b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Õige 4. C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Õige 5. Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Vastus: Õige Vale Õige 6. Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d. kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Õige 7. Intelligentsuskvoot (IQ) on: Vali üks vastus. a
Neurotism on ärevus,meeleolu langus,viha,raev, psühholoogiline väärtus 5. Intelligentsuskvoot(IQ)-vaimse võimekuse testidega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. 6. Üksikvõimed - olemuselt lihtsad võimed. Näitkeks taju kiirus, silmamõõdu täpsus, värvide eristamine, mälu maht, tähelepanu koondamine jne. Kutsevalikul võib üksikvõimetel olla küllalt suur tähtsus: värvide eristamise võime liiklusvahendi juhile, maitsmis- ja haistmismeel kokale jms. Erivõimed - koosnevad mitmetest lihtsamatest võimetest, olles rakendatavad mingil kindlal alal (erialal), mitte kõikjal. Näiteks erivõimed matemaatika, kunstide, organiseerimise alal. Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal.Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel. Näiteks intelligentsus, loominguline võime jne. 7.genealoogiline meetod-suguvõsa uurimine
EQ-ga tähistatav fenomen, mis kujuneb elu jooksul d. võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida Question 2 Punktid: 1/1 C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. Vali üks vastus. a. üldine vaimne võimekus b. vaimsed erivõimed Question 3 Punktid: 1/1 Voolav intelligentsus vanemas eas... Vali üks vastus. a. Väheneb meestel b. Tõuseb naistel ja meestel, aga seda eri vanuses c. Väheneb pisut nii naistel kui meestel d. Tõuseb nii meestel kui naistel Question 4 Punktid: 1/1 Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? Vali üks vastus. a. intelligentsustestid b. spetsiifilised võimekustestid c. teadmiste- ja sooritustestid d
Õige 2) R.Catelli kohaselt peegeldab see vaimne võimekus inimese üldist vaimset potentsiaali ning väljendub inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? liikuv ehk voolav intelligentsus 3) Millist tüüpi mõõtvahenditega hinnatakse psühholoogias inimese vaimset võimekust? kasutatakse kõiki eelpool nimetatud vahendeid Vaimsed erivõimed on omavahelises seoses. Õige 4) C.E.Spearman rääkis oma teoorias sellest, et vaimne võimekus jaguneb kaheks osaks üldiseks vaimseks võimekuseks ning erivõimeteks. Kumma kohta kehtib järgnev kirjeldus: tegemist on kaasasündinud võimekusega, mis püsib ühetaolisena läbi inimese elu. üldine vaimne võimekus 5) Vaimse võimekuse uurijate kohaselt on intelligentsus....: võime mõista maailma, mõelda ratsionaalselt ja raskustes efektiivselt toimida
Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus
planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Intelligentsuse struktuuri mudelid 1) Üldandekuse ehk ühe faktori mudelid. mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, s.o taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed on spetsiifilised faktorid (s- faktorid), mis kõik on suuremal või vähemal määral seotud üldise võimekusega. 2) Esmaste ehk primaarsetevõimete mudelid. Nende mudelite järgi eksisteerib piiratud hulk suhteliselt sõltumatuid vaimseid võimeid ehk faktoreid. Samasse klassi kuulub ka Howard Gardner'i (1937) modulaarse intelligentsuse teooria, mis püstitab oletuse, et eksisteerib mitte üks vaid mitu mitmikintelligentsust ehk vaimsete võimete moodulit
,,Tuhkur hobune" Agatha Christie Kriminaalteose detektiiv oli Lejeune, kuigi enamus ajast olid esiplaanil Ginger ja Mark Easterbook, kes pidevalt uurisid juhtumit aina edasi. Detektiiv Lejeune oli rohkem tugitoolidetektiiv, sest raamatus ei olnud kirjeldatud väga palju tema aktiivset uurimist. Selle eest Mark ja Ginger olid rohkem püstolikangelased, kes seadsid endi elud ohtu, et lahendada see saladuslik juhtum. Detektiiv Lejeune oli väga kogenud ja taibukas ning seetõttu ilmselt suutis ta avastada süüdlase. Mark ja Ginger olid isikuomaduste poolest väga aktiivsed ja ettevõtlikud, eriti Ginger. Kuna Gingeril puudus hirm ning kartus selle juhtumi vastu nagu oli seda Markil, aitas ka kindlasti see omadus juhtumi lahendamisele kaasa. Juhtumi lahendamiseks otsustasid Mark ja Ginger teha ise leping ,,Tuhkur hobusega" ja seeläbi teada saada, mis tegelikult kogus selle...
Konspekt raamatu „Andekusest ja andekatest lastest” (Viire Sepp) kohta Mis on andekus? Meie kõrval võib olla peidetud lapsi, kelle võimetest pole teadlikud ei nemad ise ega ka vanemad või õpetajad. Paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, kuid see ei käi mitte kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla.
Üksikvõimed - olemuselt lihtsad võimed. Näitkeks taju kiirus, silmamõõdu täpsus, värvide eristamine, mälu maht, tähelepanu koondamine jne. Kutsevalikul võib üksikvõimetel olla küllalt suur tähtsus: värvide eristamise võime liiklusvahendi juhile, maitsmis- ja haistmismeel kokale jms. Erivõimed - koosnevad mitmetest lihtsamatest võimetest, olles rakendatavad mingil kindlal alal (erialal), mitte kõikjal. Näiteks erivõimed matemaatika, kunstide, organiseerimise alal. Erivõimed viitavad otseselt sobivusele tööks mingil kindlal elualal. Üldvõimed - iseloomustavad inimese üldist vaimset arengutaset ja on rakendatavad inimtegevuse väga paljudel aladel. Näiteks intelligentsus, loominguline võime jne. Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme,
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik ...
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem. Juhtkonna visioon ja eesmärgid. 12. Organisastiooni väärtushinnangud ja organisatsioonikultuur. 13. Organisatsio...
Kõige viimasena ta märkas Edwardit ning Bella ei suutnud oma silmi temalt ära võtta. Kui poiss istus lauda, siis ta vaatas ka tüdrukut, kuid tema nägu oli segaduses ja kulmkortsus ning Bella pööras pea sellepeale ära. Edward oli segaduses selle poolest, et ta ei suutnud Bella mõtteid lugeda. Edward ja terve tema perekond olid vampiirid. Nad olid tugevad, kiired ja mõnel neist olid veel erivõimed. Edwardi erivõimeks oli mõtetelugemine. Ta oli üllatunud, et ta Bella mõtteid ei suutnud lugeda. Peale söögivahetundi nad juhtusid istuma koos bioloogias ja siis oli näha, et poisil oli tõrges olek. Bella märkas, et Edward oli kramplik ja kergelt vihane. Tüdruk oli hämmeldunud, et mida ta on teinud, et poiss nii ilmselgelt vastumeelne tema suhtes paistis. Tegelikult Edward üritas kõigest väest ennast kontrollida, et ta tüdrukule kallale ei läheks
ainetes, ei käi see kaugeltki kõigi kohta. Mõned lapsed on edukad vaid tea- Kui lastele ei anta tavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega võimalusi ennast andekaid lapsi. Müüt on seegi, et andekad lapsed on ühesugused. Andekate arendada ja esineda vastavalt võimetele, laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. kaotavad nad moti- Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. vatsiooni ja huvi. Sügavamad teadmised ja arusaamad andekusest on olulised nii lapse- vanematele kui ka kõigile teistele täiskasvanutele, kes lapse arengut mõju- 8 Mis on andekus Mõned lapsed on tavad
· Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis on kõik mõnevõrra erinevad ning teineteist täiendavad. Ühest teooriat, mille kohta kõik ütleksid, et see on see kõige õigem ja katab kõik vaimse võimekuse aspektid, praegu veel ei ole. Kuid need olulisimad on: 1) Charles E. Spearman (1863-1945) üldine vaimne võimekus (general intelligence e
3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriteks on spetsiifilised vaimsed võimed, nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Kõik erifaktorid on vähemal või suuremal määral seotud üldfaktoriga, s.t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega. 4. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi? Baasvõimed Thurstoni (1957) järgi: 1) sõnaline arusaamine (võime aru saada sõnalistest analoogidest ja loetud lõikudest) 2) sõnavoolavus (võime opereerida sõnadega, sõnavaraga) 3) numeraalne võimekus (arvutamise kiirus ja korrektsus)
huvi. Kui aju ei saa küllaldaselt stimulatsiooni, siis lapse õppimisvõime halveneb. Andekad õpilased on edukad kõigis ainetes (müüt). Ehkki paljud võimekad lapsed on head või väga head enamikes ainetes, ei käi see kaugeltki mitte kõigi õppeainete kohta. Mõned lapsed on edukad vaid teatavates valdkondades, olles mõnel alal üsna nõrgad. Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekad lapsed on ühesugused (müüt). Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Just seetõttu vajavad andekad lapsed eriti individuaalset lähenemist. Mis on andekus? Andekuse määratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid lapsi. Eestis võiksid arusaamad andekate hariduslikest erivajadustest olla rohkem teada ning tunnustatud nii pere, kooli kui ka ühiskonna tasandil. Andekus on kingitus. Inglise keeles tähistabki neid kahte mõistet sama sõna (gift)
intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) – on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. –30
