Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Exceli RAHA funktsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intress, amortisatsioon, tagastab, intressimäär, jääk, annuiteedi, tulevane, netosissetulek, rate, laenusumma, modifitseeritud, soetusmaksumus, jääkväärtus, soovite, laenumakse, maksetähtaeg, tuhat, kogusumma, values, massiiv, viide, kasutatava, 8000, diskontomäär, neljanda, viit, 7500, koguarv, saldo, osutab, tähistavad, ajavahemike, finantskohti Round fn-i 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 summa 3,9 3,9 Märkad erinevust? SEEGA Kui arvu vaja ümardada, kasuta ROUND funktsiooni. Ümardamine 5 sendi täpsusega funktsiooniga MROUND Tagastab arvu, mis on ümardatud ümardusaluse l 23,56 Multiple väärtus on 0,05 45,21 Mõned põhiühikud Mõõtühikute teisendamine Funktsioon CONVERT Meeter "m" Maamiil "mi"
JUN JUL AUG SEP OCT NOV DEC 8. 9. 10. 12:00 1.klass 4.mai 12:15 2.klass 4.juuni 12:30 3.klass 4.juuli 12:45 4.aug 13:00 13:15 13:30 13:45 14:00 14:15 14:30 14:45 15:00 Finantsfunktsioonid Määr intressimäär perioodi kohta. FV Tagastab investeeringu tulevase väärtuse FV(määr;per_arv;makse;praeg_väärtus;tüüp) Per_arv makseperioodide koguarv annuit Makse iga perioodi makse; annuiteedi ke sisaldab makse põhisummat ja intresse, ku
Suurettevõtetes toimub finantseerimine läbi börsi avaliku kaubeldava aktsia Ettevõtte finantseerimise laiemad võimalused: Sisemised Välised finantseerimisallikad finantseerimisallikad Omakapital Võõrkapital Väljamaksmata kasum Fikseerimata Pikaajalised Amortisatsioon tootlusega võõrvahendid Fikseeritud tootlusega Lühiajalised Hankijate lühiajaline krediit võõrvahendid Muud võõrvahendid Kapitali vabastamine Võõrkapitali kaasamise tulud ja kulud: Üldiselt on ettevõtte finantseerimise allikaks aktsiakapital. Võõrkapitali kaasamine finantseerimise struktuuri toob kaasa järgmisi aspekte: Tulud:
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
· kohustuse võtmisel selle eest saadud raha või mitterahalise tasu õiglane väärtus. Korrigeeritud soetusmaksumus on finantsvara või finantskohustuse algne soetusmaksumus, mida on vajadusel korrigeeritud järgmiste summadega · põhiosa tagasimaksed (võetud või antud laenu puhul) · algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati
Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. Nominaalne intressimäär lepingus kirjas.
