Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja .... - sarnased materjalid

uskumus, tega, haridus, tubli, sekret, halvem, rele, mber, tegude, onju, tleb, kaos, helepanu, brad, vaevalt, saavutan, alumisele, enesetunnet, maat, silmakirjalik, liigutama, motivatsioon, innustus, krips, nendest, positiivsus
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus, tekstiilitööstus, energeetika, haridus, turism jne. Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid ja asutusi, mis tegelevad tooraine kätte saamisega loodusest. Sekundaarne sektor töötleb loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

„Ma ei mõelnud kunagi, et minust võiks saada õpetaja“ alla ja teel esimesse tundi panin selle salaja teadetetahvlile tagasi. Pisut hiljem samal hommi- kupoolikul vaatasid 4. klassi õpilased ülakorruse suures klassiruumis filmi. See oli mustvalge Haridus on lihtsalt ühiskonna hing, mis kandub ühelt põlvkonnalt teisele. loodusfilm – „Saarmad Kanadas“ või midagi sellist. See oli tõenäoliselt ajatäitmiseks mõeldud G.K. Chesterton, 1924 tegevus, kuna see toimus kooliaasta eelviimasel päeval. Me sosistasime pimeduses, teeseldes,

Psühholoogia
97 allalaadimist
thumbnail
133
pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Seega astudes kontakti, et alustada suhtlemist, pean selleks kõigepealt seesmiselt valmis olema (ma tahan teenindada) ja seda välja näitama ka Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 13 Kontakt oma keha ja häälega (pöördumine kliendi poole, pilkkontakti võtmine, sobiva huvi ülesnäitava hääletooni kasutamine). Kõige olulisem on seesmine uskumus, et ma ISE tahan suhelda ja teenindada/aidata vms. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 14 Pertseptsioon ehk isikutaju PERTSEPTSIOON EHK ISIKUTAJU See, kuidas keegi teisi tajub ja tunnetab, näitab küllalt tihti, kes ta ise on (Kidron, 1984). Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri

Suhtlemis psühholoogia
83 allalaadimist
thumbnail
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

8. Haridus- ja enesetäiendusvõimalused 153 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused 159 Aineloend 169 Eessõna 5 Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi-

Psühholoogia
111 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
33 allalaadimist
thumbnail
178
docx

ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA

Püüdlus täiuse või üleoleku poole (striving for superiority). Kopenseerimine - inimene püüdleb täiuse poole.  II Alaväärsustunne (feeling of inferiority)ja alaväärsuskompleks (interiority complex). Üleolekukompleks (superiority complex). Loomulik reaktsioon paneb tegutsema selles suunas, et inimene poleks enam alaväärne. Alaväärsuskompleks – inimene fikseerub sellele ideele, et tema elu on teistest halvem. Ei ole enam normaalne motivaator. Inimene ei püüa kompenseerida, vaid püüab muuta maailma selliseks, et see enam teda ei alavääristaks. Tekib varases eas. Üleolekukompleks – inimene satub keskkonda, kus tal vormitakse üliinimese ideestikuga inimese mõte, siis tunneb end teistest paremana. Ebaadekvaatne.  III Elustiil. Sotsiaalne huvi. Elu eesmärgid ja õige (terve) elustiil on

Isiksusepsühholoogia
388 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:

Psühholoogia alused
68 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

Kannab sekundaarsete protsesside nime. Ego tegevused hõlmavad intellektuaalseid valdkondi nagu taju, loogiline mõtlemine, probleemilahendamine ja mälu. Ego on juht, kes langetab raskeid otsuseid, mis tekitab ärevust. Egol on olemas mitmesuguseid kaitsemehhanisme, mis aitavad ärevust vähendada ja kontrollida, reaalsust moonutades. Superego – areneb kõige viimasena välja. Südametunnistus kaitseb lubamatute mõtete või tegude eest ning ego ideaal tunnustab ihaldatud käitumise eest. Superego kontrollib ego käitumist ja ka mõtteid. Superego on ühiskonna viis korra saavutamiseks. Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kindlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll

Ülevaade psühholoogiast
175 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Selline on empiirilise uurimuse käik ideaalis, tegelik uurimine ei käi alati just sellises järjestuses. 1. Probleemi püstitamine. Teaduslik probleem on uurija arvamus selle kohta, mida tasub uurida, mida pole siiamaani piisavalt uuritud, mida teised uurijad on halvasti uurinud jne. Probleem on uurimuse lähtekohaks. Muutujad (variables) – nähtused mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta, näiteks uuritavate inimeste tunnused (vanus, kaal, haridus, sissetulek) või uuritavate riikide tunnused (rahvaarv, keskmine sissetulek). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi, st. nad pole kõikidel inimestel sama väärtusega (nagu kaal) või pole samal inimesel kogu aeg sama väärtusega (nagu vanus). Muutuja vastandiks on konstandid, mis on kõikide inimeste või ühiskondade jaoks kogu aeg sama väärtusega (nagu Maa gravitatsioon) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta. Muutujate tüübid:

Sotsioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Euroopas see suund laienenud. Biheivioristlik lähenemine Aluse pani Chicago koolkond, mis oli üks esimesi tõsisemaid koolkondi politoloogias. Biheiviorismi aluseks on poliitika vaatlemine inimkäitumise süsteemis ehk tähtsad pole institutsioonid vaid indiviidid. Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku

Politoloogia
19 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt

Mida kõrgemal astmel on olend, seda paremini suudab ta ette kujutada, mida on vaja vajaduse rahuldamiseks ning mis on selle tagajärjed. Ta saab juba ennetavalt tagasiside selle kohta, kuidas ja mida teha. Tekib sageli olukord, kus tuleb hinnata olukorda ka seoses sellega, mida vajaduste rahuldamine teistele inimestele kaasa toob (st kas see on etiketiga, seadustega jne kooskõlas). Enne kui vajaduspõhine seisund käitumises ei realiseeru, inimest vastutusele tegude mõtte eest võtta ei saa. Abraham Maslow vajaduste hierarhia: Püramiidiskeem; seda vajaduste süsteemi kasutavad peale psühholoogia ka teised valdkonnad nagu turundus, personalitöö, majandusliku käitumise valdkonnad, kriminoloogid jne. Maslow järgi moodustavad vajadused mitmetasandilise hierarhilise süsteemi, mille baasiks on füsioloogilised vajadused. Sellele ehituvad peale ohutuse, kuuluvuse, väärikus ja respekt, eneseteostus

Sissejuhatus psühholoogiasse
98 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Organisatsioonipsühholoogia

Sama töö puhul ei saa eeldada, et rakendub kõigile erinevalt. Praktikas arvestama individuaalset erinevust. Tööga rahulolu ja töösse suhtumine: Kontrolli tunnetamine: Oluline on, kuidas in kontrolli tunnetab. Tahame tunnetada, aga tahame rohkem ise kontrollida. Tahame selgust ja raamistikku, milline on mänguruum-väljaspoolt antud kontroll. Töökontrollikese: kuivõrd in usub, et kontrollib ise, mis juhtub elus. Või kontrollivad välised jõud. Omadus, mis tähendab, et üks pool on uskumus, et mina ise kontrollin. Teine ots on see, et endast ei sõltu midagi, teised isikud, saatus, välised tegurid kontrollivad. Internaalsus- keskus asub minu sees. Eksternaalsus- keskus asub kusagil väljaspool mind. Kujuneb välja lapsepõlves- nooremas koolieas. Hakkab stabiilseks muutuma uskumuste süsteem. Kujuneb välja kogemuste kaudu- kui laps saab aru, et ise kontrollib tegevuse ja tagajärje seost. Elu jooksub muutub vähe, muutub rohkem eksternaalsemaks

Organisatsioonipsühholoogia
63 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Politoloogia konspekt

1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut

Politoloogia
26 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sotsiaalpsühholoogia

Normi internaliseerimine ­ välise normi muutumine sisemiseks sunniks Nt liikluseeskirja järgi ei tohi sõita punase tule alt läbi Tsiviliseerumine mõte ­ kui pole selgeid norme, on konfliktid kerged tulema Tsivilisatsiooni hind ­ paljudel juhtudel liigne tsiviliseerumine muutub vastukäivaks Stress. Pinged. Väärtusruum Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus ­ kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea-halb ... Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria. 3 Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Eri rahvad erineval "kaugusel" Kriitika: vabadus ilma vastutuseta?! KOKKUVÕTE

Sotsiaalpsühholoogia
649 allalaadimist
thumbnail
70
docx

Arengupsühholoogia

moraalsus; neid tuleb vajadusel muuta 6.aste - individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus - hüpoteetiline aste, sest ta ei saanud kunagi piisavalt suurt valimit kokku, et seda tõestada Tasemetes üksteisest üle hüpata ei saa, toimub liikumine ühest tasemest teise Moraalne areng toimub läbi kognitiivsete konfliktide Moraalsele arengule aitab kaasa ka arutelud, kultuuriline taust, peres olevad suhted ja haridus Carol Gilligan (1936-...) Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad Moraalsed dilemmad: naistel harmoonia ja suhted; meestel vastandlikud õigused naistel olulised suhted; meestel põhimõtted Filosoofiline: naistel sisemaailma otsimine; meestel ratsionaalne Mehed on probleemi kesksed ja naised on sellised, kes suudavad probleemi laiemalt mõista Tema uuris naiste moraalset käitumist:

Psühholoogia
102 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
340 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Sotsiaalpsühholoogia loengud

Koostöös valminud uuringud tõid välja, et mõned asjad mida olid arvatud universaalseteks, on spetsiifilise sotsialisatsiooni tulemus. Seetõttu hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, millised inimkäitumise osad on kultuurispetsiifilisemad, millised evolutsioonilise taustaga. Sotsiaalpsühholoogia raskuskese täna USAs, samas Euroopas ka tugevatel alustel. Tänapäeval domineerib multikultuurne läehenemine, jätkatakse SPSSI traditsioone (seadusloome, tervis, haridus, poliitika, sport, äri). Millist inimese käitumise aspekti rõhutada: Hot vs Cold Ajaloolise taustaga erimeelsus SP-e vahel. Külm ­ põhineb pingutust nõudval reflektiivsel mõtlemisel, enne ei toimu käitumist kui inimene ei ole kaalunud kõiki tagajärgi, siis võtab vastu ostuse ja tegutseb. Hot ­ inimene teeb minimaalset kognitiivset pingutust, käitumine on impulsiivne ja tahtmatult aktiveeritud emotsioonide, harjumuste või bioloogiliste jõudue poolt. Tihti

Sotsiaalpsühholoogia
134 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Reklaamipsühholoogia

SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA Meeste ja naiste reklaami tajumise iseärasused. Genderi aspektid. TALLINN 2008 SISUKORD Sissejuhatus...............................................................................................................3 I Reklaami ja reklaamipsühholoogia mõiste............................................................5 1.1 reklaamipsühholoogia põhiprobleemid...............................................................6 1.2 Reklaami ajaloost................................................................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"......................................

Psühholoogia
382 allalaadimist
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
194 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sotsiaalpsühholoogia loengu konspekt

Sülitamine, ninanuuskamine, loomulikud vajadused · Elias kirjeldab inimeste käitumise normistamist. Normistatus = tsiviliseeritus. Välimine norm muutub sisemiseks sunniks. · inimene ajaloo jooksul autonoomseks + tsiviliseeritud (normistatud) subjektiks Väärtusruum · Individualiseerumine kajastub väärtusmaailmas. Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus ­ kollektiivne motiveeriv uskumus selle kohta, mis oluline-ebaoluline, õige-vale, hea- halb ... · Kõige mastaapsem väärtuste pildistamine - R.Ingleharti väärtusteooria. · Idee: areng individuaalse valikuvabaduse (individuaalsuse, iseotsustamise) suunas. Inimese ja ühiskonna areng sõltub 1) kuivõrd sõltuvaks saab inimene rühmasurvest(kuivõrd on inimese väärtuspilt enda-või rühmakeskne); 2) kas inimene peab tähtsamaks hankida võimalusi

Sotsiaalpsühholoogia
439 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA

Kui isiksus on inimeste kirjeldav omadus, siis väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus. Seega ­ isiksus on see, mis inimene ON ja see väljendub ka tema käitumises, väärtused aga see, kes ta on või tahaks olla ­ aga see ei pruugi käitumises väljenduda (Roccas, Sagiv, Schwartz, & Knafo, 2002). Teiseks erinevust usutakse olema see, et isiksust peetakse enam kaasasündinuks ja bioloogiliseks, samas väärtuste allikaks on eelkõige kokkupuude sotsiaalse maailmaga, nagu kultuur, haridus, kasvatus ja elulugu. - isiksus on kirjeldav omadus, väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus - osad pakuvad, et isiksus ja väärtus on kattuvad terminid /erinevad konstruktid/ ühe mudeli eri osad jne Uurijad jagunevad põhimõtteliselt kaheks: McCrae ja Costa panevad pärilikkuse, psühholoogilised erinevused, väärtused ja keskkonna kokku oma 5F teooriasse. Need on nn baastendentsid, iseloomulikud kohastumised ja minapilt (kohastumiste alakomponent).

Isiksusepsühholoogia
156 allalaadimist
thumbnail
82
docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su

Suhtlemispsühholoogia
64 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo

Reklaamipsühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
68
doc

Kliiniline psühholoogia

Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal tasemel esinemiseks

Psühholoogia
96 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kriminoloogia loeng

suvel ja rohkem talvel. - orograafilised tingimused - Lombroso mõtles selle all, et kuritegevuse tase sõltus sellest, kuivõrd eraldatud on üks või teine piirkond muust maailmast. - tsivilisatsiooni ja barbaarsuse tase - elanikkonna tihedus - toitumus ­ praegu on raskem seoseid leida. Võib-olla toiduabiga seotud. - alkoholi ja narkootikumide kasutamine ­ seonduvad ka sellega, milline õiguslik reziim nende kättesaadavusel on. - haridus - majandus ­ pigem on olulised muutused. - religioon ­ Hetkel väga tugevasti arutluse all. - perekonnaseis jne. Enrico Ferri 1856 ­ 1929: Itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane. Kui Lombroso tuli bioloogilisse kriminoloogiasse arstiteaduse poolelt, siis Ferri oli jurist ja tema mõtted on seotud rohkem süsteemi otsimisega. Ferri faktorid: - füüsikalised faktorid (vastava piirkonna välised faktorid, nagu kliima, temperatuur jne)

