legaalne. Alkoholi tootmine Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võibanaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm produktid. Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil.
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm. Kuna hüdroksüülrühm võib osaleda paljudes reaktsioonides, on ta alkoholi molekuli kõige kergemini muunduv osa. Seda nim. Funktsionaalseteks rühmadeks
koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. [1] Olenevalt inviduaalist, võib alkoholi korduv tarbimine tekitada ka sõltuvust. Alkoholi tootmine Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. [1] Suhkruid sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. [1] Lähtematerjaliks sobib ka tööstuslikult toodetud suhkru lahus. Saadud segus on alkoholi mahuosa kuni 16%. Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega. [1]
......................................................................................... 4 Homofermentatiivsed piimhappebakterid (Põhiprodukt käärimisel on.................................. 4 piimhape)............................................................................................................................. 4 Heterofermentatiivsed piimhappebakterid (peale piimhappe tekib käärimisel...................... 4 rida kõrvalprodukte - äädikhape, etüülalkohol, CO2, diatsetüül, atsetoiin)........................... 4 Lisaks.................................................................................................................................. 5 PROBIOOTIKUMIDELE ESITATAVAD NÕUDED................................................................... 5 PIIMATOOTED JA PROBIOOTIKUMID.................................................................................. 5 PROBIOOTIKUMIDE MÕJU.........................................................
vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid? Glütserool, C3H5(OH)3. Glütserool on tuntud kui glütseriin. Värvitu, lõhnatu, magusa maitsega vedelik. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses, kuna on nahka niisutava toimega. Keemilised omadused. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline ning reageerib aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li > 2CH3OLi + H2
ALKOHOLI TOOTMINE Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad LähisIdast ja Vahemeremaadest. Mono ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm produktid. Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil.
aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm produktid. Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil
hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool
3 Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes, samuti ka lahustite koostisosana. Väliste omaduste poolest on metanool peaaegu eristamatult sarnane etanooliga ja see on põhjustanud hulganisti traagilisi eksitusi. Eluohtliku mürgituse võib saada 30 g joomisel. Sage tagajärg on pimedaks jäämine. 2)Etanool (C H OH ) ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile alla, 2 5 kuid on samuti tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1)etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: 2)sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel 3)Propanool (C H OH ) iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. 3 7 Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse
Iseseisevtöö Laura Aidla MJ112 Etanool ● Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. ● Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanooli molekul Tootmine ● Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. ● C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav,
Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon. Mida rohkem vesinikioone seda kõrgm keemistemp. Ja tihedus! Eetrite füüsikalised om. Tulenevalt vesiniksideme mittteloomisest: Eetrid ei anna vesiniksidet, ei lahustu vees, madala keemistemperatuuriga. OH side molekulis puudub. Etanool (C2H5OH) ehk etüülalkohol (piiritus) Tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Kasutatakse farmaatsiatoodete puhul, kosmeetika,alkohoolsed joogid. Eteen on naftatöötlemise saadus. Metanool (CH3OH)ehk puupiiritus Kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes, üks lahustite koostisosi, etanoolile äärmiselt sarnane, väga mürgine. Etaandiool (HOCH2CH2OH) tehnikavaldkonnas etüleenglükool Kõrge keemistemperatuuriga, lahustub hästi vees ning tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga
Etanooli muundumine organismis ja kahjulik toime Etanool, ehk etüülalkohol, kuid tavakeeles tuntud kui lihtsalt alkohol, on tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistamiseks on põhiliselt kaks viisi. Esimeseks viisiks on eteeni katalüütiline hüdraatimine, ning teine viis on taimsete materjalide kääritamine. Järgnevas tekstis tuleb juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet.
elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n, kus n on elementaarlülide arv.Kasutan tapeedi seina kinnitamissel 5.Tärklis- puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n. Tärklis on taimede glükoosivaru. Ta koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist. Kasutan tapeedi seina kleepimseks . 6.Etanool - tanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. tanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 7. Formaliin on formaldehüüdi e. metanaali 37-protsendine vesilahus, millele tavaliselt on lisatud mõni protsent metanooli
Alkoholism Alkoholi (etüülalkohol, etanool) on kasutatud väga ammustest aegadest. Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid iseloomustavad järgmised tunnused: · Esimene staadium- okserefleksi kustumine (märk organismi kaitsejõudude töö häirumisest), süvenev võimetus piirduda väikese alkoholikogusega; joomiseks õigustuste otsimine; kriitika puudumine oma seisundi suhtes. · Teine staadium - taluvuse tunduv tõus, võõrutussündroomi tekkimine ja süvenemine, mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada. · Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus, kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja...
Inimesed on tarvitanud alkohoolseid jooke juba ammustest aegadest. Esimesi õllekanne on leitud juba enne Kristuse sündi. Arvatakse ka, õlle läbi leiutati ka leib. Esimesed märkmed õlle ja veini valmistamisest on 3000 a. eKr Egiptuses ja Asüürias. 15. saj. oli alkohol kasutusel arstirohuna. Siis destilleeriti alkohole kloostrites. Alkohole saadi siis enamasti mono- või oligosahhariide sisaldavate taimemahlade anaeroobsest kääritamisest, mille tulemusena tekkis etüülalkohol. Kui inimene joob alkoholi, satub see seedimisse ja sealt edasi verre. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub maksa kaudu. Vaid väga väike protsent lahkub kehast uriini ja higiga. Sealt tuleneb ka esimene probleem – alkohol on keha jaoks mürk ja seetõttu kahjustab see tugevalt maksa (näiteks maksatsirroos ja maksapõletik). Rasedad ja noored ei tohiks üldse alkoholi tarbida, kuna alkohol kahjustab aju ja rasedatel ka loodet. Võivad tekkida tõsised tüsistused. Alkoholi
ALKOHOLID Autorid: Kennert Amberg Katrina Kaasik Edward Jõgi Metanool ja Etanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol Etanool ehk etüülalkohol on valemiga CH 3CH2OH; on üks tuntumaid alkohole. Metanool ehk puupiiritus H | H--C--O--H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik ja mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik.
Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O
Aineklass: lahusti ja orgaaniline alifaatne alkohol Keemiline valem: C4H10O Kasutatakse värvide, lakkide ja lahustite koostisainena; floteerimisreagendina Butanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 74.12 g/mol Tihedus: 0.81 g/cm3 Keemistemperatuur: 118 °C Sulamistemperatuur: -90 °C Värvuseta Iseloomuliku lõhnaga vedelik Kergesti süttiv Tervisele ohtlik Etanool Teised nimetused: etüülalkohol, viinapiiritus, piiritus, metüülkarbinool Keemiline valem: CH3CH2OH Aineklass: alkoholid Etanooli saadakse suhkru kääritamisel pärmiseente abil või eteeni hüdreerimisel. Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide tootmisel, autokütusena (puhtalt kui ka segus bensiiniga), lahustina. Etanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 46.07 g/mol Tihedus: 0.789 g/cm3 Keemistemperatuur: 78 °C Sulamistemperatuur: -114 °C
ETANOOL Birgit Palk 11B TSG ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol Etanool on üks tuntumaid alkohole Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava/kõrvetava maitsega vedelik. Sulamistemperatuuriks on -112 ºC ja keemistemperatuuriks 78 ºC. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele
Loksa 1. Keskkool ETANOOL Referaat keemias Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Linda Kirsipuu 2008 1 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O
Kambja Põhikool Alkoholi ja tubaka toodete tarvitamine noorte seas Uurimistöö Õpilased: Maris Ülper, Karita London, Mirjam Kähr Klass: 8. Juhendaja: Tiina Tiideberg Kuupäev: 03.05.2009 Kambja 2009 Alkohol, keemilise nimetusega etanool või etüülalkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi talutuvus sõltubki paljustki inimese kesknärvisüsteemi tundlikkusest ja paljudest muudest faktoritest.
Mina ja alkohol Tänapäeval on alkoholi kasutamine väga laialdane ning seda sisaldavad paljud tooted. Alkoholi kasutatakse mitmesugustes lahustites, puhastusvahendites, vedelkütustes, odekolonnides jm. Alkohol on ka joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Sellest on saanud maailmas üks väga tõsine probleem, kuna selle tarvitamine läheb tihtipeale liiale ja selle narkootilise aine toime all tehakse palju lollusi ning see rikub ka inimeste tervist. Looduses esineb alkoholi vähesel määral ,kuna see lendub kergesti madala keemistemperatuuri tõttu. Sellepärast hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Nende üldvalem on ROH. Alkoholi tootmine sai alguse Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Etüülalkohol võib tekkida an...
ALKOHOL JA TERVIS Brigita Tsipp KE21 ALKOHOLI TOOTMINE o Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis- Idast ja Vahemeremaadest o Mono- ja oligosahhariide sisaldavatest taimemahladest võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol o Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi o Veel kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad ja teraviljad ALKOHOL JA TERVISEHÄDAD o Mida rohkem jood, seda suurem tervisehäda võib tulla o Alkohol on mitmesuguste südame- veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate, psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur
Etanool ehk piiritus ehk etüülalkohol (CH3CH2OH) Etanool on värvuseta ning iseloomuliku lõhnaga vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega lahustub etanool igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Ei ole ühtegi rakku ega organit, mida alkohol ei kahjustaks. Seega on etanooli mõju organismile küllaltki ohtlik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organism...
Kartulit hakati kultiveerima Hispaanias ja Itaalias, kuid 17.sajandilgi oli kartul veel delikatess. Kartuli pikk ajalugu on toonud inimestele nii kurbust kui rõõmu. Sellest ajast, mil kasvatatakse kartulit, kadusid näljahädad Euroopas. Seega tänaseks on kartul botaaniliselt võõramaine tulnuk. Meelepärasemaks kasvukohaks on siiski Põhja- ja Kesk-Euroopa. Praeguseks on aretatud üle 1000 kartulisordi. Kartulist valmistatakse mitusada toodet, nende hulgas etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda, seega samasse, kuhu kuuluvad tomat ja punapipar. Maavitsa suure perekonna ligi 2000 liigist moodustavad mugulaid umbes 150. Kartul on kogutoodangult maailma viljade seas auväärsel kohal. Praegu on kartulil kindel koht maailma tähtsamate toiduviljade seas. Enamikus Euroopa maades on kartul üks põhilisi toiduaineid, ilma milleta ei ostakski läbi saada. Sama maksev
Tööstus koosneb samuti tuhandetes teistest ettevõtetes ja teenusepakkujatest. Metanooli kasutatakse näiteks äädikhappe, formaldehüüdi ja paljude teiste keemiliste vahendajate valmistamiseks, mida kasutatakse, et toota loendamatuid maailmamajandusele vajalikke kaupu. Mahu järgi, on metanool 5 maailmas kõige enam transpoditava kauba hulgas. Metanooli tootmine toob iga aasta majandustegevusse 36 miljardit dollarit ja loob 100 000 töökohta üle maailma. Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. Etanooli kasutatakse meditsiinis lahustina, desinfitseeriva ainena, metanooli mürgituse raviks või kehatemperatuuri alandamiseks.
