b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Õige 4. C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Õige 5. Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Vastus: Õige Vale Õige 6. Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Õige 7. Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks vastus. a
Neurotism on ärevus,meeleolu langus,viha,raev, psühholoogiline väärtus 5. Intelligentsuskvoot(IQ)-vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. 6. Üksikvõimed - olemuselt lihtsad võimed. Näitkeks taju kiirus, silmamõõdu täpsus, värvide eristamine, mälu maht, tähelepanu koondamine jne. Kutsevalikul võib üksikvõimetel olla küllalt suur tähtsus: värvide eristamise võime liiklusvahendi juhile, maitsmis- ja haistmismeel kokale jms. Erivõimed - koosnevad mitmetest lihtsamatest võimetest, olles rakendatavad mingil kindlal alal (erialal), mitte kõikjal. Näiteks erivõimed matemaatika, kunstide, organiseerimise alal. Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal.Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel. Näiteks intelligentsus, loominguline võime jne. 7.genealoogiline meetod-suguvõsa uurimine
EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Question 2 Punktid: 1/1 C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Question 3 Punktid: 1/1 Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus. a. Väheneb meestel b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Question 4 Punktid: 1/1 Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d
Õige 2) R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? liikuv ehk voolav intelligentsus 3) Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Õige 4) C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. üldine vaimne võimekus 5) Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida
Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus
planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Intelligentsuse struktuuri mudelid 1) Üldandekuse ehk ühe faktori mudelid. mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, s.o taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed on spetsiifilised faktorid (s- faktorid), mis kõik on suuremal või vähemal määral seotud üldise võimekusega. 2) Esmaste ehk primaarsetevõimete mudelid. Nende mudelite järgi eksisteerib piiratud hulk suhteliselt sõltumatuid vaimseid võimeid ehk faktoreid. Samasse klassi kuulub ka Howard Gardner'i (1937) modulaarse intelligentsuse teooria, mis püstitab oletuse, et eksisteerib mitte üks vaid mitu mitmikintelligentsust ehk vaimsete võimete moodulit
Osbourne esimene viga oli see, et ta kirjeldas hr. Venablest liiga hästi ning kindlalt, kuigi tegelikult oli õhtu juba pima ning udune ja ta poleks saanud mööduvat inimest nii hästi kirjeldada. Teine viga oli see, kui ta üritas hr. Venablest süüdi lavastada, pannes tema aiatööristade kuuri pakikese talliumit. Seda aga teha liiga lohakalt ning see on ühs põhjus, miks Osbourne vahistati. Kuna autor on pannud teosesse niiöelda ,,nõiad" ja nende igasugune maagia ning erivõimed tekitavad pisut õudust. Veel tekitas põnevust salapärane nimekiri, mis leiti ühe ohvri kinga seest. Raamat vastas klassikalisele detektiivjutu reeglitele, kuigi uurijaid oli rohkem kui kaks. Kuna Kuritgu ei seisnenud ainult ühes mõrvas, siis ei saa kirjeldada kuriteo paika. Kuritegu oli hoopis tehtud suure skeemina, ning kurjategijaid oli rohkem kui üks. Põhisüüdlaseks jäi siiski Osbourne, sest kogu see plaan oli tema välja mõeldud ning toimis tema taktikepi järgi
Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla.
avalduvad tegevuste käigus. Võimed soodustavad teadmiste ja oskuste omandamist, kuid ei ole ise teadmised ja oskused. Võimete liigid: Üksikvõimed - olemuselt lihtsad võimed. Näitkeks taju kiirus, silmamõõdu täpsus, värvide eristamine, mälu maht, tähelepanu koondamine jne. Kutsevalikul võib üksikvõimetel olla küllalt suur tähtsus: värvide eristamise võime liiklusvahendi juhile, maitsmis- ja haistmismeel kokale jms. Erivõimed - koosnevad mitmetest lihtsamatest võimetest, olles rakendatavad mingil kindlal alal (erialal), mitte kõikjal. Näiteks erivõimed matemaatika, kunstide, organiseerimise alal. Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal. Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel.
sõpru/tuttavaid, ei talu üksindust(püknik). Temperamendi ja iseloomu omavaheline seos: Iseloomu väljakujunemise aluseks on temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-...) füüsilised matemaatilised 16-..... kirjanduslikud võimed. Intelligentsus - on astmelise struktuuriga üldvõimete kogum, mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi. Intelligentusst mõõdetakse
Stsümbolid=nähtavad ja tajutavad asjad, tõestavad sots asendit(kabinet), Stallikad=har, ametiaste, in võimed, töö liik, tasu, vanus jm. **Individ omadused= Temperament- in psüühika dünaamika, avaldub psüühiliste protsesside tugevuses-põhiom=tundlikus, reaktiivus, aktiivus. Tüübid= sangviinik, koleerik,fleg, melan. Iseloom= eluting mõjul kujunenud kindel käitumislaad. Iseloomujooned- suhtumine teistsse,endasse,töösse, tahe. Kuj koolkodusõbrad,ühisknd. Erivõimed=sõltub tegevuse edukus-intelligentsus, taju, aistingud, füsiolog talitlus, mälu, mõtlemine. Väärtushinnangus=üldised tõekspidamised, juhivad in tegevusi ja otsustusi erinevates situat, need omandatud. **Motivatsioon=motiivide kogum, ajendab inimest kindlal viisil toimima. Kogu teadlik käitum on motiveeritud. Motiveering-tahtelisele käitumisele eelnev tõukejõud, soodsad tingimused. Saavutamine-
Kõige viimasena ta märkas Edwardit ning Bella ei suutnud oma silmi temalt ära võtta. Kui poiss istus lauda, siis ta vaatas ka tüdrukut, kuid tema nägu oli segaduses ja kulmkortsus ning Bella pööras pea sellepeale ära. Edward oli segaduses selle poolest, et ta ei suutnud Bella mõtteid lugeda. Edward ja terve tema perekond olid vampiirid. Nad olid tugevad, kiired ja mõnel neist olid veel erivõimed. Edwardi erivõimeks oli mõtetelugemine. Ta oli üllatunud, et ta Bella mõtteid ei suutnud lugeda. Peale söögivahetundi nad juhtusid istuma koos bioloogias ja siis oli näha, et poisil oli tõrges olek. Bella märkas, et Edward oli kramplik ja kergelt vihane. Tüdruk oli hämmeldunud, et mida ta on teinud, et poiss nii ilmselgelt vastumeelne tema suhtes paistis. Tegelikult Edward üritas kõigest väest ennast kontrollida, et ta tüdrukule kallale ei läheks
paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60
· Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõnevõrra erinevad ning teineteist täiendavad. Ühest teooriat, mille kohta kõik ütleksid, et see on see kõige õigem ja katab kõik vaimse võimekuse aspektid, praegu veel ei ole. Kuid need olulisimad on: 1) Charles E. Spearman (1863-1945) üldine vaimne võimekus (general intelligence e
3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriteks on spetsiifilised vaimsed võimed, nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Kõik erifaktorid on vähemal või suuremal määral seotud üldfaktoriga, s.t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega. 4. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi? Baasvõimed Thurstoni (1957) järgi: 1) sõnaline arusaamine (võime aru saada sõnalistest analoogidest ja loetud lõikudest) 2) sõnavoolavus (võime opereerida sõnadega, sõnavaraga) 3) numeraalne võimekus (arvutamise kiirus ja korrektsus)
huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. Eestis võiksid arusaamad andekate hariduslikest erivajadustest olla rohkem teada ning tunnustatud nii pere, kooli kui ka ühiskonna tasandil. Andekus on kingitus. Inglise keeles tähistabki neid kahte mõistet sama sõna (gift)
intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30
intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25
Vahel juhtub ka nii, et haruldase talendi arenguks lihtsalt ei kujune tingimusi. Geenius talendi kõrgeimaks arenguastmeks ning sügava ja küpse võimekuse väljenduseks on mingis vallas epohhi rajav geenius (20 saj geenius Einstein). Suur hulk geniaalseid inimesi on ilmutanud tippandekust mitmel alal. Viimase 5000 aasta jooksul on esile kerkinud üsna piiratud arv400 geniaalset isikut. Naiste hulk nende hulgas ei küüni isegi 1 protsendini. 4. Elementaar- ja erivõimed. Elementaar e. üksikvõimed ei anna enam väiksemaiks koostisosadeks lahti võtta. Siia klassi kuuluvad pmts kõik selles käsiraamatus psüühiliste protsesside kvaliteediga seotud võimed: taju täpsus ja kiirus, tähelepanu maht ja kestus, ruumikujutlus, mõtlemise paindlikkus, silmamõõt jne. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega
Vahel juhtub ka nii, et haruldase talendi arenguks lihtsalt ei kujune tingimusi. Geenius- talendi kõrgeimaks arenguastmeks ning sügava ja küpse võimekuse väljenduseks on mingis vallas epohhi rajav geenius (20 saj geenius Einstein). Suur hulk geniaalseid inimesi on ilmutanud tippandekust mitmel alal. Viimase 5000 aasta jooksul on esile kerkinud üsna piiratud arv-400- geniaalset isikut. Naiste hulk nende hulgas ei küüni isegi 1 protsendini. 4. Elementaar- ja erivõimed. Elementaar e. üksikvõimed ei anna enam väiksemaiks koostisosadeks lahti võtta. Siia klassi kuuluvad pmts kõik selles käsiraamatus psüühiliste protsesside kvaliteediga seotud võimed: taju täpsus ja kiirus, tähelepanu maht ja kestus, ruumikujutlus, mõtlemise paindlikkus, silmamõõt jne. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides (silmamõõdu
Võimed Võimed on inimestel individuaalsed omadused,mille tulemusel üks samas vanuses,sama koolituse juures ja kultuuris suudab paremaid tulemusi saada,kui teised või vastupidi. Võimed avalduvad tegevuses.Võimete välja arenemiseks on vaja geneetilist paasi ja head kasvu keskkonda. Võimete liigid; Üksikvõimed võimed,mis on seatud mingi psüühilise protsessiga ja mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt: mälumaht,taju kiirus,mõtte paindlikus. Erivõimed- avalduvad mingil kindlal alal. 3-5 aastaselt hakkavad välja paistma kunsti ja musikaalsus võimed, 7-10 aastaselt hakkavad välja paistma keelelised võimed, 10-16 aastaselt löövad välja kindlad matemaatilised oskused,tehnika taiplikus,füüsiline andekus. 16-... aastaselt esineb kirjanduslikud võimed sõnavara,julgus esile tuua mõtteid. Üldvõimed astmelise struktuuriga intelligentsuse võimed ; verbaalne ehk sõnaline, matemaatiline mõtlemine ja kujundlik mõtlemine
Võimed on sünnipäraste algmetega. Võimed arenevad ja avalduvad tegevuses. Võimetest räägitakse kolmel tasandil : · Andekus · Talent · Geniaalsus Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on väga suure töö tulemus. Edissoni järgi koosneb geenius 1% inspiratsioonist ja 99% ,,higist". Väga varakult ilmnevad võimed imelapsed. (Karl Fr. Gauss oli 19a. kuulus matemaatik). · Üksikvõimed : silmamõõdu täpsus, taju kiirus. · Erivõimed : matemaatika, muusika, kunst. · Üldvõimed : kuulub ja intelligentsus e. arukus. Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Rahvusvaheline mõõtühik IQ intelligentsuse kvoot. IQ = (vaimne vanus / eluvanus) * 100 · Üle 140 tippandekus
"isiksus". Indiviid kujutab endast üksikisikut, üht inimest. Individuaalsus on inimese omapära, temale omased iseärasused: huvid, võimed ja iseloomuomadused. Isiksus on teatud arenguastmel olev inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus toime tulla iseenda ja teistega. Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest omadustest. Isiksuse omadused on temperament, iseloom, erivõimed, intelligentsus, füsioloogiline talitlus, psüühilised protsessid, vajadused, kogemused, harrastused jm. Temperament on inimese psüühika dünaamika, mis avaldub psüühiliste protsesside tugevuses, toimumise kiiruses ja tasakaalustatuses. Temperamendi põhiomadused on: · sensitiivsus ehk tundlikkus võime reageerida nõrkadele ärritustele; · reaktiivsus emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele; · aktiivsus;
Francis Galtonit (18221911) teooria pärilikkusest Alfred Binet (18571911) Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised
Inimesel on erinevad võimed, mida hinnatakse resultaadi alusel ning tuleb arvestada ka energiat ja pingutusmäära, mis tegevusel sooritati. Võimed on isikuomadus, millest oleneb tegevuse edukus. Võimed arenevad ja avalduvad ainult tegevuse kaudu. Võimed on potentsiaal(mitte oskused, vilumus, teadmised). Teadmised tulevad kogemuste kaudu ning see pole sama. Üksikvõimed neid ei saa jagada väiksemateks; erivõimed seotud kindla valdkonnaga; üldvõimed = intelligentsus. Stern võttis kasutusele IQ. Üldvõimekus on asjadest arusaamine, võime lahendada probleeme...Koolis õppimine avardab võimet asjadest aru saada. Liikuvusintelligentsus (test selle kohta) mõõdab võimet analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud intelligentsus mis areneb elu jooksus koos teadmiste ja omandamisega. Kõigi erinevate testide vahel on seos, mida nim. Gfaktoriks
omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased. 4 Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.) Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13)
Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25
Elementaar- ehk üksikvõimeid ei anna enam väiksemaisk koostiosadeks lahti võtta. Siia klassi kuuluvad põhimõtteliselt kõik selles käsiraamatus psüühiliste protsesside kvaliteediga seotud võimed: taju täpsus ja kiirus, tähelepanu math ja kestus, ruumikujutlus, mõtlemise paindlikkus, silmamõõt. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides. Erivõimed arvatakse koosnevat mitmest üht tervikut kujudavast osisest ning need on rakendatavad vaid mingil kitsamal alal, näiteks tehnikas või matemaatika, muuusikas või teatris. Valik erivõimeid: - Kuulmismälu - Loov fantasia - Kujundlik keel - Emotsionaalne ekspressiivsus - Ruumukujutlusvõime - Manuaalne osavus - Hea koordinatsioon - Liigutuste kiirus ja täpsus Võimeid väljendavad nende väljendumisaste ja arengutase.Näiteks on igal võimekal pianistil,
Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25
märkide märkamine ja nendega tegelemine oluline. Intellektuaalne andekus Andekus kui erivajadus Andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga (Kõrgesaar, 2002). Ka andekas laps vajab oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu on vajalik individuaalne lähenemine (Sepp, 2010). Andekus ja erivõimed Andekas on laps, kes oma väljapaistvate võimete tõttu suudab saavutada silmapaistvaid tulemusi (Lindgren ja Sluter, 1994). Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 21 o Intellektuaalne e üldandekus eeldab IQ väärtust 120-130 ja enam.
Sellest keskmisest pikkusest on nii pikemaid kui ka lühemaid õpilasi. Üks standardhälve on kaugus keskmisest. 26. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). G-faktori mõiste lõi Charles Edward Spearman. Spearmani põhiseisukoht on, et kõikides vaimsetes võimetes avaldub üldine vaimne võimekus( general intelligence e g-faktor). S.o taiplikus, võime arutleda, lahendada probleeme, ja mõelda abstraktselt. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed, ehk spetsiivilised faktorid(s-faktorid), mis kõik suuremal või vähemal määral on seotud üldvõimekusega. Ise on ta g-faktori kohta öelnud järgmiselt( aitab g-faktori mõistet selgeks saada):" Kui küsida, mis on G, tuleb osata vahet teha mõistete tähendustel ja faktidel asjade kohta. G tähendab mingit kindlat kvantiteeti, mis on saadud statistiliste operatsioonide tulemustena. Teatud juhtudel on võimalik
ÜKSIK- ERI ÜLD- VõIMED VÕIMED VÕIMED Kehalised-jõud, kiirus, vastupidavus, painduvus, osavus Vaimsed - Üksikvõimed-silmamõõdu täpsus, tähelepanu kontsentratsioon, taju kiirus, lühimälu maht jne. Nad enamasti n.ö. puhtal kujul ei esine, vaid kuuluvad kas eri-või üldvõimete struktuuri Erivõimed- andekus mingil konkreetsel tegevusalal. matemaatika, tehnika, kirjandus, muusika jne). Nende iseärasus on see, et nad koosnevad paljudest komponentidest, s.o. kujutavad endast kompleksvõimeid. Üldvõimed, e. intelligents. Iseloomustavad inimese vaimse arengu üldist taset. INTELLIGENTSUS. Vaimsete võimete kogum, mille üsna kõrge arengutase
omadused nagu soojus, avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis kuidagi ei sõltu sellest, kas inimene on geenius või keskmisest hoopis veidi madalama IQ-g · Kas intelligentsuseid on üks või mitu? Catelli arvates? Spearmani arvates? Sternbergi arvates? Kuigi mitmese intelligentsuse teooriad on eriti laia publiku seas populaarsed (Howard Gardner, Robert Sternberg jt.)... ... enamus eksperte arvab siiski, et erivõimed pole omavahel sedavõrd erinevad, et tuleks kõnelda mitmest erinevast intelligentsue vormist. R. Sternberg (s. 1949) arvab, et IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intel. C. Spearman, Catelli nimetus Liikuv IQ, mõõdetakse IQ testidega Spearmani mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, s.o taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt.
C. Spearmani ja L. Thurstoni intelligentsuse mudelid ning nendest tulenevad järeldused int.testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus. Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltubki sellest millisest intellektiteooriast lähtutakse. Enamik
annaabi.ee 
