Kuressaare Ametikool Tõnis Tollimägi P-2 SOTSIAALHARTA Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk2 Sissetulekugarantiid Euroopa sotsiaalhartas lk3 Väljakutse eestile lk4
Euroopa Sotsiaalharta Mis on sotsiaalharta: Euroopa Sotsiaalharta kehtestati 18.oktoober 1961. Loodi, et kaitsta inimõigusi. Leping kehtestab inimeste sotsiaalseid ning majanduslikke põhiõgusi. Liitunud on kõik Euroop Liidu liikmesriigid, ning ka Venemaa Föderatsioon, Moldoovia, Armeenia, Gruusia, Aserbadzaan, Türgi, Horvaatia, Albaania. Eestis võeti leping vastu aastal 2000, kuid mitte 100%. Seda on vaid teinud 2 riiki: Prantsusmaa ja Portugal. Sotsiaalhartaga liitumisel peab liikmesriik vastuvõtma 16 harta artiklit 31-st.
EUROOPA SOTSIAALHARTA TTK 27.09.13 Euroopa sotsiaalharta · Millal? · Eesmärk · Sisu Millal? · Sõlmiti 18. oktoobril 1961. aastal. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu 03.05.1996 · Eesti allkirjastas sotsiaalharta 2000. aastal. Eesmärk · Inimeste majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsmine. · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta võeti vastu artiklite kaasajastamise eesmärgil. Sisu Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ning diskrimineerimatus. Euroopa Nõukogu 47 liikmesriigist on sotsiaalharta ratifitseerinud 43 riiki. Vaid Prantsusmaa ja Portugal ratifitseerisid sotsiaalharta täies mahus.
• Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele • Õigus teabele Euroopa inimõiguste kaitse süsteem • EIÕK – määratakse kindlaks iga üksikisiku võõrandamatud õigused ja vabadused • EIÕK alusel võib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtu poole • Euroopa Sotsiaalharta (1996) – sotsiaalpoliitika kujundamine ja põhiliste sotsiaalsete õiguste kaitse • ESH – õigus tööle, õiglastele töötingimustele, õiglasele töötasule, tervise kaitsele, sotisaalkindlustusele, sotsiaal- ja arstiabile Euroopa Inimõiguste Kohus • 2011-2020 esindab selles Eestit endine riigikohtunik Julia
kõigi kohta; õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest. Kellel on inimõigused: - üksikisikustel, seega igal inimesel - inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid - rahval - inimkonnal Inimõiguste alusdokumendid: Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) Euroopa sotsiaalharta (1961) Põhilised õigused on: Õigus inimlikule kohtlemisele Õigus võrdsusele Õigus vabadusele Õigus elule Inimkaubandus Vormid: tööorjus, elundikaubandus, seksuaalne ekspluateerimine 1)kirjuta välja Inimõigused vastavalt valdkondadele (õ lk 200 skeem) Põhilised Poliitilised õigused ja Sotsiaal- Kultuurilised õigused inimõigused vabadused majanduslikud õigused
kohta · ÜRO tasandil · 20.10.1991. · Järelvalvet teostab Rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon · Euroopa Nõukogu tasandil · 16.04.1996. · Järelvalvet teostab Euroopa Inimõiguste Kohus. · Aruanded jooksvalt. Veel kokkuleppeid · Lapse õiguste konventsioon · Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon · Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta · Puuetega inimeste õiguste konventsioon · Genotsiidi vältimise ja karistamise konventsioon · Rahvusvaheline konventsioon orjapidamise kohta Kasutatud materjal · http://humanrights.ee/inimoigused/ · https://www.riigiteataja.ee Aitäh kuulamast!
2. Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted: · Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. · Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. 3. Peamised inimõigustealased dokumendid: · Euroopa inimõiguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Iga demokraatliku riigi põhiseadus Tähtsamad inimõigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuuttumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõstmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. 4. Eesti kodanikuõigused ja kohustused: · õigus ja kohustus teenida kaitseväes; · õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda
? *Tsiviilasi – kohtuasi kus mõlemal poolel on võrdsed õigused, kumbagi ei käsitleta süüdlasena. nt abielulahutus(varalised vaidlused) ; üürniku ja omaniku vahelised vaidlused ; kliendi ja teenindaja erimeelsused jm *Kriminaalasi-tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, selgitada kas tegemist on kuriteoga ning kes on süüdlane 5.Nimeta peamised inimõiguste seaduste kogumikud(3) *Euroopa inimõiguste konventsioon *Euroopa sotsiaalharta * ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 6.Nimeta tähtsamad inimõigused(4) *Õigus elule *Õigus vabadusele *Õigus perekonnale ja eraelule *Õigus isikupuutumatusele 7.Nimeta 3 võimalust kuidas saadakse kodakonsus?? *Sündides, kui vähemalt üks vanem on kodanik * Eriliste teenete eest riigis * Naturalisatsiooni käigus( 5a elanud, keele eksam, PS tundmine, lojaalsuse avaldus... alates 15 a saab taotleda) 8.Millised õigused on EV’s ainult kodanikel(4)??
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna
· südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab: · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. 3)Euroopa Liit- loodi 1. novembril 1993 jõustunud Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu koostööst rääkides öeldakse, et see põhineb nn kolmel sambal: · varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika;
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus
detsembril 1948 resolutsiooniga Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on 1950. aastal Euroopa Nõukogu egiidi all Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole Euroopa sotsiaalharta on Euroopa Nõukogu kokkulepe, mis sõlmiti 18. oktoobril 1961 Euroopa sotsiaalharta määratleb inimõigused ja põhivabadused ning kehtestab kontrollimehhanismi, mis tagab nende austamise Euroopa Liidu liikmesriikides. Harta garanteerib õigused ja vabadused, mis puudutavad kõigi üksikisikute igapäevaelu. Hartas määratletud põhiõigused on: majutus, tervis, haridus, töö, sotsiaal- ja õiguskaitse, liikumisvabadus ja diskrimineerimatus.
Ma ei taha väita, et maailma jaoks pole inimõiguste kaitse oluline. Euroopa Parlament loeb inimiõiguste kaitset maailmas absoluutseks prioriteediks. Parlament on vastu võtnud terve rea resolutsioone, milles mõistetakse hukka valitsusi, kes on vastutavad inimõiguste rikkumise eest. Euroopa riigid on ühinenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga (1950), mida peetakse üheks efektiivsemaks inimõiguste kaitse süsteemiks. Euroopa sotsiaalharta ja selle 1988. aastal vastu võetud lisaprotokoll tagavad isikutele terve rea õigusi, mida võib jagada kahte kategooriasse: ühed, mis puudutavad töötingimusi, ja teised, mis seonduvad sotsiaalse sidususega. Tööga seotud õigused hõlmavad diskrimineerimise vältimist töökohal, sunnitöö keelustamist, ametiühinguõigusi, õigust esitada kollektiivkaebusi, naiste ja meeste õigust saada võrdse töö eest võrdset tasu jmt.
Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad inimõigused? Inimõiguste Ülddeklaratsioon, euroopa inimõiguste konvetsioon, euroopa sotsiaalharta 3. Millised õigused ja kohustused on kodanikel/igaühel Raamatust: *õigus ja kohustus teenida kaitseväes *õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada eesti iseseisvust. *õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis *õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes *õigus kuuluda erakonda *õigus hääletada ja kandideerida riigikogu valimistel *õigus osaleda rahvahääletusel
PÕHIKOOL Iseseisev töö teema: EESTI RIIK JA ÕIGUSTE KAITSE NING TAGAMINE 9a klass Eesti vabariigi Põhiseadus on võetud vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992, mille järgi Eestis kuulub kõrgeim võim rahvale, kes teostab oma võimu riigikogu valimisega, rahvahääletuse ehk rehverendumiga. Igal inimesel on õigused, vabadused ja kohustused. Õigusi ja vabadust võib piirata ainult siis,kui see on kooskõlas põhiseadusega.Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed.Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muude veendumustega, varaliste ja sotsiaalse seisundi asjaolude tõttu. Diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja see on karistatav. Ku...
sõltumata sellest, kas nad teostavad avalikku võimu või mitte. Eraldi on keelatud streikida ametnikel, kellele on juba praegu streikimine keelatud eriseadusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on tähelepanu pööranud sellele, et riigisektoris ja kohalikus omavalitsuses töötavate inimeste absoluutne streigikeeld on vastuolus riigi põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega millega riik on ühinenud (nagu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon ja Euroopa Sotsiaalharta), kuid sellest hoolimata on Riigikogu senini keeldunud siseriiklikus seadusandluses seaduseparanduste sisseviimisest täitmaks rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustusi. Sellisel kujul rikub riik jätkuvalt oma kodanike põhiseadusega kehtestatud ja rahvusvaheliste normide kohaseid õigusi. Taasiseseisvunud Eesti kõige suurem, õpetajate 1-päevane streik toimus 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni eestvedamisel. Eesti pikim streik leidis aset 2004
majanduslike, sõjaliste ja keskkonnaalaste probleemide valdkonnas. 2) Hoida ära konflikte ja tugevdada rahu, inimõiguste austamine, demokraatlike institutsioonide loomine ning majandusliku ja sotsiaalse progressi 3)Välja on töötatud 10 käsku millest liikmesriigid peaksid rahu säilitamiseks kinni pidama. Euroopa nõukogu-asutati 1949 Eesmärk: 1)töötada Euroopa suurema ühtuse nimel 2)kooskõlastada liikmesriikide poliitikat 1961 võeti vastu sotsiaalharta , mis näeb ette õiglase sotsiaalpoliitika arengu Euroopas. Euroopa nõukogu on loonud schengeni.
volinik. Eesti Vabariik ühines ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga 26. septembril 1991. Konventsiooni eesmärk on tagada võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse põhimõtte austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus. Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette abielupoolte võrdõiguslikkuse (paragrahv 27). Euroopa sotsiaalharta, millega Eesti on ühinenud, sätestab mees- ja naistöötajate õiguse saada võrdse töö eest võrdset tasu. Kuigi tavaliselt peetakse töö- ja pereelu ühitamist töötaja eraasjaks või perekonna siseasjaks, on tegemist hoopis laiemat käsitlemist vajavate probleemidega. Lahendusi töö- ja pereelu ühitamiseks tuleks otsida kolmel tasandil: 1. Riigi- ja omavalitsuse tasand, s.o. seadusandlus, laste päevahoolduse ja vanurite hoolduse
1.Tööõiguse allikad ja printsiibid. Euroopa Liiddu mõju siseriiklikule õigusele Õiguse allikad; Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konseptsioon, Rooma leping, euroopa sotsiaalharta, euroopa ametiühingute konvension, ühtne euroopa akt, maastrihi leping, amsterdami leping, nice leping. Euroopa ühenduse õigusel on normide ühtlustaja ja ümberkujundaja roll. Euroopa liidu õigus mõjutab nii kogu liikmesriigi õiguskorda, kui ka üksikisikuid.üksikisikutel on nii õigused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ühiskondlikele organisatsioonidele. Euroopa ühenduse õigusaktid on liikmesriikidele vahetult
(orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4
Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele. • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. • Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: • Õigus haridusele ja kultuurile. •Õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele. • Õigus teabele. 7. Milline on riigi, milline üksikisiku roll inimõiguste tagamisel? Riik on vastu võtnud erinevad inimõigusi tagavad seadused nagu näiteks Euroopa inimõiguste konvektsioon, Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Inimese õigused on ka kirjas riigi põhiseaduses. 8. Miks kaasnevad (inim)õigustega alati ka kohustus ja vastutus? Too näiteid, kuidas õigusega kaasneb kohustus/vastutus. Õigusega kaasneb kohustus. See tähendab, et kõigil on kohustus austada teise inimese õigusi. Õigused ja kohustused käivad ... Näiteks: Sul on õigus haridusele, mis samas on ka kohustus koolis käia. Kohustused on sellepärast, et seaduses on nii kirjas. 9
orjuses ega sunduses. Ka inimõiguste kohta kirjutatud. Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Paktid (1966): kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ; majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta. Täiendavaid allikaid on ka Euroopas ning Eestis. Euroopas on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (1953), Euroopa sotsiaalharta (1965. aastal jõustunud), Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000), Siseriiklikud seadused (Eesti Vabariigi põhiseadus, esijoones 2. peatükk) Kokkuvõtlikult, et mida siis inimõigused endast kujutavad. Inimestele tuleb anda ulatuslik iseotsustamise ja tegevuse vabadus. Keskne on otsustajate õiguste eesmärgistatud piiramine nn tavalise inimese kasuks. Eelnevaga seondub ka
*Liikmeskonna hägusus Sotsiaalsed liikumised -Piiritlemata liikmeskond -Umbmäärane struktuur -Tihtipeale rahvusvahelised -Vaimsed väärtused -Keskkonnaprobleemid Inimõigused -Iga inimese moraalsed sünnipärased õigused -Õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest -Inimõigused on tagatud rahvusvaheliste lepetega Inimõiguste alusdokumendid -1948 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon -1950 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon -1961 Euroopa sotsiaalharta -1989 ÜRO lapse õiguste konventsioon Inimõiguste kategoriseerimine -Põhiõigused -Poliitilised õigused -Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused -Kultuurilised õigused Absoluutsed õigused -Õigus elule -Kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada -Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sundsuses Valimiste funktsioonid -Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine *Korralised valimised *Erakorralised valimised -Kodanike nõudmiste vahendamine -Rahva usalduse indikaator
Juhtum on vastuolus moraalsete ja ühiskondlite väärtustega. 6. Kas probleem on seotud juriidiliste küsimustega? Milline seadus või regulatsioon? Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida aktsepteeritakse ülemaailmselt. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ÜRO lapse õiguste konventsioon Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid: -põhiseadus - sotsiaalhoolekande seadus - lastekaitseseadus - perekonnaseadus – kutseseadus. 7. Kas on vaja rohkem informatsiooni? Millist informatsiooni? Perekonna tausta uurimine, kaardistamine. Kliendi tervisliku seisundi uurimine. Kas on juhendmaterjal, poliitikadokument, protseduuri kirjeldus, seadus, regulatsioon või dokument, mida on vaja teada? Probleemi algallikas, rehabilitatsiooni põhjus.
3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. 4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on : 1) Korduva süüdimõistmise välistamine. 2) Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED Peamised inimõiguste dokumendid on : 1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) 2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) 3) Euroopa sotsiaalharta 4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele.
2. Inimõigused Inimõigusi sätestavad dokumendid: 1) 1948 a. Võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon - ei ole siduv dokument riikide suhtes - ÜRO riigid peavad unnustama seda - põhiideed leiduvad riikide põhiseadustes - Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk 2) 1950 a. Töötati välja Euroopa Nõukogu poolt Euroopa inimõiguste konvetsioon - on siduv dokument - õigused selgemalt lahti seletatud kui ÜRO inimõiguste deklaratsioonis 3) 1961 a. Euroopa sotsiaalharta - elanike sotsiaalsete õiguste kaitse - tõstaks elatustaset - suurendaks sotsiaalset heaolu - Eesti Vabariik pole täielikult käsitlenud seda 4) 1989 a. Lapse õiguste deklaratsioon - hõlmab traditsioonilisi inimõigusi (nt. Õigus enesemääramisele, kaitsele, puutumatusele, + veel õigusi, mis on mõeldud ainult lastele nt. Õigus olla koos vanematega, õigus mängule) Inimõiguste kaitse Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5
Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. 8. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Peamised inimõigustealased dokumendid on:ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon,Euroopa inimõiguste konventsioon,Euroopa sotsiaalharta. 9. Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Naturalisatsioon on kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik. 10. Kodanikul on õigus: hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks,kuuluda erakondadesse, kandideerida
südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); omandile. Konventsioon keelab: piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise keelamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Konventsiooni täitmist kontrollib Euroopa Inimõiguste Kohus. Konventsiooni täiendavad Euroopa sotsiaalharta, piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise tõkestamise Euroopa konventsioon ja vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon. Kõigi nimetatutega on Eesti ühinenud. Muud inimõigustega tegelevad ENi institutsioonid: rassismi ja sallimatuse tõkestamise Euroopa komitee (ECRI); piinamisvastane komitee (CPT); inimõiguste volinik. Eesti Euroopa Nõukogus Eesti sai ENi liikmeks 14. mail 1993. Eesti prioriteedid Euroopa Nõukogu liikmesriigina:
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) 1945. loodud ülemaailmne organisatsioon, et vältida uute globaalsete konfliktikollete tekkimist; sellega on seotud ka inimõiguste mõiste kujunemine, mille ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. aastal. Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb nö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõiguste rühmitamine: 1) Põhiõigused niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. (õigus elule; vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; korrakohasele õigusemõistmisele) 2) Poliitilised õigused(kodanikuõigused) ja vabadused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga.