Nüüdisajal valmistatakse metanooli süsinikoksiidi redutseerimisel katalüsaatorite abil. CO + 2H2 CH3OH (katalüsaator ja kõrge temperatuur) Metanooli kasutatakse keemiatööstuses suurtes kogustes (miljoneid tonne aastas), samuti ka lahustite koostisosana. Väliste omaduste poolest on metanool peaaegu eristamatult sarnane etanooliga ja see on põhjustanud hulganisti traagilisi eksitusi. 1 Etanool C2H5OH ehk etüülalkohol jääb tööstusliku toodangu mahu poolest metanoolile veidi alla, kuid on samuti tähtis lahusti ja sünteeside lähteaine. Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1. etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: CH2=CH2 + H2O CH3CH2OH 2. sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel: C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 Etüleen on nafta töötlemise saadus ja sellest valmistatud etanool ei ole mõeldud kasutamiseks inimesele ei seest ega väljastpoolt
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia)
..................................................................... 2 2 1. Sissejuhatus Etanool on keemiatööstuse põhitooteid. Ta on lähteaineks kummi tootmisel, ravimite, värv- ning lõhnainete ja paljude teiste keemiasaaduste valmistamisel, kuid ka alkohoolsete jookide koostisosa. (H. Karik, V. Ratassepp, Keemia X klassile, Tallinn, "Valgus" 1989) 2. Saamine, leidumine 2.1 Leidumine Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) on üks tuntumaid alkohole. Etanooli leidub looduses üsna vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Looduses on seda nii vabalt, mõnedes taimedes, hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (Hergi Karik, Üldine keemia, Tallinn, "Koolibri", 1994, http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol, http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool) 2.2 Saamine
Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia)
Tabasalu Ühisgümnaasium Merilyn Ohtla Etanool Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2012 Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 1. Etanool 8. Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. (2) 1.1. Leidumine 9. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (1) 1.2. Tekkimine 10. Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate
Tabasalu Ühisgümnaasium Merilyn Ohtla Etanool Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2012 Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 1. Etanool 8. Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. (2) 1.1. Leidumine 9. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (1) 1.2. Tekkimine 10. Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate
Rauasisaldus: 9mg Lisandid: maisitärklis, maisi maltodekstriin, mikrokristalliline tselluloos, riisitärklis, raudaminohappekelaat 9,0%, emulgaatorina magneesiumstearaat. Manustamine: Suukaudu tablettidena 1tbl 2x päevas. Hind: 83,80 Ferrum Lek Rauasisaldus: tbl 100mg, siirup 10mg/ml Lisandid: dekstraadid, makrogool 6000, aspartaam E951, sokolaadiessents, talk tbl, sahharoos, sorbitoolilahus, kooreessents, metüülparahüdroksübensoaat, etüülalkohol propüülparahüdroksübensoaat,puhastatud vesi, naatriumhüdroksiid (siirupil). Manustamine: Suukaudu 1tbl 1x päevas Hind: tbl 106, 20 siirup 63,80 Hematogeen Rauasisaldus: 10mg Lisandid: suhkur, maltoosi-või glükoosisiirup, kondenspiim,taimerasv, toidualbumiin, magusaine (sorbitool), vitamiin C, lõhnaaine (vanilliin) Manustamine: Max 100g päevas Hind: 16,20 Nõgesetabletid Rauasisaldus: 18mg Lisandid: aminohappekelaat 10%,
6 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Sissejuhatus Mis on alkoholid? Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülruhmaga -OH, nimetakakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on kindlasti etüülalkohol ek etanooh CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm võib olla seotud ka muud tüüpi süsiniku aatomiga. Siis on tegemist nt fenoolide vm hüdroksüühenditega, mis aga pole alkoholid. Alkoholi molekulis võib olla mitu hüdruksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdrosüülseteks. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkohol ühe- ja mitmealuselisteks (kahealuselised, kolmealuselised jne.) Analoogiliselt
Mis juhtub, kui liiga palju alkoholi tarbida? Farmakoloogiliselt toimelt kuulub alkohol narkootikumide ehk uimastite rühma. Nagu iga mürk, avaldab ka alkohol toimet organismi sattunult, nahalt ja limaskestadelt imendunult. Paikselt manustatud etüülalkohol tungib kergesti nahka ja limaskestadesse, kus ta valkudega reageerides tekitab kipitust ja ärritust, millele hiljem järgneb tuimastus. Öeldakse, et alkohol on tarkade inimeste jook. Kui sa oma piire ei tunne, siis parem ära joo üldse. Paljud inimesed, põhiliselt noorukid, arvavad, et alkoholi tarvitamine on täiesti süütu, kuid nii see paraku ei ole. Veres olev alkohol tungib koos verega kõikidesse elunditesse ja kudedesse. Alkoholi
hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: · CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) · CH3CH2OH etanool · CH3CH2CH2OH propanool · CH3CH2CH2CH2OH butanool
Tabasalu Ühisgümnaasium ETANOOL Referaat Koostaja: Robin Nurk 9. klass Tabasalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Etanool, teisisõnu ka etüülalkohol ehk viinapiiritus ehk metüülkarbinool on üks tuntumaid alkohole. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik. Seda kasutatakse alkohoolsetes jookides oma mõju tõttu organismile. Etanooli valem on: CH3CH2OH Etanooli molekul: Etanooli struktuur : H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H ETANOOLI LEIDUMINE Etanooli leidub looduses vabal kujul näiteks taimedes ja hapupiimas kui ka seotult taimede eeterlikes õlides
Alkoholid Alkoholid · Alkoholideks R-OH nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Füüsikalised omadused · Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Füüs...
3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? Kuna veini ja õlle kääritakse ning siis ei tõuse alkoholiprotsent nii suureks. 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke? Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? Mono- ja oligosahhariide sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Lähtematerjaliks kasutatakse ka taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad ja paljud muud produktid.Tööstuslikult kasutatakse alkoholitootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks:puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil.
Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool Referaat Heinrich Tinno 9.B Tabasalu 2014 Etanool Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades Co2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanooli molekul tasandil l Etanooli moleku Etanooli saamine
2 Kohe, kui alkohol satub organismi, algab ka tema lammutamine ja organismist eemaldamine (eliminatsioon). Lammutamisele läheb 90% alkoholist, 10% eemaldatakse muutumatul kujul, peamiselt kopsude ja neerude kaudu. Alkoholi põhiline lammutamine toimub tema dehüdrogeenimise (oksüdeerimise) tel, peamiselt maksas. Selles protsessis osaleb mitu fermenti. Esiteks muudetakse etüülalkohol ferment alkoholdehüdrogenaasi toimel atsetaldehüüdiks. Viimane pole sugugi neutraalne aine, vaid avaldab organismi omakorda mitmesugust toimet. Mõnikord võivad atseetaldehüüdist tingitud reaktsioonid joove sümptomaatikat tunduvalt raskendada. Edasi lagundatakse atsetaldehüüd vastava fermendi toimel äädikhappeks, millest lõpuks saadakse süsihappegaas ja vesi, misorganismist eemaldatakse.
