Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ettevõtlikkus pole töökoht, see on elustiil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ettevõtja, reklaam, nalja, klient, näitleja, koristada, ettevõtlus, endile, ravimuda, ajada, valdkond, ausa, turundusjuhi, külastus, varustus, parima, reimo, unistus, marek, planeerida, sealjuures, avama, molutamine, laisk, kaits, tube, koduleht, esinejad, sotsiaalmeedia, edukuse, nendest, igat, oodatud, tauri, spordiala, kordi, firmat, paigalduseTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEDUSKOND Ettevõtluse alused Ettevõtja intervjuu Nimi Õppejõud: Juhan Teder Tallinn, 2013 Sisukord Sisejuhatus Ma olen valinud veebistuudio Maatriks, et läbi viia intervjuu juhatuse esimehe Kenno Kirspuuga. Miks ma valisin selle firma? Aasta tagasi minu ühe väga hea sõbra soovitusel kasutasin nende teenindused ja mulle meeldis kuidas nad töötavad ja suhtlevad klieentidega.
1) Mõisted: ettevõtja, ettevõte, ettevõtlus, ettevõtlikkus Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb o Isiklik huvi, kasu saamine (mitte ainult rahaliselt) o Millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine o Erinevus kapitali andja funktsioonist o Initsiatiivi ülesnäitamine o Riski, vastutuse võtmine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski o Kasu saamine o Teeb investeeringuid o Võtab riski o Osaleb ettevõtte tegevuses juhib Ettevõte o on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb o koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlus osakond Kertu Mölder INTERVJUU ETTEVÕTJAGA Juhtumikirjeldus Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.1. Ettevõtte iseloomustus............................................................................................4 1.2. Ettevõtja iseloomustus ja motivatsiooni ettevõtte alustamisel...............................5 2. Ettevõtlusprotsess Luuka puhkemaja näitel..................................................................6 2.1. Ettevõtlusprotsess – mis see on?.............................................................................6 2.2. Luuka puhkemaja näide..........................................................................................6 3. Väärtuspakkumine osterwalderi mudeli järgi.........
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).
PEATÜKK 4. ETTEVÕTLUS 4.1 ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA Kes on ettevõtlik inimene? Kas igaühest saab ettevõtja? Millised erisused on ettevõtjal igapäevaelus võrreldes palgatöötajaga? Milles seisneb ettevõtja risk? Ettevõtlikkus, ettevõtja. Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist. Ettevõtlikkust on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib takistada kursusekaaslaste
Nii saab ettevõte veel rohkem väärtustada säästliku arengut. Ettevõtte koostööpartneriks on inglismaa ettevõtte, kellega tehakse pikaajaliselt koostööd, et kasutatud trendikas kaup jõuaks ka Eesti turule. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset ja trendikat taaskasutatud rõivakaupa sihtrühmale, kes väärtustavad jätkusuutlikust ja soovivad parandada ressursside ületarbimist. Ettevõte äriidee sai alguse ettevõtja ja tema pere hobist, õmblemisest ning suurest nõudlusest trendikate taaskasutusrõivaste järgi noorte naiste seas. Aasta pikkusel kokkupuutel taaskasutuskeskustega, olen mõistnud, et inimesed vajavad odavamaid kuid kvaliteetsemaid riideid. Samuti iga inimene soovib raha kokku hoida ning miks mitte teha seda just rõivaste pealt, kuna isiklik kogemus näitab, et ka kasutatud rõivastega on võimalik stiilne välja näha. Väikeettevõtjate seas on populaarseks saanud uute
nõuannetega. Enamus firmasi käitub ristivastupidi ja kasutab pigem erinevaid preemiaid ja üritusi, et hoida töötajaid rahulolevana (McGregor 1957). Samuti ei konsulteerita töötajatega enne suurte otsuste vastuvõtmist kuigi need otsused mõjutavad just nende töötajate tööd ja rahulolu. Selle vastu aitaks see kui juhatus võtaks siiski kuulda just nimelt töötajate arvamust, mis nende arvates mõjuks ettevõttele ja nendele endile hästi, selle asemel et suruda peale erinevaid otsuseid ilma töötajatega konsulteerimata. Samuti aitaks selline lähenemine töölistel tunda, et nad on kaasatud organisatsiooni juhtimisprotsessi ning tekitaks ka aktiivsuse tõusu. Fayoli(1916) on öelnud, et see, kes jagab töölistele tööülesandeid ja käske on vastutav ka töötulemuste eest. Samas see läheb vastuollu Agora põhimõtetele, kus iga töötaja, kes saab
Seda eesmärki kavatsetakse töö raames täita uurimisega, et milles täpselt seisneb ettevõtte loomise raskus, millistes tegevusega seotud tegurites see kõige enam avaldub ja kuidas mõjutavad ilmnevad probleemid ettevõtjat kui isikut. Uuritavaks ettevõtteks on Raivo Tammelehe ettevõte AS-i Baltic Pack EST. Põhjuseks just selle ettevõtte valikul on see, et Hr. Tammeleht on eeskujulik näide sellest, kuidas igaühest võib ilma pikema ettevalmistuseta ja ilma mahuka algkapitalita saada ettevõtja. Uurimustöö üritab võimalikult adekvaatselt kirjeldada, milline täpselt on ühe ettevõtte esimene aasta. Töö alameesmärgiks on uurida, milles peitub ettevõtte loomise keerukus ja kas see on tõepoolest nii raske nagu paljud inimesed arvavad. Tegemist on rakendusliku empiirilise uuringuga, mis kasutab järelduste tegemisel deduktiivset meetodit ehk lähtub antud valdkonnas varem tehtud tähelepanekutest ja
3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik) Kui on täpsemalt paigas tulevikuplaanid, tuleb kirjeldada ajaliselt kus alustatakse ja millises järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.)
SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
teenust pakkuvaid ettevõtteid Tartus, Pärnus ja Tallinnas, aga nemad pakuvad oma teenust vaid oma kodulinnas. Filmimisteenust pakutakse eelkõige ürituste korraldajatele ja ettevõtetele, aga teenust pakutakse ka kõikidele teistele, kes seda teenust vajavad. Filmigrupp pakub nõustamist ja planeerimist ning ürituse filmimist. Hiljem on võimalik tellida lisatasu eest monteerimist. Tellija saab kogu materjali ettevõtte logoga mälupulgale. Ettevõtluse alustamiseks andis tõuke ettevõtja visioon endale ise töökoht ning eestlastele rohkem elamusterohket filmijäädvustust luua. Kuna teised ettevõtted pakuvad teenust vaid enda kodulinnas, siis tuli mõte luua filmigrupp, kes pakub teenust terves Eestis. Sten Lippur Filming OÜ juhataja Sten Lippur omab mitmeaastalist kogemust filmimis- ja striimimis vallas, lisaks on ta õppinud ülikoolis multimeediat. Teised töötajad on samuti filmimiskogemustega tublid ja töökad ülikooli lõpetanud tudengid.
ma jõudnud arusaamiseni, et kõik inimesed ei sobi ettevõtjaks. Mõned õpilasfirmad on põrunud, võib-olla just selletõttu, et neil puudub ,,äriinimene". Teised firmad on osutunud veelge edukamaks, kui alguses arvata osati, võib-olla just selletõttu, et neil on olemas juht, kellel on eeldused ettevõtjaks olemisega. Meie firma tegevust ma hindan edukaks, rääkides juba rentaablusest, mis on hiiglaslik. Ma järeldan, et minus on ettevõtja verd. Ettevõtjal peavad olema mõned iseloomuomadused nagu enesekindlus, saavutusvajadus ja inisatiiv. Õpilasfirmaga tegelemine on näidanud, et mul on need olemas. Ma olen ensekindel. Ma ei karda ,,põlemist" alustades millegi uuega. Näiteks toon õpilasfirma. Ma ei kartnud võtta endale juhiroll, ma ei mõelnud kordagi sellele, et mis siis saab, kui me kahjumisse jääme, mis juhtub kui me läbipõleme. Ma olin kindel, et kui koos on selline kirju meeskond siis peab olema ka tulemus hea
Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki tootmisvahendeid (hooneid, tööriistu ja masinaid), mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Raha ise- enesest ei ole kapital, vaid on vahend teiste ressursside ehk tootmistegurite soetamiseks. Ressursside ehk tootmistegurite hulka loetakse ise ka ettevõtja ja ettevõtlikkus, sest just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riske. Majandusruumis, kus riik ei korralda kaupade ja teenuste tootmist, toimib majandus ainult tänu ettevõtlikele inimestele. Ettevõtlikkus on tähtis
Äriplaan on planeerimisvahend, mis asetab organisatsiooni juhtimisotsuseid laiemasse konteksti, näidates ära firma tegevussuunad funktsionaalsetes valdkondades (nt tootmises ja teeninduses, tootearenduses, inimressursside juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine. Niisamuti võib üldise turundusstrateegia kõrval välja töötada turundusplaani konkreetse turismitoote või -paketi tarvis või uuele sihtsegmendile
ärivaldkond; toode/teenus (lühidalt); sihtgrupp; idee uudsus ja erilisus; teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); teie idee koht turul; tegevuse alustamine: kus, kuidas; mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. VISIOON, MISSIOON JA EESMÄRGID 4.1 Visioon Visioon kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv. Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui meeskond on visiooniga kursis, on see võimsaks motivaatoriks.