Tsiviilasjad? kõik inimestevahelised vaidlus küsimused (lepingud, töö) Haggeja?- hagi esitada Hagi? avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Kostja?- inik, asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Kriminaal asjad? kõik rängemad isiksuse vastased kuritööd Inimõiguste alusdokumendid? Euroopa inimõiguste konventsioon, mis käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõigused? iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldises ja kehtivad kõigi kohta. (õigus elule, õigus vadabusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusmõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Kodakodsuse omandamise võimalused, eriti Eesti Vabariigis? Sünd
5.slaid Kellel on inimõigused: Üksikisikutel, seega igal inimesel.... inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mitte põlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid rahval inimkonnal. Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : ,,Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena." 6.slaid Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), Euroopa sotsiaalharta (1961) 7.slaid Põhilised inimõigused: Õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 8. slaid PILT LAPSEST :: Leidsin artikli Allar Jõksi seisukohalt, et kuna loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest.
ÜRO e. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvahelise koostöö saavutamine. 1945/Eesti 1991 Liikmeid 193 Peasekretär: Ban Ki-Moon 7. Inimõiguste alased dokumendid – Konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine, inimõiguste tagamine. EUROOPA INIMÕIGUSTE KONVENTSIOON (1950): kodaniku- ja poliitilised õigused EUROOPA SOTSIAALHARTA (1996): sots ja maj õigused ÜRO INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOON (1948): inimõigused 8. OSCE e. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon – Rahu ja stabiilsuse tagamine. 1975/Eesti 1991 57 riiki Peasekretär: Lamberto Zanner 9. WTO e. Maailma Kaubandusorganisatsioon - Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 1995/Eesti 1999 10. IMF e
joogiveele, õigus arstiabile Kultuurilised õigused- õigus haridusele ja kultuurile, õigus teabele, õigus rahvuskeelele ÜRO põhidokument: inimõiguste deklaratsioon(1948) kohus:haagi rahvusvaheline kohus Eesti vabariik põhidokument: EV ps (1992) kohus:3-astmeline kohtusüsteem EL põhidokument:EL ps leping (2006) kohus: euroopa kohus Euroopa nõukogu põhidokument: euroopa inimõiguste konventsioon (1950), euroopa sotsiaalharta (1961) kohus : euroopa inimõiguste kohus Inimõiguste probleemid arengumaades: puhta joogivee saamine, näljahäda, nakkushaigused (aids, hepatiit, tuberkuloos), tööpuudus Inimõigused EV ps-s sooline võrdõiguslikkus, lastekaitseseadus, isikuandmete kaitse seadus. Kodakonsusega seonduvad õigused kodakonsusega inimesel õigus häälele, julgeolekuga seotud ametialad, mis ainult kodanikele, õigus ja kohustus teenida kaitseväes.