...................................................................................7 4.1................................................................................................ .........................7 4.2................................................................................................ .........................7 4.3................................................................................................ .........................7 1. Etanool Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. [4] 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saatakse naftast. Veel on võimalik etanooli toota puidu töötlemisjääkide töötlemisel, aga see tuleb tavaliselt mürgine Eteeni hüdratsioon: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH Käärimine: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 1.2
peab kofeiini ka olema. Kofeiinikasutajatel tekib kofeiinist sõltuvus. Võõrutusnähud: peavalu, väsimus, energilisuse ja ärksuse vähenemine, keskendumisraskused, uimasus, meeleolu alanemine, kergestiärrituvus. Võimalik on tugev kohviiha. Uus kofeiiniannus kõrvaldab kiiresti nii peavalu, unisuse kui ärrituvuse. Närviergutid mõjuvad kõige märgatavamalt väsinud närvidele. Eilne eluvesi. Kõige enam levinud ja kahju tekitav uimasti läänepoolkeral on etüülalkohol. Vanimaks alkoholi sisaldavaks joogiks peetakse mõdu – käärinud meejooki. Psühhofarmakoloogide arvates on alkoholi üldise levimise põhjuseks selle väikeste annuste rahustav ja meeleolu ülendav toime. Keskajal teenis alkohol aqua vitae, eluvee nimetuse. Puhastus- ja jahutusseadmete-eelne vesi ning kõik muu kasvatas haigusttekitavaid pisikuid. Puhta vee probleem. Vanaaja alkohoolsed joogid sisaldasid tõenäoliselt vähem alkoholi kui nüüdisaegsed
Viimasel ajal on kasutusel kapslid spetsiaalsest polümeerist. Kapslite abil on võimalik ravimid suunata makku või peensoolde, manustatakse suu kaudu. 12. Mis on lahus? Levinumad lahustid? Lahus (Solutio, lahused Solutiones) on vedel ravimvorm, mis saadakse raviaine lahustamisel lahustis, seega lahused koosnevad ainult kahest komponendist - lahustunud ainest ja lahustist Lahustiks kõige sagedamini/levinumalt destilleeritud vesi, harva etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli). 13. Nõuded lahustele? Nõuded lahustele: 1) peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust, 2) võivad olla värvilised. 14. Põhinõue süstelahustele? Milles väljastatakse süstelahuseid? Süstelahused on ette nähtud manustamiseks süstimise teel. Kõik süsteravimid steriliseeritakse.
piimhape): · Lactobacillus acidophilus. · Lactobacillus bulgaricus. · Lactobacillus cosei. · Lactobacillus delbrückii. · Lactobacillus plantarum. · Streptococcus cremoris. · Streptococcus lactis. · Streptococcus termophilus. Heterofermentatiivsed piimhappebakterid (peale piimhappe tekib käärimisel rida kõrvalprodukte - äädikhape, etüülalkohol, CO2, diatsetüül, atsetoiin) · Bacterium eucumeris · Lactobacillus brevis · Lactobacillus fermentum · Leuconastoc cremoris · Leuconastoc dextranicum · Leuconastoc mesenteroides · Streptococcus acetoinicus · Streptococcus diacetilactis Lisaks: · Bifidobacterium spp.
ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed
Antsla Gümnaasium UURIMUSTÖÖ ALKOHOOLSETE JOOKIDE TARBIMISE MÕJUD INIMORGANISMILE Marilin Niilus Antsla 2008 Hüpotees Alkohoolsete jookide ja teiste meelemürkide kasutamine on tänapäeval väga laialdlaselt levinud ning see on suureks probleemiks kõikjal maailmas. Millist mõju ta siiski avaldab inimorganismile? Kumb joon jääb peale: kas tervist kahjustav negatiivne joon või mõnutekitav positiivne pool? Taustinformatsioon ALKOHOL KANGE AINE Etüülalkohol on legaalne ja ülimalt sõltuvusttekitav aine. Alkoholi sõltuvusttekitavad (adiktiivsed) omadused väljenduvad: 1. Alkoholi regulaarses kuritarvitamises. 2. Järsu mahajätmise katsed põhjustavad tugevaid ja valulikke sümptoome. 3. Kuritarvitamine võib viia alkoholi otsimi...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulid...
*Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin.
kahekümnenda liikmeni meenutavad tardunud rasvu ning alates kahekümne esimesest liikmest on alkoholid tahked. Alkoholid on veest väiksema tihedusega ehk veest kergemad. Vesiniksideme olemasolu alkoholide molekulide vahel tõstab alkoholide tihedust ning ka sulamis- ja keemistemperatuure Alkoholide vees lahustuvus sõltub: 1) süsivesinikahela pikkusest 2) Molekuli kujust 3) Hüdroksüülrühmade arvust. 5. Etanool - ehk piiritus ehk etüülalkohol. Valem: CH3CH2OH. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Saamine: 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Veevabaks saamine: nimetatakse absoluutseks alkoholiks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
