Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes tingimustes või peale pikka aega külma meelevallas olemist kaotab keha sedavõrd palju sooja, et tagajärjeks on hüpotermia ehk alajahtumine. Külmanäpistus kerge külmakahjustus, kus ainult naha pealmine osa külmub. Naha rakud ei saa piisavalt hapnikku ning rakud kärbuvad. Tundemärgid: · nahk on kollakas või valge, kuid tundub pehme
kuivamispragude vältimiseks. Toores puidus on samuti palju vett. Niiskus satub konstruktsioonidesse ka siis, kui ehitamise ajal sajab või kui ladustatud materjali ei kaitsta sademete eest. Tänapäeval on ehitamisega kiire ja ehitusniiskuse kuivatamiseks ei kipu aega jääma. See aeg tuleb siiski leida, sest hallitanud, mädanenud või külmkahjustustest rikutud konstruktsioonide vahetamine on keeruline ja kulukas. NIISKUSKAHJUSTUSED 1. Bioloogiline lagunemine. 2. Külmakahjustused. 3. Soolakahjustused. 4. Keemiline lagunemine. 5. Füüsiline lagunemine. 6. Määrdumine. 7. Suurenenud energiakulu. 8. Terviseriskid. HALLITUS, MÄDANIK JA VETIKAD Kui puit mädaneb siis arvatakse tihti, et see on seotud materjali vanusega ja et sinna pole midagi parata. Aja jooksul laguneb kõik, kuid puidu lagunemist põhjustavad mädanikseened, mille eoseid on kõikjal meie ümber. Seente arenguks ja kasvuks on tarvis teatud tingimusi- sobilikku
Korrosioonikaitse ehituses Kaur Tuvikene Kõrghoone Sõpruse pst. 222 Korrosiooni ilmingud: · Keraamiline (harilik tellis) on kohati murenenud · Fassaadil valged laigud Korrosiooni põhjused · Keraamilise tellise lagunemise põhjuseks on ilmselt külmakahjustused ja temperatuuripaisumised, -kahanemised. Kõrghoone on eriti avatud külgvihmale (niiskumisele), tuultele (kiire jahtumine, külmumine) ja päikesekiirgusele (kiire soojenemine). · Põhjuseks on ka telliste kehv kvaliteet, seda selgitab ka osaline lagunemine. Telliseid on põletatud madalamal temperatuuril ja pole toimunud paakumist, sellest ka osade telliste suurem poorsus ja veeimavus. · Valged laigud on põhjustatud ilmselt auru difusioonist läbi
Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises ja vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid poorsetes materjalides on: - Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel? Konvektsioon toimub läbi pragude ning avade, difusioon läbi pooride. Piiretesse satub niiskus kiiremini konvektsiooni teel.
(metallmaterjalid) Kaotab soojustusvõime 12.Milline on õhu roll soojustusmaterjalis? Soojusisolaator 13.Kas niiskunud soojustusmaterjali on võimalik mõistlike kulutustega kuivatada? Ei 14.Kuhu paigaldatakse ehituskonstruktsioonis aurutõkkematerjal? Soojustusmaterjalist siseruumi poole 15.Millised ohud varitsevad soojustamata paneelmajas seestpool korteri soojustamisel ehituskonstruktsioone? Kirjeldage. Niiskuskahjustused, hallitusseened, külmakahjustused. 16.Mis juhtub puidust ehituskonstruktsioonidega niiskumise korral? Paisumine mädanik, hallitusseened 17.Mis juhtub metallkonstruktsioonidega niiskuse mõjul? Roostetamine 18.Mis juhtub betoon- ja kivikonstruktsioonidega niikuse mõjul? Hallitus. Mureemine. 19.Mis võib juhtuda raudbetoonkonstruktsiooniga niiskuse mõjul? Roostetamine . Murunemie 20.Umbes mitu korda suurema ruumala võtab enda alla rooste, mis tekib metalldetaili korrodeerumisel
Soojenemise lineaarne tõus viimasel 50 aastal on peaaegu kaks korda nii suur kui kogu 100 aasta jooksul. Kliimamuutusega seotud- Juuli 1995 Midwesterni USA kuumalaine. Temperatuur tõusis 41 kraadini. Põhjapoolkeral on temperatuur tõusnud rohkem kui lõunapoolkeral. Kuidas reageerib loodus kliimamuutusele? • Paljud taimed õitsevad varem • Liblikad ja rändlinnud saabuvad varem, sest kevad on juba alanud • Külmakahjustused taimedel • Haiguspuhangud • Liikidevahelised suhted võivad häiruda, mis võib viia osade liikide arvukuse olulise vähenemiseni või isegi hääbumiseni. • Süsiniku tarbimine võib muutuda • Tervishoid. Mõnede taimede kasvuaja algus ja lõpp määravad ära heinanohu hooaja alguse ja lõppemise. Mõjutab u veerandit Euroopa inimestest.
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014)
- esteetilised aspektid (krohv, värvid, vorm) Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed
Ülevaatuse, uurimise ja vastava analüüsi tulemused peavad olema piisavad renoveerimiskontseptsiooni otsustamiseks, hinna kalkuleerimiseks jne. Peamisteks uurimiskohtadeks on katused, seinad, aknad, vundamendid, sanvõrgud, sh. ilma- ja tuulepidavus, soojapidavus, heliisolatsioon, viimistlustööd, valgustus, r/b-, kivi-, teras-, puit- ja plastikmaterjalide korrosiooni-, niiskuse- ja külmakahjustused, konstruktsioonide ülemäärased praod ja deformatsioonid 11. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 12. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? Tähtsamateks puitu hävitavateks või puidu omadusi mõjutavateks teguriteks on päikese sooja ja UV kiirgus, bakterid ,hallitus ,sinistus ja mädanikseened, bakterid, puitu hävitavad putukad ja nende vastsed. Tuleb võtta puitkonstruktsioonides proovi
abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? 19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? . 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud 21. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused 24. Kuidas määrata kivimaterjalide soolkahjustusi ja mis see on? 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead 26. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha? 27. Betooni ja raudbetooni kahjustused ja põhjused 28. Mida tuleks määrata betooni kahjustuste uurimisel? 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile 30
Maapinna niiskus: -põhjavesi -pinnasevesi -maapinda imbunud sadevesi Ehitusniiskus -ehitusmaterjalide koositses olev vesi -sademed ehitamise ajal Lekked: -pesemine -toiduvalmistamine -füüsiline tegevus -lilled,loomad,akvaariumid Kondensvesi, mis on põhjustatud: -konstruktsioonide ja materjalide vigadest - ruumide ala- ja ülerõhust Niiskuskahjustused Bioloogiline lagunemine -Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna, Soolakahjustused -Vees o alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kirtalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivate soolakristallidel on nagu jääkristallidegi purustav jõud Keemiline lagunemine -Keemilise lagunemise näide on metallirooste. Teine tuntud näide on happevihmade
emasõitele. Putuktolmlejatel puudel on üldiselt värvikad õied, millel on magus lõhn või palju nektarit. Troopilistel aladel tolmeldavad mõningaid puid nahkhiired, keda meelitavad kohale paksude õielehtede mahlakus ja õite tugev mõrkjas lõhn. Heitlehised või igihaljad? Lehtpuud võivad olla heitlehised, langetades oma lehed teatud aastaaegadel, või igihaljad, mis säilitavad lehestiku aasta ringi. Külmematel laiuskraadidel langevad lehed sügisel. See hoiab ära külmakahjustused ja talvine valgusevaegus tähendab, et ka fotosüntees on vähene. Lehtede varustamine veega on samuti keeruline, sest puud ei saa vett külmunud pinnasest kätte. Sooja kliimaga aladel langetavad puud oma lehed kuiva aastaaja saabudes, et ära hoida suurt veekadu. 4 Talvega kaasnevad muudatused Enne sügist lehtede langemist leiab aset hulk muudatusi. Klorofüll ja teised kasulikud ained lagunevad ning liiguvad tagasi puusse
vereringluse halvenemisest, jää moodustumisest ja külmast keha välimistes kudedes. Temperatuur üksi ei näita, kas külm ilm võib põhjustada kahjustusi või mitte. Selle esilekutsumisel osalevad veel paljud lisafaktorid erinevates kombinatsioonides. Nendeks faktoriteks on niiskus, tuule kiirus, aeg, mille jooksul külma saadakse, tegevus, riietuse tüüp ja olukord ning palju muud. 1. Külmakahjustust mõjutavad faktorid on loetletud alljärgnevalt: a) eelnevad külmakahjustused: varem saadud külmakahjustus tõstab sõduri riski seda uuesti saada. b) rass. Mustanahalised on külmakahjustuse suhtes tundlikumad, kui kaukaaslased. c) geograafiline päritolu: inimestel soojast kliimavöötmest on eeldusi rohkem külmakahjustusi saada. d) keskonna temperatuur. Inimkeha ümbritseva õhu (või vee) temperatuur on ülioluline soojusregulatsiooni seisukohalt. Keha kaotab rohkem soojust säilitamaks naha temperatuuri 0 kraadise välisõhu temperatuuri korral.
