Leidsid 32 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Nõukogu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konventsioon, organisatsioon, kuritegevus, institutsioon, inimõigusi, nõukogus, assamblee, iirimaa, luksemburg, ühendkuningriik, küberkuritegevus, montenegro, portugal, konventsioonid, siduvad, piinamise, teooriale, foorum, võimalusest, osce, nato, tervishoiuteenuste, terrorism, inimkaubandus, riigipeade, segamini, ajada, council, sekretariaatReferaat Koostaja:Jonafan Smirnov 12 klass Juhendaja:Saskia Sadrak Kohtla-Järve 2016 Sisukord Euroopa Nõukogu 3 Euroopa Nõkogude ajalugu 4 Kasutatud kirjandus 5 Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union). 2 ENi üheks olulisemaks saavutuseks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.
Euroopa Nõukogu • Euroopa Nõukogu – EN Ajalugu • EN on vanim Euroopa institutsioon. • Asutati 5. mail 1949. aastal Londonis. • Loodi eesmärgil tagada see, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. EN • Eesmärgiks on edendada demokraatiat nind kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro,
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon.............................................................................
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele.
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
*tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid: *hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest *lahendada tülid rahumeelselt *pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust *austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi *mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse *austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi *edendada koostööd riikide vahel *järgida rahvusvahelise õiguse norme Nende põhimõtete täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, millest peamised on diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö ning rahvusvahelised lepingud. Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Vormiliselt tähendab see suursaadiku kui
3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne
3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne
3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne
3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8. Riikideülesuse (supranational & supranationalism) põhimõte Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni lõpptulemusena tuleks luua ühtne
· II MS järgne olukord Euroopas · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus · Rivaliteet ja vastandlikud huvid · Majanduslik madalseis Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist · 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid · 1947 Marshalli plaan · 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) loomine loodi Marshalli plaani koordineerimiseks. · 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) sõjaline organisatsioon, loodi kartusest Saksamaa eest. Natukene vähendada potensiaalset hirmu Saksamaa eest. Suht mõttetu pärast NATO loomist. Koostööd sellest raames ei tehtud. · 1949 NATO loomine domineerib · 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) ei ole EL seotud. Eraldi seisev rahvusvaheline organisatsioon inimõigused, vabadused, edendamine. Enne söe- ja teraseühendust: usa huvid ja sekkumine; puhtfüüsiliselt, et ei lase NL edasi liikuda
..............................................................28 10.2.Sümbolid...................................................................................29 11. Kokkuvõte...................................................................................30 12. Kasutatud kirjandus.....................................................................31 2 1.Sissejuhatus Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu institutsioon, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb ülemkogu kohtumistel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 2009
seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad.
EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) loomine * Euroopa Kohus (Court of Justice) 4. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise * Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) peamised motiivid * Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine ECOSOC)
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast
Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus ,mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides. 19581973 Ettevõtmine oli sedavõrd edukas, et Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik otsustasid ühendusega liituda
Lääne-Euroopasse o USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) LEPINGUTE KRONOLOOGIA 1) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 2) (2)Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (vabakaubanduspiirkond) 3) (2)Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping 4) Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon 5) Ühtse Komisjoni ja ühtse Nõukogu moodustamise leping 6) Ühtne Euroopa Akt (4 vabadust: kaubad, teenused, isikud, kapital) 7) Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) ( 3 sammast: Uus Eur Ühendus; ühine välis- ja julgelekupoliitika; Koostöö õigus- ja siseasjades) 8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform)
Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: (1)riigipeal, (2)valitsusjuhil, (3)välisministril, (4) diplomaatilise esinduse juhil rahvusvahelies lepingu osas, mis sõlmitakse tema asukohariigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga, mille juurde ta on akrediteeritud; (5) rahvusvahelisesle konverentsile, rahvusvahelise organisatsiooni või selle organi juurde akrediteeritud isikul rahvusvahelise lepingu osas, mille tekti võtab vastu nimetatud konverents, organisatsioon või organ. Eestis korraldab või kontrollib välislepingu teksti ettevalmistamist ja allakirjutamist või vastuvõtmist Välisministeerium. Enne allakirjutamist või vastuvõtmist peab lepingu eelnõu heaks kiitma Vabariigi Valitsus. Rahvusvahelise lepingu jõustamisviis lepitakse kokku lepingus endas või lepingu ettevalmistamise käigus. Rahvusvahelised tavad. Rahvusvaheline tava moodustub kahest elemendist: objektiivne
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
(Trumani doktriin, Marshalli plaan, Nato) iii. Uus rahvusvaheline võimude tasakaal Lääne ja Ida poole ühendamine ja ühise Euroopana rääkimine iv. Vajadus lahendada Saksamaa küsimus agrssori rolli elimineerimine ja ühine koostöö b. Majanduslikud faktorid i. Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ii. kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise iii. komitee loomist abi jagamiseks iv. komitee kujundati 1948.a. ümber Eur Majandus - koostöö v. Org-iks (OEEC Organisation for European Economic vi. Cooperation); muutus 1958.a. omakorda Majandusliku vii. Koostöö ja Arengu Organisatsiooniks OECD-ks viii
olulisemaid rahvusvahelisi lepinguid. Koos tolliseadustega ja nn. nelja vabadusega rajas see aluse ühinemisele, mis viis paratamatult välja poliitilise liiduni. EUROOPA LIIDU LOOMINE Just niisugune ühinemise protsess on praegu toimumas. Maastrichti leping on Rooma lepingu parandus ja selle kaasajastamine. Nimetus "Euroopa Ühisturg" muudeti Euroopa Ühenduseks ja nüüd Euroopa Liiduks. Uus liit ei olegi enam eelkõige majanduslik organisatsioon, vaid sellel on poliitiline iseloom. Samm Roomast Maastrichti tähendab sammu majanduslikust poliitilisse liitu. Maastrichti leping kannabki nime "Leping Euroopa Liidust". Nii kaua kui seda nime on kasutatud, on selle all mõeldud Euroopa liitriiki. See on kooskõlas ka asjade tegeliku kulgemisega. Kui mitte varem, siis vähemalt nüüd võime rääkida Euroopa Liidust poliitilise ühendusena, mis haarab endasse ka majandusliku ühinemise. EUROOPA LIIDU LOOMINE I 1946-1951 eellugu
Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerim
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Enamasti kuuluvad president ja peaminister ühte parteisse Valitsuse või üksikute ministrite tagandamine kuulub parlamendi pädevusse, kuid president saab selle õiguse ära võtta Valitsuse töö eest vastutab peaminister, kuid president osaleb valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste lahendamiseks Presidendil on õigus panna seaduseelnõudele veto Parlamentalism (Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti) Kodanikud valivad parlamendi, presidendi valib parlament Riigipea on erapooletu iseseisev võimuinstitutsioon *tasakaalustab valitsuse ja parlamendi suhteid *nimetab ametisse kõrgemad riigiametnikud *täidab tseremoniaalseid kohustusi Valistus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal Valitsuse koosseis ja eluiga sõltuvad parlamendi toetusest *umbusaldushääletus Valitsuse erruminek annab riigipeale võimaluse saata laiali ka parlament
Ka tänapäeval on mõningad piirangud: ·tervisepiirang valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed. ·kodakondsuse piirang riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania
toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erinevused (äärealad, lõhe sissetulekutes Harju- ja maainimeste hulgas, kehvemad kommunikatsioonivõimalused) Sotsiaalsed probleemid võivad olla kuritegevus, tööpuudus, vaesus, narkomaania, vähemused jne. Selleks, et välja selgitada, kuidas sotsiaalne kihistatus mõjub ühiskonna stabiilsusele, kasutatakse sotsiaalsete lõhede mõistet. Ka lõhed moodustuvad erinevate tunnuste alusel: varanduslikud, usulised, ideoloogilise, etnilised jne. see mõõdab, kui suured on vahed erinevate gruppide ja kihtide vahel Tugev on selline ühiskond, kus on mitmeid erisusi, kuid ükski lõhe ei pääse domineerima -
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See kehtestab talle alluval maa-alal kogu õiguskorra alates põhiseadusest ja suhted ka teiste riikidega kui võrdne võrdsega. Riigi organisatsiooniline määratlus: riik on eraldiseisev institutsioon või institutsioonide kogum; riik on suverään, st. kõrgema võimu kandja oma territooriumil; riigi suveräänsus laieneb tema territooriumil kõikidele indiviididele ja seda rakendatakse võrdselt isegi nende suhtes, kes on formaalselt ametis valitsuses ja annavad välja seadusi ; riigiaparaadi liikmed värvatakse ja koolitatakse riigi bürokraatlikuks juhtimiseks; riigil on õigus koguda temale alluvalt elanikkonnalt makse oma tegevuse finantseerimiseks.
korralduse üle otsustada; - Territoriaalsete kogukondade ja võimuorganite vahelise piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon ja selle konventsiooni lisaprotokoll (tunnustavad kohalike ja regionaalsete võimuorganite õigust teha piiriülest koostööd avalike teenuste tagamisel ja keskkonnakaitse alal); - Välismaalaste kohalikul tasandil avalikus elus osalemise konventsioon (toob esile välismaalastest alalistele elanikele progresseeruvalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste (sh hääleõiguse) andmise printsiibi); - Regionaal- või vähemuskeelte Euroopa harta (eesmärk on regionaalsete ja vähemuskeelte säilitamine Euroopa kultuuripärandi unikaalse koostisosana, mis tähendab nende kasutamist õiguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ühiskondlikus elus ning massiteabes. 5.2. nn pehme õigus (soft law)
Madeira: 741 km²,elanike arv 244 300, keskus Funchal Rahaühik: euro Religioon: Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid, juudid ja budistid. Ajavöönd: maailmaaeg Maakood: 351 Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn Rahvustaim: lavendel Rahvuslind: siniharakas Rahvuspuu: harilik õlipuu Hümn: ,,A Portuguesa" (,,Portugali laul") Parlamendi nimetus: Assembleia da República Vabariigi Assamblee Keskmine eluiga: 74 aastat Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus, tööstus, teenindus ELiga ühinemise aasta: 1986 Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab 4
- Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal. o Õiglane kohtumenetlus o Piinamise keelamine o Õigus isikuvabadusele ja puutumatusele o Karistamine seaduse alusel o Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
annaabi.ee 
