Ernst Enno Kadi Triljärv Sissejuhatus Enno on sajandi alguskümnendite omapärasemaid luuletajaid. Ta loomingu olulisemaid lätteid ja objekte on indiviidi siseelu, elav ühendus loodusega ja koduelamustega. Poeetiliste eneseotsingute teel andis virgutusi sümbolism. Püüdes jõuda võimalikult sügavale iseenda äratundmises, kiindus Enno mitmetesse teosoofilistesse õpetustesse. Ta oli esimene, kes tõi eesti luulesse ida filosoofia sugemeid. Luule oluliseks ülesandeks pidas Enno inimese võitmist headusele, vastandudes nõnda estetistlikule vormi ületähtsustamisele. Elukäik Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas. Juhan Liiv, Gustav Suits ja Ernst Enno kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis
Ernst Enno Ernst Enno Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe" toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 19041905 ajakirja ,,Linda" ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte ,,Isamaa".
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Nimi ERNST ENNO ISIKULUGU Referaat Juhendaja: Viljandi 2012 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................... SISSEJUHATUS...............................................................................................................................
Kooli nimi Ernst Enno Elu ja looming Referaat Koostas: Sinu nimi 2010 Elulugu Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest,
Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924
MAIDLA KOOL LUULEKOGU ANALÜÜS Ernst Enno Koostaja: Helen Kont Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896
Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja.
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N
meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tuntuks sai luuletustega ,,Noor-Eesti" albumitest. Fakte ja väiteid Villem Ridala on omapärane looduslüürik, tema tuntumad luuletused on ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Ridala on eesti luules omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. Ridala oli Noor-Eesti keeleuuenduse tähtsamaid teostajaid. Ernst Enno Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 8. juunil 1875. aastal. Tema isa Prits, endine Valguta mõisa kutsar, oli kõrtsipidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond: nii Prits kui ka ema Ann olid tõsiusklikud inimesed. Elu Koolihariduse omandamist alustas 8- aastasena Lapetukme vallakoolis. Pärast ta pandi Rõngu Paaslangi möldri tütre Auguste Blanki kodukooli, kus õpilaste väike arv suhteliselt korralikku haridust võimaldas. Haridusteed jätkas 1886.a Tartus H
Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja 1891, sellele järgnes "Rõõm ja mure" 1894, "Saatus" 1899 ning "Mälestused ja lootused" 1903. See on Söödi luule kõrgaeg, suure murrangu eelaeg ja selle ettekuulutaja eesti luules. Söödi selleaegsetest tekstidest on ajaproovile vastu pidanud romantilised eleegiad "Metsateel", "Pärast hallaööd" ja "Must lind". Söödi luule on inspireerinud heliloojaid, eriti tema varasemast muheda huumoriga kirjutatud loomingust on leitud
aastal Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, hiljem reaalkoolis. Siis läks ta õppima Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonda, kus liitus Eesti Üliõpilaste ringiga. 1904. aastal asus Ernst tööle ,,Postimehe" juures. 1906 läks ta kodutallu Soosaarele, kus tal valmis luuletuste käsikiri, mille ta 1909. aastal esimese luulekoguna ,,Uued luuletused" trükkida laskis. Samal aastal abiellus ta Ellaga. Seejärel sai ta tööd Valga Krediidiühisuse asjaajajana ja 1910 ilmus luulekogu ,,Hallid laulud" ja proosaraamat ,,Minu sõbrad". Ennode perre sündis tütar Liki. 1919 koliti Haapsallu ja ta asus tööle koolinõunikuna. Järgmisel aastal ilmusid tema järgmised luulekogud: ,,Kadunud kodu" ja ,,Valge öö". 1934. aasta alguses halvenes tema tervis järsult. Ta suri 7. märts 1934. Looming: Ernst Enno oli sümbolistlik luuletaja. Tema luulesümbolid olid olemuslikult seotud tema enda elu ja saatusega. Enno kasutatud sümbolite seas on kesksel kohal tee ja kodu
· "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ernst Enno Elulugu: · 1875 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. · Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896-1904). · Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. · Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja.
Ernst Enno Ernst Enno (8.juuni 1875 Vaguta 7.märts 1934 Haapsalu) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Ta õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja realkoolis. Ta töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus Postimehe toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905
loodusluuletused "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud "Pimesikk" sõnamängulised luuletused "1, 2, 3, 4, 5, 6", "Pöörane ilm"; luuletused kõlbelistel motiividel "Pahad lapsed", mõttekordus alliteratsioon assonants kõlakujundid Kasutatud kirjandus: "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons (30.03.2011, 11:00) Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis- igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904-1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja
Villem Grünthal-Ridala · Sündis 30.05.1885 Muhumaal. Luuletaja, tõlkija, keele- ja folklooriuurija. · Õppis Hellamaa kihelkonnakoolis(algharidus), 1895 1905Kuresare Gümnaasium, 1905-1911 Helsingi ülikool(soome keel ja kirjandus). · Oli seotud Noor-Eesti rühmitusega. · Oli hea anne keelte peale. · 1905 vangistati kahel korral. · Toompea vanglas tutvus Tuglasega. · 1910 1919 Tartus emakeeleõpetaja · 1922 abiellus soomlasega · 1923 Helsingi ülikoolis eesti keele ja kirjanduse lektor. · Käis tihti Saaremaal ja Muhus · Suri 16.01.1942 maovähki. LOOMING · Oluline märksõna on kaugus. · Meeleolu nukker, sünge. · Üksikinimese suhe maailmaga · Impressionism meeleolu täpne edasiandmine · Murdesõnad · Luulekeel tavalugejale keeruline. Sõnad mulje, võigas, võluma, luide, ulgumeri,
Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931.
· 1895.a sügisel läks Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama · Elas väga armetutes tingimustes, ta oli hea õpilane ja vabastati kooli õppemaksust · Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes · Õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt · 1904 lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, astus Tartu ülikooli · 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, kus õppis kirjandust, esteetikat ja rahvaluulet. · 1910.aasta lõpetas ta ülikooli cand.phil filosoofia kandidaadi kraadiga. · 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga · 1921-1944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna · 1935 Uppsala ülikooli audoktori kraad · 1944 põgenes Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli instituudi raamatukogus · Suri 1956.aastal peale mitmeaastast rasket haigust
Sisukord: Kirjandus Haapsalus. 2-3lk Kirjanikud Haapsaluga seotud. 4-6lk * Ernest Enno. 4lk * Villem Grünthal Ridala. 5lk * Aidi Vallik. 5lk * Juhan Paju. 6lkKirjandus Haapsalus Haapsalus sündinud kirjanikke, kes on elanud või olnud seotud selle kohaga, on vähe. Samas on paljud kirjanikud käinud siin oma mõtteid mõlgutamas ja uusi teoseid välja mõtlemas. Kõige tuntum koht, kus käidud, on Haapsalu Tagalaht. Rohkelt on kirjanikke, kes on siin vaid korra peatunud, mõne hea sõbra juures käinud või lihtsalt läbisõidul olnud. Üksikud nendest on kirjutanud teoseid
Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium . Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911 1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor
Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel Kultuuritaust · 1905.aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20.sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumisi. · 1906.aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. · 1906.aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium. · 1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu. · 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne. 1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri. · · Mitmekesistus eesti ajakirjandus: juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi
Anti barbarismi Kivikas, Kärner, edasi tegelikkusest vastu. Semper, Suits, deformeeritud pilt. Aleksander Tassa, Tuglas, Under Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Siuru luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920 aasta paiku tekkis ajaluule mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus
Adresseeritud 6-14 aastastele, ilmus korra kuus. Põhitoimetaja – Jaan Bergmann. Avaldas algupärast luulet, proosat, hiljem tõlkekirjandust. Palju loomalugusid, loodus+laps, laps+suhted vanematega. Rubriigid + kodumaa ajalugu, loodus, muinasjutud, mõistatused jne. 1912 – nõutavus langes, sest tekstides oli palju saksa ja vene ''pahna,'' 20.aastatel nõutavus tõusis. 1906-1907 – ajakiri ''Lasterõõm'' – Ernst Enno 1909-1910 – ''Noorsooleht'' – toimetaja Jaan Tõnisson 1909 – ''Noorsoo kirjakava'' – raamatute sarjad Karl August Hindrey – pseudonüüm Hoia Ronk, kirjanik, karikaturist, ajakirjanik. Postimehe ja päevalehe toimetuses kirjutas arvustusi, pilkamisi, koomikseid. Piltvärsilood – sõna ja pildi koomiline ühendus, kunstilised liialdused, hüpreboolid, pole positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.''
punkti all ei ole ma kõike kirja pannud – ise olin valmis neist kirjutama peast oma teadmisi. Siiski leian, et oma mahu poolest on see konspekt AnnaAbi keskkonnas neid punkte igati väärt. Tõmbasin eksamil pileti, milles olid küsimused: 1) Lastekirjanduse mõiste, defineerimise probleemid, suhe täiskasvanute kirjandusega 2) Realism Eesti lastekirjanduses (arengujooned, temaatika, autorid, teosed, tunnused jne) 3) Ernst Enno või Karl Eduard Sööda luule 4) Kahe teose võrdlemine, oli kaks valikut. Ise valisin Carrolli „Alice Imedemaal“ ja Truupõllu „Rohelise Päikese maa“, teine valik oli vist Kaburi „Rops“ ja Beekmani „Aatomiku juhtumused“. Kuna ma kummalgi seminaril ei osalenud, pidin vastama ka lisaküsimusele, milleks oli mul kahe teose võrdlus erinevatel tasanditel (Parijõe „Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“). Tuletan meelde, et see oli vaid üks pilet mitmest! Samuti
luulekeele ja eesti rahvakeele arengust. 5. Käsu Hansu ,,Oh, ma vaene Tarto liin!": hoiakud, poeetika ja kultuurilooline tähendus. Kaebelaul on 32-stroofiline sõjavastaseid meeleolusid väljendav luuleteos, personifitseeritud Tartu linna monoloogina, rääkides Põhjasõja kannatustest ja linna raskest saatusest.. Rahvusvahelises kultuuriloos on kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Põhjasõja käigus hävitati täielikult Tartu linn, juba 1704. aastal tungisid Vene väed Tartusse ja purustasid enamus maju, uuesti rünnati 1708. aastal, kuna Peeter I oletas, et rootslased tahavad endised valdused tagasi võita.Sündmus vapustas rahvast, Puhja köster Käsu Hans kirjutas Tartu hävitamisest inspireerituna samal aastal nutulaulu "Oh! ma waene Tardo liin..
vastusest selgub, oli Koidula juba 1866.a. katset Kreutzwald jätkas Faehlmanni tööd ja koostas teinud Kreutzwaldiga kirja teel ühendusse astuda. eepose "Kalevipoeg", mis ilmus 1862. aastal Koidula saatis talle oma luuletusi. Nende .Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud kirjavahetus kestis liigi 7 aastat. Esmakordselt rahvuseepos «Kalevipoeg», sai eesti rahvusliku ilmus nende kirjavahetus trükkis 1910.-1911.a. kirjanduse nurgakiviks. See raamat oli eesti ra- Leetbergi toimetusel. See väljaanne sisaldas hvusliku liikumise innustajaks. Kalevipoeg on kirjade eesti-saksakeelse algteksti koos eestikeelse eesti rahva kangelane, hiidvägilane, kes ehitab, tõlkega ja oli mõnel määral kommenteeritud. töötab põllul, sõidab merel, võitleb vaenlaste Kommentaarid selle kirjavahetuseks olid vastu
surmani teenida oma rahvast. „Mu isamaa on minu arm!“ on I üldlaulupeo kavas ja on tänapäevalgi populaarsemaid koorilaule. „Eesti Postimehes“ ilmunud isamaalauludest on tuntuim „Eesti muld ja eesti süda“. Koidula hümnilised üleskutsed äratasid ja virgutasid kaasajal rahvuslikku eneseteadvust, sisendasid usku oma rahva ja iseenda jõusse, kutsusid üksmeelele ja isamaa vankumatule teenimisele. „Kalevipoja“ ja Faehlmanni müütide mõju avaldub luulekogu „Emajõe ööbik“ alustavas ja lõpetavas luuletuses – „Emajõe kaldal“ ja „Mõtted Toomemäel“. Seistes Toomemäel, mida ta oma kujutlustes peab Kalevipoja kalmuks, meenutab Koidula orjastajate omavoli, rahva õigusetust, piitsa ja vere valitsemist. Palju on ka rõhumisevastaseid luuletusi. Rahva võitlusvaimu õhutavates, nn priiuselauludes idealiseerib Koidula mõjukate poeetiliste kujundite abil muistset vabadust, süüdistab ristirüütleid ja nende järglasi
kõrgelt C.R. Jakobsoni, Kreutswaldit, Koidulat ja Vesket. Jakobsonile pühendas ta veel elu lõpuosas andunult luuletusi ja miniatuure. Suurt mõju avaldas Liivi luulele ka Eesti vanem ja kaasaegne rahvalaul. See puudutab nii Liivi luuleloomingu sisu, kompositsiooni, stiili kui ka keelt kitsamas mõttes.Kaasaegsest kirjandusest hindab Liiv realiste, eriti E.Petersoni, suhtub aga kriitiliselt sümbolistlikku luulesse. Liiv mõistab hukka E.Enno subjektivismi ja müstitsismi, näidates, et Enno luule pole isikliku kannatuse luule, vaid valuta valu kunst. Liiv nõudus, et kirjanikud õpiksid tundma rahvakeelt, kasutada keelt, mida ,,kõik mõistavad ja kirjutava." Liivi loomingulises tegevuses on võimalik eristada kahte perioodi, piiriks loetakse 1894. aastat. Esimene loomingu periood oli aastail 1885-1894, teine 1894-1913. Peale sisulise iseärasuste on need loomingujärgud ka zanriliselt erinevad. Oma esimese luulekogu käsikirja seab Liiv 1892.
vormipuhtus. Reinhold Kamsen olulisel kohal laps ise, lapse mängud, suhted ümberkaudsetega. (,,Kooli minek"). Lasteluulesse tuleb mängulis-humoristilikke motiive, ilutsev toon taganeb Luul-d: ,,Memm ja Maimu"; ,,Mõistatus"; ,,Kraav" kogu"Küll on kena kelguga" 30ndatel ilmus tema luuletusi Eesti Naise lisas ,,Väikeste sõber" ja Taluperenaine lisas ,,Laste Maailm". Põhiteemaks loodus, meeleolud aastaaegade vaheldumisega seotult. Luul-d: Laul lumele; Talve rõõm; Lumehanges Ernst Enno Luul-d: Väike peremees; Heinaaeg on ikka nii; Loomad; Andi unenägu; Tikk-takk: Juss oli väike peremees; Tibukese unenägu; Kurekesed; Notsu laul; Miilu ja Kiisu; Tibukesed; Notsukesed; Vaene mees; Hällilaul: Tipa kooliteel; Üks rohutirts läks kõndima: Patsu-patsu kooki; Uisutahad; Sügis; Emakene; Killa-kõlla; Puder Mõista ja elada sisse lapse hingeellu Julius Oro Luul-d: Kuidas elas Kärdi Kusti; Karjapoiss Junks;
ERNST ENNO (1875 1934) · 1902 oli ,,Postimehes" ja toimetas ,,Lastelehte" · Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega.
ning esitab oma tähelepanekuid eestlaste lootusetust olukorrast. Tema kroonika kaudu pääses esmakordselt trükki eesti rahvalaul ("Jörru!...), mida hiljem on mitmes teoses maailmas uuesti avaldatud. Kelch kirjutas oma kroonikale lisa "Continaution" (trükis 1875), mis käsitleb Põhjasõja-eelseid ja-aegseid olusid aastani 1707. · Keskaegne luule vaimulik luule (nt. Marienlied) 15. saj; ilmalik luule: minnelaulud, Spruchdichtung (sentensid) (Meister Stephan'i Schachgedicht, 14. Saj) 1431 luulekogu "Livländische Handschrift", autor Johannes in Livonia (nt. "Studentenglück") . · Esimesed teated teatrietendustest esimesed andmed Eestis toimunud teatrietendustest pärinevad aastast 1529, kui Tallinna Linnakooli õpilased esitasid vastlaõhtul Tallinna Raekoja saalis Terentiuse ladinakeelse komöödia "Androslanna". Teatrikunsti levimine Eestis ja hiljem ka eestlaste seas oli suuremas osas seotud reformatsiooni
Opitzi ideed jõudsid Eestisse saksa autor Paul Flemingi kaudu. Fleming peatus mitu korda Tallinnas üsna pikalt, kus ta suhtles Brocmanni jt toonaste haritlastega, ennekõike Tallinna gümnaasiumi ümber koondunud õpetlaste ja õpilastega. Pulmalaulud peegeldavad kõrgema seisuse meelelaadi, kombeid ja eluviisi – külluslik ja toretsev elulaad. Pulmalauludes olid kinnisteemad või järgisid kindlat struktuuri – igas laulus pühendati ühele teemale teatud luuletuse osad. Kohe I stroofis pöördutakse jumala poole: mainitakse eluõnne ja sündmuse raames ka jumalaidee. Ometi ei puuduta pulmalaulud sügavalt religioosseid teemasid, vaid pigem on pühendatud ilmalikke. Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist, kuid rohkem keskendutakse isale ja pruudi kaasavarale – materiaalne tasand. Toonane
põhjaeestikeel Joachim Rossihnius ,, Evangeeliumid ja epistlis kõigiks pühapäevadeks.." (1632) lõunaeestikeel 17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole rahvas peab õppima lugema piiblit. 17 saj lõpp B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits Esimene eestikeelne piibel 1739 põhjaeestikeeles. 17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused Käsu Hans 1708 ,,Oh! mu waene Tarto Liin"(eestlastele osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale) Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald ,, Viina katk" (1840) Esimesed juturaamatud: "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" F.G Arvelius; ,,Juttud aj teggud.." F.W von Willmann (1782) räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes, näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele "Sarema Jutto ramat" - J. W. L. Luce (1807 esimene osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
