(esialgu Lääne-Euroopa) LEPINGUTE KRONOLOOGIA 1) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine 2) (2)Rooma lepingud = Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (vabakaubanduspiirkond) 3) (2)Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamise leping 4) Euroopa vabakaubanduspiirkonna (EFTA) konventsioon 5) Ühtse Komisjoni ja ühtse Nõukogu moodustamise leping 6) Ühtne Euroopa Akt (4 vabadust: kaubad, teenused, isikud, kapital) 7) Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping) ( 3 sammast: Uus Eur Ühendus; ühine välis- ja julgelekupoliitika; Koostöö õigus- ja siseasjades) 8) Euroopa Majandusruumi leping (EEA) 9) Amsterdami leping (uute liikmete vastuvõtt, EL kodan lähemale) 10) Nice'i leping (institut ja otsustustegemiste reform) 11) Euroopa Tuleviku Konvent (pädevuse jagamine EL instit ja liikmesriikide vahel) 12) Lissaboni leping (sambad kadusid) 2
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1) Prantsusmaa 1 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
EL lepingut. 2007. aastal sõlmisid liikmesriigid Lissaboni lepingu, millega muudetakse EL lepingut ja EÜ asutamislepingut. Leping jõustus 1. detsembril 2009. EÜ asutamisleping nimetati ümber Euroopa Liidu toimimise lepinguks. Alates Lissaboni lepingust ei kasutata enam mõistet Euroopa Ühendus. Euroopa Liidu tegevust reguleerivad kaks lepingut Euroopa Liidu leping (edaspidi ELL) ja Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL). EL INSTITUTSIOONID, NENDE PÄDEVUS, ÜLESANDED JA KOOSSEIS. Euroopa Ülemkogu (European Council) kasvas välja riigipeade või valitsusjuhtide tippkonverentsidest. Ülemkogu on EL-i kõrgeim organ, ta käib koos valitsuse juhtide tasandil. Ülemkogu arutab üldküsimusi, mis ei pruugi alati kuuluda Euroopa Liidu reeglite alla. Tema üles anne on kehtestada poliitilised suunad Euroopa integratsiooniks. Samas ei ole Ülemkogul õigust langetada juriidiliselt siduvaid otsuseid.
Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis. 4. Euroopa Liidu Kohus Asukoht: Luxembourg Roll: tagada ELi õiguse ühesugune tõlgendamine ja kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides; tagada, et riigid ja ELi institutsioonid järgiksid ELi õigust Euroopa Kohus menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid eelotsustusmenetlusi ja üldkohtust edasi kaevatud kaasusi. Tegeleb riikidega, kes ei täida õigusakte.. sinnakuuluvad 28 kohtunikku. · Üldkohus kompetents ELTL artikkel 256 (iga isik võib pöörduda üldkohtusse, kui mõni EL-i õigusakt otseselt temale adresseeritud ja riivab tema õigusi)
sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3) Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. 5. ESTÜ lepingu peamised eesmärgid Lepingu eesmärk - Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides söe ja terase ühisturu loomisega 6. ESTÜ institutsioonid Riikideülese institutsionaalse struktuuri loomine * Ülemamet (High Authority) * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * Euroopa Assamblee (Common Assembly) * Euroopa Kohus (Court of Justice) 7. ESTÜ-ga ühinenud riigid 1 1) Prantsusmaa 2) Saksamaa 3) Belgia 4) Holland 5) Itaalia 6) Luksemburg 8
* 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid - Ühine transpordipoliitika * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) - Euroopa Sotsiaalfondi loomine * 1949 NATO loomine - Euroopa Investeerimispanga loomine * 1949 Euroopa Nõukogu (The Council of Europe) - Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine 3. Majandusliku koostöö peamised tähised enne ESTÜ 10. EMÜ institutsioonid asutamist Institutsionaalse struktuuri loomine Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * Euroopa Komisjon (European Commission) * 1947 Marshalli plaan * Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) * 1948 Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC) * Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly)
Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte.Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja on (2 x 2,5 aastat) Donald Tusk . ÜL :Arendab Euroopa Liitu, kinnitab olulised institutsioonilised struktuurimuudatused, juhib tähelepanu olulistele initsiatiividele, initsieerib Euroopa Liidu kui terviku majandust
• Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon • Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon • Euroopa Konservatiivid ja Reformistid • Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon • Vaba ja Demokraatliku Euroopa fraktsioon EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 6 • Euroopa Liidu Nõukogul, mida harilikult nimetatakse Ministrite Nõukoguks, pole olemas analoogset organit terves maailmas. • See on institutsioon, kus liikmesriigid seavad oma poliitilisi eesmärke, koordineerivad rahvuslikke poliitikaid ja ühtlustavad oma institutsioone. • Euroopa Liidu Nõukogu võib iseloomustada kui ühelt poolt riikide suhtes ülimuslikku ja teiselt poolt valitsustevahelist organisatsiooni, mis otsustab enamiku küsimusi valdava häälteenamusega ning mõningad ühehäälsusega. • Oma töös sõltub Nõukogu solidaarsusest ja usaldusest, mis on harv
21. Euroopa Parlamendi ülesanded on: Parlament täidab koos nõukoguga seadusandja ja EL aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Ta täidab aluslepingutes ettenähtud tingimuste kohaselt poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsiooni. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. 22. Euroopa Parlament määrab ombudsmani, kelle ülesanded on: Euroopa ombudsman vastab ELi kodanike, ettevõtjate ja organisatsioonide kaebustele, aidates avastada haldusomavoli juhtumeid, mille puhul ELi institutsioonid, asutused ametid ja agentuurid on rikkunud õigusnorme, ei ole pidanud kinni usaldusväärse halduse põhimõtetest või on rikkunud inimõigusi. 23. ELi arenguks vajaliku tõuke annab ning poliitilised üldsuunised määratleb a) Euroopa Parlament b) Euroopa Liidu Nõukogu c) Euroopa Ülemkogu d) Euroopa Komisjon 24. Euroopa Liidu Nõukogu tööd valmistavad ette: tööd valmistavad ette töörühmad ja erikomiteed, mis tegelevad peamiselt õigusloomega 25
osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik institutsioon b) demokraatlik järelvalve kõigi ELi institutsioonide üle (eelkõige Komisjon) c) ELi eelarve arutamine ja selle vastuvõtmine koos Nõukoguga
Ministrite Nõukogu (Council of Ministers)- tänapäeval on Euroopa Liidu Nõukogu, olid ja on kõige kõrgemal tasemel riikide ministrid, oli vähem otsustusõigust kui tänapäeval on Euroopa Assamblee (Common Assembly)- tänapäeval on sellest välja kasvanud Euroopa parlament, assamblee- rahvusvaheline saadikute kogu Euroopa Kohus (Court of Justice)- ühisseadusandlus- seaduseid on palju -kõigist neist on kasvanud välja tänapäeva Euroopa Liidu institutsioonid Tänapäeval enam ei kehti see leping, sõlmiti 50 aastaks. · 1957/8 Rooma lepingud: · 1957 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (jõustunud 1958) Lepingu eesmärk: Ühisturu loomine: · Vabakaubanduspiirkonna loomine- tollide kaotamine 5 · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele ehk kolmadatele riikidele
Euroopa Agentuur (Frontex) hõlbustab ELi liikmesriikide operatiivkoostööd nende ühiste välispiiride haldamisel. Agentuur koordineerib erinevat tegevust, näiteks ELi liikmesriikide mere- ja maismaapiiril läbiviidavaid ühisoperatsioone, ning lähetab vajaduse korral eri riikide piirivalvuritest koosnevad piirivalve kiirreageerimisrühmad nendesse ELi liikmesriikidesse, kellel on vaja abi seoses kiireloomulise ja erakorralise olukorraga nende välispiiridel. Frontex suhtleb ka ELi mittekuuluvate riikide piirihaldusasutustega, et jagada teavet ühiste ohtude kohta. 7 4 SISEJULGEOLEKU STRATEEGIA 4.1 Mida see endast kujutab? Sisejulgeoleku mõistet tuleb tõlgendada mitut valdkonda ühendava ulatusliku ja tervikliku kontseptsioonina, mille eesmärk on võidelda kodanike elu, turvalisust ja heaolu vahetult mõjutavate nimetatud peamiste ja muude ohtudega, sealhulgas loodusõnnetuste ning inimeste
Luksemburg. ESTÜ muutus EMÜks. Lepingu eesmärgid: * Ühisturu loomine · Vabakaubanduspiirkonna loomine · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika * Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Majandus- ja rahanduspoliitika koordineerimine Loodi uued institutsioonid: Euroopa Sotsiaalfond Euroopa Investeerimispank Uued EMÜ struktuursed institutsioonid: Euroopa Komisjon (European Commission) Ministrite Nõukogu (Council of Ministers) Parlamentaarne Assamblee (Parliamentary Assembly) Euroopa Kohus (Court of Justice) Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank) Majandus- ja Sotsiaalkomitee (Economic and Social Committee; ECOSOC) Kontrollikoda (Court of Auditors) Euroopa Aatomienergiaühenduse eesmärgiks sai uuringute teostamine ja
liikmes- ja kandidaatriikides. Rahva arvamuse tundmine aitab komisjonil ette valmistada uusi õigusalaseid ettepanekuid, langetada otsuseid ja hinnata oma tööd. Eurobaromeeter teeb küsitlusi ja uurib sihtgruppe. Euroopa lõimumine ehk integratsioon: tähendab ühenduse loomist Euroopa riikide ja rahvaste vahel. Euroopa Liidu raames tähendab see, et liikmesriigid ühendavad oma ressursid ning otsustavad ühiselt. Ühises otsustamismenetluses osalevad liidu institutsioonid (parlament, nõukogu, komisjon jne). Euroskeptik: isik, kes on Euroopa lõimumise vastu või skeptiline Euroopa Liidu ja tema pürgimuste suhtes. Eurotsoon: sinna kuuluvad need liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud ühisraha euro. Praegu 13: Austria, Sloveenia, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome. Föderalism: laiemas tähenduses on see valitsemissüsteem, mille puhul moodustavad riigid ühenduse, ent jäävad
parandusi. Kehtima jäi põhimõte, et rahvaarvu arvestades on väikeriigid kõigis Euroopa Liidu institutsioonides üleesindatud. Ainukese liikmesriigina oli Iirimaa seadnud lepingu sõltuvusse rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel rahvahääletusel öeldi lepingule "ei", kui rahvahääletust korrati, saadi hääleenamus 63:37 ja leping ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka
3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida nimetatakse ka siseturuks, on tänase ELi keskmes. Ühtsel turul peaksid kaubad, teenused, isikud ja kapital saama vabalt ringelda. Ühtne turg sai teoks 1993. aastal pärast ulatuslikku ettevalmistustööd, mille viisid läbi eelkõige kõikide ELi liikmesriikide siseriiklikud asutused. Koostati sadu ELi direktiive ning kõrvaldati lugematul arvul vaba liikumise tõkkeid. Samas öeldi selgelt, et vaba liikumist ei saavutata olulise avaliku huvi, näiteks tarbijakaitse, keskkonna, elu ja tervise eiramise hinnaga. Täna, enam kui 15 aastat hiljem, peab suur enamus seda turgu iseenesest mõistetavaks.
koolitus. · Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. · Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu institutsioonid: Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Hetkel (2007) on Euroopa Parlamendil 785 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid Euroopa Parlamenti üldistel ja otsestel valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Parlamendi asukoht on Strasbourg'is. Seal toimuvad
Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi. Seega on parlamendil: -õigusloomepädevus – osalemine EL-i otsustusprotsessis; -eelarvepädevus ja -järelevalvepädevus. Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest. Nende arv ei või olla suurem kui 750 + 1. Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne, alammääraks on 6 liiget liikmesriigi kohta. Ükski liikmesriik ei saa üle 96 koha (ELL art 14 lg 2). Parlamendi liikmed valitakse 5 aastaks Parlament on ainus EL-i institutsioon, mille liikmed valitakse Euroopa Liidu kodanike poolt: Igal liidu kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, on selles liikmesriigis Euroopa Parlamendi valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel (ELTL art 22). – Õigus osaleda Euroopa Parlamendi valimistel on Euroopa kodanikuõigus, mis on osa liidu kodakondsusest Euroopa ülemkogu Ülesanded ja pädevused:
Liidu ühe poliitikavaldkonna eest. Komisjoni president ja volinikud valitakse viieks aastaks, see ajavahemik kattub Euroopa Parlamendi ametiajaga. Euroopa Kohus - seaduse jõud Euroopa Kohtu ülesanne on tagada Euroopa Liidu seaduste ühesugune tõlgendamine ja rakendamine kõikides liikmesriikides ning kõikide isikute võrdne kohtlemine seaduse ees. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Kohus jälgib ka, et liikmeriigid ja institutsioonid täidaksid neile seadusega pandud kohustusi. Kontrollikoda – rahal on väärtus Kontrollikoda jälgib, et Euroopa Liidu maksumaksjate raha kasutataks seaduse kohaselt, majanduslikult ning eesmärgipäraselt. Kontrollikoda asub Luxembourgis ning tal on õigus auditeerida kõiki Euroopa Liidu rahastutega seotud organisatsioone, organeid ja ettevõtjaid. Euroopa majandus - ja sotsiaalkomitee – ühiskonna hääl Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee 344 liiget esindavad suurt hulka erinevaid
Ta hõlmab majandus- ja rahaliitu ning suurendab EL võimkonda keskkonnakaitse, teadusuuringute ja tehnoloogia, hariduse ja koolituse valdkonnas. · Teine tugisammas koosneb ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning annab neile valdkondadele seadusliku jõu. · Kolmas tugisammas hõlmab koostööd õiguslikes ja siseküsimustes nagu immigratsiooniprobleemid, asüülitaotlused, piiriprobleemid ning koostöö politseijõudude vahel. 6)EL institutsioonid, nende ülesanded, mõjuvõim PARLAMENT.Otseste valimiste kaudu viieks aastaks moodustatav EL juhtimisorgan 1979. aastast alates, käesoleval ajal koosneb 626 liikmest, olles säärasena suurim rahvusvaheline parlament maailmas. Olles 370 miljoni kodaniku esindaja, on Europarlament poliitiline juhtjõud, mis peab algatama uusi poliitilisi arenguid.Parlament on ka järelevalveorgan, millel on õigus kinnitada määramised Euroopa Ühenduste
läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks. Otsevalitavale Euroopa Parlamendile on antud rohkem volitusi ning liikmesriikide parlamentidele on antud rohkem ülesandeid koostöös Euroopa institutsioonidega. Euroopa kodanikel on omakorda varasemast rohkem võimalusi osaleda poliitika kujundamises. Euroopa Liidu kaart EL nõukogu ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Seda organit ei tohi ajada segamini: Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ. Nõukogu tegevus ELi õigusaktide menetlemine.
Euroopas, 2015, lk 5). Eesti kasutas seda õigust 2014. aastal seoses Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidiga (Randlaid, 2014). Iga Schengeni riik vastutab oma välispiiride kontrolli eest. Turvalisuse tagamiseks kohaldatakse kõikidel Schengeni ala välispiiridel samal tasemel kontrolli ja samu kontrollinorme, mis on kehtestatud Schengeni piirieeskirjades. 2005. aastal loodi Välispiiril Tehtava Operatiivkoostöö Juhtimise Euroopa Agentuur Frontex, mille põhiülesanne on tugevdada julgeolekut Schengeni ala välispiiril läbi Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide piirihaldussüsteemi täiendamise, välispiiride integreeritud haldamise edendamise ning operatiivkoostöö koordineerimise ELi tasandil. Schengeni ala sisepiiridel kontrolli kaotamise üks tähtsaim asendusmeede on Schengeni infosüsteem (SIS), mis sisaldab kandeid Schengeni alal viibimise keeluga isikute,
Hetkel toimub EL liikmesriikides Põhiseaduslepingu referendumid ja ratifitseerimised. Riik ise otsustab, kas lihtsalt parlament ratifitseerib või korraldatakse vastav rahvahääletus. 20. veebruaril 2005 kiitis Hispaania rahvahääletus Põhiseaduslepingu heaks. Lähitulevikus tahavad Euroopa Liiduga liituda: Horvaatia (ilmselt liitub 2011) ja Türgi (läbirääkimisi alustati 2005). Euroopa Liidu tähtsamad Institutsioonid on: 1) Euroopa Komisjon 2) Euroopa Liidu Nõukogu 3) Euroopa Parlament 4) Euroopa Kohus 5) Euroopa Kontrollkoda Euroopa Komisjon Euroopa Komisjoni juhivad 27 volinikku. Siim Kallas on seal asepresident (üks volinikest) haldusküsimustes, audit ja pettusse vastane võitlus. Presidendiks on Portugalist Jose Manuel Barroso, kes saab umbes sama suurt palka kui USA president. Komisjon kontrollib ühistest õigusaktidest kinnipidamist, haldab Eli eelartvet ja algatab uusi õigusakte.
· euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus · aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Euroopa majandus ja rahaliit Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkümnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui käibele tulid euro pangatähed ja mündid, ka kõikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu.
vale ) TEST 2: Euroopa Liidu loomine Question 1 Punktid: 1/1 Euroopa Ühenduse I laienemine toimub? Vali üks vastus. a. 1975 Väär b. 1973 Õige c. 1955 Väär d. 1969 Väär Question 2 Punktid: 1/1 Mis on ,,Valge raamat"? Vali üks vastus. a. Raamat Euroopas looduskaitse all olevatest loomadest Väär b. Raamat Euroopas looduskaitse all olevatest taimedest Väär c. Juturaamatu ,,Valgekihv" järg Väär d. Euroopa Komisjoni ettepanekud mingi valdkonna korrastamiseks Õige Question 3 Punktid: 0/1 Euroopa Liidu loomise eelnõu koostas? Vali üks vastus. a. Harald Wilson töörühm Väär b. Wisse Dekkeri töörühm Väär c. Altiero Spinelli töörühm Õige d. Jacques Delorsi töörühm Väär Question 4 Punktid: 0/1 Mille sätestab Euroopa Liidu leping? Vali üks vastus. a. Tolliliidu Väär b
(2) Algselt majanduskoostööst tekkis välja kriminaal jne koostöö. (3) Üha rohkem valdkondasid otsustatakse riigi tasandil (iga üksik riik ei saa öelda ei). (4) EL parlamendi rolli kasvamine;Lissaboni lepinguga parlament saivõrdseks nõukoguga; 1987 EL sai pädevuse; üha suurem osa otsuseid kvalifitseeritud häälte enamusega (KHE) otsustatakse EL tasandil. j. Laienemised 2. Institutsioonid a. Komisjon b. Nõukogu c. Euroopa Parlament d. Euroopa Liidu Kohus 3. Pädevus a. Piiratud pädevus, tuletatud pädevus Piiratud pädevus. EÜ/EL ei saa ise oma pädevust kindlaks määrata, vaid toimib talle antud volituste raames (puudub pädevuse pädevus). Tuletatud pädevus
4) Vajadus lahendada Saksamaa küsimus. 5) Vastastikune majanduslik sõltuvus. Koostöö erinevad vormid · Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon kasvas välja Marshalli plaanist (1947), mis eeldas ühise komitee loomist abi jagamiseks · vastastikuse kaitse lepingud: Dunkirki leping, 1947 (Suurbr ja Prantsusmaa) Brüsseli leping, 1948 (SB, Prants & Benelux) · Euroopa Kongress 1948 (Haagis) sooviti luua Euroopa Parlament riikideülene institutsioon, mis juhiks Euroopa poliitilisi protsesse osalesid 16 Eur riiki (ning vaatlejad USA-st ja Kanadast); kukkus läbi · NATO 1949 (North Atlantic Treaty Organisation) kuigi algselt vaid täiendusena mõeldud, siis omandas kiirelt keskse julgeoleku tagaja rolli · Schumani plaan 9. mail 1950.a. ettepanek söe- ja teraseühenduse loomiseks idee autoriks Jean Monnet (Prants ja Saksa vastasseisu vältimine; maj koostöö kui poliitilise koostöö edendaja)
kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on
Ametlikke keeli on siiski vähem kui liikmesriike, kuna mitmes riigis räägitakse sama keelt. Näiteks Belgias on ametlikud keeled hollandi, prantsuse ja saksa keel, ning Küprosel räägib enamus inimesi kreeka keelt, mis on ka sealne ametlik keel. Rahvastik 27 liikmesriigi summaarne rahvaarv oli 2011. aasta algul 502,5 miljonit, 2010. aasta algul 501,1 miljonit ja 2009. aasta algul 499,7 miljonit. Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt ELi institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete
Tartu Kutsehariduskeskus Ühiskonnaõpetus referaat Euroopa Liidu ajalugu ja sümboolika Koostaja: Peeter Morozov 3 kursus Märts 2013 1 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (19
Rapla Ühisgümnaasium Geograafia referaat Euroopa Liit Koostaja: Eget Poom Klass: 9b Aprill 2009 Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. ( sulgudes on näha liitumisaastad ) · Euroopa Liit tegutseb veel paljudes poliitik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
