Kaitsta lapsi ja noori hooletussejätmise, vägivalla ja ekspluateerimise eest. Tagada riigipoolne kaitse ja eriabi lastele ja noortele, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäänud oma perekonna toetusest. Tagada lastele ja noortele tasuta alg- ja keskharidus ning soodustada nende regulaarset kooliskäimist. 18. Õigus tegelda tulundustegevusega teiste lepingupoolte territooriumil Eestis ratifitseerimata artikkel 19. Võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi(1) Säilitada või hoolitseda, et säilitataks niisuguste töötajate abistamine, eelkõige õige teabe saamiseks mõeldud tasuta teenused, ning kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võtta võimalikke meetmeid emigratsiooni ja immigratsiooni kohta käiva eksitava propaganda vastu. Võtta oma jurisdiktsiooni piires meetmeid, et lihtsustada selliste töötajate ja nende perekondade maalt lahkumist, teekonda ja vastuvõtmist, ning tagada oma
kultuurielus Sõjalistes konfliktides ● Inimeste ja nende õiguste kaitset relvakonfliktides ning sõja olukorras kaitsevad Genfi konventsioonid Lapse õigused ● Igal lapsel on õigus osalemisele ● Diskrimineerimine ei ole lubatud ● Igal lapsel on õigus elule ja arengule. Veel õigusi ● 5. Naiste õigused ja võrdõiguslikkus ● 6. Pagulaste/põgenike, välismaalaste ja võõrtöötajate õigused ● 7. Vangide ja kinnipeetavate õigused ● 8. Puuetega inimeste õigused ● 9. Psühhiaatria ja inimõigused ● 10. Õigus arengule ● 11. Õigus rahule ● 12. Õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale Instrumendid rahvusvahelisel tasandil ● Inimõiguste ülddeklaratsioon ● Kodaniku -ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt
b) Euroopa esialgsed lepingud c) Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks selle järgi Eesti sots.kindl. süsteemi korraldab; seal on kirjas miinimumnõuded nt sots.riskid jne d) Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsioon e) Euroopa sotsiaal- ja meditsiinilise abi konventsioon Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusõigus puudub üleeuroopaline mudel; sots.kaitse mõiste on seotud vabajõu liikumisega, muretseme inimeste pärast, kes liikuvad töö tõttu, võõrtöötajate kaitse - Tööjõu vaba liikumine ja EL sotsiaalpoliitika - EL sotsiaalpoliitika areng - Ühtse Euroopa Akt 1986 - Maastrichti leping 1992 - Amsterdami leping 1997 - Nice'i leping ja põhiõiguste harta 2000 - Lissaboni leping ja põhiõiguste harta 2009 ELTL lepingu art 48 ning koordineerimine võõrtöötajate liikumisvabadus; tuleb vastu
Äri on samm sammult muutumas õppimiseks, kus töötajad vahetavad teadmisi ja kogemusi ning nüüdseks on see jõudnud rahvusvahelisele tasandile. IHRM eesmärk on arendada ja parandada struktuuri selle tasandi ettevõtetes. Tavalisest tööjõu juhtimisest erineb see kultuuriliste erinevustega. Tuleb arvestada töötajate kohanemisega välismaise kultuuri, keele, usu- ja eetiliste põhitõdedega ning kindlustama tema heaolu teenitavas ettevõttes. Põhiliseks probleemiks on võõrtöötajate mittekohanemine ettevõtte struktuuri või ühiskonnaga, kus nad peavad töötama, sest mõned ühiskonnad võtavad väga vaevaliselt vastu uued elustiilid. IHRM keerukus seisneb kuues peamises faktoris: 1) Laiem väljavaade rahvusvahelised juhid puutuvad kokku probleemidega, mis on seotud erinevate kultuuriliste erinevustega 2) Suurem seotus personaliga - välismaised töötajad vajavad rohkem tähelepanu
koolivaheajal. 21.Töötajate ebavõrdse kohtlemise viisid (soolise võrdõiguslikkuse ja võrdõiguslikkuse seaduse alusel) Võrdne kohtlemine tähendab, et puudub igasugune otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, eriti seoses perekonnaseisuga. Euroopa mõistes tähendab võrdne kohtlemine ka isikute vaba liikumist, euroopa liidu kodanikul on õigus vabalt valida töö ja elukohta, suunduda sinna kus pakutakse tööd. Samuti tuleb tagada võõrtöötajate võrdne kohtlemine kohalike töötajatega. Eestis- soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärgiks on tagada EV põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõigust, kui üht PS põhiõigust. Tööandja peab tagama kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Võrdse
suhtlemine (vahel problemaatiliste) klientidega; sage töötamine õhtuti ja nädalavahetustel, mis häirib töötajate töö- ja eraelu tasakaalu; stress; 10 Kutsehaigused ja tööõnnetused monotoonne töö; ahistavad ning mõnikord vägivaldsed kliendid, töökaaslased ja ülemused; naiste ning võõrtöötajate diskrimineerimine. Riskihindamine on esimene samm tööohutuse suunal Enamasti on tööõnnetusi võimalik ennetada tõhusa koolitusega heast juhtimisest ja järelevalvest. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad paljusid tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või minimeerides nende mõju. EU-OSHA korraldatava tervislike töökohtade kampaania üldeesmärk on edendada
4.3 eespool. Teisese õiguse aktid sisaldavad üksikasjalikumaid sätteid, näiteks perekonnaliikmete, pensionäride ja õpilaste õiguste kohta. Millised meetmed võivad olla keelatud? Õigust elada teises liikmesriigis ei tohi piirata kolimist või elukohta käsitlevate konkreetsete eeskirjadega. Samuti ei tohi liikmesriigid kohaldada erinevaid töötingimusi või erinevaid sotsiaalseid ja maksutingimusi võõrtöötajate suhtes. Nimetatud töötajatel peavad olema sihtriigi kodanikega samad õigused. Millised on vaba liikumist käsitleva üldreegli erandid? ELi toimimise lepinguga antakse liikmesriikidele mitmeid võimalusi, et takistada teiste riikide kodanike riiki sisenemist või nende sinna elama asumist. Seda võib põhjendada avaliku korra, turvalisuse ja tervise kaitsega. Üheks näiteks on Kreeka kodanik, kes saadeti Saksamaalt välja (vt altpoolt).