Kriminoloogia
196 allalaadimist
thumbnail
32
doc

õiguspsühholoogia

tegutseda. 2.küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem Kuigi tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo iseärasused ja psüühilised omadused,mis võiksid olla seotud kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud. 1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo kokkuviimine edukaks. Tänapäevased uuringud on olnud suunatud eelkõige niisuguste stereotüüpide kindlakstegemisele,mille alusel ühed inimesed otsustavad teiste inimeste kriminaalsete kalduvuste üle.Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena

Psühholoogia
642 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Tervisepsühholoogia konspekt

terrviseprobleeme võrreldes teistega (minu omad vs teiste omad) ja need teised on samasugused (vanus, sugu jm). Kas Sinul oleks suurem/võrdne/väikesm võimalus saada sama haigus, mis teistel. Nt allergia. Enamiku arvates oli neil väiksem võimalus neid terviseprobleeme saada. Neli kognitiivset faktorit, mis võiksid ebarealistlikku optimismi kirjeldada: · Puudub isiklik kogemus või on see vähene/ebapiisav. Nt kui ei ole ise põdenud. · Uskumus, et probleem on ennetatav individuaalse tegevusega. · Uskumus, et kui probleem ei ole veel ilmnenud, siis ei ilmne see ka tulevikus. Nt suitsetan, aga ei ole mingit probleemi olnud, siis ei tule ka. · Uskumus, et probleemi esimeminine on harv või ebatõenäoline. Nt allakukkunud lennuk. Seega ei ole isikliku riski tajumine ratsionaalne protsess. Ei hinda adekvaatselt. W arvates ignoreeritakse riske tasakaalustamise teel. Nt suitsetan palju, aga ei joo ja toitun korralikult

Psüholoogia
454 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Psühholoogia

RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad

Psühholoogia
116 allalaadimist
thumbnail
94
docx

Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused

palju me sellele vastame Kontrolli liigid .� Füüsiliste vahendite kontroll- inventuur, kvaliteet .� Inimressursside kontroll- atesteerimine .� Ressursi kontroll- prognoosid .� Finantskontroll- rahavoogude juhtimine .� Juhtimise kontroll- audit .� Strateegiline, taktikaline ja operatsioonide kontroll .� Eelnev, paralleelne ja järelkontroll Hälbed .� Kontrolli käigus ilmnevad kahte tüüpi hälbed: .� Probleemid – kõrvale kalded, kus tegelik on väiksem või halvem kui planeeritud. .� Võimalused – positiivsed tulemused – saadud tulemused olid paremad. .� Miks nii juhtus? Mida saaks teha, et sellised tulemused muutuksid püsivateks (normiks)? .� Võimalik norme karmistada, kuna ollakse võimelised enamaks. Struktuurne kontroll (bürokraatlik kontroll, mitteformaalne kontroll) Kontrollimise etapid Nõuded .� Andmed peavad olema tõesed .� Ei tohi tekitada negatiivsust

Juhtimispsühholoogia
85 allalaadimist
thumbnail
94
docx

PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE

( Rahva hääl ) 15 USKUMUSED Täiskasvanuna on inimesel hulk uskumusi ja tõekspidamisi, mis on talle nii omased, et ta lihtsalt elab nende järgi ilma neid teadvustamata. Head, toetavad uskumused on elus väga abiks. Samas võib olla pole nii mõnigi pere maailmapidist lapsepõlves omandatud uskumus inimese jaoks täiskasvanuna enam see tõde, mille järgi tahaks elada. Märkamaks end takistavaid uskumusi, on vaja märgata oma uskumuste süsteemi ja mõista nende tõekspidamiste päritolu. ( Arengutugi ) Uskumus on seisund, sisemine kujutlus, mis juhib meie käitumist. ( Suhtlemine 3 Uskumused ) Uskumused jagunevad kasulikeks ja piiravateks uskumusteks. ( Suhtlemine 3 Uskumused ) Kasulikud on need uskumused, mis annavad meile jõudu, lootust usku endasse,

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Ülevaade psühholoogiast

1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria ­ psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism ­ kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pi

Psühholoogia
49 allalaadimist
thumbnail
132
docx

Organisatsioonipsühooloogia loengud

SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonips

Organisatsioonipsühholoogia
77 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun