ALKOHOLID- ETANOOL (0)

1 Hindamata

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM
Lotta Kirke Kapral
9.d
ALKOHOLID- ETANOOL
Referaat
Juhendaja : Evelin Maalmeister
Tabasalu 2013
SISUKORD

Etanool...................................................................................................... 3
1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel..............3
1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel......................................3
1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel.................................4
1.4. Etanooli saadakse- Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel......4
1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.............4
2. Omadused..................................................................................................5
2.1 Keemilised omadused.....................................................................................5
2.2. Füüsikalised omadused..................................................................................5
2.3. Etanooli struktuur..........................................................................................5
3. Kasutamine.................................................................................................6
4. HUVITAVAID FAKTE....................................................................................7
4.1.........................................................................................................................7
4.2.........................................................................................................................7
4.3.........................................................................................................................7
1. Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. [4]
1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel.
Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saatakse naftast. Veel on võimalik etanooli toota puidu töötlemisjääkide töötlemisel, aga see tuleb tavaliselt mürgine
Eteeni hüdratsioon : C2H4 + H2O -> CH3CH2OH
Käärimine: C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2
1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
Käärimisprotsess toimub pärmseente mõjul, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Pärmseente elutegevuse mõjul toimub glükoosi muundumine etanooliks ja süsinikdioksiidiks. [1]
C6H12O6  2CH3CH2OH + 2CO2
Pärmseente mõjul käärib ka piimas olev suhkur, mistõttu keefiris ja hapupiimas on umbes 0,5% etanooli, kaljas on seda 1%. [1]
Etanooli tootmisel kartulitest ja teraviljadest, tuleb neis sisadav tärklis muuta ensüümide (linnaste) toimel maltoosiks ja seda edasi glükoosiks, mis jällegi pärmseente mõjul hapniku juurdepääsuta käärib lõpuks etanooliks. [3]
Puuvilja- või mahla kääritamisel pärmseentega saadakse vein, milles etanooli on tavaliselt 10-15%. Kõrgemal alkoholi konsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5% etanooli. [3]
3
1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel
Selleks töödeldakse puidujäätmeid ( saepuru , puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru käärimisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. [1]
Hüdrolüüspiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300kg teraviljadest. [1]
1.4. Etanooli saadakse- Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel
Kõrgemal temperatuuril (200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite ( fosforhape ) manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool. Eteeni saadakse nafta krakkgaasidest. Sellisel viisil saadud etanooli nimetatakse sünteetiliseks etanooliks. [1]
CH2=CH2 + H2O  CH3-CH2-OH
1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.
Kuna destilleerimisega ei ole siiski võimalik piiritusveest eraldada, siis seepärast sisaldabki piiritus 95% etanooli ja 5% vett. Veevabaks ehk 100%-list etanooli nimetatakse ebsoluutseks alkohoiks. Viimane saadakse sel moel, kui piiritusele lisada vett siduvaid aineid, nagu näiteks kaltsiumoksiidi või veevaba vask(II)sulfaati. [1]
Etanooli rahvapärane nimetus „piiritus“ tuleb ladinakeelsest nimest spiritus vini, mis tõlkes tähendab veini vaimu. Vahemeremaade rahvad oskasid viinamarrjamahla kääritamisel veini valmistada juba 4000 aastat e. Kr. Kuid veinist etanooli õpiti tootma destilleerimise leiutamisega alles 11. Sajandil. [2]
4
2. OMADUSED
2.1 Keemilised omadused
Etanooli keemiline omadus on põlemine , reageerimine aktiivsete metallidega ja vesinikhalogeenidega ning hapetega ja hüdrolüseerimine. [4]
2.2. Füüsikalised omadused
Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112ºC ja keemistemperatuur 78ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Veega segunemisel esineb kontraktsiooni nähe. [5]
2.3. Etanooli struktuur
H H
| |
H — C — C —O — H
| |
H H
5
3. KASUTAMINE
Suur osa käärimisel saadavast etanoolist läheb alkohoolsete jookide valmistamiseks.
Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis.
Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kutusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mis omakorda saadakse naftast. [6]
6
4. HUVITAVAID FAKTE
4.1. Destilleeritud alkohoolsed joogid nagu konjak, džinn , rumm ja tequila ei sisalda süsivesikuid, rasvu ega ka kolesterooli. [7]
4.2. Arvatakse, et pudelis šampanjas on 49 miljonit mulli. [7]
4.3. Käärimisprotsessi tulemusel tekkis maailma esimene alkoholi sisaldav jook – VEIN. [8]
7
KASUTATUD ALLIKAD
[1] http://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=etanool&source=web&cd=2&cad=rja&ved=0CDcQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.kristiine.tln.edu.ee%2Fdoku%2Fkeemia%2FAlkoholid%25201.doc&ei=9ui8ULDgHsfZ4QTN0YDIBg&usg=AFQjCNHzr79DBHXt9j-nQzsNFPl-Ze4iVg
[2] http://et.wikipedia.org/wiki/Etanool
[3] http%3A%2F%2Fwww.kristiine.tln.edu.ee%2Fdoku%2Fkeemia%2FAlkoholid%25201.doc&ei=efq3UNCcGq714QTV34BI&usg=AFQjCNHzr79DBHXt9j-nQzsNFPl-Ze4iVg&sig2=qAISzO3DmpqCN8xWDTWw9A
[4] Karik, H; 1984, „Üldine keemia“
[5] Keemia õppematerjalid, Janno Puks, http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CDUQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.kristiine.tln.edu.ee%2Fdoku%2Fkeemia%2FAlkoholid%25201.doc&ei=_LazUMj4BcWY1AW9voCoAw&usg=AFQjCNHzr79DBHXt9j-nQzsNFPl-Ze4iVg&sig2=VYLD6ULfnUtrRFdVWC_h2A
[6] http://www.annaabi.ee/s.php?s=etanooli+kasutamine
[7]
http://www.barprof.ee/20-fakti-alkoholist-mida-sa-ilmselt-varem-ei-teadnud/
[8] www.veinimaailm.com
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 14 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tiskrekuningas Õppematerjali autor

ALKOHOLID ETANOOL keemia etanooli struktuur

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Etanooli referaat

TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Sander Onlahe 10a ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalikunstnik Tabasalu 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................

Keemia

docx

Referaat etanool

tavaliselt 10-15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul ning fosforhape manulusel toimuval eteeni hüdraatumisel ehk veega liitumisel moodustub etanool

Keemia

docx

Etanooli saadused, ühendid, tekkimine, keemilised ja füüsikalised omadused

Tabasalu Ühisgümnaasium Merilyn Ohtla Etanool Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2012 Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 1. Etanool 8. Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool. (2) 1.1. Leidumine 9. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. (1) 1.2. Tekkimine 10. Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate

Keemia

docx

Etanool

Keemia

docx

Etanool

Tabasalu Ühisgümnaasium Etanool referaat Koostaja: Enelyn Vilk Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu, 2014 1. Saamine/ Leidumine 1.1 Saamine 1.2 Leidumine 2. Omadused 2.1 Füüsikalised omadused 2.2 Keemilised omadused 3. Kasutamine 4. Toime inimorganismile 5. Huvitavaid fakte 1.1 Saamine 1) Viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist

Keemia

docx

Etanooli referaat

15 %. Kõrgemal alkoholi kontsentratsioonil pärmseened hukkuvad, mistõttu ei saagi veinis olla alkoholi sisaldus kõrge. Õlles on 3-5 % ja kaljas on umbes 1% etanooli. 2) Puidutöötlemisjääkide töötlemisel Selleks töödeldakse puidujäätmeid (saepuru, puulaastud) suurel kuumusel ja hapete juuresolekul, mille tagajärjel neis sisalduv tselluloos muudetakse suhkruks (glükoosiks). Suhkru kääritamisel saadaksegi taas etanool. Sellisel teel saadud etanooli nimetatakse hüdrolüüsipiirituseks. Hüdrolüüsipiiritus sisaldab peale etanooli ka väga mürgist metanooli. Keskmiselt ühest tonnist kuivast saepurust annab toota samapalju etanooli, kui on võimalik saada ühest tonnist kartulitest või 300 kg teraviljast. 3) Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel Kõrgemal temperatuuril ( 200-300 ºC) ja rõhul (100 at) ning katalüsaatorite (fosforhape)

Keemia

doc

Etanool

Loksa 1. Keskkool ETANOOL Referaat keemias Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Linda Kirsipuu 2008 1 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O

Keemia

odt

Etanool

Tartu Kutsehariduskeskus ETANOOL Koostaja: Maarja Loikonen Juhendaja: Merike Räni Grupp: K109 2011 ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O

Keemia

Rohkem sarnaseid