Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa Liidu kriminaalõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kriminaal, direktiiv, vahi, kriminaalõigus, vahistamismäärus, uurimismäärus, lissabon, europol, pädevus, regulatsioon, lahend, konventsioon, tõendi, direktiivid, määrust, valdkond, kriminaalmenetluse, taotlus, komisjon, kuritegu, õigusakt, karistusõigus, säte, ametiisik, alusleping, karistatav, kuritegevus, kooskõla, aktid, eltl, õigusaktidUue aluslepingu väljatöötamine. Mida võiks uus aluselping sisaldada, mis olla järgmiseks sammuks EU aregus? Otsustamist saab lihtsamaks teha välis ja julgeolekupoliitikas.Integreerutaks rohkem. EUROOPA LIIDU EESMÄRGID,ÜLESANDED,PÄDEVUS Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. Liidu pädevuse piire reguleerib pädevuse andmise põhimõte.Liidu pädevuse kasutamist reguleerib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Pädevus, midalepinguga ei ole Liidule antud kuulub liikmesriikidele. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. II LOENG: INSTITUTSIOONID Viis kõige olulisemat Institutsiooni EU: (Euroopa Ülemkogu) Euroopa Ülemkogu koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest ja valitsusjuhtidest. Euroopa Ülemkogu alaline
toodud kohtu põhikirjas (eelkõige siis, kui tuleb välja kuulutada ombudsmani erruminek ning Euroopa Komisjoni liikme ametist tagandamine seoses sellega, et ta ei ole oma ametiülesandeid täitnud), ja kui kohus leiab, et kohtuasi on eriti tähtis. Kohus tuleb kokku suurkojana, kui menetluse pooleks olev liikmesriik või institutsioon seda taotleb, samuti eriti oluliste ja keerukate kohtuasjade puhul. Muud kohtuasjad vaadatakse läbi 5 või 3 kohtunikust koosnevates kodades. Pädevus: teeb otsuseid liikmesriigi, institutsiooni või juriidilise või füüsilise isiku hagides; teeb liikmesriigi kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastuvõetud õigusaktide kehtivuse kohta; teeb otsuseid muudel aluslepingutes sätestatud juhtudel. Oma tegevuse käigus Euroopa Liidu Kohus: kontrollib EL-i õiguse rakendamist; tõlgendab EL-i õigust; arendab EL-i õigust edasi. Pädevus- EL-I õiguse
.........................................................1 1.Nimeta EL asutajariigid...............................................................................................2 2.Mis on EL integratsiooni põhjused? Kirjelda EL kujunemise lugu............................2 3.Millised lepingud on hetkel kehtivad EL aluslepingud?.............................................3 4.Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Ülemkogu pädevus, ülesanded ja koosseis.....................................................................3 Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid...............................................................4 Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid........................................4 Tagab ELi õigusnormide täitmise...........................................................................5 Esindab ELi rahvusvahelisel tasandil...............................
kodanik, kes on jäänud EL'i administratiivaparaadi hammasrataste vahele. Ombudsman on vahekohtunikuks ühenduse ja administratiivaparaadi vahel; Euroopa Keskpank loodi 1998 aastal, valmistades ette Euroopa ühisrahale ülemineku kolmanda etapi algust. Pank on sõltumatu rahvuslikest valitsustest ning juhib kõikide ühisrahaga ühinevate liikmesriikide rahanduspoliitikat. Euroopa Liidu organisatsioonid ja agentuurid FRONTEX EUROPOL EUMC OSCE Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) LIBERTAS SECURITAS JUSTITIA FRONTEX Euroopa Liidu välispiiridel tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (FRONTEX) FRONTEX koordineerib liikmesriikidevahelist operatiivkoostööd välispiiri haldamisel; abistab liikmesriike piirivalvurite koolitamisel, sealhulgas ühiste õppestandardite väljatöötamisel;
a käivitus Euroopa Rahasüsteem (EMS), 1983.a Euroopa Suurtöösturite Ümarlaud, kus tehti ettepanek ühisturu parandamiseks, jne. 24. Milline vaidlus oli neoliberalistide ja sotsiaalse turumajanduse pooldajate vahel ühtse siseturu loomisel? • Neoliberalism (F. Hayek ja M. Friedman) - arusaam, et ühiskonna ainsaks ühendavaks jooneks on üksikindiviid, koos usuga, et vaba turg reguleerib ühiskonda paremini iseenesest kui kui mingi väline regulatsioon. Neoliberaalid pooldavad alati igat dereguleerimist ja privatiseerimist. • Sotsiaalne turumajandus on vastandiks nii sotsialistlikule plaanimajandusele kui ka liberaalsele ohjamata majandamisviisile. Vabaduse ja vastutuse tasakaalustatus. Sotsiaalse turumajanduse aluspõhimõtted on seadustega tagatud konkurents ja sotsiaalne kaitse. Euroopa konkurentsivõime tagamiseks tuleks leida liikmesriikide üleseid lahendusi 25
meremeesteametiühingul Vikingline töötajaid oma ametiühingusse vastu võtmast. Kaks eraõiguslikku (ametiühing eraõiguslike isikute liit), kumbki ei ole riik. Horisontaalne vahetu õigusmõju. Määrused, otsused: Aluslepingud omavad vahetut õigusmõju, sarnaselt neile saab otse tugineda ka määrustele ja otsustele(kui on selge, täpne ja konkreetsele isikule mingisuguseid õigusi andev). Vahetult kohaldatav Direktiivid: direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele, jätab riigi ametiasutustele valiku vormi ja meetodite üle. Tulemus ja tähtaeg, milel jooksul liikmesriik peab panema direktiivis sätestatud oma õigusaktidesse. Kui süsteem toimib ideaalselt siis ei saa sellele otseselt tugineda. Üksikisik saab direktiivi mõju kätte siseriiklikest seadustest, detailsemalt, selgemalt, täpsemalt. Direktiiv ise orienteeritud üksnes tulemusele, aspekte lahti kirjutatud pole. Vahetut õigusmõju ei peaks olema
Direktiivil ainult vertikaalne mitte horisontaalne õigusmõju. Mangold kaasus- ealine diskrimineerimine eraõiguslikes töösuhetes, direktiivi pidi 2003 aastaks üle võtma, ent üks artikkel lubas liikmesriikidel vanuselise diskrimineerimise rakendamiseks veel 3 lisaaastat, jõustus 2006. Mangold väitis, et töösuhe lõpetati vanuse tõttu. Kohus ütleb: fakt, et on olemas direktiiv, ei tee olematuks õiguse üldpõhimõtteid. Direktiiv ülevõtmistähtajaga antud juhul ebaoluline, täpsustab vaid toimimist ja loob kaitsemehanismid. Isegi olukorras kus ülevõtmise tähtaeg kätte jõudnud, tuleb need õigused inimestele juba varem võimaldada. EL ÕIGUSE RAKENDAMINE SISERIIKLIKES KOHTUTES EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud
liikmesriigist) o Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus: 7 kohtunikku o + ca 40 kohtusekretäri · Põhiülesanded: o Tagada EL seadusandluse korrektne tõlgendamine o Lahendada vaidlusküsimusi riikide, institutsioonide jne vahel o Valvata aluslepingutest kinnipidamist (nö põhiseaduslikkuse järelvalve institutsioon) 55. Euroopa Kohtu pädevus (4 põhilist valdkonda, eriti eelotsused) · Liikmesriikide kohustustest kõrvale hoidmine (vastutusele võtmine, karistuse määramine) · EL aktide tühistamine · Eelotsused · Toimingu tegematajätmine · Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine · Üldkohtu (I astme kohtu) otsuste edasikaebused 56. Esimese astme kohtu põhiülesanded · Füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse institutsioonide vastu: vaidlused
Määrus on üldine õigustloov akt, mis on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatav kõigi liikmesriikides. Määrus muutub vastuvõtmisel automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks ning on samaväärne liikmesriigi parlamendis vastu võetava õigusaktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. 1.2. Direktiivid (directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. Direktiiv on kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud. Samas on direktiivi rakendamine kaheastmeline protsess, kus liikmesriik saab ise valida kohaldamise vormi ja meetodid. Direktiivi rakendamiseks on ette nähtud teatud tähtaeg ning vahel ka meetodid. 1.3. Otsused (decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 1.4. Soovitused (recommendations) ja arvamused (opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL
Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises Aluslepingute süsteemi lihtsustamine EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat, 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: EL missioon ja pädevus Õigus- ja siseküsimused Välissuhted Subsidiaarsus Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt · EL põhiseaduse leping (jõustumata) Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine- et tuua EL kodanikele lähemale, muuta arusaadavamaks · Kolme samba asemel üks- EL on üks organisatsioon, ei räägita enam sammastest
g. Nice 2003 Nice'i lepingu eesmärk oli reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h. Lissabon 2009 kaotab kolme astmelise struktuuri. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu presidendiks) ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu välisministriks) ametikohad. Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel
-Põhiseadusliku lepingu projekt Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus · Lepingute struktuuri lihtsustamine - Kolme samba asemel üks - EL saab juriidilise isiku staatuse · Õigusmeetmete ja -protseduuride lihtsustamine
* 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) esindajat * Ülemkogu Kopenhaageni tippkohtumine (1993) Tähtsamad arutlusteemad: * Ühinemine leiab aset niipea, kui vastav riik on majanduslikke ja * EL missioon ja pädevus poliitilisi tingimusi täites võimeline võtma endale * Õigus- ja siseküsimused liikmekohustused. Liikmelisus nõuab: * Välissuhted - Et kandidaatriik on saavutanud demokraatia, õigusriigi, * Subsidiaarsus inimõigused ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate
02.1963 aasta otsuses 26/62 Van Gend en Loos kohtuasjas. 41. Selgita, mida tähendab ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõte Tähendab seda, et ELi õigusnormid on ülimuslikud liikmesriigi õigusnormide suhtes, sh liikmesriigi hiljem vastuvõetud õigusnormi suhtes 42. Selgita, mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte Piiratud pädevuse põhimõtte kohaselt tegutseb EL aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piires. Pädevus, mida aluslepingutega ei ole liidule antud, kuulub liikmesriikidele 43. Selgita, mida tähendab subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte Valdkondades, kus liidul ei ole ainupädevust, määratakse Euroopa Liidu lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega kindlaks tingimused, mille korral liidu pädevus on liikmesriikidega võrreldes ülim. 44. Tolliliit on ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses a) tõene b) väär 45
1 EUROOPA LIIDU ÕIGUSSÜSTEEM Euroopa Liidul on oma õigussüsteem ja õigusaktid: peamised eeskirjad ja põhimõtted on sätestatud aluslepingutes. EL võib võtta vastu õigusakte, mida liikmesriigid peavad järgima ja kohaldama. ELi õigus on siduv ja üldsusele kättesaadav kõikides ELi ametlikes keeltes. EUR-Lex veebisaidi kaudu saab kasutada ELi õigusaktide terviktekste kõikides nimetatud keeltes ja otsida teatavaid õigusakte. ELi õiguse allikad ELi õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus ja teisene õigus. Esmase õiguse moodustavad lepingud, millega sätestatakse Euroopa Liidu õigusraamistik. Teisene õigus koosneb nende lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidest, nagu määrused, direktiivid, otsused, kokkulepped ja lepingud. Peale selle on olemas ELi õiguse üldpõhimõtted, Euroopa Liidu Kohtu kujundatud kohtupraktika ja rahvusvaheline õigus. ELi õiguse eriomane j
- koostab täiskogu istungjärkude päevakorra, - koostab Regioonide Komitee poliitilise kava, - määrab arvamustele juhtivkomisjoni, - otsustab omaalgatuslike arvamuste koostamise. • Regioonide Komitee loomisega tehti kohustuslikuks kohalike ja regionaalsete omavalitsuste esindajate ärakuulamine küsimustes, mis neid otseselt puudutasid ning valdkondades, mille puhul nad vastutavad ühenduse poliitika elluviimise eest. • Euroopa Kohtule antakse pädevus arutada Regioonide Komitee esitatud hagisid, mille eesmärk on komitee õiguste kaitsmine. • Regioonide Komiteele antakse võimalus pöörduda kohtusse, et vaidlustada subsidiaarsuse põhimõtet rikkuvad õigusaktid. Regioonide Komitee komisjonid alates 2010 1. Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon 2. Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon 3. Majandus- ja sotsiaalpoliitikakomisjon 4. Haridus-, noorsoo-, kultuuri- ja teaduskomisjon 5
reegli puhul kehtib mitu erandit. Erandid, millele võib tugineda, leiduvad ELi toimimise lepingus ja Euroopa Kohtu kohtupraktikas. Enne erandi kohaldamist on oluline teada, et selle kasutamise õigust peab tõendama ametiasutus. Teisisõnu peab ametiasutus suutma näidata, et toote keelustamine, olukorra raskemaks muutmine teenuste osutajatele või eraisikule piiriületuse vähem atraktiivseks muutmine oli põhjendatud. 4 Kutsekvalifikatsioonide tunnustamist reguleerib eraldi EÜ direktiiv, nimelt direktiiv 2005/36/EÜ, vt altpoolt osa 4.4. 11 Ametiasutuse meede, mis kehtestatakse olulise avaliku huviga seotud põhjuste tõttu, võib olla ELi õiguse kohaselt lubatud vaatamata sellele, et sellega takistatakse vaba liikumist. Erandite nõuetekohane kohaldamine nõuab järgmiste kriteeriumite järgimist:
Parlament, mis on maailma ainus otseselt valitud riike ühendav esinduskoda. ERISUS 3: Euroopa Liidu tegevussfäär on tunduvalt laiem kui teistel rahvusvahelistel organisatsioonidel. Kuigi formaalselt on tegemist ühe moodustisega Euroopa Liiduga , hõlmab see endas nn kolme sammast: ühenduse sammast ja liidu sambaid, mille puhul erinevad otsustus- ja valitsemisprotseduurid ning osaliste pädevus kardinaalselt. Esimese samba Euroopa Ühenduse samba raames on Euroopa Liidu institutsioonide pädevus kas absoluutne (tolli-, konkurentsipoliitika, ühtne turg jne) või jagatud (sotsiaalpoliitika, keskkonnapoliitika). Jagatud pädevuse raames sätestab liit teatud standardid ja nõuded, kuid jätab detailsema poliitika kujundamise ja osalise finantseerimise liikmesriikide kanda. Liidu seadusandlus on otsekohaldatav ja rahvuslike seadusloomete ees ülimuslik. Liidu institutsioonid
Euroopa Liidu õiguskorraldust on paljud eksperdid pidanud sarnaseks omaaegse Briti Impeeriumi common law süsteemile, kuna EL-i kohtupraktikal on Liidu õigusallikana väga keskne roll. Euroopa Kohtu tehtud õiguslike lahendite tähtsust on raske üle hinnata. Selle najal on tänaseks üles ehitatud kontinentaaleuroopa õigussüsteem. Tänase EL-i kehtiva seadusandluse maht on umbes 90000 trükilehekülge ja see suureneb aasta-aastalt. Seega on EL-i õiguslik regulatsioon suuremahuline, mis eeldab tõhusat poliitilist koordinatsiooni, harmoniseerimisvaba liberaliseerimist ja mitmeid koostööprojekte õigusloome vallas. Mahuliselt on suurim osa EL-i õigusloomet haaranud ühtne agraarpoliitika ja tolliliitu puudutavad õigusaktid. Palju mahukaid tehnilisi direktiive on välja antud isegi valdkondades mis on üsna põhjalikult reguleeritud liikmesriikide rahvusparlamentide poolt kinnitatud seadustega. EL-i liikmesriikides kehtivad EL-i normatiivaktide
TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSAKADEEMIA ERAÕIGUSE OSAKOND Darja S. ja Maris L. EELOTSUSE KÜSIMINE EUROOPA KOHTULT Kodutöö Õppejõud: Mare Merimaa Õppeaine: Tsiviilmenetluse erikursus Tallinn 2013 SISUKORD 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Euroopa Kohtu eelotsuse eesmärgid tagada Euroopa Liidu õiguse ühetaoline kehtivus, kohaldamine ja tõlgendamine Euroopa Liidu kõikides liikmesriikides (eelotsuse peamine eesmärk); tagada Euroopa Liidu õiguse edasiarendamine; tagada isikutele EL õigusest tulenevate õiguste tõhusam kaitse, kohtusse pöördumise õigus, juurdepääs siseriikliku kohtu kaudu ka Euroopa Kohtusse. (üksikisikute kaebeõigused Euroopa Kohtusse-esimese astme kohtusse-on piiratud. Oma riigi vastu Luksemburgi kohtusüsteemi otse pöörduda pole võimalik. Kui riik on EL õigust valesti ühtlustanud või
Lepinguga suurendati Euroopa Parlamendi õigusloome- ja järelevalvepädevust TEISESED ÕIGUSALLIKAD. Määrused Määrust kohaldatakse üldiselt. See on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Direktiivid Direktiiv on saavutatava tulemuse seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Direktiiv on õigusakt, milles sätestatakse eesmärk, mille kõik ELi liikmesriigid peavad saavutama. Siiski võib iga riik otsustada selle üle, milliseid õigusakte kehtestada, et kõnealuseid eesmärke saavutada Otsused (üldised ja üksikotsused) Otsus on tervikuna siduv. Kui otsuses täpsustatakse selle adressaadid, on see siduv vaid nimetatud adressaatidele. Arvamused, soovitused ja ettepanekud Soovitused ja arvamused ei ole siduvad
b) inimõiguste ja vabaduste kaitse c)proportsionaalsuse põhimõte-õigusaktid oleksid sobivad eesmärkide saavutamiseks, täpsus, et õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel. Jagatud pädevuse korral teostavad liikmesriigid oma pädevust juhul kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud. Liikmesriigid peavad tegelema õigusnormide ühtlustamisega. Lähimuspõhimõte ehk jagatud pädevus kehtib sotsiaalpoliitika vallas
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Euroopa Liit End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Selles referaadis on käsitletud Euroopa liitu ja kõike sellega seonduvat. Tegin kokkuvõtva ülevaate ettenähtud teemadest. Mõnusat lugemist! . Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aas
enamusega. Kui aga ei nõukogu ega ka Euroopa Parlament eelnõud kuue nädala jooksul heaks ei kiida, lükatakse ettepanek automaatselt tagasi. Kolmekuulist ja kuuenädalast ajapiirangut võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendada maksimaalselt vastavalt ühe kuu või kahe nädala võrra. 14. Seadusandlike aktide liigid Määrus (Regulation) tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Direktiiv siduv saavutatava tulemuse osas, vorm ja meetod liikmesriigi valida. Otsus tervikuna siduv adressaadile. Üldised põhimõtted: Menetluse algatajaks komisjon- õigus ettepanekut menetluse käigus muuta, ettepaneku muutmiseks vaja ühehäälsust Menetluse liigi määrab juriidiline baas Kahte liiki menetlused: seadusandlik tavamenetlus (Lissaboni lepe, endise nimega kaasotsustamisprotseduur; akti vastuvõtmiseks peavad sellega nõustuma nii parlament kui nõukogu)- kohaldamisala:
ja on samas täiesti samaselt võetav kui põhiseadus ise. PSTS-t kutsutakse isegi kolmandaks põhiseaduslikuks aktiks. Põhiseaduse ja PSTS vahel on õhkõrn vahe. 6. EL-i õiguse ülimuslikkus tähendab eelkõige kohaldamise ülimuslikkust? Selgita, mida see tähendab? Euroopa Liidu ülimuslikkuseks peetakse seda, et kui Euroopa Liit kohandab midagi, olgu selleks määrus või muu, siis kehtib see kõikides liikmesriikides. 7. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Õiguskantsleri seadus ja põhiseaduslikkuse kohtumenetluse järelvalve seadus ei anna õiguskantslerile pädevust taotleda Riigikohtult seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 8. Kas Riigikohtul on pädevus kontrollida, kas Eesti õigusakt on kooskõlas EL õigusega? Põhjenda vastust.
tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva Eesti õigusakti sätte kaudu selle sätte aluseks oleva EL-i õiguse vastavust põhiseadusele. See ei oleks aga kooskõlas Euroopa Kohtu praktikas väljendatud põhimõttega. Põhjendus: - PS § 152 lg 2 + põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus: Riigikohtu pädevus tunnistada mis tahes seadus või muu õigusakt kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. - PSTS §st 2 tuleneb: Eesti kuulumisel ELi (arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi), saab kohaldada üksnes seda osa PS-st, mis on ELi õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole ELi õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub (Riigikohtu 11. mai 2005
.........................................25 KOKKUVÕTE................................................................................................................26 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................27 SISSEJUHATUS Referaadis räägin lähemalt Euroopa Kohtust. Euroopa Liidus on kaks kohust Euroopa Inimõiguste Kohus ja Euroopa Ühenduste Kohus ehk Euroopa Kohus. Referaadis käsitlen järgmisi teemasid: kohtu pädevus, Euroopa Kohtu kodukorra ja põhikirja väljavõtted, menetlus ja menetluse eriliigid. Lahenditest, mis on jõudnud Eestiga seonduvalt Euroopa Kohtusse. Loomulikult ei saa siin tuua ära kõik, mis on seotud Euroopa Kohtuga, aga püüan anda ülevaate olulisemast. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 omandas Euroopa Liit juriidilise isiku staatuse ja võttis üle varem Euroopa Ühendusele kuulunud pädevused.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Euroopa Liit REFERAAT Koostaja: Sander Rau Juhendaja Endla Pesti OLUSTVERE 2013 Sisu Sisu..............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Euroopa Liidu ajalugu.................................................................................................................4 Euroopa Liidu laienemisprotsess................................................................................................ 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Euroopa Liit Küsimused: 1. Mis on Euroopa Parlamendi põhiülesanded? 1. osalemine ELi õigusloomeprotsessis; 2. ELi eelarve vastuvõtmine; 3. demokraatliku kontrolli teostamine ELi täidesaatva võimu üle. 2. Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Liidu Nõukogu? Euroopa Liidu Nõukogu täidab koos Euroopa Parlamendiga seadusandja ja eelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on vastavalt aluslepingutega sätestatud tingimustele poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogule viidatakse sageli kui "ministrite nõukogule" või lihtsalt "nõukogule". Nõukogusse kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, tavaliselt minister. Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 3.Kellest koosneb ning milliseid ülesandeid täidab Euroopa Ülemkogu
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter.
annaabi.ee 
