Alkoholid (0)

Alkoholid
Alkohol  ( araabia keeles الكحول (al-kuḩūl 'peen metalliline pulber silmalaugude tumedaks värvimiseks' või الغول (al-ghawl); ladina keeles spiritus vini 'veini vaim'; keemilise nimetusega etanoolvõi etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid.
Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid.
Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav  narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne .
Alkoholi tootmine
Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates.
Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest.  Mono - ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võibanaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust.
Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm produktid . Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil  tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil.
Saadud segus on alkoholi mahuosa kuni 16%. Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseksdestilleeritakse segu kuni 80° C juures. Pärast (sageli mitmekordset) destilleerimist saavutatakse alkoholi mahuosaks kuni 96 %. Saadud produktid lahjendatakse kangete alkohoolsete jookide saamiseks veega.
  Süsivesinikud sisaldavad ainult kahte keemilist elementi, hapnikuühendites lisandub neile kolmas - hapnik. 
Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad  funktsionaalse rühmana hüdroksüülrühma -OH. Varem õpitud ainetest sisaldasid samasugust rühma hüdroksiidid ja siis nimetatakse täpselt sama koostisega funktsionaalset rühma hüdroksiidrühmaks. Erinev nimetus rõhutab erinevust keemilises sidemes.
Alkoholides on hüdroksüülrühm seotud kovalentse sidemega, hüdroksiidides aga  ioonilise keemilise sidemega.
Alkohol võib sisaldada mitut hüdroksüülrühma. 
  Alkoholide valemeid on väga lihtne tuletada vastava süsivesiniku valemist , kui asendame viimase molekulis ühe vesiniku aatomi alkoholide funktsionaalse rühmaga. 
  Alkoholidest tuttavamad on:

• metanool  CH3OH, mida rahvasuus nimetatakse puupiirituseks, sest varem toodeti seda puidu utteveest. Metanool on väga mürgine. Eksikombel tarvitatud metanool on  juba väga väikestes kogustes põhjustanud nägemise kaotust või surma.
  

• etanooli C2H5OH, mida nimetatakse ka viinapiirituseks, saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel pärmseente abil ilma õhuhapnikuta.Tööstuses kasutatakse lähteainena tärkliserikkaid toitaineid (rukis, nisu, mais, riis ), mille tärklis esmalt muudetakse suhkruks ja seejärel kääritatakse saadud suhkur alkoholiks. Etanool on väga hea lahusti ja sellepärast kasutatakse seda laialdaselt värvi- ja lakitööstuses, parfüümide, ravimite (taimsete ravimite) ja lõhkeainete valmistamisel 
  (suitsuta püssirohi). Riikides, kus kasvatatakse ohtralt suhkruroogu , leiab etanool kasutamist ka autokütusena.
  

etanooli struktuurivalem