kasumiindeks on kõrgem. Sisemine tulumäär Puhasnüüdisväärtuse ja kasumiindeksi arvutamisel kasutatakse diskontomäärana nõutavat tulumäära, mis annab meile võimaluse hinnata, kas investeerimisprojektist saadav tulu katab selle finantseerimise kulu, kuid ei näita projekti tegelikku tulusust. Tulusust saab hinnata sisemise tulumäära abil. Sisemine tulumäär e tasuvus (IRR internal rate of return) intressimäär, mis võrdsustab investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtuse 0-ga st sisemine tulumäär võrdsustab investeerimisprojekti esialgsed kulud tulevaste ja likvideerimise rahavoogude summaga. n CFt IO = = CFt · PVIFAn, IRR t =1 (1 + IRR) t
mingil hetkel osta. 6. Mis on raha tulevikuväärtus? Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha tulevikuväärtuse arvutamiseks on kaks moodust. Esiteks saab arvutada raha tulevikuväärtuse, kui perioodis on üks juurdearvestuse kord, perioodi lõpus. Sellisel juhul saab seda arvutada järgmise valemi abil: FV n = PV (1 + i)n PV - algsumma i - intressimäär aastas n - perioodide arv (aastat) Panka hoiustati näiteks 5000 eurot (PV), tähtajaga 2 (n) aastat ja intressimääraga 2,5% (i) aastas. Kui suur on hoiusesumma hoiustamise perioodi lõpus? Kasutades arvutusvalemit nr 1, saame hoiusesummaks hoiustamise perioodi lõpus 5253,13 eurot. Kui tulevikuväärtuse arvutamiseks tuleb juurdearvestus teha perioodiliselt, mingi kindla perioodi järel, saab seda arvutada järgmise valemi nr 2 abil. FVn= PV (1 + i l m) n *m PV - algsumma
1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Kasumit on võimalik teenida ka raamatupidamislikult, kuid ettevõtte väärtus kasvab peamiselt siis kui ta tulevikus teenib või vähemalt oodatakse teenivat rohkem vaba raha (free cash flow). Kasumisse on sisse arvestatud amortisatsioon, rahavood seda aga ei arvesta, lisaks on võimalik arvestada varusid erinevalt. Seega erinevad raamatupidamissüsteemid võimaldavad kasumi tulemust mõjutada. Kasum on leitud mineviku põhjal, rahavood peegeldavad ka tulevikuootusi. 2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine
väärtuse maksimeerimisel? -Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne; Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke rahavoogusid. Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress- rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
9 plaanitust rohkem aega. Probleem võib olla ostjate halvad valikus. Võib olla ka nii et ettevõtte vastavad töötajad peavad jälgima raha tähtaegset laekumist, ei täida oma ülesandeid korrektselt. · Varude käibekordaja- näitab tootmise palgavarude kasutamist ja müügieffektiivsust. Varude käibe kordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskmine jääk. Näitaja kõrge väärtus viitab materjaalsete varade kiirele kasutamisele, mis suurendab ettevõtte maksevõimet ning tasuvust kuna materjaalsete varude lihtsus võib iseloomustada et nende realiseerimisega on probleeme. Põhjuseks võib olla oodatav hinnatõus. · Põhivarade käibekordaja iseloomustab põhivarade kasutamise effektiivsust kordades või seda mitut müügineto käibekrooni tuleb ühe põhivarasse investeeritud krooni kohta
tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) 5. CAPM võrrand ja selle komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia). Mida iseloomustab CAPM-i alusel leitud tootlus? CAPM mudel kirjeldab, millist tootlust on investoril mõtet oodata väärtpaberilt (i), kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. Beeta - väärtpaberi tulususe tundlikkus turuportfelli tulususe muutuste suhtes. Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille väärtpaberite tulusus on 100% kindlusega ette teada.
laekumine ja mis aitavad leevendada firma likviidsusprobleeme. PRAEGUNE PUHASVÄÄRTUS (net present value - NPV) võrdub projekti eluea iga-aastaste puhasrahavoogude summaga, millest on lahutatud projekti esialgsed väljaminekud. Ajaldatud puhasmaksumust saab väljendada järgnevalt: n ACFt NPV = - IO t =1 (1 + k ) t kus ACFt on tulevane rahavoo summa perioodil t (võib olla positiivne või negatiivne), I0- esialgsed kulud, 4 n- projekti oodatav kestus k- vastav diskonteerimismäär, s.t. nõutav tulunorm, kapitali hind Aastaste rahavoogude nüüdisväärtuse ja esialgsete kulude vahe määrab investeeringu vastuvõtmise puhasväärtuse tänastes dollarites. Kui see väärtus on positiivne, võime
võlgnevuse muutmine rahaks võtab palju aega. Probleem võib tuleneda kehvadest klientidest, või vastupidi majanduslikult mõtlevate klientidega, kes üritavad võõrast raha võimalikult pikalt enda käes hoida. 3. rühm Varude käibekordaja, mis iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu varude keskmine jääk Näitaja kõrge tase iseloomustab materiaalsete varude kiiret kasutamist, mis omakorda suurendab ettevõtte likviidsust. Näitaja madal tase näitab, kas liigsete tootmisvarude soetamist või raskusi valmistoodangu realiseerimisel. Madal tase võib olla seotud oodatava hinnatõusuga, mille tõttu varusid enne hinnatõusu ei realiseerita. 7 Raha ajaväärtus 07.03.2013
võlgnevuse muutmine rahaks võtab palju aega. Probleem võib tuleneda kehvadest klientidest, või vastupidi majanduslikult mõtlevate klientidega, kes üritavad võõrast raha võimalikult pikalt enda käes hoida. 3. rühm Varude käibekordaja, mis iseloomustab kauba ja tootmisvarude kasutamise ja müügi efektiivsust. Varude käibekordaja = müüdud toodete kulu varude keskmine jääk Näitaja kõrge tase iseloomustab materiaalsete varude kiiret kasutamist, mis omakorda suurendab ettevõtte likviidsust. Näitaja madal tase näitab, kas liigsete tootmisvarude soetamist või raskusi valmistoodangu 6 realiseerimisel. Madal tase võib olla seotud oodatava hinnatõusuga, mille tõttu varusid enne hinnatõusu ei realiseerita. Raha ajaväärtus
kr kõrgem ja varude väärtus 5000 kr madalam. AS B netovara turuväärtus on: AS A raamatupidamiskanne: D Raha 31 000 D Nõuded 75 000 D Varud 71 000 D Materiaalne põhivara 360 000 D Firmaväärtus 25 000 K Lühiajalised kohustised 62 000 K Pangakonto 500 000 Positiivne firmaväärtus võetakse arvele immateriaalse põhivarana, mida ei amortiseerita. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse aruandeperioodi tuluna. Immateriaalse põhivara amortisatsioon Immateriaalne põhivaraobjekt võib olla piiratud või piiramatu kasutusajaga varaobjekt. Piiratud kasutusaeg on näiteks õigustel, lubadel, kui need antakse välja teatud perioodiks. Piiramatu kasutusajaga varaobjekt saab olla näiteks ostetud kaubamärk, firmaväärtus. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Immateriaalse põhivara soetusmaksumus amortiseeritakse tavaliselt lineaarsel meetodil.
2.Efektiivsuse näitajad iseloomustavad ettevõtte varade kasutamist Indikaatorid: lühiajalise võlgnevuse käibekordaja; raha laekumise periood (päevades); varude käibekordaja; põhivarade käibekordaja; varade käibekordaja. · Lühiajal võlgnevuse käibekordaja = müügitulu/ lühiajal võlgnevus (keskmine) · raha laekumise periood (päevades) = 360 päeva/ lühiajal võlgnevuse käibekordaja · varude käibekordaja = müüdud toodete kulu/ varude keskmine jääk · põhivarade käibekordaja = müügitulu/ põhivarade keskmine jääk · varade käibekordaja = müügitulu/ varade keskmine jääk 3. Võõrkapitali kasutamise suhtarvude alusel saab otsustada, mil määral ettevõte kasutab laenatud vahendeid ja firma võimet võõrvahedite kasutamisega seotud fikseeritud maksete (intresside jne) tasumiseks. Indikaatorid: võlakordaja; kohustuste ja omakapitali suhe; kapitaliseerituse kordaja; intresside kattekordaja; fikseeritud kulude kattekordaja
flow, CF). Need on: 1) tavaline, harilik rahavoog (igal perioodil on rahavoog erinev), 2) annuiteet (harilik või avansiline ehk rentannuiteet), 3) kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet, 4) perpetuiteet, 5) kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet. Silvia Kuusk Puhta rahavoo arvutamine: Puhaskasum (peale makse) + Mittearahalised kohustused (kulum, amortisatsioon, edasilükkunud tulud, edasilükatud maksud) Kapitalikulutused Lisandunud puhas käibekapital + Muutused pikaajalises laenukapitalis (lisa juurdetulnud laenud, lahuta tagasimaksed) = Puhas rahavoog omakapitalist (net cash flow on equity) Krediidireiting2. Reiting on reitingusümbolites väljendatud hinnang laenuvõtja lubadusele täita enesele võetud kohustused. Finantsturg koosneb kapitaliturust (kus kaubeldakse pikaajaliste instrumentidega) ning rahaturust (kus
seostatavad kuludest, nagu põldude lupjamise, elektrienergia, loomakasvatusmaterjalide jmt. Tootmise üldkulude hulka kuuluvad tootmise erinevate lõikude juhtimisega seotud kulud: tootmisspetsialistide ja harujuhtide töötasu, ohutustehnika, ostetud teenused jmt. Ettevõtte üldkulud moodustuvad üldhaldusega seotud kululiikidest: ettevõtte tippjuhtide ja kontoripersonali töötasu, halduses kasutatava põhivara amortisatsioon ja jooksva remondi kulud, töölähetuskulud jmt. Otsesed ja kaudsed kulud Kuna põllumajandussaaduste tootmine, eelkõige taimekasvatus on olemuselt hooajaline tegevus, kasutatakse siin enamasti täiskuluarvestust. Nagu juba eelpool kuluarvestuse põhimõtetes kirjeldatud, kantakse täiskuluarvestuses otsekulud otse tooteühikule, kadukulud koondatakse kulukeskusele ja alles seejärel jagatakse valitud meetodi järgi tooteühikule. Kasutatav arvestussüsteem ei välista muidugi
Ainult pidev arvestussüsteem võimaldab avastada puudujäägid ning nende tekkepõhjused. Vastavalt varude perioodilise arvestussüsteemi põhimõtetele ei peeta aruandeperioodi jooksul üksikasjalikku arvestust varude väljamineku kohta, kuid aruandeperioodi lõpul viiakse läbi olemasolevate varude inventuur. Sellest tingituna ei saa aruandeperioodil väljaläinud varude kogust ja maksumust määrata enne inventuuritulemuste selgumist. Selle suurus tehakse kindlaks järgmiselt: varude jääk aruande perioodi algul + varude sissetulek perioodi jooksul - varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel. Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi: - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle - müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid eraldi ei teata. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega
1 Enamik Eestis kättesaadavatest ingliskeelsetest ärirahanduse raamatutest lähtub sellest süsteemist. See on vaid üks võimalik süsteem ja kahjuks mitte Eestis levinud (st kõike loetut ei saa Eestiga samastada ega siin rakendada). Lisaks tuleb arvestada ka väikeriigi iseärasusi, millest tulenevalt ei paku finantsturg nii laia valikuvõimalust. 2. RAHA AJAVÄÄRTUS 2.2. Intressid ja intressimäärad Rangelt tuleb eristada intressi (interest) ja intressimäära (interest rate). Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Seega on raha kaup, mis maksab, ja selle kallidus sõltub intressimäärast. Raha ajaväärtuse puhul kasutatakse kolmesugust rahaühikult intressi võtmise viisi: · lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt.