....................................................................................... 12 6.3.4 Isiklik müügitöö........................................................................................................... 12 6.3.5 Müügi aktiviseerimine................................................................................................. 13 6.3.6 Avalikkuse informeerimine.......................................................................................... 13 6.3.7 Reklaam....................................................................................................................... 13 7 Kvaliteedisüsteem ja kvaliteedi parandamine........................................................................14 8 Teenusearendus ja kavandamine............................................................................................ 15 9 Tootmisruumide, masinate, süsteemide arendamine..............................................................16 9
suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu. Toitlustuse ja teeninduse planeerimine kliendi ürituse tarbeks on väga mugav. Klient saab kohviku juhatajaga kokku ning üheskoos arutatakse läbi külaliste arv, ürituse eelarve, kuupäev ning kellaaeg. Seejärel pannakse paika menüü ning võimalikud kliendi erisoovid toitude osas. Kui aga pole võimalik kokku saada, siis on kliendil võimalus saata kohviku juhatajale e-kiri, kus täpsustatakse külaliste arv, ürituse kuupäev ja kellaaeg ning menüü sisu. Juhataja saadab seejärel kliendile
Kordamisküsimused: 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) · Ettevõtlus - on prantsuse päritolu. 1437. a sõnaraamatus tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Esialgu olid sellisteks vahendajateks maadeuurijad. · Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatoreid. Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. · Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid.
Teenindajat võib võrrelda näitlejaga: kui tööle minnes on koduste probleemide tõttu halb tuju, peab siiski teesklema, et kõik on hästi, et olla professionaalne. Nii nagu on ka erinevaid teenindajaid, on ka erinevaid kliente, kelle nõudmised ja arusaamad teenindusest iga päevaga suurenevad. Tänapäeva tarbija on aina nõudlikum ja teab oma õigusi. Kliendil on vajadus olla lugupeetud ja meeldejäetud. Tänane klient väärtustab elu kvaliteeti, otsib elamusi ja emotsioone ning emotsioonid on just need, mis jäävad meelde. Kliendil on õigus saada seda, mida lubati. Teeninduskvaliteedile annab alati lõpliku hinnangu klient. Teeninduskultuuri moodustavad teenindamine, suhtlemine ja ettevõtte väljakujunenud tavad ja iseloom. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist ning see mõjutab inimeste elukvaliteeti. Kvaliteet on suhe nõudmiste ja tegelike saavutuste vahel, erinevus selle
· sihtgrupp; · idee uudsus ja erilisus; · teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); · teie idee koht turul; · tegevuse alustamine: kus, kuidas; · mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. Visioon, missioon, eesmärgid Visioon - kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv. Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui meeskond on visiooniga kursis, on see võimsaks motivaatoriks.
