suhtes. Töölaud ei ole horisontaalne. Saketas ei ole 2 Toorik ei ole taisnurkne külgede suhtes. risti töölaua pinnaga. Saehamba tüüp või teritus ei vasta 4. Tooriku otspinnad on rebestatud. ristisaagimisele. Saehambad on nürid. Suur ettenihke kiirus. Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saeketal on 5.Sügavad saekriimud. külgviskamine püsivuse kaotamise tõttu. Sae kinnitusseibide või saevõlli "viskamine". Pikilõikesaed Surverullide teljed ei ole risti ettenihke 1. Saelõige ei ole sirge. suunaga. Saeketas kaotab püsivuse.
Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge. · Surverullide teljed ei ole risti ettenihke suunaga. · Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri (baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga
Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge. · Surverullide teljed ei ole risti ettenihke suunaga. · Saeketas kaotab püsivuse. 2. Saetud serv ei ole risti tooriku aluspinnaga · Saeketas ei ole risti ettenihkekonveieri (baaspinnaga). pinnaga. · Tooriku vildak asend konveieri pinnaga mitteparalleelsete surverullide tõttu. 3
D - puuri läbimõõt; n - puuri pöörlemissagedus minutis - konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri pöörlemissageduse valemiga 1000v n = D p/min. Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. Lõikesügavus t on kaugus augu D välispinnast puuri tsentrini t = 2 mm. D-d Augu ülepuurimisel leitakse lõikesügavus järgmiselt t = 2 mm. D- puuri läbimõõt, d- ava läbimõõt enne ülepuurimist.
lahtimurdva kiilu nurka, mille suurus on määratud esi- ja peataganurga väärtustega. Kehtib matemaatiline seos: + + = 90°. Kui esinurk on negatiivne, siis seos jääb kehtima: | | + + = 90° 4) Lõikenurk on nurk teriku esipinna ja lõiketasandi vahel 5) Abitaganurk on nurk abitagapinna ja abilõikeserva läbiva põhitasandi risttasandi vahel mingis abilõikeserva vaadeldavas punktis. 6) Pealõikeservanurk on nurk pealõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel põhitasandil. Pealõikeservanurk mõjutab oluliselt treitera töötingimusi ja töötlemise tulemust. Nurgast ......... sõltuvad lõigatava laastu kuju ja mõõtmed, lõikamisel tekkivate jõudude suurused ja suunad, töödeldud pinna kvaliteet. Enamasti on pealõikeservanurga väätused piires .................= 45...95 kraadi, harvemini kuni 30 kraadi. 7) Abilõikeservanurk .1 on nurk abilõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel
Keskmine 110,0 0,26 0 0 Tabel 1.3 Tooriku läbimõõt ja lõikekiiruse erinevatele nivoodele vastavad pöörlemisagedu sed Lõikesügavus [mm] 2 Tooriku läbimõõt [mm] 71 n(max) 897 n(min) 305 n(keskmine) 493 Järeldus: Keskmise ettenihke f=0,26 mm korral on lõiketemperatuur kõikide võimalike kiiruste vahemikus ligikaudu 250 kraadi. Lõiketemperatuur ei sõltu lõikekiirusest v peaaegu üldse. Keskmise lõikekiiruse korral v=110m/min kehtib seos mida suurem ettenihe, seda kõrgem lõiketemperatuur. Lõiketemperatuur muutub vahemikus 240 kraadi kuni 260 kraadi. Kusjuures mõlema graafilise seose korral on sõltuvuse usalduspiirkond kõige suurem graafiku algosas (väikese lõikekiiruse või väikese ettenihke juures).
