Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
tekkele, sest valijad ei anna harilikult sellisele kandidaadile oma häält, kellel ei ole lootust valimisringkonnas võita. Majoritaarse valimissüsteemi ,,Võitja saab kõik" eeliseks on tema lihtsus ja kõigile arusaadavus, kuid puuduseks see, et ta ei tarvitse väljendada valijate enamuse tahet. Samuti või minna palju valijate hääli kaotsi, kui nad on hääletanud kandidaadi poolt, kes ei saanud enim hääli. Niisugune valimissüsteem kehtib näiteks USA-s, Suurbritannias, Kanadas, Mehhikos, Indias jt. riikides. (Majoritaarde variandi alaliigi moodustab veel absoluutse häälteenamuse süsteemi. Sel juhul annab võidu ringkonnas 50%+1hääl. Kui ükski kandidaatidest ei kogu esimeses voorus nõutud häälte hulka, siis korraldatakse teine valimisvoor, kus osalevad ainult esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Kuna see süsteem on tülikas ja
2. VALIMISED ON PERIOODILISED Igal valitud ametiisikul tuleb leppida ohuga, et nad võidakse ametist maha hääletada. Ainsaks erandiks on kohtunikud: nende erapooletuse tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3. MASSILISUS Kodaniku ja valija määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suurema osa täiskasvanud elanikest. Demokraatia ajaloos pole see aga sugugi mitte alati nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse alles XX sajandil, vaid ühel juhul veidi varem (UusMeremaal 1893, Soomes 1906, Norras 1907, Eestis 1920, Prantsusmaal 1945 ja Hispaanias alles 1977). Siiski esineb valimistel ka tänapäeval mitmeid piiranguid: 1. Vanus; 2. paiksus; 3
põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike
123. Regiooniti on kahtlemata kõige vabam piirkond 25 riigiga Lääne-Euroopa, kus 96% elanikkonnast elab vabalt. Vaid üks riik Lääne-Euroopas tunnistati osaliselt vabaks Türgi. Seevastu Lähis-Ida ja Aafrika on kõige vabadusetum regioon. Seal on kokku kaheksateist riiki ja neist ainult üks on vaba - Iisrael, mis moodustab 6% rahvaarvust. Kuus riiki on regioonis osaliselt vabad (33%) ja 11 riiki pole sugugi vabad, nii et vabaduseta elab 61% Lähis-Ida rahvastikust. Diktatuuridest loe lähemalt: Carl Shaw, "Võimuhullus! Pööraste diktaatorite raamat." Sinisukk 2006; http://www.irl.ee/?id=12428 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/demokraatia_diktatuur.htm VALITSEMISSÜSTEEME MUJAL Läti Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. Parlament (Seim) valitakse 4 aastaks, on 100-liikmeline. President valitakse Seimi poolt samuti 4 aastaks vähemalt 51 saadiku poolthäälega
Konservatiivid hakkasid samuti vabaturumajandust toetama ning muutusid üldse oma vaadetes leebemaks. Kui Inglismaal loodi 1906. aastal tööerakond (leiboristid), kaotasid liberaalid senise mõju. Tuntumad ideoloogiad Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Selle ideoloogia seisukohad olid järgmised: 1) isik peab olema vaba ning üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega; 2) ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ha humanism ehk inimkesksus; 3) mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ning ühiskond vajab pidevalt reforme sõltuvalt teaduse arengust; 4) majanduses pooldatakse vaba ettevõtlust, riik võib ettevõtjate tegevusse sekkuda väga tagasihoidlikult; 5) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimese edukus ühiskonnas temast endast; ei ole õige maksustada
palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete
on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade 4 puhul. Valimisnimekirjade puhul kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab erakondlik positsioon. Teisest küljest ei lähe tänu häälte ülekandmisele hääled kaduma ning parteidel on võrdsemad võimalused saada parlamendis esindatud. Eesti valimissüsteem- proportsionaalne valimissüsteem, moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kus eraldatud mandaatide arv tuleneb hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Et valituks osutuda, peab kandidaat koguma niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud, seda miinimumnormi nimetatakse kvoodiks. Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmine on üks proportsionaalse süsteemi tunnus, mis rõhutab erakondliku koostöö tähtsust
selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse) parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem: Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei kogub 7 % häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta) Mitmemandaadilised valimisringkonnad Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valitakse erakondlikku programmi, mitte isikut). Avatud nimekiri – kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole
+ selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb - eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema) - hääled lähevad kaotsi (mitte-võitnud kandidaatide hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta arvesse) - parlament ei peegelda päris täpselt valijaskonna eelistusi Nt Inglismaa, Uus-Meremaa, India, USA, Kanada Proportsionaalne valimissüsteem: · Parlamendi saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega ( partei kogub 7 % häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta) · Mitmemandaadilised valimisringkonnad Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (valitakse erakondlikku programmi, mitte isikut). Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber (suurema toetuse pälvinud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole
esitavad volinike kandidaadid. President jagab ametid (nn portfelli) ja läheb kandidaatidega Euroopa Parlamendi ette, kes hääletab nad ametisse (võib ka tagasi lükata). Ametlikult nimetab pärast hääletus ametisse Ülemkogu. Eksamipilet nr 2 1. Milline vahe on otsesel ja esindusdemokraatial? Kas Eestis on valdav otsene või esindusdemokraatia? Iseloomusta mõlema demokraatiavormi eeliseid ja puudusi. Otseses demokraatias osalevad otsuse vastuvõtmises kõik kodanikud. Vanaaja demokraatia oli otsene ja väljendus rahvakoosolekul. Hääletamine võis toimuda sageli piirkondade, maksurühmade või väeosade kaupa. Tänapäeval on otsese demokraatia väljenduseks rahvahääletus ehk referendum. Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud endale esindaja. Algselt põhjendati esindusdemokraatiat sellega, et suuremas riigis ei saa rahvakoosolekut korraldada
4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia – riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum – rahvahääletus Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem – igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene) Proportsionaalne valimissüsteem – iga erakond saab vastavalt nii palju kohti parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis) DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID VÕIMUDE LAHUSUS – Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud kolmeks, kes teineteisest sõltuvad: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Need kontrollivad teineteise tegevust. EESTIS KA!
4) hääled loetakse ausalt, tulemused avalikustatakse 1)Otsene demokraatia riigikorraldus, kus rahvas ise osaleb hääletamises (Vana-Kreeka) 2) Esindusdemokraatia riigikord, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad (Eestis) Referendum rahvahääletus Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille ülesanne on saada võimule. Parteid jaotatakse parem- ja vasakpoolseteks. Nende peamised ideed on kirjas tegevuskavas. Majoritaarne valimissüsteem igast valmisrindkonnast pääseb edasi vaid võitja (nt Pärnumaalt 1 inimene) Proportsionaalne valimissüsteem iga erakond saab vastavalt nii palju kohti parlamendis, kui talle hääli anti (Eetsis) DEMOKRAATLIKUD INSTITUTSIOONID VÕIMUDE LAHUSUS Riiki ei valitse üks võimuorgan, vaid võim on jagatud kolmeks, kes teineteisest sõltuvad: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Need kontrollivad teineteise tegevust. EESTIS KA!
2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad. Kindlaks määratud perioodi järel toimuvad valimised parlamenti ja kohalikkesse esinduskogudesse on demokraatia üks põhitunnuseid. Monarhia päritav ainuõiguslik võim. Jaguneb absoluutseks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik , kus kogu võim kuulub ühele valitsejale.
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist.
seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Mõnes mõttes on termin võimude lahusus eksitav, sest seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim pole üksteisest sugugi isoleeritud. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalustatusest. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, kuid president võib jäte parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega. President määrab peaministrikandidaadi ning teeb ettepaneku õiguskantsleri ametisse nimetamiseks, kuid Riigikogu peab need algatused heaks kiitma. Kohtunikud nimetab samuti president, tuginedes aga seejuures Riigikohtu ettepanekule
Eestis pigem läbirääkimised, kuid loevad ka argumendid (mis on sisuliselt parem) NL-s: - Rahvademokraatia (,,hea", hetkel alles Kuuba ja Põhja-Korea) - Kodanikedemokraatia (,,halb") tänapäevane demokraatia Läänes Demokraatia kui põhiseaduse aluspõhimõte: Demokraatia kui õiguspõhimõte (olemas õiguslik raamistu, kuidas tekib) Demokraatia on põhiõiguste sõbralik ja õigusi soosiv, eeldab vabat kodanikkonda (mõtte-, sõnavabadus jne) Demokraatias pidev pidevussuhe (,,vastuolu") (vastassuunalised normid nt sõnavabadus vs inimväärikus, au ja õigus): - Rahvasuveräänsus / enamusdemokraatia - Rahvasuveräänsus: § 1 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. (rahvas on pigem terve elanikkond) Pouvoir constituant rahvas annab endale põhikorra, konstitueerib ennast
KAUDNE DEMOKRAATIA Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru. OSALUSDEMOKRAATIA Kui läbi kodanikuühenduste ja ühistegevuste inimesed räägivad mingites asjades kaasa. ELIITDEMOKRAATIA tegelike otsuste tegemine on läinud väikese grupi poliitikute kätte. Demokraatia ohud: Läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Võib tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus. Osalusprobleem valimistel- valimistel liiga vähe inimesi. Ebaõiglane valimissüsteem Partokraatia Täidesaatev ja seadusandlik võim on nö. tagatubade niidistik Poliitbroilerid noored poliitikud, keda kasutatakse ära. Omakasupeal väljas olevad poliitikud. Demokraatia kulukus pannakse palju raha valimistele Automaatsed eelistused Riigivõim Riigi tunnused rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Uued riigid Euroopas Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu. Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist?
kontroll valitsuse tegevuse üle, kuidas leiavad arvestamist kodanike sotsiaalpoliitilised huvid, millised on kodanike võimalused mõjutada poliitikat ja kuidas riik kasutab sunnivahendeid oma poliitika elluviimisel. Poliitilise reziimi tüübid: 1) Demokraatia on valitsemisviis, millest võimu kasutamist legitiveerib ja kontrollib rahva tahet. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtib isiku-, informatsiooni-, ja sõnavabadus. Jälgitakse võimude lahususe põhimõtet ja kehtib sõltumatu kohtuvõim. Kujundlikult tähendab demokraatia rahvavõimu. Valitsuse ainsaks seaduslikuks aluseks peetakse enamuse tahet, mis põhineb kodanike poliitilised võrdsusel, põhimõttel ,,üks inimene, üks hääl". oluline on ka kõigi kodanike osavõtt valimistest, rahva tahte välja selgitamiseks. 2) Autoritaatse võimukasutuse puhul legitimeerib võimu kasutaja (isik või valitsus) oma
Ka on võimalik valimiskast koju tellida. Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta. (6) Regulaarsus (§60 lg3) – iga 4a tagant märtsikuu esimesel pühapäeval on uued valimised PROPORTSIONAALNE VS MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Proportsionaalne valimissüsteem ehk võrdeline on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga (1% häältest = 1 koht, 20% häälest = 20 kohta). - valimiskünnisest (5%) väljajäävad erakonnad ei saa kohti Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha,
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest
end kuuluvat keskmisest kõrgemasse klassi, peale liidu lagunemist leidis sama palju inimestest end alamklassist, siit ka rahulolematus Eesti riigiga. Äärmuslike (alam- ja kõrgklassi) gruppidel on üksteise suhtes negatiivsed hoiakud. Nimelt arvavad vaesed, et rikkad on petised, varimajandusega tegelejad, ebaausad jne ning rikaste arvates on vaeste seisukord põhjustatud nende eneste laiskusest, harimatusest, töötahte puudumisest jne. Tegelikule ei ole maailm sugugi nii must valge. Sotsioloogide uuringud on näidanud, et vaestest peredest väljakasvanud lapsed on omaks võtnud oma vanemate mõttemaailma, neil puudub piisav auahnus, eneseteostustahe, loomulikult ka majanduslikud ressursid. Rikkad seevastu on harjunud nö teisi jalge alla tallama, minnakse võidu peale välja, samuti on neil väga kõrge enesehinnang. Töökoha saamisel loevad nii mõneski kohas perekondlik päritolu (see on aga diskrimineerimine, inimõiguste rikkumine)
ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda siiski seda, et isikutele antud soodustusi üldse ei võiks ära võtta. 27. Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte Poliitilise tahte kujunemise protsessis peavad valitsema ausad reeglid. 28. Kohtute sõltumatus Parlamentaarses riigis seisneb kohtuvõimu eripära võimude lahususe ja tasakaalustatuse rakendamisel selles, et erinevalt seadusandlikust ja täidesaatvast võimust on kohtuvõim eraldatud teistest võimudest ja nende mõjusfäärist. Kohtusüsteemi sõltumatus on õigusemõistmise oluline põhimõte, mida tagatakse erinevate õiguslike võtetega. Kõige üldisemal kujul tagab kohtusüsteemi
Tavaliselt on kasutusel nii üks kui teine meetod. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel või seoses üksikute ühiskonnaliikmetega. Näiteks tuleb riigil tegeleda maksupetturitega ja nende suhtes ka sundi rakendada. Demokraatia valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile) · Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist. · Näide eestist valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. Aasta jooksul (see on instit
õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peetakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Liberalismil on 3 peamist dimensiooni: 1) Moraalne- elu, vabadus, väärikus 2) Poliitiline- hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) Majanduslik- individualism, vabaettevõtlus 14.-15. sajandil tähendas liberaal vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18
2.1.2.2 Arvamuste vabadus demokraatliku otsustusprotsessi eeldusena Demokraatia ideaalistik ei ole täielik seisukohtade arvamuste ühtsus. Opositsiooni olemasolu on hädavajalik .Vajalik on seisukohtade vaba väljedamis õigus. Pluralism, kus mitte ainult valitsevate jõudude huvid ja arvamus, vaid ka konkureerivate jõudude ja huvide seisukohad vabalt levida võivad, on demokraatia lahutamatu osa. See aitab vältida 1 kindla ideoloogi akujunemist dogmaks. Printsiipi teenib sõnavabadus. 2.1.2.3 Otsustajate teadlikkus Demokraatia on võimalik ja efektiivne vaid siis kui otsuste langetamisel osalevad isikud on piisavalt teadlikud oma otsuste sisust. . Demokraalik otsuste langetamine eeldab infot ja teamisi otsuste eelduste, sisu ja tagajärgede kohta . Kui see puudub pole demokraatlikust legitimatsioonist juttu. 2.1.3 Vahetu demokraatia Rahvas teostab riigivõimu kas vahetult või kaudselt, millest tuleneb demokraatia jagunemine vahetuks ja kaudseks demokraatiaks
väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Tuntumad ideoloogiad: Liberalism kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Liberalismi iseloomustab järgmine: ·isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega. ·ühiskonnas peavad valitsema inimõigused, vastastikune sallivus ja humanism ehk inimkesksus. ·mõistus ja teadmised on kõikvõimsad ja ühiskond vajab pidevalt reformida vastavalt teaduse arengule. ·majanduses pooldatakse vabaettevõtlust, riigi sekkumine ettevõtjate tegevusse peab olema väga tagasihoidlik. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et iga inimene on oma õnne sepp, järelikult sõltub inimeste edukus ühiskonnas inimesest endast ja ei ole õige maksustada jõukaid inimesi kõrgemate maksudega
Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms) Nimetatakse ebasoovitatavaid, kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majandusliku edendamist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik.
12 valimisringkonda **Kui vana peab olema, et kandideerida... 18aastane - kohalike omavalitsustesse kandideerimine, valimisõigus 21a - ka parlamenti 40a - presidendiks + vanemad kodakondsuselt eestlane. **Kodakondsuse saamine *sünnijärgselt 1. Jus sangvinis(vereõigus) 2. Jus solis(päikese õigus) *taotlemine e. naturalisatsioon -alaline elamisluba -keeleoskus -põhiseaduse tundmine -eriliste teenete eest(Valitsuse otsusega) 4.6 Valimissüsteemid(LK 71) Majoritaarne valimissüsteem - (enamus valimised) Igast rindkonnast pääseb parlamenti 1 kandidaat(kandideerib 4-6), mille otsustab lihthäälte enamus. Võitja saab kõik. Ei esinda päris täpselt valijaskonna eelistusi. Suurparteid saavad parlamendis rohkem kohti. Proportsiaalne valimissüsteem - (võrdelised valimised) Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häälega. 7% = 7 kohta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