eelkirjeldatud nähtus ka vale ekspluatatsiooni tõttu.); - tasaplekist katuste kalle on liiga väike, või pole projektis määratud, kus tuleb tingimata kasutada topeltvaltse; - sageli on projektis esitamata katusel käimise ja lumetõkke lahendused või ka lume eemaldamise võimalused, mis hoone kasutamisel võivad kujuneda tõsisteks probleemideks; - sageli ei arvestata meie raske kliimaga, ülemised rõdud on jäetud katusega katmata, mistõttu tekivad seinamaterjali niiskuse- ja külmakahjustused; - on ka juhtumeid, kus projekt puudub täielikult või olemas ainult väga põgus arhitekti üldskeemskeem; - plekk-katuste kaldpindadel ei ole kasutatud topeltvaltse. Ka katteplekkide läbilaskvate valtside juures tekivad seinamaterjali tugevad niiskuse- ja külmakahjustused; - ülespöörded vertikaalpindadele ei vasta mingitele nõuetele (esineb juhtumeid, kus ülespöörde kõrgus on 20 mm ja seegi seinast eemal, ehkki peab olema süvendis või väljaastuva seinaosa all);
Kui kannatanu on teadvuseta, keerake ta kuni kiirabi saabumiseni külili asendisse. Keemilise põletuse (s.t. happega või alusega kokku puutumisel) tuleb kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi, kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Võõrkeha hingamisteedes: kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi
Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristallidelgi purustav jõud. *Füüsiline lagunemine Enamus poorseid materjale allub niiskusest tingitud liikumisele
MÄGITÕBI · Kehalise ja vaimse töövõime kahanemine ja kiiresti tekkiv väsimus ning halb enesetunne . · Spetsiaalseteks tunnusteks on tahtejõuetus , unisus , isutus , õhupuudus , peapööritus, oksendamine , peavalud · Ohtlik on aeglaselt tekkiv hapnikupuudus kuna võib põhjustada teavusekao . · Sageli ei mõisteta üksikult esinevaid sümptome hoiatusena . KÜLMAKOORMUS · Kohaliku külmakahjustused alla +4 kraadi ei ole perifeersete kehaosade toitumine enam tagatud . · Nekrumised tuleb tegemata jätta . · Üldine jahtumine verevoolutus kontsentreerub ajule ja südamele , verevoolutus jääb puudulikuks . · Kui kehatuuma temperatuur langeb alla 30 kraadi tekib kodade virvendus . · Külmunu soojendamisel tuleb vältida kõike , mis vere liiga kiiresti vereringesse lisaks . · Vastunäidustatud on liikumine , massaaz ja hõõrumine PROFÜLAKTIKA
Haigused ja väärarengud: Fusarioos (Fusarium oxysporum f. Narcissi), progresseerub väga kiiresti 18-24º substraadis Hahkhallitus (Botrytis narcissicola), enim kahjustatud on potinartsissid Õite kuivamine- põhjuseks liiga väikeste sibulate kasutamine, liiga kõrge kasvuhoone temperatuur, kuiv õhk ja substraat Nõrgad väljaveninud taimed – liiga pikk jahutusperiood ja kõrge temperatuur kasvuhoones Külmakahjustused- tekivad juba siis kui sibulad jäävad mõneks päevaks -1º juurde Liilia (aastaringne) Ajatamise tehnoloogia: Liiliate kasvatamine katmikalal toimub Hollandist tellitud istutusmaterjali baasil Kogu külmatöötluse saavad liilia sibulad Hollandis Valime kohalikes tingimustes ajatamiseks sobivad sordid järgmistest rühmadest: Aasia-hübriidid, Ida-hübriidid, LA-hübriidid ja Longiflorum-hübriidid
Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad. I ASTE - valge, kahvatu nahk, mis muutub punaseks ja valulikuks - võimalik turse tekkimine - paranemine 7-10 päeva II ASTE - lisanduvad villid - paranemine 2-3 nädalat,külmatundlikkus kahjustatud alal III ASTE - turse- liikuvus piiratud - verivillid - paranemine aeglane IV ASTE - kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni kujunemine nädalatega Külmakahjustused tekivad sagedamini sõrmedel või varvastel, näol ja kõrvadel. Nahk muutub valkjaks, varbad ja sõrmed muutuvad külma või valu suhtes tundetuks. 2. Tegutsemisjuhised: Vabastada külmunud kehaosad riietest ja jalanõudest, katta külmunud kehaosa soojalt ja pehmelt, hõõruda külmunud kehaosa, paigutada kannatanu sooja ruumi, anda juua sooja magusat jooki ja kindlustada talle maksimaalne rahu. Kutsu 112! Ära aseta kannatanut ege kahjustunud jäset sooja vette. 3. Külmumiste vältimine
· II B aste ehk osaline dermaalne põletus · Sügavad põletused: · III aste ehk täielik dermaalne põletus · IV aste ehk subfastiaalne põletus Päikesepõletuse vastu: · Päikeseblokaator, mis kaitseb nii UVA kui ka UVB kiirte eest. · Määrige peale 30 min enne väljaminekut, regulaarselt, isegi pilves ilmaga. · Kaitsetegur vähemalt 25. Kõrgemägedes 40. · Valige veekindel blokaator. Ka vee all võite saada põletuse. Külmakahjustused: · Inimene on troopiline olend ja ei peaks elama meie laiuskraadil. · Kõige paremini tummene ennast +28C juures alasti puhates · Inimesed elavad ka meist põhjapool: neenetsid, jukagiirid, itelmeenid, nihvid jne on põhjarahvad, kes elavad piirkonnas kus ei ole võimalik põldu haruda. · Põhjarahvastest on õppida mõtte-ja toitumisviise, kuidas ellu jääda ilma elektri, majapidamismasinate, telkide, toidukonservide ja ravimiteta.
Krohvitud mineraalvillast soojustus Tähelepanekud: Häirivaid pragusid krohvile ei teki, kui krohv saab liikuda, st. deformatsioonivuugid, aknapaled, kinnituskohad on projekteeritud ja teostatud õigesti. Temperatuurierinevuste tasandamiseks on soovitav kasutada heledaid krohvitoone; Krohvi niiskuse sisaldus pä pärast vihma on suur ja sellele järgnevate kü külmadega võivad tekkida kü külmakahjustused; Tarind on aldis mehhaanilistele koormustele ja kahjustuste parandamine ilma jä jälgi jä jätmata on vä väga raske; Seinale vee valgumisest tekkivad kahjustused jää jäävad vad fassaadil hästi nä näha. 12
Kasvunõuded Kultuurmustikate kasvukohaks sobib päikesepaisteline aed või põld, kergelt happeline juurumbrohtudeta pinnas. Kõige lihtsam on istutada kultuurmustika taimi olemasolevasse turbapeenrasse (Metsa talu koduleht, http://taimed.ee/index.php?page=113 (22.05.2013)). Mustika kasvatamiseks sobivad tasased või kerge kallakuga maad, kus talvel on püsiv lumekate. Lume puudumisel võivad noorte okste tippudes esineda külmakahjustused. Peenra jaoks ei ole kohane lohkudega või madal ala, sest taimed ei talu üleujutust ega seisvat vett. Lõunakallakul võib lumi sulada liiga vara, see suurendab juurestiku ning õite külmakahjustuste ohtu. Parim on tuulte eest kaitstud, kuid mitte puude varju jääv ala. Osalises varjus kasvavatel põõsastel on vähem õisi ja väiksem saak, kui päikesepaistelises kohas kasvavatel taimedel. Päikese käes kasvanud marjad on suurema suhkrusisaldusega, valmivad varem ja on vitamiinirikkamad
· ekspluatatsioonilisest niiskusest · hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) · kondentsveest 59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver? Näitab missugune on materjali niiskus, kui suhteline niiskussisaldus on teada 60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? · vähendab välispiirete soojapidavust · vähendab materjalide tugevust ja jäikust · hallituse kasv pindadel · puit materjalide kõdunemine · materjalide paisumine · külmakahjustused · esteetiline välimus · metallide korrosioon · väheneb materjalide soojusmahtuvus 61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? (kevadel kui ülejäänud maa on soojenenud ülesse, siis see põranda alune on ikka jääs veel ja siis kui päike paistma hakkab sinna peale, või ma ei mäletagi mis sellega täpselt oli, siis see niiskus sealt külmunud pinnast hakkab üles tulema sinna põranda alla) 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused?
(temperatuur, sademed, valgus, tuul), mullastikust, reljeefist, loodusliku veekogu lähedusest, tuulekaitse olemasolust ja muudest teguritest. Mõnedel aastatel väheneb maasikasaak õite öökülmakahjustuste tõttu. Maasikas alustab õitsemist suhteliselt hilja, mai lõpul juuni algul. Enamasti on selleks ajaks öökülmaoht möödas, kuid mõnedel aastatel esineb küllalt tugevat õite ja viljahakatiste külmakahjustust. Kuna `Polka `on varajasepoolsem, mitte varajane sort, siis külmakahjustused mais väga suurt kahju sel aastal ei tekitanud. Kuna möödunud aastal ei olnud paksu lund, ega ka õigeid külmasid talvel, siis ka maasikataimed ei saanud külmakahjustusi. Aprilli lõpus, mai alguses eemaldasin rehaga, kui ka käsitsi istandikust kuivanud lehed. Pärast lehtede riisumist ja nende põletamist alustasin mai lõpul väetamisega. Noorte lehtede ilmumisel, enne õienuppude avamist pritsisin taimi decis 2,5 lahusega.
• ekspluatatsioonilisest niiskusest • hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) • kondentsveest 59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver? Näitab missugune on materjali niiskus, kui suhteline niiskussisaldus on teada 60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? • vähendab välispiirete soojapidavust • vähendab materjalide tugevust ja jäikust • hallituse kasv pindadel • puit materjalide kõdunemine • materjalide paisumine • külmakahjustused • esteetiline välimus • metallide korrosioon • väheneb materjalide soojusmahtuvus 61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused – 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH ∙ psat. psat= p/RH
Kui lahinguvalmidus seda lubab, võta saapad jalast. Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele. Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: Välistemperatuur Tuule kiirus Niiskus Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON: Vähene ja külm toit ning jook Vale riietus Varasemad külmakahjustused Väsimus Stress Madal aktiivsus Muud vigastused Kohalikku külmakahjustust võib ära tunda sellest, et kahjustatud koht muutub valgeks, külmaks ja tundetuks. Sageli on enne tunda torkivat valu . Kõige kergemini kahjustuvad nina, lõug, põsed, käelabad, labajalad, ning suguorganid. Välitingimustes grupiülem teostab kontrolli järjekorras: valged laigud, tundlikkus, üldine seisund.Pindmiste külmakahjustuste ilmnedes lõdvendada rihmad ja paelad
Sellega sa väldid jalgade niiskumist higistamise tõttu ja seetõttu, et külmunud saabas sulab üles. Vastasel korral moodustub õhuke jääkiht saabaste siseküljele. Väljudes võib tagajärjeks olla külmakahjustus KÜLMAKAHJUSTUSTE VÄLISPÕHJUSED ON: Välistemperatuur Tuule kiirus Niiskus Väljasviibimise kestus KÜLMAKAHJUSTUSTE TOETAVATEKS PÕHJUSTEKS ON: Vähene ja külm toit ning jook Vale riietus Varasemad külmakahjustused Väsimus Stress Madal aktiivsus Muud vigastused Kohalikku külmakahjustust võib ära tunda sellest, et kahjustatud koht muutub valgeks, külmaks ja tundetuks. Sageli on enne tunda torkivat valu . Kõige kergemini kahjustuvad nina, lõug, põsed, käelabad, labajalad, ning suguorganid. Välitingimustes grupiülem teostab kontrolli järjekorras: valged laigud, tundlikkus, üldine seisund
Aurutihedus > Aurutihedus on materjali omdus endast auru läbi lasta. > Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pades. Külmakindlus > Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud (täisimbunult) taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. > Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks. Külmakindlus > Külmakahjustused tekivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. > Tekkinud suurema mahuga jää avaldab survet pooride seintele, mitõttu viimased deformeeruvad. > Vahelduva sulatamisekülmumise käigus proovikehade pooride seintes tekkinud plastsed deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkinud proovikehas. > Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus
soovitud kõrgusel. Pakane mõjutab pigem veini kogust kui kvaliteeti. Talvepakane ei tekita enamasti probleeme, aga hiliskevadine külmalaine võib noored väädid hävitada. Külmumisohtu saab vähendada kasvukoha valiku või muude meetmetega. Üks levinumaid on küdevate söeahjude kasutamine viinamarjaistandikes, et õhku soojendada, kuid moodsam tehnoloogia on võrsete piserdamine veega, mis jäätudes paradoksaalsel kombel kaitseb viinapuuvääte ja hoiab ära halvimad külmakahjustused. Tuuled võivad viinapuuvääte nii kahjustada kui ka kõrvetada ja halvimal juhul neilt lehed küljest rebida. See on üldine probleem, kuid mõnes piirkonnas, näiteks Rhône´ i org, võib see olla korduv: seal tuiskab mistraal alla Vahemere poole, häirides viinapuid ja takistades marjade küpsemist. Palavas kliimas võivad tuuled ka kasulikult mõjuda , näiteks Austraalias Hunteri piirkonnas tõmbab org sisse meretuuli, mis leevendavad päikesekuumust. 2.3 Pinnas
Üksikisiku osa organisatsioonis, tööülekoormus, tööülesannete ebaselgus, töö-kodu konflikt, organisatsiooni struktuur, organisatsioonikultuur, kasjäärivõimalused, halb töökorraldus 39. Tööstressi tagajärjed 5tk Isikuhäired, läbipõlemine, depressioon, stressihaigused, liiklusõnnetused, suitsiid, vägivald, kuritegevused, vallandamine, töölt lahkumine 40. Külmas keskkonnas töötamise ohud Külmakahjustused : hüpotermija – alatemp, jahtumine, külmumine – koe temp. Langeb alla 0’i, külmamuhu teke- külma tõttu tellinud põletik, kaevikujalakas – liiga kaua külmas vees 41. Kuumas töötamise ohud Kuumastress,vedelikupuudus, töövõime langemine, kuumakrambid, kuumakurnatus, kuumarabandus 42. Psühholoogilise terviseriski hindamise 5 taset Terviseriski ei ole; vähene terviserisk – osadel töötajatel on depressioon,
Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv. Eestis on talvekülmad kahjustanud viljapuid, sarapuud, saart ja tamme. Talvekülmad võivad põhjustada puudel külmalõhede teket, eriti tüve alumises osas. Lõhede teket põhjustab külmumisel tekkiv pinge veerikka välise maltspuidu ja kuivema sisemise lülipuidu vahel. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel tammel, saarel, jalakal, vahtral, künnapuul ja teistel. Eriti iseloomulik on see pargipuudele
volitatud isik. Metsakindlustus pakub võimaluse kindlustada maakorralduse alusel metsamaaks määratud ja kinnistusraamatusse kantud maal kasvav mets ning sealt saadud metsamaterjal. Kindlustuskohaks on kindlustuslepingus märgitud kasvava metsa ja metsamaterjali asukoht vastavalt metsade majandamise kavale. Metsakindlustus hüvitab tekkinud kahju, mille põhjuseks on: · metsatulekahju · torm · lumi · rahe · külmakahjustused · metsakahjurid · metsahaigused ja ulukid 13 Kindlustuslepingu sõlmimist tõendab kindlustuspoliis. Kindlustuspoliisil on fikseeritud ka teised kindlustuslepingu lahutamatud osad: metsakindlustuse sooviavaldus; metsade majandamise kava, kindlustuspakkumine (kui on koostatud); lisaleping (kui on koostatud);
2 (atroopset) seemnealget. Seemned lamedad, piklikud, kahe kitsa külgmise kileja tiivaga, mis on seemnest pikemad. Levinud Põhja-Ameerikas (2 liiki), Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Paljundatakse seemneist, pistikuist ja ka pookimise teel. Puit on kerge, pehme, lõhnav ja vaiguta. Vanadelt puudelt saadud puit on mädanemis kindel. Pärimused: Elupuud on olnud Kanada põlisrahvaste pühad puud, millest nad tegid tootemisambaid. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena d) külmakergitusena noortel taimedel suure veemahutavusega muldadel (turvasmuldadel) e) kõvadel lehtpuudel (tamm, saar, jalakas, künnapuu) külmalõhede tekkimisena talvel
soolade kristallisatsiooni, vahelduvat immutamistst -külmumist, temperatuuri muutuse ja ultraviolett- ning muude kiirguste mõju jne. 1.5.3.8.1. Külmakindlus. Külmakindluse määramine(määrata oskad. külmatsükkel) Külmakindlus on materjali omadus veega täisimbunult taluda lagunemata paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist. Vees immutatud materjali üht külmutamist ja sellele järgnevat ülessulatamist vees nimetatakse külmutustsükliteks KK1(F50) Külmakahjustused tekkivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. 1.5.3.9.Veekindlus Materjali veekindluseks nimetatakse materjali omadust takistada vee läbitungimist. Veekindluse nõue esitatakse nendele materjalidele, mis peavad töötama kokkupuutes veega (näiteks basseinid, mahutid, tammid jne.). Kvalitatiivne: näiteks vee mitteläbitavus kindla veesamba kõrguse juures Kvantitatiivsena määratud nõue näitab kui palju vett antud materjal ajaühikus läbi laseb. 1.5.3.10
Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju on mainitud Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks Kasvatamine Harilik iisop on suhteliselt vähenõudlik. Välja istutades jätta kasvuruumiks vähemalt 30 cm, sest taim moodustab tihedad puhmikud. Talvekate ei ole tingimata vajalik, kuna vähesed külmakahjustused taastuvad enamasti kesksuveks. Suuremate kahjustuste korral lõigatakse kogu taime kevadel tagasi. Annab isekülvi. Paljundamine seemnetega või juurepuhma jagamise teel. Saagi kogumine Lehti ja noori pehmeid võrsetippe võib pidevalt korjata ja kasutada värskelt toitudes. Talviseks varuks võiks terved varred vahetult enne õitsemist maha lõigata. Kuivatada tuleb need madalal temperatuuril. Kasutamine maitsetaimena värsket ürti kasutatakse salatite, kastmete, liha-
Õhukestel loomuldadel esineb kohrutust peaaegu kõigil puuliikidel. Kahjustuvad tõusmed ja 1...2 a seemikud. Kõige enam kannatab selle läbi nõrga juurestikuga kuusk. 2) Talvekülmakahjustused Talvekülmakahjustused võivad ilmneda ärakülmumises ja külmalõhede tekkimises. Ära võivad külmuda võõrpuuliigid, kui talveks ettevalmistumine on olnud ebasobiv. Külma läbi võivad kahjustuda ka kodumaised puud ja põõsad, millel on pindmine juurestik. Külmakahjustused on suuremad, kui eelnev suvi on olnud põuane ja kui on lumevaene talv. Eestis on talvekülmad kahjustanud viljapuid, sarapuud, saart ja tamme. Talvekülmad võivad põhjustada puudel külmalõhede teket, eriti tüve alumises osas. Lõhede teket põhjustab külmumisel tekkiv pinge veerikka välise maltspuidu ja kuivema sisemise lülipuidu vahel. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel tammel, saarel, jalakal, vahtral, künnapuul ja teistel. Eriti iseloomulik on see pargipuudele
positiivse (alla 8 oC) temperatuuri toimel. Vernalisatsioon võib toimuda ka looduslikult, kui taime mõjutab madal talvine temperatuur. • Puhkefaaside vaheldus – sügavpuhkefaasist üleminek sundpuhkefaasi - sageli sügavpuhkefaasi minek seotud fotoperioodiga ning selle kontrollmehhanismi väljalülitamiseks on vaja külma - süvapuhkefaas tavaliselt lehtede langemise perioodil (kestab 0-10 kraadi juures 30-60 päeva) Enamasti on külmakahjustused seotud vee külmumisega • Vee külmumine on eriti ohtlik raku sees (sõltub külmumise kiirusest) • Tavaliselt algab külmumine rakuvaheruumis, kus lahustunud aineid vähem. Edasine sõltub jahtumise kiirusest • Külmumisel raku veepotentsiaal langeb külmumata lahusesse jäänud osmootikumide kõrge sisalduse tõttu • Toimub dehüdratiseerumine mille tagajärjel külmumispunkt raku sees alaneb ning hakkavad
Iga mõjuri ulatus ehitisele oleks vaja kaardistada ja vajadusel rakendada meetmed kahjuliku toime vastu. 13 ... Vesi hakkab külmuma ja jää hakkab sulama 0 kraadi juures. Külmumine toimub progresseeruva kiirusega. Niiskuse ja vee "halvad sõbrad" (Rooste, Hallitus, Mädanik, Vetikad, Bakterid, Seened, Soolad, Saasteained ) Niiskuskahjustused (biol.lagunemine, külmakahjustused, soolakahjustused, keemiline ja füüsiline lagunemine, määrdumine, suurenenud energiakulu, terviseriskid) 14 7 ... Vesi liigub ehitise ja keskkonna vahel näiteks: Raskusjõu mõjul (vertikaalsademed, nõrgvesi) Tuule mõjul (horisontaalsademed) Pritsmetena (ka üles suunas)
Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Kui taimi suvel või kevadel reeglipäraselt tagasi lõigata, moodustavad nad pidevalt uusi õrnu võsusid. Tüümian on külmakindel. Niiske mulla puhul on talvitumine problemaatiline, taim võib kergesti mädanema minna. Aed-liivatee vajab kindlasti talvekatet kahel põhjusel: esiteks külma ja lumeta talve pärast, teiseks varakevadise päikese eest, mis võib põhjustada taimede kuivamist. Külmakahjustused taimedel taastuvad aeglaselt, kuid enamasti südasuveks. Paljundamine Paljundatakse seemnetega, jagamise teel ja pistikutega. Kuna Tüümian kuulub valgusidanejate hulka, kaetakse seemned kergelt mullaga või liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga. Külvid tehakse mai kuust alates avamaale. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Jagamise teel saab paljundada vanemaid puhmaid ja selle töö võiks ette võtta kevadel, et taimed jõuaks korralikult juurduda
pikemad käigud väljast. Sovhoosi ajal (1950-1960) kaupluse hooneks olnud maja järve kaldal on hävinenud. Mõisa ajal oli samas majas õunahoidla ja 1930-40 aastail peeti seal kodulinde (kanad, pardid ja haned) . Järve kaldal juustumaja ligidal oli mõisa pesumaja, kus oli ka korter (foto) 1992. aastal tagastati hoone endistele omanikele perekond Kullidele. Sel ajal enam veeturbiin ei töötanud. Veski järvepoolne sein hakkas vett läbi laskma. Tulemuseks oli suured külmakahjustused talveperioodil. Vundamendile laoti siseküljele uus kindlustusmüür ning konstruktsioon on tänaseni veekindel, kuid turbiini pole tööle pandud. Peavõllide käivitamiseks kasutati elektrimootoreid, millest kaks töötasid katusekorrusel, hiljem keldri peavõll jaotati kaheks ja paigaldati keldrisse eraldi ajam ainult veski ühe osa tööshoidmiseks. Samuti paigaldati heinajahuveskile eraldi elektrimootor kuid võimsusest jäi väheks ja mootorid põlesid töö käigus läbi. 1992- 1993.a
12 kärgtellistest puhasvuuk-seinad. Mittepiisava külmakindlusega telliste kasutamine, konstruktsioonivead rõdudelt ja lodzadelt sadevete eemalejuhtimisel koos suurte seinapindade avatusega looduslikele mõjuritele on viinud tellis-fassaadipindade tugevate kahjustusteni. Enamikel juhtudel on täheldatud suuremaid kahjustusi lõunapoolsetel fassaadidel, kus kevadeti koguneb külmumise-sulamise tsükleid rohkem kui teistes suundades. Külmakahjustused on seotud välispinna suurenenud niiskusesisaldusega, mida on omakorda soodustanud kärgtelliste suur adsorbtsioonivõime (imamisvõime). Tellispindade purunenud kohtade lappimine uute telliste sissepanekuga või erisegudega plommimisega on ajutine Välissein laguneb lõunaküljelt lahendus. Järgmiseks kevadeks on lagunenud juba uued kivid. kõige kiiremini, sest külmumisi
tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga ning eemaldades jääkained, mis aitab rakkudel kiiremini taastuda. Kindlat veetemperatuuri ei ole soovitatakse 12-15 kraadi, 5-10 minutit. Riskid: · Liiga kaua külmas vees olemine võib põhjustada lihas kangust ja jäikust. · Külmakahjustused · Südamelöögisageduse vähenemine · Tõuseb vererõhk · Vatsakeste rütmihäired või südame seiskus · Krambid Soojaravi Laialdaselt kasutatav taastumisvahend spordis. Sooja kasutamine on lokaalselt näidustatud kroonilise lihasjäikuse, lihasspasmide ja -ainevahetushäirete korral. Sooja 6 võiks kasutada lihaste temperatuuri tõstmiseks (eriti enne treeninguid või võistluseid)
temperatuurivahemikus 0...+40(50) ºC, kusjuures optimaalne on enamasti +15...+25 ºC. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 ºC) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt +36...+40 ºC. Hingamine lakkab temperatuuril üle +50 ºC. Puud hingavad nii päeval kui öösel. 84. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid Äärmuslikud kõrvalekalded temperatuurioptimumist peatavad taime arengu, kahjustavad tema üksikosi (organeid) või viivad taime hukule. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena; b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel; c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena;
Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Külmakindlad ja külmahellad puu- ja põõsaliigid. Puittaimedel võib esineda peamiselt kahesuguseid külmakahjustusi: külmumine talvel ja vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused kevadtalvel. Ära võivad külmuda talvel, eriti kui ettevalmistusperiood (suvi) on olnud ebasobiv, mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. Temperatuuri aeglasel langemisel võivad meie puuliigid taluda väga madalaid külmakraade
Temperatuuri mõju fotosünteesile: Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...+40(50) ºC, kusjuures optimaalne on enamasti +15...+25 ºC. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Hingamine: algab puudel suhteliselt madalal (alla 0 ºC) temperatuuril. Optimaalne temperatuur hingamisel on tunduvalt kõrgem kui fotosünteesil, tavaliselt +36...+40 ºC. Hingamine lakkab temperatuuril üle +50 ºC. Puud hingavad nii päeval kui öösel. 84. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel. Tooge näiteid Äärmuslikud kõrvalekalded temperatuurioptimumist peatavad taime arengu, kahjustavad tema üksikosi (organeid) või viivad taime hukule. Negatiivsete temperatuuride kahjustav mõju puittaimedele võib esineda mitmel viisil: a) talvepakasena; b) miinus- ja plusstemperatuuride sagedase ja suure kõikumisena talvel; c) hiliskülma (kevadel) või varakülma (sügisel) ajal võrsete, õite ja lehtede kahjustamisena;
sisaldab 122 kordust oktapeptiidi Ala-Gly-Tyr-Gly-Ser-Thr-Leu-Thr. Selline valk seob vett korrapäraselt ning kindla lokalisatsiooniga jäästruktuurid kahjustavad rakke vähem. Samas indutseerivad INA valku produtseerivad bakterid, näiteks taimede pinnal elavad Pseudomonas syringae, P. fluorescens, Erwinia herbicola ja Xanthomonas campestris taimedel külmakahjustusi juba temperatuuril -2°C, kusjuures bakterivabadel taimedel tekivad külmakahjustused madalamal temperatuuril (-6°C). Kui vesi külmub taimede pinnal, taimerakud surevad ja on toiduks bakteritele. 64 15. Osmootne stress ja pH muutused Vee olemasolu on üks olulisi keskkonna parameetreid, mis mõjutab mikroorganismide kasvu ja ellujäämist. Bakteritel puuduvad aktiivsed vee transportsüsteemid vesi liigub läbi rakumembraani osmoosi teel. Selle
ville ise avada, nõge ega nahale klee- Arstiabi vajavad kämblast suurema punud riidetükke eemaldada, põletus- pinnaga IIIII järgu põletused, kõik haavadele salve ega kreeme määrida, näo ja käte sügavad põletused ning pulbreid raputada ega vatti asetada. hingamisteede põletused. Kergete I jär- gu nahapunetusega põletuste korral kiiret arstiabi tavaliselt ei vajata. Külmumine ja alajahtumine Külmakahjustused tekivad sageda- ning antakse juua sooja magusat joo- mini sõrmedel ja varvastel, näol ja ki. kõrvadel. Nahk muutub valkjaks, var- bad ja sõrmed on külma või valu suh- Alajahtumise all mõeldakse kogu or- tes tundetud. ganismi temperatuuri langemist alla 35 kraadi Celsiuse järgi. Alajahtumist Esmaabiks vabastatakse külmunud
annaabi.ee 