hambad laiali, mis võimaldab teatud piires muuta hõõritsa läbimõõtu. Hõõrits koosneb kolmest osast: tööosast, kaelast ja sabast. Hõõritsate elemendid ja geomeetrilised parameetrid Tööosa koosneb omakorda lõikeosast või juhtkoonusest, kalibreerivast ja koonilisest osast. Lõikeosa on kooniline ning on mõeldud laastu lõikamiseks. Juhtkoonuse lõikeservad moodustavad hõõritsa telje suhtes nurga 2. Iga lõikeserv on seega ettenihke suuna või hõõritsa telje suhtes nurga all. Käsihõõritsatel on selle väärtus 0,5...1,50 ja masinhõõritsatel 3...50. Juhtkoonuse otsal on hammaste faasinurk 450. See väldib lõikehammaste purunemist. Hõõritsa hamba taganurk on 6...150.Esinurk on eeltöötlemishõõritsal 0...100, puhastöölemishõõritsatel 00. Hõõritsa hamba kuju lõikeosal on erinev kui kalibreerival osal. Lõikeosal on hambad tagatahult
vähenevad lõikejõud ja lõiketemperatuur, järelikult paraneb d. ei muutu Question 18 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Taylori valemi abil määratakse materjalide lõiketöötlemisel: Select one: a. detaili kalestunud pinnakihi paksus b. seosed lõikekiiruse ja töödeldava materjali mehaaniliste omaduste vahel c. seosed lõiketera püsivusaja ja lõikekiiruse vahel, arvestades teriku lõikeosa materjali d. optimaalne ettenihke suurus Question 19 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõikeriista teriku kulumist mõjutab kõige rohkem järgmine lõikeparameeter: Select one: a. lõikesügavuse vähendamine b. ettenihke vähendamine c. lõikekiiruse suurendamine d. ettenihke suurendamine Question 20 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Treitera lubatud kulumise kriteeriumiks loetakse üldjuhul: Select one: a
ettenihe freesi pöörde kohta ja ettenihe minutis. Suuna järgi eristatakse piki -, risti - ja püstettenihet. Ettenihe hamba kohta (mm / hambale) - töölaua (koos töödeldava toorikuga ) või freesi edasinihkumine mm aja jooksul, mil frees pöördub ühe hamba võrra. Ettenihe freesi pöörde kohta ( mm/ p ) - töölaua (koos töödeldava toorikuga) või freesi edasinihkumine mm freesi ühe täispöörde ajal. Ettenihe freesi pöörde kohta võrdub ühe hamba kohta tuleva ettenihke ja freesi hammaste arvu korrutisega. Ettenihe minutis (mm /min) - töölaua (koos töödeldava detailiga) või freesi edasinihkumine mm ühe minuti jooksul. Ettenihe minutis võrdub ühe pöörde kohta tuleva ettenihke ja freesi pöörlemissageduse korrutisega. Freesi iga hammas lõikab toorikult komakujulise ristlõikega metallikihi. Freesitaval toorikul eristatakse töödeldavat pinda ja lõikepinda. Kõigi freesimisviiside puhul eristatakse lõikesügavust ja freesimislaiust.
Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole, ja negatiivne, kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. Peale nimetatute eristatakse veel järgmisi treitera nurki: abitaganurk, peanurk plaanis, abinurk plaanis, tipunurk plaanis ja pealõikeserva kaldenurk. Peanurgaks plaanis ( fii ) nimetatakse nurka pealõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Abinurgaks plaanis (fii 1) nimetatakse nurka abilõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Tipunurgaks plaanis (epsilon) nimetatakse nurka, mis moodustub pea- ja abilõikeservade lõikumisel. Pealõikeserva kaldenurk (lambda) moodustud pealõikeserva ja tera tippu läbiva horisontaaltasapinna vahel. See nurk loetakse positiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige madalamaks punktiks , võrdseks nulliga, kui pealõikeserv on paralleelne põhitasapinnaga, ja negatiivseks , kui
(mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op.osa, mida iseloomustab töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus. Läbim - siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas (muutub tooriku mingi parameeter-kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1
Sise treiteraga töödeldakse silindriline sisepind 4. (siire 4) Seejärel toimub detaili teine paigaldus, kus detail kinnitatakse kolmepakilisse padrunisse kasutades detaili töödeldud silindrilist välispinda 3 ,ning töödeldakse detaili pind nr. 5. Joonisel 3 on toodud detaili otspindade 1 ja 2 eskiis koos lõiketerade ning liikumiste suundade ning tähistega. 1) Lõikesügavus t (-0,2mm) 2) Ettenihke suund f või s (ettenihke kiiirus puhastöötlemisel 0,07-0,28 mm/p) 3) Lõikekiirus v Alternatiivsed töötlusmeetodid Metalsete materjalide puhul kasutatakse põhiliselt laastu eemaldamisega töötlemist. Teised töötlemis viisid (elektererosioontöötlemine, elektrokeemiline töötlemine, ultrahelitöötlemine ja lasertöötlemine) on antud detaili töötlemisel liiga kallid ning seoses pinnakvaliteediga ka ebaotstarbekad. Antud detaili pindu 1 ja 2 on aga võimalik töödelda freesides
raadius (mm) n-pöörete arv (p/min) n=1000·v/2··r (p/min) 4.Tehnolog protsessi elemendid koos def: Operatsioon - tehn.protsessi osa, mis täidetakse ühel töökohal ühe detaili järjestikusel lõpuni valmistamisel. Paigaldus op.osa, mis täidetakse töödeldava detaili muutumatul kinnitusel. Siire - op.osa, mida iseloomustab töödeldava pinna, tööriista ja pingi tööreziimi muutumatus. Läbim - siirde osa, mis toimub tööriista ühel tööliikumisel ettenihke suunas (muutub tooriku mingi parameeter- kuju,mõõtmed,pinnakaredus) 5. Terakasvaja + ja -? + kaitseb lõiketera kulumise eest. - vähendab lõikenurka, - töödeldud pind jääb krobeliseks. 6. Mida kajastab op. kaart? Sisaldab detaili valmistamise käigu üksikasjalikku kirjeldust siirete kaupa ja annab andmeid ka kõikide lõikeprotsessi elementide suurusest ning kasutatud rakistest ja tööriistadest selle juures. 3. Variant 1
äranäitamisega. Töötlemise meetod Detail 1 on silindriline sisepind ning 2 on otspind. Mõlemad pinnad töödeldakse treipingil Kasutatav tööpink: treipink Tooriku kinnitamiseks kasutatakse kolmepakilist isetsentreeruvat padrunit. Töö etappis kasutatakse sisetrei- ja otstreitera. Tera olgu valmistatud volframmonokabriidist WC, mis suure tugevuse ja plastusega. Samuti suure elastsusega, seega ei vaja tera pidevat teritamist. Treimine Nooltega on näidatud ettenihke liikumise suund. Etapp 1 1 paigaldus, 2 siiret, 2 läbimit. Etapp 2 1 paigaldus, 1 siire, 1 läbim.
Kordamisküsimused õppeaines „Universaalsed seadmed ja rakised“ 1. Treipingi osad Spindlikast, kitarr, ettenihkekast, säng, padrun, lünett, terahoidja, ülemine pikikelk, tagapukk, supordi põll. 2. Treipingi põhikarakteristika eelisnäitajad Tsentrite vahe, Suurim tooriku läbimõõt(sängi kohal, suppordi kohal, silla kohal), Risti kelgu max, Spindli Ava, Spindli pöörded, Ettenihke kiirus, Mass, Tehniline tugi(support) 3. Treipingi kasutatavad detaili kinnitusrakised Padrun: 3-4pakilised isetsentreeruvad, Tsangpadrun, Plaanseib, Tornid 4. Treipinkide tüübid Universaal, laua, spetsiaal, kopeer, treiautomaadid, varbautomaadid, revolver, APJ treipingid(CNC) 5. Juhikute tüübid Seadejuhikud(pingi elemendi täpne positsioneerimine, näitkes tagapuki pinooli juhik) Liikumisjuhikud(kõik juhikud, mis masina elemendi töö kestel liigub, näit. Töölaud)
Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist. 6.Avardid. Nende eriliigid ja kasutamise valdkond. Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks. Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused. Avardil puudub tipp, seega on ta kasutatav ainult olemasolevate avade töötlemiseks. 1)Avardid on tavaliselt kolme-, harvemini neljahambalised, mis võimaldab sama ettenihke puhul hambale suuremat ettenihet pöördele ja suurendada töötlemise tootlikkust. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Lõikesügavuse avarditea töötamisel on maksimaalselt 2-3mm
67a), Ukinnitus (Joon. 67b), Makitakinnitus (Joon. 67c), topelt Tkinnitus (Joon. 67d) ja soonkinnitus (Joon. 67e). OHUTUSNÕUDED 1. Töötamisel tikksaega kasuta kaitseprille, kuulmekaitseid ja vajaduse korral ka tolmumaski. 2. Töötamise ajal peab tikksaag toetuma alustallaga kindlalt saetavale pinnale. 3. Sae eemaldamiseks materjalist oota kuni saeleht on seiskunud. 4. Pendelliikumise (ettenihke ) valikul pea meeles järgmist: õhukese või kõva materjali saagimisel kasuta väikest pendelliikumist või lülita see üldse välja; pehme materjali saagimisel kasuta maksimaalset pendelliikumist, maksimaalset pendelliikumist kasuta ka pikipuitu saagimisel. 5. Pea meeles: erinevate tootjate poolt toodetud tikksaagidel võivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtad
Akutrellidel kasutatakse NiCd (nikkel-kaadmium) või NiMh (nikkel-metall-hübriid) akut. Akusid laetakse ühefaasilisest (230 V) elektrivõrgust akulaadijaga. Akut ei soovitata laadida madalamal temperatuuril kui +10 C. 6. Tikksaag Tikksae tööpõhimõte seisneb elektrimootori pöörleva liikumise muutmises ekstsentriku abil saelehe üles-alla liikumiseks. Ekstsentrik annabki saelehele ehk saeterale saagiva liikumise. Sellele võib lisada saelehe edasi-tagasi liikumise ehk ettenihke. Pendli reguleerimine tähendabki saelehe ettenihke nurga suurendamist või vähendamist. Pendeldamine asendab käe ettenihet ja kergendab nii tunduvalt tööd. Tikksaagi kasutatakse täispuidu ja erinevate plaatide, plast-, metall- ja keraamiliste materjalide saagimiseks. Tikksaega on võimalik lõigata kaari ja sirglõike. Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Ohutusjuhised: 1
sagedus tsioon N G X,Y,Z, I,J,K F S T M U,V,W, P,Q,R, A,B,C Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus A Pöördenurk ümber X-telje B Pöördenurk ümber Y-telje C Pöördenurk ümber Z-telje D Lõikeriista funktsioon (teine) E Ettenihke funktsioon (teine) F Ettenihke funktsioon (esimene) G Ettevalmistav funktsioon H Määramata I Interpoleerimise parameeter või X-telje suunaline J samm K Interpoleerimise parameeter või Y-telje suunaline samm Interpoleerimise parameeter või Z-telje suunaline samm Aadressi sümbolid Sümbol Tähendus L Määramata M Abifunktsioon N Lause number O Määramata
C 2015 Rihthöövel • 1. Puuklots • 2. Höövlivõlli kinnitus • 3. Lüliti • 4.Höövlilaua kaalu reguleerija • 5. Toetuspind • 6. Kaitsevõre Rihthöövel • Kasutus: Rihthöövelpinki kasutatakse puidu hööveldamiseks ja silumiseks. • Ohutus: 1. Kanna nõuetekohast tööriietust – põll, kaitsekindad, kaitseprillid või -mask. Vajadusel ka kõrvaklappe. 2. Seisa hööveldamise ajal noavõlli lähedal, ära vii ettenihke ajal kätt üle pöörleva noavõlli. 3. Lühemaid kui 300 mm pikkasid detaile võib hööveldada ainult lükkelaua abil. 4. Ära lahku töötava höövelpingi juurest. 5. Hööveldamise lõpetamisel lülita pink välja ning oota kuni noavõll täielikult peatub. Ketassaepink Ketassaepink • Kasutus: Kasutatakse puidu lõikamisel. Käsi ketassaega lõigatakse käsitsi(sellel puuduvad liikuv laud ja jaotusplaat). • Ohutus: 1
1960-1970 Perfolintide kasutamise ajastu. ? 1970-1980 Esimesed CNC pingid (CNC –ComputerizedNumericalControl) ? 1980-1990 CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse. ? 1990-… CAD/CAM tarkvara muutub arvjuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel standardiks 6.Manuaalpingi ja arvjuhtimisega pingi erinevused? 7.Manuaalpingis: ?Pingi juhtimine (lõikeriista) manuaalne ?Operaator määrab spindli pöörlemissageduse ?Määrab ettenihke ?Vahetab vajadusel lõikeinstrumenti ?Tööline jälgib instrumendi asendit ja peatab instrumendi liikumise kui vajalik mõõde on saavutatud. 6.Arvjuhtimisega pingis: ?Lõikeinstrumendi liikumine automatiseeritud. ?Instrument liigub mööda etteantud trajektoori. ?Töötlemisinfo salvestatud juhtprogrammi. ?Tööriista kulumisest tekkinud korrektsioonid 7.Arvjuhtimisega tööpingid tänapäeval? (vähemalt 5tk) •Treipingid •Freespingid •Puurpingid •Lihvpingid •Töötlemiskeskused
pronks) treimisel, kuuluvad ISO järgi rühma K. Suure tugevuse tõttu kasutatakse laialt tööriistade valmistamisel (stantsid, press-vormid). d. WC-TiC-Co kõvasulamid –kasutatakse voolaat laastu andvate materjalide töötlemiseks, ISO rühm P, võrreldes eelmistega väiksema tugevusega kuid kõvemad ja kulumiskindlamad. e. WC-TiC-TaC-Co kõvasulamid –kasutatakse rasketes tingimustes suure ettenihke ja lõikesügavuse töötlemisel, ISO rühm M. TaC lisamine tõstab veelgi tugevust, kulumiskindlust, termoväsimust ja vastupanu termilistele löökidele. f. TiC-NiMo ja TiCN-NiMo –volframivabad kermised, kasutatakse puhtal ja poolpuhtal töötlemisel ja kulumiskindlate detailide valmistamiseks. Omadus Kõrgem WC sisaldus Kõrgem Co sisaldus
lihvimist. Kommentaar: Küsimus 2 Milliseid rakiseid on võimalik kinnitada treipingi Valmis spindlisse? Leidke spindli pöörlemissagedus N ja Hinne 3,00 / 10,00 ettenihke kiirus v, kui V= 314 m/min, D=100 mm ja f=0,1 mm/p? Flag question Treipingi spindlisse on väimalik kinnitada rakiseid, milleks on padrun , tsenter, terahoidik.
● Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörlemiskiirust, nimetatakse kiirustekastiks. ● Suport on seadis lõikeriista kinnitamiseks ja nihutamiseks. Nihutada võib käsitsi ja mehaaniliselt. ● Supordipõll on mehhanismide süsteem, mis muudab käiguvõlli ja - kruvi pöörlemise supordi sirgjooneliseks liikumiseks. ● Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja -võllile ning muudab ettenihke suuremaks. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasrataste kitarri kaudu. Puurpink Puurpingi ohutus ● Vertikaalpuurpingis peab toorik olema töölauale või rakisesse kindlalt kinnitatud. ● Kui puur tuleb pardunist lahti või kui toorik hakkab pöörlema, tuleb puurpink viivitamata peatada. ● Enne puurpingi käivitamist kontrollitakse, kas ettenähtud kaitsekatted on kohal.
45…90m/min. . Kõrvaldab koonilisuse ja tündrilisuse. Peamised parameetrid on spindli pöörlemiskiirus, spindli ettenihke kiirus ning olenevalt pingist, kas töölaua liikumine või spindli liikumine järgmise ava juurde. https://moodle.hitsa.ee/mod/quiz/review.php?attempt=1095044 1/3 12/9/2014 Kontrolltöö nr 2
• Pind mida tahetakse siluda pannakse pikali sissevoolu(infeed) laua peale, äär vastu tara, mis hoiab deitaili sirgena ning lükatakse laud üle tööpingi pinna. Reegleid höövelpingi kasutamiseks • Lühemaid kui 300 mm pikkasid detaile võib hööveldada ainult lükkelaua abil. • Ära lahku töötava höövelpingi juurest. • Seisa hööveldamise ajal noavõlli lähedal, ära vii ettenihke ajal kätt üle pöörleva noavõlli. • Hööveldamise lõpetamisel lülita pink välja ning oota kuni noavõll täielikult peatub. Pilte höövelpingist Paksuspink • Paksuspink koosneb kolmest osast: lõikepea, mille küljes on terad, pressidest ning lauast, mis kontrollib pressitava laua paksust • Kõigepealt seatakse sobiv paksus, siis lükatakse laud kuni lõpuni masinasse kuni see saab kontakti esimese
Mittemetalsete materjalide puhul kasutatakse erinevaid õlisegusid. Külmvaltsimisel kasutatakse mineraalõlisid. Küsimus 4 Valmis Võimalik punktisumma 10,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid pindu saab töödelda vertikaalse hoonimismasinaga?Nimetage seadme peamised parameetrid? Vertikaalset hoonimismasinat kasutatakse enamasti avade viimistlustöötluseks, mis kõrvaldab koonilisuse ja ovaalsuse. Peamised parameetrid on spindli ettenihke kiirus ja pöörlemiskiirlus. Hoonitakse kas puurvõi spetsiaalsespingis, kus hoonile antakse edasitagasi vertikaalne liikumine ava pikisuunas kiirusega 10… 20m/min ja hooni pöörlemisliikumine kiirusega 45…90m/min. Hoonimist kasutatakse peamiselt järeltöötlusoperatsioonina puurimisele ja lihvimisele avade pinnakvaliteedi parandamiseks, kuid võimaldab töödelda ka teisi pindu kasutades selleks spetsiaalset tööriista (alumiinium oksiid või silikoon karbiid), mis
Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueemaldusega eraldab lõikuri terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. 36. Vastufreesimine Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad vastassuunalised. 37. Plasmakeevitus Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiivselt jahutava suudmiku abil. Võib keevitada praktiliselt kõiki metalle, kõrge temperatuur, keevitusdeformatsioonid on üsna väiksed. Küllalt suur keevituskiirus ja läbikeevituse sügavus
Spindli paneb pöörlema vasaku jala õõnsusse paigutatud elektrimootor kiilrihmade, hammasrataste ja sidurite abil. Viimased kaks asetsevad spindlikastis. Mehhanismi, mis võimaldab muuta spindli pöörelemissagedust, nimetatakse kiirustekastiks ( hammasrataste ja sidurite süsteem) ·2. Kitarr on määratud supordi häälestamiseks nõutavale ettenihkele vastavate hammasrataste valikuga ·3. Ettenihkekast kannab pöörlemise üle käigukruvile ja võllile ning muudab ettenihke suuruse. Ülekanne toimub reversi ja vahetatavate hammasratastega kitarri kaudu ·4. Säng on enamasti malmist valatud massiivne alus. Selle külge on monteeritud pingi kõik osad. Sängil asetsevad ka erineva ristlõikega juhikud, mis on karastatud, täpselt töödeldud ja millel nihkuvad suport ja tagapukk. Säng ise toetub kahele jalale. ·Hallmalm ·Terasvalu ·Teras ·Betoon ·Kunstkiuga armeeritud polümeerbetoon ·5. Padrun ·Rakis detailide kinnitamiseks.
Keermestatakse nii välis- kui sisepinda spetsiaalseid keerme treilõikureid kasutades. Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. 4
tuleb valida õigesti teriku kujundus- nurgad. Põhilised neist on (vt.joon.): taganurk α, teravdusnurk β esinurk γ ja lõikenurk δ. Peale selle määratakse veel (vt.joon.) lõikeservanurk φr ja abilõikeservanurk φ'r. Treiterad võivad olla mitmesuguse ehitusega. Sõltuvalt ettenihke suunast eristatakse parem- ja vasakpoolseid teri (vt.joon. a, b). Parempoolse teraga treitakse paremalt vasakule, s. o. tsentripuki poolt spindlikasti suunas, vasakpoolsega vastupidi. 9 Pea kuju järgi eristatakse sirgeid, painutatud või venitatud treiteri Joon. Treitera pea kuju: a sirge, b painutatud, c venitatud Otstarbe järgi eristatakse pinnalttreimise, astme-, soone-, kuju- ja
liikumine b. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas Küsimus 12 Vastamata Võimalik punktisumma 7,00'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi hambale f on 1,5 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 4482 (p/min). F=n·f·N, kus n - on freesi hammaste arv. Vastus ümardage kuni üks koht peale koma. Vastus: Küsimus 13 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on lõikerežiimi valikuprintsiibid? Vali üks: a. pinna kvaliteet b. lõikejõud ja lõikevõimsus c. tööriista püsivusaeg d. töötlemise lihtsus Küsimus 14
liikumine c. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine d. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas Küsimus 12 Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi Valmis hambale f on 1,3 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 1976 (p/min). Hinne 7 / 7 F=n∙f∙N, kus n - on freesi hammaste arv. Märgista küsimus Vastus ümardage kuni üks koht peale koma. Vastus: 56513,6 Küsimus 13 Millised on lõikerežiimi valikuprintsiibid? Valmis
Küsimus 15 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Sõrmfreesiga töödeldakse freespinkides: Vali üks: a. avasid b. silindrilisi pindu c. sooni ja väikest tasapinda d. keeret Küsimus 16 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Lõikeriista teriku kulumist mõjutab kõige rohkem järgmine lõikeparameeter: Vali üks: a. lõikesügavuse vähendamine b. lõikekiiruse suurendamine c. ettenihke suurendamine d. ettenihke vähendamine Küsimus 17 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Karbiidkermiseid e. kõvasulameid kasutatakse reeglina lõikeriistades järgneval kujul: Vali üks: a. ainult terik on valmistatud plaadikesena ja kaetud kulumiskindla pindega ja mehaaniliselt kinnitatud tera keha külge b. lõikeriist on tervikuna valmistatud karbiidkermisest c. teriku plaat on valmistatud tsentrifugaalvalu meetodil ja joodetud tera
L Light. Kerge töötlemine terav, positiivne lõikeserv, ühtlane lõikeprotsess, madalad ettenihked, võimsus ja lõikejõud M Medium. Esimene valik. Positiivne lõikeserv, keskmised ettenihked H Heavy. Suured ettenihked, suur vajatav võimsus. 5) Algse lõikereziimi määramine Lõikereziimid tuleb optimeerida lähtuvalt pingist ja olukorrast. Lõikekiiruse valik (m/min) Ettenihke valik (mm/min) 4. Dünaamiline freesimine Maailmas ca 2010 aastast. Eestis kasutab 10-15% firmadest. Dünaamilise freesimise olemus seisneb freesi kontaktpinnas toorikuga, mis on igal ajahetkel kontrollitud. Lõikesügavus on suur enamasti võrdne lõikeserva pikkusega Plussid: low radial engagement (ae): suuremad lõikekiirused, suurem ettenihe, sügavam lõikesügavus, vähendatud töötemperatuur, õhem laast, frees kulub ühtlaselt kogu lõikeserva
puutujasihilist ettenihkeliikumist, tiguratastele hammaste lõikamise korral ratta jaotusringi puutujasihilist ettenihkeliikumist. 90. Kuidas jaotatakse ettenihkeliikumisi lõikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi? Lôikeprotsessi pidevuse tagamise viisi järgi jaotatakse ettenihkeliikumisi pidevateks ja astmelisteks (hôôveldamine, tôukamine). 91. Mida nimetatakse ettenihkeks? Mis on ettenihke dimensiooniks? Ettenihkeks f nimetatakse antud ajavahemikul teriku tipu poolt töödeldava tooriku suhtes ettenihkeliikumisel läbitud teekonda. Ettenihke dimensiooniks on mm. 92. Loetle erinevad ettenihkeliikumise liigid? a) Pöördeettenihe fo (so) - pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe; b) Hambaettenihe fz (sz) - hammaste arvuga jagatud pealiikumise ühe pöörde ajale vastav ettenihe. c) Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe
1)Mehaanilisi presse on kahte tüüpi, jagunedes kepsuga või eksesntrikuga pressideks. Nende töökiirus on tavaliselt 0,06-1,3 m/s. Energia saab press hoorattalt millele annab kineetilise energia omakorda elektrimootor. Hooratas on ühendatud siduri abil ning viidud tsentrist välja. Maksimaalse jõu saavutab press alumises asendis ehk jõud sõltub pressi käigust. Seoses ettenihke ja detailide vahetuse automatiseerimisega on pressid väga tootlikud. Jõud, mida press suudab arendad on vahemikus 300-16000 tonni. Seda tüüpi presse kasutatakse suure täpsusega detailide valmistamiseks, mis tõttu on mehaanilised pressid kolm korda kallimad kui alternatiivsed pressid. 2) Hüdrauliliste presside liikumiskiirused on on
Volframkarbiidist saeleht . Puiduviilid. 6hemaks lihvitud saeleht metalli saagimiseks. Räsatud saeleht metalli saagimiseks. Lainja räsaga saeleht metalli saagimiseks . Volframkarbiidiga kaetud saeleht. Nuga. Ohutusn6uded 1.Töötamisel tikksaega tuleb kasutada kaitseprille, kuulmekaitsmeid ja vajadusel tolmumaski. 2.Töötamisel ajal peab tikksaag toetuma alustallaga kindlalt saetavale pinnale. 3.Sae eemaldamiseks materjalist peab ootama kuni saeleht on seiskunud. 4.Pendliliikumise (ettenihke) valikul peab meeles pidama järgmist: 6hukese v6i k6va materjali saagimisel peab kasutama maksimaalset pendli liikumist, maksimaalset pendli liikumist peab kasutama ka pikkipuitu saagimist . 5.Peab meeles pidama , et erinevate tootjate poolt toodetud tikksaagidel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades . Käsiketassaag Käsiketassae p6hiosad 1.Käepide 2.Toitelüliti 3.Saagimissügavuse regulaarhoob 4.Lükkeplaat 5.Alumine kaitse 6.Kettapolt 7.Raam 8.Äärik 9.Saeketas 10.Külgjuhik
Soovitatav lõikekiirus Vc = 1880-1745-1615 m/min. Valin Vc = 1745 m/min. [2:A230] Laastu max. paksus hex = 0,15 mm Leian ettenihe hambale fz: 0,15 = = = 0,15/ 1 Leian spindli pöörete arvu n: 1000 1745 1000 = = = 11115/ 50 Leian töölaua ettenihke vf: = = 0,15 11115 5 = 8336/ 1.3.2. Faaside freesimine Lõikeriist: Sandvik CoroMill Plura R215.84-01500-BC43G [2:A172] Dc = 10 mm Hambaid freesil zn = 4 Material: GC1630 [2:A148] Soovitatav ettenihe hambale fz = 0,055 mm/h [2:A238] Kui kasutada soovitatavat lõikekiirust Ve = 1100 m/min, siis saame liiga suurt spindli pöörete arvu üle 35000 p/min. Seepärast võtan spindli pöörete arvuks pingil Bridgeport 610XP3 maksimaalse
astmeline kiirlõiketerasest puur c. kiirlõiketerasest kujupuur d. astmeline pinnatud kiirlõiketerasest hõõrits Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis tüüpi lõikeriistaga tegemist on (vt. joonisel)? Vali üks: a. kõvasulamist kujupuur b. astmeline kiirlõiketerasest hõõrits c. kiirlõiketerasest puur d. kiirlõiketerasest kujupuur Küsimus 20 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke joonisel toodud freesi ettenihke F (mm/min) suurust, kui on teada et ettenihe freesi hambale f on 2,6 (mm) ja freesi pöörlemiskiirus N on 2435 (p/min). F=n·f·N, kus n - on freesi hammaste arv. Vastus: Küsimus 21 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline laast tekib habraste metallide lõiketöötlemisel? Vali üks: a. poolmurde b. elemendiline c. voolav d. murde Küsimus 22 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed
-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud. Plastse metalli laast on phm alati kihilise ehitusega. Voolav laast 4. Habraste metallide lõikamisel korrapärast laastu ei teki. Murdelaast. 5. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02..1,3 m/s. 6. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuse teket hõõrdumisel, jahutav toime
5. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 6. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. 7. Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. 8. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. 9. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 10. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. 11. Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. 12. Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki. 13. Laaste võib pöörleva freesi lähedusest eemaldada üksnes harjaga, millel on vähemalt 250 mm pikkune vars. 14
- konstant (3,14). Teades lõikekiirust, mis on primaarne ja sõltub lõikeriista materjali kuumuskindlusest ning töödeldava materjali mehaanilistest omadustest, võime leida puuri 1000v pöörlemissageduse valemiga n = p/min. D Ettenihkeks nimetatakse puuri teisesuunalist nihet ühe pöörde jooksul. Ettenihet tähistatakse tähega s ja mõõdetakse millimeetrites pöörde kohta (mm/p). Õigest ettenihke valikust sõltub puuri püsivusaeg. Ettenihke suurusi mõjutab töötlemise täpsust ja pinnakaredust, samuti sõltub ettenihke väärtus puuritava materjali ja puuri kõvadusest. D Lõikesügavus t on kaugus augu välispinnast puuri tsentrini t = mm. 2 D -d
Tikksaag Tikksaagi kasutatakse täispuidu ja erinevate plaatide, plast-, metall- ja keraamiliste materjalide saagimiseks. Tikksaega on võimalik lõigata kaari ja sirglõike. 9 Tikksae tööpõhimõte seisneb elektrimootori pöörleva liikumise muutmises ekstsentriku abil saelehe üles- alla liikumiseks. Ekstsentrik annabki saelehele saagiva liikumise. Sellele võib lisada saelehe edasi tagasi liikumise e ettenihke. Pendli reguleerimine tähendab saelehe ettenihke nurga suurendamist või vähendamist. 1. Pendli reguleerimiseks tuleb järgida järgmisi soovitusi: 0 aste pendelliikumine puudub. Kasutatakse õhukeste materjalide, keraamika, metalli saagimisel. Metallide puhul valida väike lõikekiirus ja jahutusmäärde kasutamine. II aste pendelliikumine maksimaalne. Kasutatakse pehme puidu pikikiudu saagimisel ja plastiku lõikamisel. Annab mittekvaliteetse lõikepinna.