PANGATEENUSED HOIUSTAMINE LAENAMINE ARVELDUSED MUUD TEENUSED HOIUSTAMINE Nõudmiseni hoius: kontol oleva summa piires ülekanded, sularaha väljavõtmine. 21 Tähtajaline hoius: pikemaajaliseks rahasummade hoiustamiseks, kehtestatud summa miinimumpiir, täiendavaid sissemakseid teha ei saa. Intress kõrgem, sõltub tähtajast, ennetähtaegse lõpet. korral kõrgemat intressi ei maksta. Tähtajaline säästuhoius: pikemaajaliseks raha hoiustamiseks ja kogumiseks, tähtaeg 6-24 kuud, saab teha täiendavaid sissemakseid, kehtestatud miinimumpiir, ennetähtaegsel lõpetamisel kõrgemat intressi ei maksta. Kasutushoius: pank kannab igakuiselt hoiustaja või tema poolt näidatud isiku kontole hoiuse ja sellelt teenitud intressid kokkulepitud ulatuses, tähtaeg 6-24 kuud. Sobib rahakasutuse
lõpuks seda korvata. Nendele maksetele lisatakse igaaastased korralised maksed (palgad, üüri tasud jm.) ning samuti tehakse sissetulekutega. Kumba nendest meetoditest kasutada, sõltub eelkõige mugavusest: kas arvestust peetakse investeeringutena või aastaste tulude-kuludena. ARVUTUSPÕHIMÕTTED Järgnevates valemites väljendab n perioodide arvu ja i intressimäära kümnendmurruna (5% = 0.05). Kui arvutusi on vaja teha igakuiselt või isegi iganädalaselt, siis aasta intressimäär tuleb ka taandada vastavale perioodidele. Vale on aastase intressimäära jagamine vastavalt 12 (kuuga) või 52 (nädalaga), sest siis ei arvestata iganädalaste või kuiste intresside summeerumist. Kui igakuine intressimäär on i, siis 12 aastase intressi määra ekvivalent pole mitte 12i vaid (1 + i) - 1. Seega, kui igakuine intress on 1%, on
Ettevõte vajab äriplaani käivitamiseks laenu. Pangalaen võetakse kuuekuulise maksepuhkusega (esimesed 6 kuud). Annuiteetlaen võetakse 100 000 EEK-i, kahe aastase perioodi peale fikseeritud intressimääraga 10% Hansapangast. Laenutoote nimetus on "Äritegevuse finantseerimine" Ettevõtte eesmärk on pakkuda madalama hinnaga, vähese ooteajaga ja erikujuliste konstruktsioonidega PVC aknaid. 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 140 000 EEK 1.2. LAENUTAOTLUS Laenusumma 100 000 EEK-i, aastaintressimäär 10%, periood 2 aastat. Laenugraafik (võib viia lisasse) Laenu jääk perioodi Põhisumma Laenu jääk perioodi Perioodi nr alguses Intress tagasimakse Laenumakse lõpus aprill 2008 100 000,00 kr 833,33 kr 0,00 kr 833,33 kr 100 000,00 kr
ettevõttele avatud pangakontol. Pangas hoiustatud raha kasutamise eest maksab pank ettevõttele tasu – intresse. Panga poolt makstavate intresside arvutamise alused ja maksmise kord on fikseeritud valitud panga eeskirjades ja hinnakirjas. Arvestatud intressid lisanduvad ettevõtte arvelduskonto lõppjäägile. Kokkulepitud ajavahemike kohta saab ettevõte pangast oma pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk päeva või perioodi alguses, kõik sissetuleku- ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Pangakonto väljavõte on algdokumendiks, mille alusel, sularahata tehingud raamatupidamises kajastataks Ettevõtted võivad pankadega sõlmida ka laenuleppeid, mille tulemuseks on krediidilimiit. See tähendab, et ettevõte võib krediidilimiidi ulatuses igal ajal pangast laenu võtta. 4. Inventeerimine.
kindlustuskulu 2 000 2 000 2 000 2 000 8 000 mittetootm.seadmete kulum 600 600 850 850 2 900 KOKKU PK 19 565 19 565 19 815 19 815 78 760 KOKKU turustus ja halduskulud 25 565 30 065 31 815 24 315 111 760 Kuna amortisatsioon e. kulum on küll kulu, kuid me ei maksa seda kellelegi välja, lahutame selle summa kogusummast maha. (vt. Tab 11). 11. Turustus ja halduskulude tasumise eelarve (maksete prognoos) I kv II kv III kv IV kv Aasta turustus ja halduskulu 25 565 30 065 31 815 24 315 111 760 mittetootm.seadm.kulum (miinus) -600 -600 -850 -850 -2900
annaabi.ee 