see väiksema sissetulekuga tarbijatele, kvaliteetse kauba korral tuleb nõustuda suuremate kuludega. Ka ei ole võimalik meeldida korraga kõigile kliendigruppidele – ettevõte, kes seda üritab, kukub kiiresti läbi. Turule jäävad püsima need, kes keskenduvad konkreetsele kliendile ning seetõttu eristuvad teistest ettevõtetest. Valitud idee õigsust aitavad kinnitada turu-uuringud. Enamikes äriplaani kirjutamise käsiraamatutes eeldatakse, et tulevane ettevõtja ise viib enne äriplaani koostamist ja ettevõtte asutamist läbi turu- uuringu. Seda ei pea aga siiski reegliks lugema. Küsitluse läbiviimisel ei ole mõtet juhul, kui: 1) on juba olemas kellegi teise poolt läbi viidud samalaadse küsitluse tulemused; 2) tulevasel ettevõtjal ei ole teadmisi uuringute korraldamise põhimõtetest; 3) toode ja teenus on niivõrd uuenduslikud, et tarbija ei suuda küsitlusel anda adekvaatset infot;
Kordamisküsimused: 1. Põhimõisted: “ettevõtlus”, “ettevõtja”, „sisemine ettevõtlus“, „siseettevõtja“. Ettevõtlus- on protsess, mille abil indiviidid - kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtja on isik, kes tegeleb ettevõtlusega . Otsustanud ettevõtlusega alustada ning alustab äriideede otsingut, hindamist, edasiarendamist. Ettevõtja tunnetab ära mingi võimaluse,
Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. MIS ON ETTEVÕTLUS? Väga paljud inimesed on ettevõtlikud ja on tegelenud erinevatel eluperioodidel ettevõtlusega. Näiteks on oma korteri remontimine, arvutite parandamine, söögi tegemine ja toitlustamise organiseerimine tuttavatele, matkade planeerimine ja korraldamine sõpradele jm
tööaeg on kindlalt määratletud ning meeskonna töö on kõige efektiivsem siis, kui kõik meeskonna liikmed viibivad samal ajal ettevõtte ruumides. Projektijuhi palk on kombineeritud nii tulemuspalgast kui põhipalgast. Kui projektijuhi töötasu sõltuks vaid projekti õigeaegsest valmimisest, siis on oht, et projektijuht tahab projekti valmimise tähtaega kliendiga lepingut sõlmides lükata võimalikult kaugele. See aga võib kaasa tuua, et klient ei soovigi niivõrd pika tähtaja tõttu ettevõttelt teenust osta. Samas projektijuhi motiveerimiseks on tulemuspalk vajalik. Seepärast kombineeritaksegi tulemuspalka põhipalgaga. Tavaliselt ettevõte motiveerib projektijuhti projekti lõpule viima makstes projektijuhile projekti lõppedes lisatasu. Projekti edukaks õnnestumiseks on oluline, et projektijuht ei vahetuks poole projekti pealt. Nimelt on palju informatsiooni, mida pole
........................................................... 5 3.4. Turg.................................................................................................................. 6 3.5. Konkurents........................................................................................................ 7 3.6. Müük ja turustamine......................................................................................... 7 Kuna meie pakutal teenusel on ka konkurents, siis eriti tähtis on reklaam ja heade külgede välja toomine. Reklaam asuks kindlasti internetis, näiteks reisibüroode portaalides. Samas kui hind lubab ja raha on siis saab reklaamida ka televisioonis või raadios. Samuti on võimalus ka koolilehed või üleüldiselt ajakirjandus. Reklaamida saab alguses harva, kord kvartalis, aga huljem juba iga kuu ja kui eriti hästi läheb, siis iga nädal või iga nädala tagant. Tulemusi saab kontrollida klientidelt uurides, kuidas nad meie ettevõtte kohta teada said
Näiteid praktikas hästi käivitunud visioonidest Telekanal: "Saada esimeseks valikuks televaataja teadvuses" Karastusjookide tootja: "Lisame elule naudingut" Missiooni ja visiooni prioriteet on suunatud firma sisse, mitte välja. Siiski on kasulik pärast tehtud tööd vaadata üle ka turundusmaterjalid. Need peaksid rääkima firma põhiväärtuste ning ideedega samas keeles. Missiooni ja visiooni ennast ei tohiks aga üksüheselt kasutada reklaam lausetena, kuna siis võivad need oma esialgse mõtte kaotada ning muutudagi reklaam lauseteks. Nende mõte sellisel juhul devalveerub. EV missiooni ning visiooni kantakse välja eelkõige töötajate poolt. See on tegelikkuses aga veelgi efektiivsem turunduskanal ning viib ettevõtte tõelised väärtused tarbijani läbi usaldusväärsete allikate. Nii on firmal võimalik pääseda sügavamale tarbija hinge ja leida sealt mõttekaaslane. Kui tarbija omab ettevõttega
I kontrolltöö kordamisküsimused aines ettevõtluse alused 1.Defineerida mõisted - ettevõtja, ettevõtlikkus, ettevõte. Ettevõtja- isik, kes tegutseb äris kasumi saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute riski. Ettevõtja (ÄS §1)- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõtlikkus- hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtlikkus tähendab võimaluste nägemist ja nendele reageerimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid. Ettevõtlikkus on oskuste ja võimete kogum, kus oluline