Lastetoetusi makstakse reeglina kuni 16. eluaastani. Erandlikel juhtudel on osades riikides lastetoetuste saamine võimalik kuni lapse 27. eluaastani. 4.Rahvusvaheliste organisatsioonide osa sotsiaalhooldusõiguse edendamisel. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus on 20-21. sajandil arenenud kiiresti ning avaldanud mõju ka rahvuslikele sotsiaalhooldussüsteemidele. Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus täidab peamiselt kahte funktsiooni: 1) reguleerib võõrtöötajate (migranttöötajate) sotsiaalkaitsealaseid õigusi ja kohustusi, koordineerides paljude riikide sotsiaalhooldussüsteemide funktsioneerimist sellisel teel, et võõrtöötajad ei kannataks oma õiguste kaotuse all, kui nad muudavad oma töökohariiki; 2) sätestab miinimumstandardid, millega riigid peaksid arvestama, kindlustades seejuures pideva sotsiaalhooldussüsteemi arengu ja kvaliteedi kontrolli. 4.1
alla 15-aastaste isikute töövõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; emaduse kaitse; võõrtööliste võrdne kohtlemine; Sotsiaalne sidusus õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid; laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; 5 perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on: - naiste ja meeste võrdsete õiguste rõhutamine; - puuetega isikute õigus sotsiaalsele integreerumisele, iseseisvusele ja osalemisele ühiskonnaelus; - laste ja noorte sotsiaalsete, õiguslike ja majanduslike õiguste kaitsmise tugevdamine; - õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral;
,,riiklikud turud" ja kus kõiki kaupu saab müüa ja teenuseid osutada samadel tingimustel nagu siseturul ning millele on kõikidel liidu kodanikel võrdne ja vaba juurdepääs. Sotsiaalpoliitikas on ELi ülesanne hoolitseda selle eest, et majandusintegratsiooni eelised ei saaks osaks mitte ainult majanduses aktiivsetele, vaid need kujundaksid ka siseturu sotsiaalset mõõdet. Esimene samm selles suunas on sotsiaalkindlustussüsteemi kasutusele võtmine võõrtöötajate jaoks. See tagab, et ükski töötaja, kes on töötanud enam kui ühes liikmesriigis ja kuulunud seega erinevatesse sotsiaalkindlustussüsteemidesse, ei satuks sotsaalkindlustuse osas (vanaduspension, invaliidsuspension, ravitoetused, peretoetused, töötutoetused) ebasoodsasse olukorda. Järgmine oluline sotsiaal-poliitiline ülesanne on ELis juba aastaid muret tekitava tööpuuduse taustal Euroopa tööhõivestrateegia arendamine.
emaduse kaitse; võõrtööliste võrdne kohtlemine; Sotsiaalne sidusus õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid; laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Sotsiaalsed rollid. Üksikisik ühiskonnas peab läbima konkurentsi: kes ei oska või ei taha tööd teha heidetakse kõrvale ja püsima jäävad need, kes oskavad paremini oma tööjõudu müüa selleks, et rahuldada vajadusi. Vajadused üksikisikutel on erinevad ja nad kujunevad välja perekonnas ja perekonna vajadused sõltuvad elustandardist elutasemest, mis
· alla 15-aastaste isikute töövõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse; · emaduse kaitse; · võõrtööliste võrdne kohtlemine; Sotsiaalne sidusus õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid; · laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest; · perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset; · võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi; · vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele. Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on: - naiste ja meeste võrdsete õiguste rõhutamine; - puuetega isikute õigus sotsiaalsele integreerumisele, iseseisvusele ja osalemisele ühiskonnaelus; - laste ja noorte sotsiaalsete, õiguslike ja majanduslike õiguste kaitsmise tugevdamine; - õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral;