Etanool (0)

1 Hindamata

Tabasalu Ühisgümnaasium
Merilyn Ohtla
Etanool
Referaat
Juhendaja : Evelin Maalmeister
Tabasalu 2012
Sisukord

Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. (2)

Leidumine
Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (1)

Tekkimine
Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. (1)

Saamine
Etanooli saab kolmel viisil:
Esiteks viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. (Lisa 1). (1)
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisaldav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja see edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. (Lisa 2) (1)
Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. (1)
Teiseks puidutöötlemisjääkide töötlemisel. Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. (Lisa 3) (1)
Kolmandaks nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel. Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite ( fosforhape ) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. (Lisa 4) (1)

Omadused

Keemilised omadused
Etanooli keemiline omadus on põlemine, reageerimine aktiivsete metallidega ja vesinikhalogeenidega ning hapetega ja hüdrolüüserimine. (2)

Füüsikalised omadused
Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega seguneisel esineb kontraktsiooni nähe. (1)

Tegevused

Ühendid
Etanoolist tekkivad paljud ühendid:

Etnolaadid, mis tekkivad aktiivsete metallidega reageerimisel;
Etaani halogeenderivaat, tekkib vesinikhalogeenidega reageerimisel ;
Eetrid saab etanooli dehüdraatimisel;
Etanaal tekkib etanooli oksüdatsioonil katalüsaatorite abil;
Estrid , tekkivad reageerimisel hapetega. (2)

Kasutusalad
Kõige rohkem kasutatakse etanooli alkohoolsete jookide valmistamiseks. Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Oma omaduste poolest kasutatakse ka värvi – ja lakitööstuses, parfümeeriatööstuses, ravimites, kummitööstuses, lõhkeainetes, meditsiinis ning ka keemilises sünteerimises.

Kahjulikkus
Etanooli kasutatakse suuremal jaol alkohoolsete jookide valistamisel, mis tõttu tekitab see inimestes sõltuvuse.

Kolm huvitavad fakti

Etanoolist saab teha raketti
Tuleb panna supilusika täie etanooli 5 L pudeli siise ja hoida 24 tundi. Siis tuleb võtta kork ja teha sinna auk sisse. Siis tuleb tikku põlema panna augu juures. Pudel lendas kuna etanool muutus gaasiks ja etanooli aur tuleb augu seest välja. (3)

Etanooli kasutatakse meditsiinis
Paljudes ravimites eriti vedalas olekus ravimites kasutatakse etanooli (köhasiirup), mille tõttu tuleb ettevaatlik olla kasutades ravimeid. Ületarvitamisel tekkib kerge joobe.

Aurustub toatemperatuuril
Puhas etanool aurustub toatemperatuuril, mille tõttu on selle tarvitamine ohtlik, kuna keha temperatuur on 10º-20ºC kõrgem ning tekkivad mürgised aurud .
LISA
Lisa 1
C6H12O6  2CH3CH2OH + 2CO2
Lisa 2
Lisa 3
Lisa 4
CH2=CH2 + H2O  CH3-CH2-OH
KASUTATUD ALLIKAD

Keemia õppematerjalid, Janno Puks, http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CDUQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.kristiine.tln.edu.ee%2Fdoku%2Fkeemia%2FAlkoholid%25201.doc&ei=_LazUMj4BcWY1AW9voCoAw&usg=AFQjCNHzr79DBHXt9j-nQzsNFPl-Ze4iVg&sig2=VYLD6ULfnUtrRFdVWC_h2A 25.11.2012

Karik, H; 1984, „Üldine keemia“

Teadussaade „ Rakett 69“ Andreas Ragen Ayal eelvooru katse, http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=124306 (alates 7. minutist)

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 25 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ilusmaagia Õppematerjali autor

Etanool

etanool pärmseente etanooliks kääritamisel hüdraatumisel töötlemisel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Etanooli saadused, ühendid, tekkimine, keemilised ja füüsikalised omadused

Tabasalu Ühisgümnaasium Merilyn Ohtla Etanool Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2012 Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 1. Etanool 8. Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. (2) 1.1. Leidumine 9. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (1) 1.2. Tekkimine 10. Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate

Keemia

docx

ALKOHOLID- ETANOOL

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Lotta Kirke Kapral 9.d ALKOHOLID- ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2013 SISUKORD 1. Etanool................................................................................. ..................... 3 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel..............3 1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel......................................3 1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel.................................4 1.4

Keemia

docx

Referaat etanool

tavaliselt 10-15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool

Keemia

docx

Etanool

Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool referaat Koostaja: Enelyn Vilk Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2014 1. Saamine/ Leidumine 1.1 Saamine 1.2 Leidumine 2. Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omadused 3. Kasutamine 4. Toime inimorganismile 5. Huvitavaid fakte 1.1 Saamine 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist

Keemia

docx

Etanooli referaat

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................

Keemia

docx

Etanooli referaat

15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape)

Keemia

odt

Etanool

Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O

Keemia

doc

Etanool

Loksa 1. Keskkool ETANOOL Referaat keemias Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Linda Kirsipuu 2008 1 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O

Keemia

Rohkem sarnaseid