üsna tüütu ja aeganõudev tegevus. Järgnevalt õppisime kuidas detailile saada keermestatud ava. Ava pidi olema keermega M10 seega oli meil vaja keermepuuri M10 ning puuri mille läbimõõt oleks väiksem kui 10. meister soovitas puuri läbimõõduga 8,5mm. Kinnitasime tooriku treipinki, tsentreerisime selle tera suhtes ning kinnitasime puuri tsenripukki. Ava puurimiseks liigutasime tsentripuki toorikule lähemale ,käivitasime treipingi ning andsime puurile ettenihke. Ava sügavuse saime teaa tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis siis puhastasime ava sisemuse metallipurust ning kinnitasime detaili uuesti treipinki ning 3 erineva keermepuuriga keermestasime ava. Edasine töö seisnes freesimises, toorik oli silindriline ~10mm läbimõõduga. Sellest oli tarvis valmistada polt. Esmalt tutvusime freespingiga. Freespink oli seadistatud poldi kantide freesimiseks
FREESPINGI PÕHIOSAD A RAAM H KONSOOL MÕLEMAL PINGITÜÜBIL: B VERTIKAALPEA I KONSOOLI SPINDEL ELEKTRIMOOTOR C SPINDEL J ALUS KIIRUSTE KAST D LAUD K KERE ETTENIHETE KAST E RISTKELK L PIKIETTENIHKE KÄSIRATAS JAHUTUSSÜSTEEM F RISTIETTENIHKE KÄEPIDE G VERTIKAAL ETTENIHKE VÄNT N ÜLEMINE TALA (liikuv) O TUGIPUKK VALGUSTUSSÜSTEEM JUHTIMISKILP 7 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD · Pingi kruustangid (mitmesugused) · Universaalsed jagamispead · Pöördlaud · Kinnitusklambrid
Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. 54. Milline laast tekib habraste metallide lõiketöötlemisel? Korrapärast laastu ei teki, lõigatav kiht eraldub ebakorrapäraste kihtidena. 55. Millistel lõiketöötlemistingimustel saab vältida terakasvaja teket
Sügavate avade puurimisel tuleb puur aeg-ajalt avast välja tõsta. Siis ei ummistu laastud spiraalsooni ja pole karta puuri murdumist. Puuri läbiminekul toorikust tuleb survet vähendada. Vastasel juhul kasvab laastu paksus järsult ja puur võib kergesti puruneda. Kui puur ja detail puurimisel üle kuumenevad, võib nenede jahutamiseks kasutada õli või seebivett. Umbavade puurimisel tuleb puurpingi ettenihke piirel seada vajalikku asendisse. Ava sügavust saab reguleerida ka puurile sobivasse kohta metallist või puidust piireli kinnitamisega. Nürinenud puuri tunneb lõikeprotsessis ära selle järgi, et ta hakkab eriliselt vilistama. Selline puur tuleb koheselt teritada. Keermetamine on keermelõikamine. Keermetamist võib teha nii käsitsi, kuid ka erinevate masinatega (sealhulgas puurpingi, treipingid). Keermetamiseks
gomeetrilised karakteristikud. Kinemaatilised kirjeldavad laastueraldamise lõikeliikumisi, geomeetrilised töödeldavad tooriku ja eralduva laastu kuju. 1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk
frees ohutusse kaugusesse viia. · Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. · Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel · Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. · Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. · Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. · Sitkest materjalist detaili töötlemisel tuleb kasutada laastumurdikuga freese. · Freesi väljalöömisel spindlist ei tohi freesi hoida käega, vaid kasutada selleks elastset vahetükki. Tööohutusnõuded freespinkidel töötamisel
annaabi.ee 
