Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma...........................
Referaat Vigastused sulgpallis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Vigastuste põhjused...................................................................................................................3 Õlavigastused.............................................................................................................
üllatada. Just treeneril lasub ülesanne õpetada oma hoolealusele teatud oskuse põhitõdesid, samuti ka viise, kuidas oma keha riskiolukordadest (kui vastav element ei tule õigesti välja) ilma suurema vigastuseta välja tuua. Võimlejal peab aga olema täielik ülevaade oma keha ning kehaosade asendist, et vältida potentsiaalseid vigastusi. Samuti peab alati soojendust tegema. Vastasel korral võivad tekkida väga tõsised lihasevenitused. Mitte kõik vigastused pole ainult füüsilised, vaid on ka vaimseid. Iluvõimlejad peavad vormi saavutamiseks ning hoidmiseks konstantselt pingutama ning head tööd tegema, kuid mõnikord kasvab koormus liiga suureks ning võimleja närvid ei pea pingele vastu. Samuti mängivad suurt rolli treenerid, kes tihtipeale oma kommentaaridega sportlase murduma panevad. Treenerid rõhuvad sellele, et nende õpilased on liialt paksud, rasvunud, ei oska ühtegi liigutust, teevad kõike koledasti ning on lihtsalt rumalad
Spordivigastused Maret Kaldmäe UURIMUSKÜSIMUSED JA HÜPOTEES Uurimusküsimused olid järgmised: · Milliseid spordivigastusi teavad inimesed kõige rohkem? · Kui paljud inimesed on spordivigastustega kokku puutunud? Hüpotees: · Püstitati hüpotees: noorte(15-22) teadmine sporditraumadest ja nendega kokkupuutumisest. OLULISUS JA PROBLEEMI SELGITUS Olulisus: Noored teaksid, mis on spordivigastused. Milliseid spordivigastusi on üldiselt olemas? Miks spordivigastused tekivad? Probleemi selgitus: Noored teavad, mis on spordivigastused. Enamik noortest teavad, milliseid spordivigastusi on olemas. Pooled küsimustikule vastajatest teavad, miks spordivigastused tekivad. VALIM JA METOODIKA · Viidi läbi veebipõhisel küsitlusel. · Uuring toimus 5-7. novembril 2013 aastal. Küsitlusele vastasid kokku 24 inimest. · Küsimusi oli kokku 5. Oli kaks vastus, mida sai ise märkida ning oli üks vastus, mida sai ise k...
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused"
testosterooni-kortisooli ja glutamaadi-glutamiini suhe ja suguhormoone siduva valgu langenud tase. Ülekoormussündroomi ravi tugineb treeningkoormuse vähendamises ja taastumise pikendamises, vajadusel rakendatakse ka sümptomaatilist ravi.Kogu sündroomi ennetuseks on vajalik jälgida treeningutejärgset taastumist, vältida sportimist haigena ninf ebasoodsatest tingimustes. Ägedad spordivigastused Spordivigastusi jaotatakse mitmeti.Neid saab jagada ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekitavad stressi vigastuse tagajärjel.Sinna kuuluvad luumurrud, venitused, rebedid, põrutused.Samuti saab ka ägedaid vigastusi jagada kaheks- välised ja sisemised vigastused. Välised tegurid on: Kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga,ootamatu löök, kukkumine. Valesti valitud jalanõud, kaitse-ja spordivahendid, riietus Kehvad treening-ja võistlustingimused
UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 ko...
sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest kümnendik vigastanud just hüppeliigest. Kuidas võib vigastada hüppeliigest? Enamik hüppeliigese vigastustest tekib nii, et jalalaba pöördub sissepoole ja vigastada saavad hüppeliigese välimised osad. Käimisel pöördub jalalaba sissepoole, see on seotud hüppeliigese
TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne).
REPORT This report compares different types of injuries. Reading this report you will get to know what are the parts of the body that get injured most frequently. The first parts of the body are fingers. According to the graph fingers are most commonly injured 13, 4 %.I think that is normal, because we use our fingers all the time and it is easy to cut into yourself . If you have injured yourself with a knife , then you should try to stop the bleeding and use a plaster. The second most common injuries happen to your skulls 6,5 %. You might hurt your skull by falling or getting hit by something. If you do injure your skull then it is better to see a doctor, who will tell you what to do. This graph shows that eyes are injured also quite commonly-6,1 %. Your eyes might get hurt because of wind or something might fall into them. If your eyes are, hurt then you should use eye drops, and if t...
asjatundjad käsitlesid tahtmatuid vigastusi. Selle asemel, et käsitleda neid lihtsalt inimeste vältimatute vigade tagajärgedena, vaatavad tervisepsühholoogid neid nüüd kui tingimustekompleksi, mis sisaldab: 1. individuaalseid käitumismudeleid 2. ohtlikke keskkonnatingimusi 3. tugeva seadusandluse ja selle elluviimise puudusi. Tervisepsühholooge huvitavad kõik need kolm valdkonda erinevates inimese arengustaadiumites. Tahtmatud vigastused. Kuigi kõik vanusegrupid võivad tahtmatuid vigastusi saada, varieerub surma ja vigastuste tase erinevates arengustaadiumites (vaata Diagramm 1). Lapsepõlv. Tahtmatud vigastused lapsepõlves on tihtipeale tekitatud täiskasvanute ohtliku tegevuse või keskkonnaga, mis on täiskasvanute poolt mitteturvaliseks muudetud. Kõige sagedamini tekivad fataalsed vigastused autoavariide tõttu, mis on samal ajal ka peamiseks tahtmatute vigastuste põhjuseks igas vanuses.
..................................5 Harjutused .................................................................................................6 Jooksmine..................................................................................................6 Viimane staadium.........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................8 Sissejuhatus Hamstringlihaste vigastused võivad olla ühed kõige sagedasemad ja raskemad vigastused sportlaste seas, kelle spordiala nõuab suuri kiirendusi. Samuti on need ühed kõige raskemini välja ravitavad vigastused, kuna juba neljandik hamstringi vigastustest kordub uuesti kuu aja jooksul. Seetõttu tuleb ravile pöörata tõsist tähelepanu ja füsioterapeudil tuleb teha raskeid otsuseid, et kuna on sportlasel õige aeg sporti naasta? Järgnev referaat annab ülevaate mõnedest hamstringlihate vigastuste rehabilitatsiooni
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud
9 · Sokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles. · Kata kannatanu soojalt! · Rahusta kannatanut! · Helista 112! · Ära anna kannatanule süüa ega juua! · Ära vii külma higiga kaetud kannatanut oma transpordiga haiglasse! TEADVUSHÄIRED 1. Põhjused Teadvushäirete põhjuseks on ajutalitluse häired. Teadvushäireid põhjustavad vigastused (ajupõrutus, ajuvapustus, koljusisesed verevalumid), äkkhaigestumised (epilepsiahoog, suhkrutõbi, ajurabandus, ajuverevalum, hingamis- ja vereringe puudulikkusest tingitud hapnikupuudus), mürgistused, alkohol. · Minestus ei ole teadvuse häire! 2. Tegutsemisjuhised Teadvusetuse põhjus pole esmaabi seisukohalt oluline: Ei saa likvideerida põhjust. Ei saa likvideerida teadvuse häiret. Oluline on säilitada elutähtsad funktsioonid. Selleks 1
........................................................................................ 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused................................................................................................ 7 3. Vigastuste ennetamine.......................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Kui armastate hommikust sörkjooksu, ei pruugi te sugugi olla kaalukaotushulluse või
ISESEISEV TÖÖ KKSB.03.033. Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis (2AP) 2008/09 S Nimi, eesnimi Karmen Puidak Kuupäev 15. jaanuar 2009 a. Teema: Kinesioteraapia parema Achilleuse kõõluse osalise rebendi korral erinevatel haiguste etappidel 1. etapp. Akuutne periood (10 päeva pärast traumat) 2. etapp. Post-akuutne periood (11-30 päeva pärast traumat) 3. etapp. Taastav periood (1-3 kuud pärast traumat) Ülesanne: Koostada harjutuste näidiskava täiskasvanud inimesele Achilleuse kõõluse osalise rebendi nõuab sõltuvalt vigastusest ja taastumisest 4-8 nädalat immobilisatsiooni. Siiski tuleb arvestada ka sellega, et ka immobilisatsioonil võivad olla oma kahjulikud toimed ning selle vältimiseks võiks teha järgmisi asju: · Minimaliseerida immobilisatsiooni ning liikumispiirangute kestust · Hoida immobilisatsiooni ajal teisi kehaosasid vormis · Võimaluse korra...
nooruk oli loomult laisk. Veel 2006. aastal rääkis tema treener Glen Mills, et Bolt ei saa ise aru, kui andekas ta on ja kui kiiresti ta võiks soovi korral joosta. ,,Olen alati laisk olnud. Ma olen ema ainus laps, nii et võib öelda: olen ära hellitatud. Ma olen harjunud mitte midagi tegema!" tunnistas Bolt 2006. aastal intervjuus Rahvusvahelise Kergejõustikuföderatsiooni kodulehel. ,,Kuid ma olen aru saanud, et pean rohkem tööd tegema." Siis veel vigastused. Joksnud juba 2004. aastal aja alla 20 sekundi, võinuks ta medali pärast võidelda ka Ateena olümpial või aasta hiljemgi Helsingi MM-il, kuid traumad ei lasknud kummagil hooajal võimeid lauale lüüa. Suured koormused olid liig kasvavale organismile, eriti põlvedele ja seljale. ,, Usain on tohutult andekas noor mees, kuid ta keha on liiga palju vattisaanud. Lõpuks palkasime spetsiaalselt tema jaoks massööri ja see andis häid tulemusi," rääkis Mills.
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm).
- MEESTE TERVIS Referaat - - Pärnu 2011 SISUKORD 1. Meeste tervis: suurimad ohud........................................................................................3 1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused......................................................................3 1.2. Kasvajalised haigused.............................................................................................3 1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet........................................................................................................5 2. suitsetamine.................
3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi osa ravimeid. 6.Kuidas säilitab inimene tasakaalu? Tänu tasakaaluelundile, mis paikneb sisekõrvas suudame tasakaalu hoida. 7.Mis põhjusel võib mõne noore kuulmine olla viletsam kui tema vanemate oma? Valju muusika ja müra ning kõrvaklappide pideva vale kasutamise tõttu. 8.Kuidas me tunneme lõhnu? Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, milles on hulgaliselt haistmisrakke.
Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest
3. Kukkumisoht Ohtlik(surm, Õpetajad, 5 Parandada Remondi- Kohe (nt. trepil) luumurrud, õpilased, katkised mees vigastused) koolitöötajad trepid 4. Libe põrand Ohtlik Õpetajad, 5 Pesta Koristaja Kohe (luumurrud, õpilased, põrandaid vigastused, koolitöötajad peale kooli traumad) või kasutada spetsiaalsei d vahendeid 5. Teravate Olematu risk Õpetajad, 3 Ümarate Majandus- Kohe kui
surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal Tööõnnetuse liigid Kerged Rasked Surmaga lõppevad Statistika Tööõnnetuste arv Eestis 100 000 inimese kohta 1995 aastal registreeriti 300 2000 aastal 425 2005 aastal 565 2008 aastal 620 2009 aastal 490 tööõnnetust Kergemad vigastused Raskemad vigastused Luumurrud Käe, jala ja sõrmede Sisselõiked kaotus Põletused Kukkumised, mille Naha marrastused tagajärjed ilmnevad hiljem KERGEMAD VIGASTUSED RASKEMAD VIGASTUSED Kokkuvõte Kõiki tööõnnetusi on võimalik vältida! Selleks tuleb järgida tööohutusnõudeid ja neid täita. Kasutatud allikad: Tint, T. (2009).Töökeskkond ja tööohutus
Osa 4. Turvalise keskkonna tagamine Esmaabi õpetuse saanud õpilaste arv kokku Kool 43 Esmaabi õpetuse saanud õpilaste arv IV-VI kl Esmaabi õpetuse saanud õpilaste arv VII-IX kl Esmaabi õpetuse saanud õpilaste arv X-XII kl Tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused kehalise kasvatuse tunnis, spordipäeval I-III kl Tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused tööõpetuse- ja kodunduse tunnis I-III kl Tervishoiutöötaja poolt registreeritud vigastused vahetunnis ja mujal kooli territooriumil I-III kl
külalised surm Kõik maja Silma Valgustus Majas ela 4. Halb valgustus elanikud nägemise 4 vahetada välja täiskasva halvenemine parema vastu Tööriistad Garaazis laiali Lapsed Vigastused, 6 panna lukuga Majas ela 5. olevad tööriistad traumad suletatavatess täiskasva e sahtlitesse 6. Garaazi raskesti Lapsed Näpp võib 4 Ukse Majas ela käiv uks jääda ukse väljavahetamin täiskasva
MEHE VILJAKUST MÕJUTAVAD ELUKUTSED 1. ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD JT ÕPETAMISEGA SEOTUD MEHED Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine KAUGSÕIDUAUTOJUHID Vereringehäired Ülekuumenemine
11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused .......................................................................................... lk 6 Lihaste ja kõõluste vigastused ................................................................... lk 7 Selja vigastused ja haigused ...................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused .............................................................................. lk 14 Pea vigastused .................................................................................................... lk 16 Toitumine ja kehaline koormus ...................................................
objekt aste Töötajad, autojuhid, Bensiin, Plahvatus, pääste- C (elu) Kuningamäe diisel, Vigastused, surm, 2C (elu) Ladustamine reostus, meeskond, C tankla propaan- keskkonna reostus 2C soojuskiirgus linna- (keskkond butaan (keskkond)
Eda Mangus EAKA PATSIENDI KUKKUMISE ENNETAMINE Ideekavnd Juhendaja: I. Nool Tallinn 2012 EAKA PATSIENDI KUKKUMISE ENNETAMINE Mitte ükski teine tervisega seotud probleem ei vähenda inimese aktiivsust ja ei alanda elu kvaliteeti rohkem kui välistest teguritest põhjustatud vigastused. Arvestatakse, et vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv kui ka kulutused vigastatute raviks, taastusraviks ning invaliidsustoetusteks on suuremad kui vereringehaiguste ja kasvajate jaoks kokku (Kaasik ja Uusküla 2004). Me kõik vananeme individuaalselt ning seega erinevad ka meie valikud, kuidas seda teha: kas olla kauem aktiivne tööturul ja ühiskondlikus elus ning osaleda hariduselus või kasutada võimalust jääda pensionile, tegelda oma
koristaja, täielikult võimalik 1. 9 külaline avatavad aknad Komistamine trepil Surm, Üliõpilane, Valgustus, Maja omanik, Võimalikult vigastused koristaja, hoiatavad valvur kiiresti 2. külaline 6 sildid, käsipuu lisamine Elektrilöök Ohtlik, surm Üliõpilane, Remontida Elektrik Kohe 3. 6
400 m jooksu järel tuleb seoses organismi happesuse tõusuga ( pH vahemikus 6,8- 6,9 ) ja vere kõrge laktaasisisaldusega ( 20 mmooli/1 ) olla ettevaatlik võimalike terviseprobleemide suhtes ( minestus, kollaps jm ) Sprindis on määravaks anaeroobne ainevahetus , seejuures on 400 m jooksus määrav glükolüütilne ainevahetus. 3 Arvestada tuleb. Levinumad tüüpilised vigastused on: ülekoormustramad, riskitegurid jooksutreeningute puhul: Valud selja nimme- ja ristluupiirkonnas; Jalavõlvi lamenemine; Säärelihaste ülekoormus ja vigastused; Põlveliigese ülekoormus- '' hüppaja põlv'' jm; Sääre luuümbrise põletik; Achilleuse kõõluse vigastused; Jalatalla lihaste fastsiit; Ülemise hüppeliigese vigastus. Suhtelised vastunäidustused lühimaajooksu puhul: Südame pärgaterite haigused; Kõrge vererõhk;
............................................................... 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused..................................................... 3.3. Ravi ja taastumine............................................................. 4. Uurimistöö metoodika ja tulemuste analüüs........................ 4.1. Ülevaade uurimise metoodikast.......................
Elektriohutus Elektrivigastus - vigastus, mis tekib elektrivoolu või elektrikaare mõjul.[1] Missugused on elektrivigastused [2;3] Elektri vigastused on jagatud kategooriatesse vastavalt kokkupuute koha ja kestusega ning asukoha kahjustusega. Kuid hoolimata nendele omadustele elektrilöögi puhul vajab inimene meditsiinilist konsultatsiooni ja läbivaatust.[3] On kaks peamist elektrilöögi kahjustuse tüüpi - vigastused ja löögid. Sõltuvalt sellest, kus oli saadud elektrivigastus, märgatakse järgmised tüübid:[3] Tootmisalane; Olmeline; Looduslik. Kokkupuude kestuse järgi elektrivigastused jagunevad 2 liiki:[3] Krooniline. Näiteks, pikaajalisel tööl suure voolugeneraatoriga kui mõjub kaua ja märkamatult elektrivoolu pinge tervisele. Nendel inimestel on märgatud väsimus, mälu- ja unehäired, peavalu, kõrge vererõhk.[2] Hetkeline
juhtimist. Vaimse vägivalla abil halvatakse ohvri mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Eesmärgiks on ohvri enesetunde, eneseusu, vastupanuvõime purustamine ja isiksuse hävitamine. Vaimne vägivald on tihti varjatud. Paljusid vaimse vägivalla vorme on väga raske kindlaks teha. Füüsiline vägivald võib ulatuda kinnihoidmisest ja rusikahoopidest kuni kägistamiseni ja mitmesuguste relvade kasutamisest kuni roimadeni. Naistele tekitatud vigastused, haavad, traumad vahelduvad sinistest laikudest, muhkudest, muljumishaavadest kuni püsivate kahjustuseni, nagu kuulmis-, nägemis- või liikumisvõime kaotamine. Raseduse ajal naise kallal vägivalla tarvitamine võib viia raseduse katkemiseni. Seksuaalne vägivald kaasneb sageli füüsilise vägivallaga või viib füüsiline vägivald kulminatsioonis seksuaalvahekorrale sundimisele ja vägistamisele. Seksuaalne vägivald on ka igasugune naisele soovimatu seksuaalne
Triin Kevade EAL-1 Mida saaks teha laste vigastuste vältimiseks? Lapsed on väiksed avastaja kellel puudub ohutunne. Ohutunde puudumise tõttu juhtub neil palju õnnetusi. Mõned õnnetused ja vigastused ei ole nii suured kui teised kuid sellega ei tasu riskida. Eestis juhtub igal aastal umbes 7000 õnnetust lastega, mis võivad lõppeda eluaegse vigastuse või surmaga. Laste vigastustest põhjustatud suremuse näitaja on Eestis üks kõrgemaid Euroopas. Väikelaste vigastused on tingitud sellest, et neil puuduvad ohutud tingimused mängimiseks. Kes vastutab selle eest, et lapsed ei saaks vigastusi? Millised on meie kohustused? Mida peaks riik ja omavalitsused tegema, et tagada laste turvalisus
Haiglas tehatud operatsioonga päästetakse Antsu elu. Hiljem selgub, et Ants oli tõepoolest varitsenud Berni, kui too parki suundus, kuid kavatses talle teha ettepaneku vaen lõpetada ja teineteist rahule jätta. I. Raske tervisekahjustuse tekitamine § 118 objektiivne koosseis: eluohtliku olukorra, koljuluu vigastuse ja ajuverevalumi tekitamine Berni poolt visatud kiviga Antsu suunas, mis tabas tema pead ja mille tõttu ta kukkus ja sai eeltoodud vigastused. kuna kukkumine ja eluohtlike vigastuste saamine oli otseselt seotud Berni tegevusega, siis tema tegevus on põhjuslikult tagajärjega seotud. tagajärjeks on eluohtlik koljuluu vigastus ja verevalum, mis vajab meditsiinilist sekkumist. seega kohaldatakse § 118 punkt 1. Põhjuslik seos on Berni tegevuse ja Antsule tekitatud raske tervisekahjustuse vahel olemas, kuna Berni poolt visatud kivi tõttu kukus Ants ning talle seetõttu tekkisid eluohtlikud vigastused. Kui Berni poleks Antsu
3. Tegevus ettevõttes Mina tegelesin praktikal peamiselt eeltöödega enne krunti ja enne värvi. Eeltöödes enne krunti on vajalik sõiduki osa pesta puhtaks igasugu mustusest, ning pigist, et 3 maksimaalselt hinnata eesootavaid töid. Pesemiseks kasutatakse Plastic Reiniger-i, vajadusel nitro lahustit (liimi või muu raskesti eemaldatava mustuse eemaldamiseks), või erinevate ketastega suruõhtu tööriistu. Kui on teada mis on vigastused, ning vigastused on enda jaoks märgitud, püütakse kaotada täkkeid või kriime, eemaldatakse rooste. Mõlkide ja suuremate täkete korral on vajalik pahteldamine. Kui täkked/vigastused on kaotatud lihvitakse kogu osa üle 240-se liivapaberiga, et eemaldada ka kõige väiksemaid konarusi ja kriime ning ühtlustada üleminekuid. Lõpetuseks käiakse kogu osa veel punase villaga üle, et matistada. See tagab, et krunt jääb ilusti kinni ega hakka kuivades maha kooruma
Pärast 21. eluaastat alkoholi joomist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Alkoholi tarvitamise probleemid Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid alkoholitarvitajale on tavaliselt seotud * pikaajalise regulaarse tarbimisega: alkoholi kuritarvitamine pikema aja vältel põhjustab psüühikahäireid (sõltuvus, psühhoos) ja organite patoloogiat (maksahaigused, südamehaigused, maohaavandid, kasvajad jne). * joobeseisundiga (kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused, mürgistused jne): vigastused võivad olla nii tahtmatud (õnnetused) kui ka tahtlikud (tapmised, enesetapud). * alkoholisõltuvusega (ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine) SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED Südame-veresoonkonna haigused on kõige olulisemad alkoholi liigtarbimise põhjustatud haigustest. Alkoholi mõju südamele on väga kompleksne. Purjus noorte ohud Kõik purjus peaga tehtud või tegemata jäetud otsused võivad
noortel võimalik valida just endale sobiv ala. Kuid alati tuleb arvestada ka negatiivseid pooli. Nii nagu kõigil muudel asjadel elus on plussid ja miinused, on ka spordil omad plussid ja miinused. Suurteks plussiteks on, et sportimine parandab südametegevust, hoiab keha rühti ja keha tervislikku vormi. Viimast just seetõttu, et treenimine kiirendab ainevahetust, mis omakorda parandab füüsilist vormi. Kahjuks on spordi juures ka negatiivsed küljed. Suuremateks probleemideks osutuvad vigastused ja ülekoormus, mis tulenevad suuresti oma võimete ülehindamisest. Üldiselt on vigastused ravitavad ja treenimine võib jätkuda vähemal või rohkemal määral. Lõpetuseks võib öelda, et sportimine aitab kaasa tervise parandamisele, kuid ise tuleb ka vaeva näha ja leida endale see sobiv ala, millele pühenduda. Treenimiseks on olemas palju võimalusi ja seda peab ära kasutama. Tänan kuulamast!
on sageli põhjustatud kontrolli kaotamisest auto üle või lubatud sõidukiiruse ületamisest ning need juhtuvad suurema tõenäosusega öösel. Surmade arv sõltub ka rahvastiku vanusekoosseisust. Suur probleem surmade puhul on AIDS, eriti Saharast lõuna poole jäävas Aafrikas. Eestis Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks : südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Peamised surmapõhjused Euroopas Mittenakkuslikud haigused Mittenakkuslikud haigused, nagu vähk ja krooniline kopsuhaigus, on Euroopas 80% surmajuhtumite põhjuseks. Vereringesüsteemi haigused (südamehaigused, ajurabandus jne) põhjustavad selles regioonis kõige sagedamini enneaegset surma (enne 65.
Stabilisaatori varras Elastseks lüliks on kummi puksid Tagasild: Pingetala Vedrustus sõltuv Keerdvedrud lineaarse jäikuskarakteristikuga Elastseks lüliks on kummi puksid 4. Rehvide ja velgede markeering: Rehvi tootja ja toote nimetus: DAYTON Rehvimõõt: 185/65 R15 Kiirusindeks ja max lubatud sõidukiirus km/h: T ( 190 km/h ) Koormusindeks ja max lubatud koormus 2,5 barise rõhu korral: 88 ( 560 kg ) Karkassi ehitus: RADIAL Valmistamise aeg: Tehnoseisund (protektori jääksügavus, vigastused, rehvirõhk): sügavus 100 %, vigastused puuduvad, rehvirõhk 2,2 bar Velje põhitähis: 6J x 15 Velje nihutus: ET 45 Kinnitusvalem koos nõutud pingutusmomendi ja järjekorraga: kinnitus risti 103Nm 5. Rataste seadenurgad: Stoppermutriga fikseeritav pööratav sisemine rooliots 6. Lisaküsimus Millise kiirusega liigub uuritav auto kui tema tagaratas pöörleb pöörlemissagedusega 1500 p/min. Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m
Fourth level Fifth level Palju kannatanuid ja transport. Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingamishäirega abivajale hingamise tagamine ka transpordi ajal. Teadvusel olevat hingamishäirega kannatanut transporditakse poolistuvas asendis. Teadvusetu kannatanu asetatakse alati küliliasendisse, seda ka transpordi ajaks. Kõhuvigastusega kannatanut transporditakse kas sellises asendis, millises abivajaja ise soovib olla või selili poolistuvas asendis, nii et jalad on põlvedest kõverdatud ja pea kergelt tõstetud.
hukkumine tules/plahvatuses Autotee Autoliiklus Autoliiklus Liiklusva Inimeste 4 3 5 4 4 D Suurim oht on Transpor hendid, hukkumine/ inimese tervisele ja diõnnetus jalakäijad/ vigastused, varale juhid vara hävimine Lennuväli Lennuliiklus Lennuliiklu Lennuõn Vara, Inimeste 4 3 5 4 3 D Lennuõnnetuste s netus keskkond, hukkumine/ likvideerimine inimesed vigastused, nõuab palju
.................3 1.1. Sissejuhatus..........................................................................................................3 1.2. Taastusravi pedagoogilised põhimõtted...........................................................3-4 1.3.Füüslise taastusravi vahendid...............................................................................4 1.4. Pedagoogilised taastumisvahendid......................................................................4 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed...........................................................5 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud.........................................................................5-6 3. RAVI.........................................................................................................................7 3.1. Luumurdude ravi................................................................................................7 3.2. Füsioteraapia..........
Lüganuse Keskkool (Oma kooli nimi ) Sport ja vigastused ( pealkiri ) Uurimistöö Koostaja:Nimi 11.klass Juhendaja: Nimi Lüganuse 2014
Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks. Väheohtliku ala välispiiri kaugust ohtlikust objektist näitab selle ala raadius Ro. Riskianalüüs tabeli kujul Objekt Tegevus Oht Riski Ohustatud Tagajärjed Raskusaste Riskiaste Märkus tüüp objekt Dekoil OÜ Naftasaaduste Kütusetsisterni Plahv Personal, Vigastused, D(elu) 2D(elu) ümberlaadimin tulle sattumine,atus, lähedal surm, D(keskkond) 2D(keskkon e mahuti leekt töötavad keskkonna d) süttimine, laeva uli, inimesed, reostus lossimisel merer päästemeesko vooliku eostu nd,
MATKAMINE SISUKORD: Millest alustada Jalatasid, matkariietus Matkavarustus Soovitusi algajale matkajale Matkamine mägedes Matkavarustuse nimekiri Mida matkamine arendab Millised on sagedaseimad vigastused ja ohud matkates? Matkamine Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti
kg · Tavaliste konteinerite oluline puudus kaubaaluste mõõtmete ja konteineri sisemõõtmete mittesobivus. Tüübid · Kuivlasti konteiner · Puistlasti konteiner · Tankkonteiner · Külmutuskonteiner · Ventileeritav konteiner · Platvorm · Flett · Poolkonteiner, Pealt lahtine konteiner, Kõva katusega konteiner, Pehme katusega konteiner, ... Tüübid Tüübid Plussid · Vähenevad kaubakaod ja vigastused ümberlaadimisel ja veol · Väheneb vajadus ladude järele · Vähenevad käsitlemiskulud · Lühenevad laevade seisuajad · Suureneb läbilaskevõime, nt sadamatel · Kaupadega seotud protseduurid lihtsustuvad · Pakub kuluefektiivsemat transporti Puudused · Suured investeeringud efektiivseks tegutsemiseks · Kauba kinnitamine konteineris · Osaliselt täidetud konteinerites keeruline kauba kinnitamine · Kaubaruumi ebaefektiivne kasutamine
· Reie eesmiste lihaste venitus · Reietagumiste lihaste venitus Põhilised vead kepikõnnil: - Käsi on kepiga liialt kaugele ette viidud - Liialt tugev käte surve keppidele - Liialt pikk samm - Liialt lühike samm - Kepiga käsi ei liigu taha - Keha liialt püstises asendis -Suusatamise tehnika jäljendamine kepitõugetel: kepiots asetatakse maha kehast ettepoole. -Käed keppidega sirutatakse välja külje suunas kehast kaugele. Võimalikud ohud ja vigastused seotud kepikõnniga (samad ohud ja vigastused, mis on seotud käimisega) · Sagedasemad vigastused on seotud sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket.
Sarvkiht Marrasnaha pealmine kiht. Kaitseb tolmu, mikroobide ja veekaotuse eest. Marrasknahk Kiire jagunemisvõimega kude, uuendab sarvkihti, paranevad vigastused Pärisnahk Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnas Närviretseptorid Ärrituste vastuvõtmine väliskeskkonnal Toodab higi, higistamisega keha jahutamine. Higinääre Higi kaudu jääkainete eristumine ning kaitseb päikesepõletuse ja üle kuumenemise eest Toodab rasvarikast rasu, pehmendab nahka,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