leevendamaks tema või tema perekonna elamist puuduses; 4. rakendama käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatut võrdselt oma kodanikele ja seaduslikult oma territooriumil viibivatele teiste lepingupoolte kodanikele, lähtudes 11. detsembril 1953 Pariisis alla kirjutatud Euroopa sotsiaal- ja arstiabi konventsioonist tulenevatest kohustustest. http://www.riigiteataja.ee 1. Kas Eestis peab piisavate elatusvahenditeta isik saama esmast arstiabi? Otsustage Euroopa sotsiaalharta ja Eesti põhiseaduse lausel. Selgitage, milliste sätete alusel nii otsustasite. (2 p) Seisukoht: Eesti Vabariigi põhiseaduse §......... 2. Millistel põhiseaduses kirjeldatud juhtudel on Eestis võimalik taotleda sotsiaalabi? Selgitage põhiseaduslikke õigusi elulise näite kaudu. (3 p) 1. Eesti alalisel elanikul; 2. Eestis seaduslikul alusel elaval välismaalasel: 3. Eestis viibival pagulasel. 3. Tädi Maali (76
sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;õigused,mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid;inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigileinimõiguste alusdokumendid:inimõiguste ülddeklaratsioon(1948),euroopa inimõiguste konventsioon(1950),euroopa sotsiaalharta(1961),inimõigused on:üksikisikutel,gruppide(perekond);rahval;inimkonnal. Põhilised inimõigused on :õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 4-Kodanikkond-elanikud,kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad riigiga õiguslikku suhet, kodanikuõigused ja-kohustused Eesti Vabariigis-. 5.Kodakondsus Eesti Vabariigis. Naturalisatsioon-saab taotleda vähemalt 15 a isik, kes 1
Põhiõigused, vabadused ja kohustused Rahvusvahelised inimõiguste alased dokumendid • Inimõiguste ülddeklaratsioon • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon • Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta • Euroopa Liidu põhiõiguste harta • Põhiõigustena tuleb käsitada kõiki PS-es sätestatud isikute õigusi • Vabadused on spetsiifilised põhiõigused st vabadust valida käitumisvõimaluste vahel • Kohustused on isikute põhiseaduses ettenähtud kohustused käituda teataval viisil kas teiste isikute või üldistes huvides Põhiõiguste tähendus • Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal
Rompuj, Catherine Ashton Dokumente ÜRO IÕ IÕ Helsingi Põhikirja 5. Kriteeriumid, Dekl., Lapse Konventsioon lõppakt artikkel lepingud (vt. Õiguste Sotsiaalharta kollektiiv- allapoole) Konventsioon kaitsest, Partnerlus rahu nimel, MAP Eesmärke Rahu, suhted, IÕ Euroopas, vt. org. nime Sõjaline org., Majandus-
16. Kuidas toimub sotsiaalhoolekandes teenuste rahastamine?Eestis finantseeritakse sotsiaalhoolekannet: riigieelarvest,kohalike omavalitsuse eelarvetest, vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja fuusiliste isikute vahenditest, muudest vahenditest. 17. Nimeta sotsiaaltoetusi.Eestisse ümberasuja toetus,toimetulekku toetus,täiendav toetus aluasemele . 18. Kellele on antud oigus kontrollida teenuste kvaliteeti?Maavanem, Riigikontroll, Vaidluskomisjon. 19. Nimeta sotsiaalharta eesmark.Sootsialharta eesmark on turvuta ja edendada sootsialseid oigusi. 20. Nimeta sotsiaaltoo jaoks riskiruhmad.lapsed, vanurid, puuetega inimesed, vanglast vabanenud, sõltuvus ja sif haiged
· Otsuste langetamiseks Euroopa Nõukogus oli vajalik konsensus ehk ühehäälselt otsustamine, SB võis panna veto kõigile sotsiaalpoliitilistele ettepanekutele. Optimismiperiood (1986-1993) · SP kulutuste seostamine majandusarenguga, selle ühtlustamine liikmesriikides · "Sotsiaalse dumpingu"oht, kus madalamate sotsiaalkuludega saavutatakse mõnedes liikmesriikides suhteline konkurentsieelis · Ühtse Euroopa Akt (SEA - Single European Act) · Euroopa Liidu Sotsiaalharta töötajate põhilistest sotsiaalsetest õigustest (1989), millega asutamisel ühines 11 riiki · Maastrichti leping 1992 sotsiaalprotokoll Ühtse Euroopa Akt 1987 · Uus mõiste - sotsiaalne sidusus eriti regionaalpoliitilises võtmes vähearenenud piirkondade edendamine · Sotsiaalne dialoog (tööandjate ja töövõtjate läbirääkimised erinevates tööelu küsimustes) · Hakati pöörama suuremat tähelepanu töötingimustele
Õigus süütuse presumptsioonile.Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.Enesesüüdistuse välistamine. Kohtujärgne periood:korduva süüdimõistmise välistamine.Apellatsioon e. edasikaebamise õigus. Inimõigu-inimõiguste universaalusus.Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena.Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb N-ö klassikalisi vabadusi-kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab inimese sotsiaalseid ja majanduslikud õigused.Inimõiguste rühmitamine-Põhiõigused,poliitilised õigused,sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ja kultuurilised õigused.Põhiõiguste( universaalsed õigused) hulka kuuluvad:Õigus elule,Õigus vabadusele,võrdsusele ja isikupuutumatusele,õigus korraskohasele õigusemõistmisele,õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,õigus perekonnale ja eraelule.Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga kuid
organisatsiooniline tegevus 2. teiselt poolt on liikmesriikide parlamendid ja nende esindajate tegevus. EN prioriteedid: Inimõigused, Meedia ja side, Sotsiaal- ja majandusküsimused, Haridus, Kultuur ja muinsuskaitse, Sport, Noorsooküsimused, Tervishoid, Keskkond, Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, Õiguslikud küsimused Lisaks põhikirjale on EN-l olulisi dokumente:Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa kultuurikonventsioon Aasia ja Islam Araabia Liiga (Arab League): Loodi 1945. Asutajad (6+1) – endine Ottoman- Egiptus, Iraak, Jordaania, Liibanon, Saudi Araabia, Süüria 1945 – hilisemalt Jeemen Peakorter: Kairo, Egiptus PVO – asutajaks Seotud Iisraeli-Palestiina konfliktiga Tegeleb: kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste küsimustega Kõrgeim organ – Nõukogu (2x aastas) + erakorralised istungid Esindajad - igast riigist 1 (1 hääl)
Inimõiguste kaitse maailmas toimub 1948.a. ÜROs vastu võetud Inimõiguste ülddeklaratsiooni alusel. Euroopa Nõukogu Asutati 1949. kümne LääneEuroopa riigi poolt. Eesmärgiks kooskõlastada liikmesmaade poliitikat ja kaitsta inimõigusi Euroopas. Probleemide lahendamiseks on Euroopa Inimõiguste kohus (Strasbourgis). Tähtsaimad dokumendid: Euroopa Inimõiguste konventsioon ja Euroopa sotsiaalharta. OSCE ehk Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon. Sai alguse 1975.a. Helsingis. Tegeleb konfliktide ennetamise, kriiside ohjamise ja inimõiguste tagamisega. Eesti liitus 1991. OECD majanduskoostöö ja arengu organisatsioon. Eesti liitus 2010. WHO maailma tervise organisatsioon. OPEC naftat eksportivate riikide ühendus. Religioonid: Kristlus rajajaks juut Jeesus Kristus (prohvet) 1. saj. algselt judismi lahk. Budism tekkis Indias 6. sajandil eKr
Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5). seadused (töölepingu seadus, töötuskindlustuse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, kollektiivse töötüli lahendamise seadus, täiskasvanute koolituse seadus jt); 6). Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused; 7). kohaliku omavalitsuse õigusaktid; 8). kollektiivlepingud. 2. Tööleping. Töölepingu põhitunnused.
Kuid liita, lahutada ei oska · on raskusi sarnasuse leidmisel erinevate asjade vahel · süüdab orjenteeruda lähiümbruses · ajataju suhteliselt kindel · Kasutab lihtsat kõnet · saab aru lihtlausetest · Õivad lugema mõningaid sõnu · katsetab eksimuse hinnaga Sügav · · · · Seadusandlus 1. Loetle sotsiaaltöö alusdokumendid. · ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon · ÜRO lapse õiguste konvensioon · Parandatud ja täiendatud sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised dokumendid : · põhiseadus · sotsiaalhoolekande seadus · lastekaitse seadus · erekonnaseadus · kutseseadus 2. Oska kirjeldada sotsiaalhoolekandelisi mõisteid (toimetulek, sotsiaalhoolekanne, vältimatu sotsiaalabi...) · Sots. Teenus- mitterahaline, toimetuleku soodustamiseks · Sots. Korter- munitsipaalkorter- eluruum abivajajale · Sots
riik. Niisiis määravad inimõigused riigi kohustusi inimese vastu ja inimõigused riigi kohustusi inimese vastu ja inimesel on õigus nõuda nende austamist. Teiste õigusliikude puhul kehtib vastupidine olukord valitsus nõuab ja kodaniku alluvad. Inimõigused on kujunenud rahvusvaheliselt. Inimõigused pole üksnes deklareeritud väärtused, vaid õigusnormid, mille järgimist kontrollivad rahvusvahelised institutsioonid. Näiteks on Euroopa inimõiguste konventsioon ja Euroopa sotsiaalharta kohustuslikud kõigile riikidele, kus parlament on need dokumendid ratifitseerinud ehk kinnitanud. Võetud kohustuste täitmisest annavad riigid Euroopa Nõukogule regulaarselt aru, Euroopa Nõukogu istungitel arutatakse ka inimõiguste olukorda liikmesriikides. Eesti on ratifitseerinud Euroopa inimõiguste konventsiooni, sotsiaalharta ja laose õiguste konventsiooni. Niisiis on Eesti Vabariigil kohustus neid õigusakte järgida.
See on juba algust. Samas aga see kampaania ei aita nii- öelda juhuohvreid, kes on juhuslikult sattunud vägivalla ja vägistamise ohvriks. EL poolt on vastu võetud palju seadusi ja eelnõusid takistamaks naistele suunatud vägivalda ja seksuaalset survet. Viimane nendest oli Euroopa Parlamendi resolutsioon seksuaalse kuritarvitamise suhtes kaitsetute naiste ja lastega kaubitsemise ennetusstrateegiate kohta (2004/2216(INI)). Lisaks on veel Euroopa Inimõiguste konvensioon, Euroopa Sotsiaalharta, Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastu võitlemise konventsioon jne. Neid konvensioone, hartasid, eelnõusid jms on lõputult palju ainult, et nad on kõik liikmesriikidele soovituslikud. Ükski nendest soovitustest, mis EL on selle kohaselt vastu võetud, pole meie parlament ratifitseerinud ega kasutusele võtnud. Ainus, mis toimib on üldine Sotsiaalharta, mis on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Ja hoopis iseasi on, kui hästi hartas sätestatu meil toimib.
inimõigused, millest peaksid juhinduma kõigi maailma riikide valitsused. 4. Miks on Euroopa Nõukogu vastu võtnud täiendavad vastavad dokumendid? Millised? Nende sisu? Kuna igas riigis on midagi väga erinevat, ning pidi midagi muutma, et see sobiks kõigile. Samas, et käsitleda ka sotsiaal-majanduslikke õiguseid. Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. 5. Kuidas rühmitatakse inimõigused? Millised on vastavate gruppide põhiõigused? Nende sisu? Põhiõigused ehk universaalsed õigused: · õigus elule; · õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; · õigus korrakohasele õigusemõistmisele; · õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; · õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused:
oma seisukohti esitada ja et poolte võimalustel kollektiivlepingut avardada ei ole mingeid piire. Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (1950) artikli 11 lõike 1 kohaselt on igaühel „õigus rahumeelsete kogunemiste ja ühinemisvabadusele, kaasa arvatud õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda”. Lisaks kaitsevad organiseerumisõigust ja kollektiivläbirääkimiste õigust Euroopa sotsiaalharta (1961) artiklid 5 ja 6. Artiklis 6 pannakse lepingupooltele kohustus edendada kollektiivläbirääkimisi ühelt poolt tööandjate ja tööandjate organisatsioonide ja teiselt poolt töötajate organisatsioonide vahel ning tunnustada kollektiivsete meetmete võtmise õigust. Rõhutas Euroopa sotsiaalõiguste komitee, et „üldiselt on seaduslik luua kollektiivläbirääkimistel töötingimuste suhtes kohaldatavaid õigusnorme. Sellise süsteemi
arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises./8/ 3 Sotsiaalpoliitika Eesti Keskerakond toetab Euroopa Liidule omast sotsiaalse heaoluriigi mudelit, mis tagab kõigile kõrge elukvaliteedi. Euroopa sotsiaalharta põhimõtteid tuleb rakendada kõrvalekaldumatult. Pooldame sotsiaalpoliitikat, mis pakub reaalset katet harta lubadustele sotsiaaltagatiste ja tervishoiu osas. Töösuhete paindliku põhimõtte rakendamine seadusandluses ei tohi halvendada töötaja turvalisust ja tagatisi töösuhetes. Toetame töötaja kaitsele suunatud töösuhete regulatsiooni. Seisame selle eest, et edendada kõigi aktiivset osalemist tööturul ning võitleme
annaabi.ee 
