Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Esmaabi andmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pulss, verejooks, keera, kiirabi, haav, võõrkeha, pulssi, hingamisteed, verejooksu, esmalt, rindkere, kukla, ettevaatlik, külili, põletuse, kuklasse, kõrv, patsient, suust, katke, pumpa, püüdke, selgroog, teadvusel, selili, ettevaatlikult, hingamine, ajust, suhu, suud, pange, veri, verejooksud, sokk, vigastatud, haavale, kasutage, soki, luumurruESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat? Kuidas päästa elektrilöögi saanud inimest, kes on vooluahela osa? jne 3
organismile. Vigastus võib tekkida tahtmatult ehk õnnetuse läbi või tahtlikult- enesele või teisele suunatud vägivalla tagajärjel. Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel.
1 2. ESMAABI EESMÄRK Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Vigastatud töötaja või äkkhaigestunu vajab kohest abi. Igaüks meist oskab midagi teha vigastatu abistamiseks, abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Järgnevalt tutvustame kuidas käituda kiirabi saabumiseni. PEA MEELES, ET ESMAABI ANDJA PEAB TEGUTSEMA RAHULIKULT JA SIHIPÄRASELT ! HÄDAABI TELEFONID: KIIRABI 112 POLITSEI 112 - 112 TULETÕRJE 112 Kui palud telefoni teel abi, räägi RAHULIKULT JA SELGELT, vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi. ÜTLE VÕIMALIKULT TÄPSELT: 1) MIS JUHTUS 2) KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus)
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta. ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt: 1. SELGITA MIS JUHTUS · Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega · Avarii - mis konkreetselt on juhtunud · Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale · Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud · Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus 1. SELGITA KUS JUHTUS · Täpne aadress · Telefoninumber · Kuidas pääseda kannatanu juurde · Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu 2. SELGITA MILLAL JUHTUS · Kas praegu või tükk aega tagasi 3. SELGITA KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS 5 · Kas üks või mitu kannatanut · Täiskasvanu - laps · Mees - naine 4. SELGITA MIS SEISUNDIS ON KANNATANU
3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused: Alusta kaudse südamemassaaziga Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm) ! Südamemassaazi efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaz kahekesi
1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetult ja kuna ta ei hinga, helistan 112 Avan ülemised hingamisteed: Painuta pea kuklasse ja tõsta lõuga (tõstab neelu tagaseina üles ja hingamisteed vabanevad). Pea kuklasse painutamisel arvesta võimaliku kaelatraumaga (kahtluse korral tõsta ainult lõuga) ja ettevaatust väikeste laste korral (liiga kuklasse pannes sulged hingamisteed). Kontrolli suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemalda see hingamisteedest. Kui spontaanne hingamine taastub, keera kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui ei hinga edasi, siis jälgida pulssi kaelal. Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin pulsi olemas olu. Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida
Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma
• Elupäästev esmaabi – elustamise ABC • 112 helistamine – helistan hädaabisse ja annan teada, mis on juhtunud ja kus on õnnetus toimunud • Jätkuv esmaabi – jätkan teisejärgulise esmaabiga Elustamise abc Inimese kehal on palju funktsioone, mõned neist on elutähtsad. Hingamine ja vereringe on kõige tähtsamad. Hapnikurikka õhu juurdevoolu katkemine kahjustab väga kiiresti inimese elutähtsaid organeid, eriti tundlik on hapnikupuuduse suhtes aga aju. A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist 1 C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. Hingamisteede avamiseks
6 k – 1a2k: 125 mg 1a3k – 2,5 a 200 mg 2,5 a – 5 a 250 mg 5 a - 11 a 500 mg 12 a - … a 1000 mg Millal kutsuda arst Laps on silmatorkavalt loid või viril ja joob halvasti Kui lapsel on hingamisraskused Kui laps on noorem kui 3 aastat ja palavik on püsivalt üle 38,0 Palavik püsib üle 24 tunni Kui lapsel on krambid, kutsu kohe kiirabi - 112 Kui lapsel tekib krambihoog, palun ära takista lapse liigutusi, kuid jälgi, et ta end ei vigastaks krambihoo möödudes keera ta küljele vabasta kaelus, et hingamine oleks vaba ära paku midagi juua ära püüa midagi suhu panna ära jäta last järelevalveta pärast krampi võib tekkida lühiajaline sügav uni kutsu kiirabi! Kui hoog on alanud, ei ole võimalik seda peatada.
....................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS........................................................................................................................13 7. NIKASTUSED, VENITUSED, PÕRUTUSED....................................................................14 8. KUUMARABANDUS..........................................................................................................15 9. MÜRGISTUSED..................................................................................................................16
Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline on olukorda esmalt hinnata ja ohu korral kannatanut aidata ja ohust eemale viia. Inimese seisundit hinnates võid hakata abistama. Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole kukkuda. Selleks tõstame ta käe
Südame töö ja hingamine võivad puududa vaid teadvuseta lapsel. Hingamist saad kontrollida asetades kannatanu suus lähedale oma põse, et tunda kas õhku tuleb vastu põske. Kõrvaga on võimalik kuulda ka mingit heli ning silmaga näha rindkere üles alla liikumist. Kui õhuvool puudub,ühtegi heli ei kuule ning rindkere ei liigu, on tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist 15 südamemassaazi. Hingamine: vanusele vastavalt 20-40 korda. Südamemassaaz: lastel sagedusega 80-100 korda minutis. Hingamine Aseta üks käsi tema kaenla alla ja teine laubale ja lükka pea tasakesi kuklasse. Väiksematel kui 1a. lastel kuklasse pead ei lükata, see vastupidiselt sulgeb hingamisteed. Käe sõrmedega, mis on laubal sulge kannatanu ninatiivad.
öelda aadress või võimalikult täpne teejuhatus. •kas keegi on viga saanud. öelda, mitu inimest on viga saanud, kirjeldada nende seisundit. •oma nimi ja telefoninumber, millelt helistatakse. vajadusel helistatakse lisainfo saamiseks tagasi (maja, korterinumbri, asukoha vms täpsustamiseks). •vastata küsimustele lühidalt ja täpselt ning mitte katkestada kõnet enne, kui ollakse selleks loa saanud. 3 Elustamise ABC A - avada hingamisteed B - alustada kunstlikku hingamist C - alustada südamemassaaži 1. Hinda teadvusetust (raputa ja hüüa) 2. Kutsu abi 3. Aseta kannatanu koheselt selili siledale maapinnale (põrandale) 4. Ava hingamisteed (puhasta suuõõs vajadusel) 5. Hinda hingamist Hingamisteede avamine: • Aseta kannatanu selili põrandale, võta pea alt ära padi jms. • Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ning lükka teisega, mis asub laubal, pea kergelt kuklasse • Pane oma kõrv suu lähedale
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides
Esmaabi Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti
kehaosadega. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika
· Südame seiskumisel lakkab vereringe · Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Teen kindlaks kus tal täpsemalt valutab Kahtlustan infarktieelset seisundit Panen ta istuma Kutsun kiirabi Vaatan et tal oleks värsket õhku
3. Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun
lisaandmeid. Kindlasti tuleb tagasi minna õnnetuskohale ja teatada abi peatsest saabumisest ning anda edasi saadud juhendid. 6. Rahulikul ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire saabumise. 2) Elustamise logaritm. Tegutsemine südame- ja hingamisseiskude korral. 1. Südame seiskumise korral: · Kontrollin järsku teadvuse kaodaul hingamiseja pulsi olemasolu kaelal ühisel unearteril. · Kui pulss puudub, kutsun abi telefonil 003 või 112. · Aja päästmiseks, alustan kõnet ,, Elustamist vajav kannatanu!" · Alustan elustamist: avan hingamisteed ning alustan kuntstlikku hingamist ja välist südamemassaazi. 2. Hingamisteede avamine: · Kallutan kannatanu otsmikule asetatud käega ta pead tahapoole ja tõsta teise käe kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole.
·Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse ·Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 sekundit pärast südame seiskumist kaob teadvus ·Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm KONTROLLI TEADVUST ·Kõneta kannatanut, puuduta teda ettevaatlikult ·Näpista kannatanu nahka ·Teadvuseta kannatanu ei reageeri kõnele, puudutusele ega valule KONTROLLI HINGAMIST ·Vaata rindkere liikumist ·Kuula hingamiskahinat ·Tunneta õhu liikumist Otsusta 5 sekundi jooksul AVA HINGAMISTEED Keel, veri, okse või võõrkehad võivad hingamisteed sulgeda ·Lasku põlvili kannatanu kõrvale ·Keera kannatanu pea küljele, puhasta riidesse või kilesse mähitud sõrmedega suuõõs ·Keera kannatanu pea otse ·Aseta üks käsi kannatanu laubale ja suru peopesaga pea ettevaatlikult kuklasse ·Teise käe nimetis- ja keskmine sõrm pane lõuaotsa alla ja tõsta lõuga ette-üles Kontrolli uuesti hingamist: kalluta oma pead nii, et sinu kõrv oleks 2-3 sentimeetri
Joonis nr.3 joonis nr.3 Kannatanu õige pööramine 1. Pane kannatanu endapoolne käsi täisnurkselt pea kõrvale ja teine käsi üle rinna. Joonis nr.4 joonis nr.4 2. Haara kannatanu kaugemast õlast ja põlveõndlast. Joonis nr.5 joonis.nr5 3. Keera kannatanu küljele, näoga enda poole. Joonis nr.6 joonis nr.6 4. Pea on piisavalt tahapoole painutatud; pea all olev käsi hoiab pead õiges asendis. Jälgi pidevalt kannatanu hingamist ja pulssi! Joonis nr.7 sokiseisund Peamised põhjused: Tugev valu, hapnikupuudus,
· Informeeri juhtunust lapsevanemaid. · Informeeri lasteaia juhtkonda. · Kui kadunud laps leitakse, informeeri sellest kõiki osapooli, otsimine katkestatakse. Liiklusavarii · Hinda olukorda ja jaga ülesanded. · Võimalusel tee õnnetuspaik teistele liiklejatele nähtavaks · Kui keegi on saanud kannatada, teata kohe häirekeskusesse numbril 112; · Anna esmaabi: *Elusta *Teadvuseta kannatanud pööra külili asendisse ja ava hingamisteed *Sulge verejooksud surudes haav riidetombuga kinni · Vestle pidevalt kannatanutega, sellega kontrollid nende teadvuselolekut, rahusta, kata soojalt käepäraste vahenditega. · Kui puudub otsene vajadus kannatanu sõidukist välja tõsta, on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi; kui kannatanu vajab elustamist, tõsta ta sõidukist välja vaatamata vigastustele, ava hingamisteed ja alusta elustamist. NB
keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud. Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend).
ESMAABI Loengu andis Kamerik Irene Mustamäe Haigla intensiivravi osakonna juhataja, reanimobiili arst ESMAABI **kannatanule mitte põhjustada valu või ebameeldivusi *ajul puudub hapniku ja glükoosi tagavara *süda lööb normaalselt 60-80 korda minutis *tundlikumad ajurakud (emotsioonid, teadmised) hukkuvad juba esimestel minutitel hapniku puudumise korral **kannatanu panna lamama horisontaalselt, külje peale ( seega vabanevad hingamisteed ja häiritud sülje valgumine kurku, ka veri ja okse valguvad välja) ESMAABIPAKK: termolina, külmapakk, turvalõikur, kolmnurklina, kindad, plaastrid (parem mitte veekindlad), sidemed, elustamismask, steriilne haavaside (marli ja elastik), võrksidemed *veri hüübib ligikaudu 5 minutiga *haava puhastamiseks: 0,3% vesinik, sobib ka kaevuvesi, mineraalvesi (ka maitsetega), kuid mitte muud karastusjoogid, mitte kasutada kuivpulbreid, rasvaineid, kollased lahused apteegist on head
kõverdatud ja pea kergelt tõstetud. Lülisamba (selgroo) vigastuse korral tuleb selgroog enne transpordi alustamist hoolikalt püsivalt jäigalt toestada. Kaelaosa vigastuse kahtluse korral astatakse kaelalahas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haavad ja eluohtlik verejooks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Esmaabi verejooksu puhul Patsient panna lamavasse asendisse(võib minestada verekaotusest, ehmatusest, verd nähes). Verejooksu saab kinni panna käega haava peale surudes, Tee haavale tavaline side ja kui läbi selle veri ikka imbub, siis
keskmine vanus on 15 a.! NB! Eesti Euroopas I kohal - alkoholimürgitusse suri 6-kuune imik, kes sai alkoholi läbi rinnapiima! Esmaabi andmine 1. Kõigepealt taga enda ja alles seejärel teiste ohutus! Hinga sügavalt näiteks 5 korda sisse-välja! Katsu rahuneda! Alles siis hinda olukorda! 2. 2. Kannatanu seisundi kindlaksmääramine: HINGAMINE Istudes ja selili võivad kannatanu hingamisteed sulguda. Kannatanu külili või pea kuklas olles on hingamisteed alati avatud. Norskamine võib tähendada, et hingamisteed on sulgunud – pea näiteks autoroolil. Hingamisteede avamine Võta kannatanu pea oma käte vahele nii, et kõrvad jäävad pihkudesse. Sõrmed jäävad harali ja väike sõrm toetab alalõualuud. Tõsta pea üles nii, et kannatanu silmad vaatavad otse ette (neutraalasend).
päästerõnga, -poi, viskeliini vms. ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale Kui ei ole päästevahendid, viska ükskõik milline ujuv ese. Kannatanu abistamine vees Abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja Ära mine vette kui vool, hoovus, pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks Kannatanu ja sinu vahele peab jääma mingisugunegi ujuvvahend Kui kannatanu on saanud ujuvvahendist kinni, vea teda Kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa Kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti selle käelabast ning aita ta veest välja Kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja "lohistada". Selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades samas ta pea käevartele; kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning lohista ta kaldale. ELUSTAMISEKS
annaabi.ee 
