Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa 17.-18.sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
parlament, trooni, monarhia, evolutsioon, versailles, cromwell, kirik, kuningal, šotimaa, revolutsioon, willem, deklaratsioon, kuningale, restauratsioon, parlamentarismi, inglismaale, nimetades, toel, hispaania, jagab, riigivorm, riigivõimuorganid, personaalunioon, riigipea, riigiorganid, patsifism, diplomaatia, anglikaani, merkantilism, suurbritanniaVARAUUSAEGNE RIIK KORDAMINE 1. Mõisted Monarhia – valitsemisvorm, kus riigipea on eluaegse ja päriliku võimuga monarh Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest Diplomaat – riigi esindaja välismaal 2. Muutused varauusaegses sõjaväes Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud
anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning
tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Prantsusmaal pääses absolutismlik valitsemisviis mõjule kuningas Louis XIII ajal. Kuningas võis kõike teha peale uute maksude kehtestamise ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. saadeti generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgmised 175 aastat. Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis
Seisuste esinduskogudtänapäevaste parlamentide eelkäijad Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele inimesele Seisused ühiskonna astmed, kuhu liigitatakse inimesed nende päritolu ja majandusliku olukorra järgi III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia)
kõrgete kaitsetollidega Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda. Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uutega(väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega) Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaad pärast "Õig. dekl." vastuvõtmist? Kuningas oli riigipea(valis minstrid ja kohtunikud), kuid parlament piiras ta võimu.Ta pidi alluma õigustele,seadustele nagu iga teine kodanik LouisXIII: (Ajal pääses absolutistlik valitsemisviis mõjule) 1614. a saatis kuningas generaalstaadid laiali. LouisXIV: Kuningas asub ise valitsema(Oma seadusi võis ta muuta). Tema valitsemis aega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Louis XIV õukond kolib Versailles`sse. Charles I: 1629. aastal saatis kuningas parlamendi laiali ning 1640.kutsus uuesti kokku 12ks aastaks(Pikk parl.)
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed:
MÕISTED : * absoluutne monarhia ringkond kus ainuvõim on kuningal , tema teeb seadusi , viib neid täide. Keegi ei saa teda keelata . * parlamentaarne monarhia riigivorm , kus kuningas valitseb koos parlamendiga. *merkantilism majanduspoliitiline õpetus , mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest , kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. * hugenotid Prantsuse kalvinistid . * kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad.Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis. * puritanid inglise kalvinistid.
1.Mis on esinduskogu (nt generaalstaadid)? (konsp) Generaalstaadid ehk prantsuse seisuste esinduskogu. 1614 saatis Louis XIII nad laiali kaheks aastaks. 2.Seisused ja nende roll Prantsusmaal (lk 38-40) Kõik seisused on võrdsed. 3.Absolutism Prantsusmaal, näited kuningatest ja kardinalidest (lk 38-45) Kogu võim oli ühel inimesel kuningal. Seni oli valitseja võimu piiranud seisuste esinduskogu, kuid see kaotas absolutismi ajal tähtsuse. Kuningas polnud kohustatud kellelegi aru andma. Louis XIII, Louis XIV, kardinal Richelieu(Louis XIII usaldusisik ja Prantsusmaa tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid)
INGLISE KODUSÕDA SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. KODUSÕJA PÕHJUSED........................................................4 2. KODUSÕJA VÄEJUHID.........................................................6 2.1. Charles I.............................................................................6 2.2. Oliver Cromwell...................................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused:
Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised.
Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi) Vabariik 1649-1660 Charles I hukkamine. 1653 pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt. Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine. Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658)
- püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlamendi laiali - mäss - parlament taas kokku Kodusõda. Põhjused: kuninga soov saada rohkem võimu, usulised vastuolud (katol. & puritaanid) Tulemused: vabariigi väljakuulutamine, kuninga hukkamine Oliver Cromwell - sõjakäik sotimaa vastu, surutakse maha ülestõus Iirimaal, nimetab end lordprotektoriks Restauratsioon - kuningavõimu taastamine Breda deklaratsioon - lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimuvad muutused
paavsti võimu alt, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust, katoliku kiriku allakäik, paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks, indulgentside (patukustutuskirjad) müümine, vaimulikud ja humanistid katoliku kiriku vastu. Martin Luther (1483-1546)- saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi piibli õpetuste juurde. Koostas 95 teesi. Luteri kirik. Vastureformatsioon- katoliku kiriku otsene vastutegevus: inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine, kiriku sisemise ühtluse taastamine, jesuiitide ordu loomine. Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania (Felipine II, kes oli fanaatiline katoliiklane). Maadeavastuste mõjud ja tagajärjed- Siin saab tuua välja vast Ameerika. Siis Ameerika veel iseseisvus ja nüüd on üks juhtivaid riike maailmas jne. 2. Absolutism ja parlamentarism:
kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle. Tavaliselt rajas ta endale alluva
· Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete võit feodaalsuhete üle. · Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. · Manufaktuuride rajamine, palgatöölised.
1614.aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uute, enamasti väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega. Nemad täitsid palju meeldamini kuninga ja kardinali korraldusi. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg XIV (1643- 1715). Valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu. 18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei
11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17
11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17
Absolutism Prantsusmaal ja Inglismaal 17.18 saj. 1) Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. 1453. sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. sest Kolumbus jõudis Ameerikasse 1517. sest Algas Reformatsioon 1640. sest Inglismaal algas kodanlik revolutsioon mis lõpetas feodaal suhted inglismaal, alguse sai kapitalism. 17. saj algus, sest Paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid neile tähtsad sündmused. Minu jaoks on kõige loogilisem aasta 1517, sest see hõlmas kogu euroopat. 2) Uusajal toiminud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. Muudatused kaubanduses : Kujunes välja maailmakaubandus, tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel.
INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA
1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 2 1. EUROOPA VARAUUSAJA ALGUL. HUMANISM JA RENESSANSS: 1.1. Euroopa varauusaja algul: Varauusaja alguse Euroopas hakkasid kujunema esimesed rahvusriigid: Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania. Prantsusmaal kuningavõim oli tugevneud juba 15.saj lõpuks
tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul kui viimane Tudor, Elisabeth I suri, jätmata pärijat, tuli troonile Soti päritolu James I Stuart.
vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säilitati senine jumalateenistuskord; anglikaani usutunnistus (peapiiskop Thomas Cranmer) Henry VIII tegevus: jätkas isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel, tahtis Roomast lahku lüüa (Ingl. kiriku pea), sulges kloostrid), konfiskeeris maad ja varad, kaotas tsölibaadi,keelas indulgentside müügi, kõigi teisitimõtlejate hukkamine, keelas talupoegadel käsitöölistel piibli lugemise
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL JA INGLISMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Erinevad seisukohad uusaja dateerimises. TV 1 1453. a, sest sel aastal vallutati türklaste poolt Konstantinoopol, millega kadus keskaegne maailma süsteem. 1492. a, sest sel aastal jõudis Kolumbus Ameerikasse, avastati Uus Maailm 1517. a, sel aastal algas reformatsioon 1640. a, sel aastal Inglismaal algas kodanike revolutsioon, mis lõpetas feodaalsuhted Inglismaal, alguse sai kapitalism 17. sajandi algus, sest paljudes riikides toimusid sel sajandil mingid nende jaoks olulised sündmused 2. Uusajal toimunud muudatused majanduses, vaimuelus ja riigivalitsemises. TV 2 Kaubanduses: Kujunes välja kaubandus ja tihenes kaubavahetus erinevate riikide vahel. Põllumajanduses: Lääne-Euroopas kadus pärisorjus. Ida-Euroopas talupojad orjastati. Pärisorjuse kaotanud riikides
“puuaeg”, Kesk-E on metsad maha raitud. puusüsi-kütteks, tööstuses. Söe miilamine- põletaminne. Tehisenergia kasutuselevõtt. aurumasin, varauusajal lõpul. algul kasutatid pumbana. Muutused eurooplase toidusedelis. põhiline teravili-nisu ja rukkis(eurooplane päevas üks kuni 1.5 kilo leivatooteid), liha tarbminime väheneb 100kg 15kg aastas. kala suureneb Tee ja kohv. kohv- hiinas ja jaapanist(euroopasse etioopiast), tee 3x kallim Hindade revolutsioon, selle põhjused ja tagajärjed. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim
Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool)
väljasaatmise või vahistamise käsud. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile Louis XIV(kui ta alaealine veel oli, elas Prantsusmaa üle absolutismi kriisi). 1661. aastal hakkas ta riiki valitsema. Kõik pidi keerlema tema ümber, võttes endale lisanimeks Päikesekuningas (Riik see olen Mina!). Kuningas nimetas ametisse riigiametnikud ja andis välja seadusi. Absolutismieelsest ajast oli säilinud Pariisi parlament, mis reguleeris seadusandlike akte. Tähtsaimaks riigimeheks oli Jean-Baptiste Colbert, kes asutas riiklike manufaktuuride ja oli üks Prantsuse koloniaalimpeeriumi rajajaid. Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme
varanduste omandamiseks. Ta tegi kõik endast oleneva kuningavõimu tugevdamiseks. 4. Inglismaa James I Soti kuningas, tal oli raske mõista inglasi ja Inglismaa õiguskorda. Talle oli eeskujuks absolutism ning parlamendi õigused olid talle vastuvõetamatud. Charles I kuningavõim ei sõltu parlamendist. Ta saatis parlamendi laiali, mis oli aga elanikele vastuvõetamatu. Charles I'le oli terve aja parlamendiga kokkupõrked. Kunigas hukati 30. Jaanuaril 1649. Oliver Cromwell ja vabariik (1649- 1653) parlamendi asemel loodi täidesaatva võimuorganiks Riiginõukogu. Lihtrahva nõudmisi ei rahuldatud. Charles II parlament tuli uuesti kokku. James II katoliiklane, usuline lahknevus, mille tõttu moodustati 2 parteid:James II (toorid/ konservatiivid); Jamesi vanema tütar ja ta mees Oranje Willem (viigid /liberaalid) Oranje Willem /William III viigid ja toorid olid Jamesi vastu ning William kutsuti troonile, ta kukutas kuninga
Kõige olulisemaks oli ettemääratus ehk predestinatsioon. Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust, tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Jumalateenistus pidi olema lihtne. Vähendati pühade arvu. Loodi koguduste võrk, mida juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Keelas phapäeviti ära laulud, mängud ja muu meelelahutuse, selle asemel pidi pühenduma usule(käima kirikus, lugema usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad
Euroopa 17-18 saj alguses Enamikus riikides pääses maksuvusele absoluutne monarhia, kus kuningas võis öelda: riik see olen mina ning tema võimu ei piiranud mitte ükski asjaolu. Nt: prantsusmaa, hispaania, austria, rootsi Ainult inglismaal oli parlamentaarne monarhia, kus kuningas valitseb koos parlamendiga. Poolas oli seisuslik monarhia, kus aadlike suured vabadused takistasid tugeva kuningavõimu väljakujunemist, Saksamaal oli küll keiser, aga tema võim oli sümboolne, tegelt jagunes saksmaa paljudeks riigideks, mida valitsesid preestrid ja väike vürstid. Iseseisvad vabariigid olid sveits, madalmaad ja veneetsia. Absolutismiajastule iseloomulikud jooned Absolutism- riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Senini olid kuninga võimu piiranud seisuste esindukogud, kuid
annaabi.ee 
