ELU TEKKIMINE JA TAIME- NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON ÜRGOOKEAN JA ELU TEKE · Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi · Esimesed organismid tekkisid 3,5 miljardit aastat tagasi · Maailma meri · Üherakulised ja tuumata · Fotosünteesivad bakterid BAKTERID -------=> TAIMED MAISMAAL · Esimesed hulkraksed organismid võisid olla vetikad Maakera ajalugu alates tekkimisest kuni tänapäevani jaotatakse viieks aegkonnaks. 1) Ürgaegkond 2) Aguaegkond 3) Vanaaegkond 4) Keskaegkond 5) Uusaegkond LOOMADE ARENG · VANAAEGKOND · Käsn · Kala · Maismaataimed · Ämblikud, putukad (selgrootud) · KESKAEGKOND · Selgroogsed kalad (said hingata õhku) · Roomajad, sisalikud · Saurused · UUSAEGKOND · eellased ja neist inimene ELUSORGANISMIDE ARENG AGUAEGKOND----- =>TÄNAPÄEV Aitäh kuulamast!
Biol.evolutsioon élu areng maal esimestestelusolenditest kuni praeguste liikideni.sots. Näited:-füüsik.ev.käigusarenesid aatmoitest galaktikad,planeedid.-sots.ev.käigus arenes inimkond,kultuurid ja tsivilisatsioon.-Keemil.ev.mood keerukamad org. ühendid.-Biol.ev.tekkisid eel ja päristuumsed organismid. Ev.inimmõju:tõuaretus-mõju:teistsuguste omadusega organismid Elu isteke elutust tänap:-puuduvad sobilikud ting.keemil.ev.toimumiseks,mis and is kunagi eeldused elu tekkeks.-puudub ürgookean,kust said alguse erinevad organismid. See oli tänap. ookenaiga võrreldes madalam,soojem. Miller:Hüpot:Elu tekkele eelneb keemiline evolutsioon, mille käigus tekkisid eluks vajalikud keemilised orgaanilised ühendid.Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev.uuring:palentoloogilised leiud(kivistised,mida sügavamtest kihtidest leitud, seda algeisem ehitusega on,erinevad tänap. kivististest, mida pinnapealsemad seda saranasemad tänapäeva liiik...
Essee Reemo Vilipuu 11HU (20.12.15) Elu tekkimine Essees kirjutan kokkuvõtvalt kõik vajalikud ja tähtsad tegurid, mis on tekitanud meie planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul maakeral arenema, ning arenemise käigus muutus elusaks. Sellele järgnevalt tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist abiogeneesi teel. Enamasti teadlased pooldavad teist varianti, kus el...
Essee Reemo Vilipuu 11HU (20.12.15) Elu tekkimine Essees kirjutan kokkuvõtvalt kõik vajalikud ja tähtsad tegurid, mis on tekitanud meie planeedile maa,elu. Toon välja ja täpsustan evolutsioonilisi tasandeid, mis on kõik mõjutanud elu teket maal. Avaldan ka oma arvamust kohtades Elu tekkest on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu maale tekkinud kosmosest, kus siis kosmosest tuli elus aine või või keha maakerale, mis arenes maakeral edasi ja seejärel tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist panspermia teel. Teise arusaama järgi on elu maale tekkinud eluta ainest või kehast, mis hakkas aja jooksul maakeral arenema, ning arenemise käigus muutus elusaks. Sellele järgnevalt tekkis maale elu. Nimetatakse elu tekkimist abiogeneesi teel. Enamasti teadlased pooldavad teist varianti, kus el...
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valiku...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
Vana-Egiptuse maailmapilt Syret Kärt 12b Maailma loomine I Alguses laiusid pimeduses ainult lõputu ookeani liikumatud veed. Ookeani nimi oli Nu. Veest ilmus välja jumal Amon-Ra. Sel päikesejumalal pole ema ega isa, ta sündis iseenda mõttest. Tõusnud ühe Nust välja ulatuva rünka tippu, sülitas ta välja õhujumala Su ja niiskusejumalanna Tetnufi. See esimene paar sigitas seejärel maa (Geb) ja taeva (Nut). Maailma loomine II Heliopolise algupärane jumal oli Atum (see arvetavasti tähendab "täiuslik, kõiksus, tervik"), või Tem, maailma looja ja issand. Ta lõi iseenda märjast ürgkaosest, ookeanist (Nun "jumalate isa") tähendab, et maailmal oli vähemalt kaks isa. Masturbatsiooni kaudu sigitas Atum (arvatavasti, ta jõi oma spermat ja pärast sülitas välja) ürgelemendid Su (õhujumal) ning Tefnuti (niiskuse jumalanna). Nendest omakorda (loomulikul teel) tekkisid taevas (Nut) ja maa (Geb). Nuti ja G...
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
Mikrobioloogia I tutvustus. Elu teke Maal. Loengu autor dots. Tiina Alamäe Tartu Ülikool, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut Tartu 2017 Mikrobioloogia I 2017 https ://www.youtube.com/watch?v=qCn9 2mbWxd4https:// www.youtube.com/watch?v=qCn92 mbWxd4 Mikrobioloogia I 2017 Mikrobioloogia I annotatsioon Käsitletakse prokarüootide (arhede ja bakterite) teket Maal, mikrobioloogia ajalugu, prokarüootide kohta eluslooduse kolmedomeenses süsteemis, kaasaegse bakterisüstemaatika põhialuseid, võrreldakse prokarüootset rakku eukarüootsega, tuuakse välja arhede iseärasused. Esitatakse andmeid prokarüootse raku siseehituse kohta: iseloomustatakse membraane, rakukesta, kapsleid, organelle, varuaineid, vibureid, spoore jne. Käsitletakse prokarüootide paljunemist, liikumisviise, suhteid ümbritseva Mikrobioloogia I 2017 keskkonnaga (sh temperatuuri, rõhu, Loengu...
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
annaabi.ee 