Kordamisküsimused 1) Ettevõtja 1254 – 1324 Marco Polo – Reisidele asudes sõlmis kaupmeestega lepinguid. 1437.a Prantuse päritolu, sõnsat ENTREPRENEUR – Isik, kes on aktiivne ja saavutab midagi, vahendaja. Keskajal – Paraadide ja muusikaliste ürituste organisaatorid, ehitusprojektide juht. 1725 R. Cantillon – Ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Samal ajal hakkas kapitali andmise funktsioon eralduma ettevõtja funktsioonist. 1797 Beaudeau – Ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. 1934 J.Schumpeter - ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. 1978 Jõudis Eestisse, sõnatüvi ANTREPRENÖÖR – Eraettevõtja, teatri/tsirkuse/vms
Kuid siis on hind erinev, lepp maksab 400.- ja kask 500.- rumm. Lisateenustesse kuulub ka koju viimine, mille lisame toote hinnale. Aitame klientidel platsipeal transpordivahendisse laadida. 4. Tooraine ja materjal OÜ Soe toal on tutvusi odava tooraine kättesaamiseks. Meil on olemas tuttav, kes tegeleb aasatringselt odavate ja kvaliteetsete 3m palkide müümisega. Me sõlmime aastaringseid lepinguid, kas siis tooraine ostuks vastavalt ettevõtja vajadusele või valmistoodangu müügiks. Need kindlustavad meile kindla kasumi. Jääb ära vajadus tooraine hulgi varuda, mis garanteerib tooraine värskust ja võimaluse vajadusel koguseid suurendada või vähendada koguseid nii nagu on lepingus sõlmitud. 5. Tootmine ja teenindamine Toote valmistamine toimub Simuna talus. Tooraine töödeldakse valmis küttepuudeks. Töö toimub värskes õhus ja meil on paindlik töögraafik.
treening- ja tervisesporditeenust pakkuv kasumit tootev spordiklubi, mis on suunatud tervisest ja heast enesetundest hoolivatele ning targalt treenida soovivatele täiskasvanud inimestele. 6 1 TEENUSE ARENDAMINE P. KOTLERI & G. ARMSTRONGI TOOTEMUDELI ALUSEL 1.1 TEENUSE ANALÜÜS P. KOTLER & G. ARMSTRONG TOOTMUDELI ALUSEL P. Kotleri ja G. Armstrongi tootemudeli alusel tajub klient ettevõtet terviktootena ja toodet või teenust ühtse tervikuna. Tootemudel on kolme tasandiline, koosnedes tuumiktootest, reaalsest tootest ja laiendatud tootest. Tuumiktoode Tuumiktoote on põhiline hüve, mille tarbija ostab või kasu, mida selle toote ostuga saadakse. See vastab küsimusele, mida ostja tegelikult ostab. Näiteks kui naine ostab huulepulga, siis pole see lihtsalt värv, mida kanda huulele. Charles Revson, Revloni
Kordamisküsimused aines Ettevõtluse alused + lisasin konspekti lõppu 2016. aastal eksamis olnud 20 küsimust. 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) 17. sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde teostamiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada. Sõltuvalt tegelikest kuludest sai ettevõtja lisatulu või pidi korvama täiendavad kulutused. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): ettevõtlus on protsess, mille abil indiviid – kas omal käel või organisatsioonide sees – püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P
polnud plaanis laiendada funktsioone. Ettevõttes valitsev töökultuur on hästi motiveeritud, kuid peale töö spetsialiseerumise ja transporttöölise palkamist, tekkisid puhveti administraatoril konfliktid teiste ametnikega. 2) Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? Ettevõtte põhiprobleemiks on töötajate kohustuste ja ülesannete ebaefektiivne jaotus, mille tagajärjel leidis Inga, et tema ülesanne ei ole koristada transporttöölise poolt maha jäetud pappkaste. Kui vaadata olukorda töötaja seisukohalt, siis me võime järeldada, et Ingal oli tegelikult õigus seoses sellega, et iga töötaja koristab enda tekitatud segaduse ise ära. Kuid lähtudes juhi seisukohalt, käitus Inga väga ebaprofessionaalselt, kuna ta ei täitnud oma töökohustusi isegi peale Veikoga suhtlemist. Teisest küljest ei suutnud Veiko täita oma eestvedaja rolli.
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................................2 ISIKLIKE EESMÄRKIDE JA ÜLESANNETE PÜSTITUS .....................................................................................................2 VALITUD PRAKTIKAETTEVÕTE - VALIKUKRITEERIUMID............................................................................................2 1. ETTEVÕTTE TEGEVUSE ANALÜÜS.................................................................................................................3 1.1 PRAKTIKAETTEVÕTTE KIRJELDUS TEGEVUSALA, PEAMISED PAKUTAVAD TOOTED JA TEENUSED.....................3 1.1.1 Ettevõtte kujunemislugu...............................................
annaabi.ee 
