. 8) Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte? Fassaadi muudavad gootipäraseks rohked teravnurksed viilud, roosaken ja reljeefsed kaunistused fassaadil. 9) Milline kirik oli eeskujuks paljudele saksa kirikutele? Millises riigis see praegu asub? Prantsusmaal asuv Strasbourg’i toomkirik. 10) Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad? Madalmaades. 11) Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik. Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik.
tõeline ja illusoorne ruum kipuvad vaataja silmis segunema. Olulise tähtsuse omandasid välisilmes kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad
Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada maja alla külma liikumist, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see ca 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse terve plaadialune ühtlaselt. Põhimõtteliselt otsustatakse maa-aluse soojustuse valimisega ära ka hoone fassaadi soojustus ja disain või vastupidi. See tähendab, et näiteks paks kiht vundamendiseina soojustust võib ulatuda fassaadist väljapoole, mistõttu kannatab kas hoone arhitektuur või on vaja fassaadi tehislikult väljapoole nihutada. Välimusest ja sentimeetritest olulisem on muidugi see, millises keskkonnas suudab soojustus oma omadusi säilitada, seega ei pea vundamendi soojustus ilmtingimata olema
Silikaattellis Kokkutõmbumine 7,5-9 Betoontellis Kokkutõmbumine 6 Tabel 1 Soojus- ja niiskuspaisumise nõutav vertikaalvuugi laius tellise töödel 4.4 Vajumiserinevused liikumise tõttu Vajumise võib põhjustada erinev pinnase konditsioon, vundamendi disain või hoone koormused. Telliste ühenduskohti peaks kasutama, et erinevad ehituse osad saaksid liikuda ilma, et põhjustaksid mõranemist fassaadi või struktuurielementidel. Pikkades hoonetes, või terrassiga majades on vajalik eraldada hoone ja ühinenud osad ühenduskohtadega, mis võimaldab erineval vajumisel säilitada hoone välimuse. 4.5 Külmakindlus 7 Kui tellised on veest läbi imbunid ja vesi nendes külmub (-4oC juures) siis tavaliselt esinevad väikesed praod, põhjustades näiteks fassaadis tellise murdumise. Tellise valik
Kogu see kirev mass peidab enda all kiriku konstruktiivset süsteemi (näiteks tehti lagi puust, kuid püüti varjata selle tõelist materjali). · Barokk-kiriku välisilmes olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist ühendavad külgedel barokile iseloomulikud detailid voluudid. Voluut on spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv. Fassaadi detailid sarnanevad renessanssiaegsetega (poolsambad, pilastrid, viilud), kuid üldmulje nendest on erinev. Kõik detailid on allutatud tervikule ja neil puudub konstruktiivne ülesanne. Fassaadi üldmulje on rahutu, dünaamiline, maaliline. Mõned seinaosad võisid kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette ulatuda. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmeline või nõgus. Tavaline on vormide kuhjamine,
Tüüblid lüüakse ette puuritud aukudesse. Seejärel lüüakse plastnael. Kui nael murdub, tuleb murdunud naelaga tüübel asendada. Jälgida, et tüübli alla jääks liimisegu. Tüübli taldrik peab olema soojustusmaterjali tasapinnas. Liiga värske liimi puhul on oht, et tüübliga muudetakse seni sile pind laineliseks. POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE – 11 LK 8tk/m2 kasutatakse kuni 22m kõrguseni ja nurgatsoonis kuni 8m kõrguseni. Piisava nakke korral ei pea ühekorruselise maja fassaadi tüübeldama. 12tk/m2 kasutatakse nurgatsooni tüübeldamisel 8-22m kõrguseni. NURGATSOON: Fassadipinna laius kuni 8m 8-12m üle12m Nurgatsooni laius 1m 1,5m 2m AKNAPLEKI JA NURGAPROFIILIDE PAIGALDUS Akna veeplekk toetatakse varem monteeritud kronsteinide peale. Enne veepleki paigaldust lõigatakse soojutusmaterjali 2x2cm sälk. Tihend paigaldatakse veepleki otsatüki peale nin küljele, mis tihendab aknapõse ja otsatüki vahelise vuugi.
uhke ja toretsev. Barokkarhitektuur oli pidulik, rohkete detailidega ja keeruline, see koosnes tervikansamblitest ja püüti sirgeid jooni vältida. Barokkarhitektuuri sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Tema tulekut olid ennustanud juba paar varasemat ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised
Arkaad Anastassia Nerobova EAUI 11 Arkaad tähendab 3 erilist aga seotud elementi arhitekruuris. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena. Pont du Gard Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna. Kui linnaelement arkaadid olid tihti kasutanud nagu käik tänava kvartaalis või elamu
kasutama siinidel kinnitust. Aluspinnas võib esineda mitmeid pragusid. Kui tegemist on 1. või 2. klassi pragudega, mis ei ole seotud maja osade liikumisega teineteise suhtes, siis võib nende peale otse liimida. Kui tegemist on 3. klassi pragudega, ehk ehitusdünaamiliste pragudega, siis tuleb konsulteerida spetsialistidega, kas teha soojustussüsteemi deformatsioonivuuk või mitte. Ehitusdünaamiliste prao saab määrata kipsplommiga. Detailide kinnitused. Kõik fassaadi külge kinnitavad detailid peavad olema paigaldatud või paigaldatakse need fassaaditegijate poolt. Detailid peavad olema nii tihendatud, et vesi ei pääseks süsteemi. Tihendamiseks ei kasutata silikooni vaid süsteemselt sobivat polüuretaan-bituumentihendit. Metallkonstruktsioonide kinnitamisel ei tohi alla ohtu korrosiooni tekkeks. Roosteplekid jätavad inetu jälje fassaadile. Metallkonstruktsioonidena on kindlamaid roostevaba või tsingitud-värvitud metallkonstruktsioon
Londonis parlamendihoone (neogooti stiilis), mille ehitus algas 1840. Historitsistlik arhitektuur sai alguse Inglismaalt, kus võeti aastal 1825 esmakordselt kasutusele raudtee. Seda iseloomustab mineviku arhitektuuri kasutuselevõtt, kus võeti eeskuju peamiselt neogootikalt, kuid ka neorenessanssist ja neobarokkist, samuti püüti segada ja täiendada erinevaid stiilielemente originaalitsevate detailidega, mida nimetatakse elektikaks. Historitsismi iseloomustab ka fassaadi ja siseruumide vaheline vastuolu. See vastuolu oli inseneride ja arhitektide vahel ning tähendas seda, et arhitektid ei tunnustanud seda, kuidas insenerid hooneid ehitasid ning seetõttu sündis nn koostöö, kus arhitekt disainis hoone fassaadi ning insener pidi sinna ruumid paigutama. Historitsism tähendas arhitektuuri jaoks seda, et vanad veendumused ja harjumused pidi asendama uutmoodi toimiva maailma nõudmistega ning see suund kujutas möödunud ajastute ajaloolise taasteket
San Giorgio Maggiore kirik Maile Kikerpill Ats Altmäe 2013 Üldandmed 16. saj Benediktiini kirik Basiilika klassikalise renessanssi stiilis Asub samanimelisel saarel Veneetsias, PõhjaItaalias Disainitud Andrea Palladio poolt Ehitatud 15661610 Põhiplaan Konstrukstioonid Traditsiooniline ristikujulise põhjaplaaniga kirik Üleval on kuppel Eraldi kellatorn Valge Istria kivi Fassaad Uhke valgest marmorist frontooniga ehitud fassaad Fassaadi liigendavad neli kolmveerandliitsammast, mis on festoonide abil ühendatud ning sissepääsu raamivatele kõrgetele pjedestaalidele tõstetud. Ruumiline pilt väljast Huvitavad detailid Pühendatud San Giorgiole pühak, kes oli kuulus draakoni võitmise eest Palladio uskus, et valge on värv, millega Jumal on kõige rohkem rahul Kasutatud allikad http:// www.slowtrav.com/blog/annienc/2007/11/san_giorgio_maggiore.html http://en.wikipedia.org/wiki/Church_of_San_Giorgio_Maggiore https://www.google.ee/searc...
KINO SÕPRUS Siret Upan 11.klass ● Kino Sõprus asub Tallinna vanalinnas aadressil Vana-Posti 8. ● See on Tallinna vanim repertuaarikino. ● Tallinna ainus kahe saaliga + kohvikuga kino ehitati aastatel 1953-1955 märtsipommitamises hävinud hoonete asemele. ● Hoone esialgse projekti autor oli arhitekt Friedrich Wendach, tema tööd jätkasid Ilmar Laasi, Peeter Tarvas ning August Volberg. ● Hoone on fassaadiga Suur-Karja tänava poole. ● Fassaadi lahenduses on ühendatud klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormid. ● Kõrvalfassaadidel on poolsambad, mida ühendab kaarestik. ● Kino Sõprus on kahekorruseline. ● Esimesel korrusel asus kassade vestibüül,mis oli ühendatud avara estraadisaali ja einelauaruumidega. ● Ruumid olid kujundatud sisemise sammastikuga ja rikkalikult ornameeritud. ● Teisel korrusel olid kaks 400 inimest mahutavat kinosaali. ● Kino algseks nimeks plaaniti kas Spartacus
Click icon to add picture Tänapäeval on paljud kõrghoonete fassaad kujundatud klaasseinana ja sellepärast on raske eristada korruste arvu. Kuigi lähedalt vaadates on näha betoonist põrandaplaate. Kõrghoone fassaad Erinevad fassaadi tüübid. Kiltkivi looduslik kiviplaat. Kiudtsemendist fassaadiplaadid. Tsementlaastplaadid. Erinevad plekid tsingitud teras, alumiinium, vask, titaantsink. Puit voodrilauad, vineer. Tellised Põletatud savitellis on kõige vanem ja seega ka läbi proovitum fassaadimaterjal. Eelmisel sajandil leiutati silikaat ja betoonmüürikive, mille vastupidavus ja pinna välimus on lühiajalisemad. Looduskivifassaad Kõige tuntum ja levinum looduskivifassaad on Eestis paekivi. Üldiselt
Katariina). Tema maalid on väikesemõõdulised. Taust on neutraalne,kristallpuhtad värvid. Inimesed vaatavad küljele, mitte otse. Sittowi eeskujul hakati viljelema Eestis renessansskunsti. Arhitektuur- sisekujundus muutub valgemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklikorruseid. Levis raidkunst- Etikukivid. Kunsti arengut pidurdas Liivi sõda. Arent Passer- Hollandi kunstnik, viljeles madalmaade manerismi, oli arhitekt ja kujur.Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus. Saksa kunst 15.sajandil Seal levib ikka veel gootika. Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale. Graafika jaguneb: *puulõige- trüki vanim tehnika. Meenutab näiteks vitraazi ehisraami, see on hästi ornamentaalne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