intelligentsuse faktoreid. Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s-faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30
Vahel juhtub ka nii, et haruldase talendi arenguks lihtsalt ei kujune tingimusi. Geenius- talendi kõrgeimaks arenguastmeks ning sügava ja küpse võimekuse väljenduseks on mingis vallas epohhi rajav geenius (20 saj geenius Einstein). Suur hulk geniaalseid inimesi on ilmutanud tippandekust mitmel alal. Viimase 5000 aasta jooksul on esile kerkinud üsna piiratud arv-400- geniaalset isikut. Naiste hulk nende hulgas ei küüni isegi 1 protsendini. 4. Elementaar- ja erivõimed. Elementaar e. üksikvõimed ei anna enam väiksemaiks koostisosadeks lahti võtta. Siia klassi kuuluvad pmts kõik selles käsiraamatus psüühiliste protsesside kvaliteediga seotud võimed: taju täpsus ja kiirus, tähelepanu maht ja kestus, ruumikujutlus, mõtlemise paindlikkus, silmamõõt jne. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides (silmamõõdu
Vahel juhtub ka nii, et haruldase talendi arenguks lihtsalt ei kujune tingimusi. Geenius talendi kõrgeimaks arenguastmeks ning sügava ja küpse võimekuse väljenduseks on mingis vallas epohhi rajav geenius (20 saj geenius Einstein). Suur hulk geniaalseid inimesi on ilmutanud tippandekust mitmel alal. Viimase 5000 aasta jooksul on esile kerkinud üsna piiratud arv400 geniaalset isikut. Naiste hulk nende hulgas ei küüni isegi 1 protsendini. 4. Elementaar- ja erivõimed. Elementaar e. üksikvõimed ei anna enam väiksemaiks koostisosadeks lahti võtta. Siia klassi kuuluvad pmts kõik selles käsiraamatus psüühiliste protsesside kvaliteediga seotud võimed: taju täpsus ja kiirus, tähelepanu maht ja kestus, ruumikujutlus, mõtlemise paindlikkus, silmamõõt jne. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
Võimed on sünnipäraste algmetega. Võimed arenevad ja avalduvad tegevuses. Võimetest räägitakse kolmel tasandil : · Andekus · Talent · Geniaalsus Võimeid omavate inimeste erakordsed tulemused on väga suure töö tulemus. Edissoni järgi koosneb geenius 1% inspiratsioonist ja 99% ,,higist". Väga varakult ilmnevad võimed imelapsed. (Karl Fr. Gauss oli 19a. kuulus matemaatik). · Üksikvõimed : silmamõõdu täpsus, taju kiirus. · Erivõimed : matemaatika, muusika, kunst. · Üldvõimed : kuulub ja intelligentsus e. arukus. Intelligentsus on üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. See tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Rahvusvaheline mõõtühik IQ intelligentsuse kvoot. IQ = (vaimne vanus / eluvanus) * 100 · Üle 140 tippandekus
"isiksus". Indiviid kujutab endast üksikisikut, üht inimest. Individuaalsus on inimese omapära, temale omased iseärasused: huvid, võimed ja iseloomuomadused. Isiksus on teatud arenguastmel olev inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus toime tulla iseenda ja teistega. Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest omadustest. Isiksuse omadused on temperament, iseloom, erivõimed, intelligentsus, füsioloogiline talitlus, psüühilised protsessid, vajadused, kogemused, harrastused jm. Temperament on inimese psüühika dünaamika, mis avaldub psüühiliste protsesside tugevuses, toimumise kiiruses ja tasakaalustatuses. Temperamendi põhiomadused on: · sensitiivsus ehk tundlikkus võime reageerida nõrkadele ärritustele; · reaktiivsus emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele; · aktiivsus;
Francis Galtonit (18221911) teooria pärilikkusest Alfred Binet (18571911) Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence) kristalliseerunud intelligentsuseks (crystallized intelligence) Informatsioonitöötluslikud lähenemised
Inimesel on erinevad võimed, mida hinnatakse resultaadi alusel ning tuleb arvestada ka energiat ja pingutusmäära, mis tegevusel sooritati. Võimed on isikuomadus, millest oleneb tegevuse edukus. Võimed arenevad ja avalduvad ainult tegevuse kaudu. Võimed on potentsiaal(mitte oskused, vilumus, teadmised). Teadmised tulevad kogemuste kaudu ning see pole sama. Üksikvõimed neid ei saa jagada väiksemateks; erivõimed seotud kindla valdkonnaga; üldvõimed = intelligentsus. Stern võttis kasutusele IQ. Üldvõimekus on asjadest arusaamine, võime lahendada probleeme...Koolis õppimine avardab võimet asjadest aru saada. Liikuvusintelligentsus (test selle kohta) mõõdab võimet analüüsida, arutleda ja tajuda erinevaid seoseid. Ladestunud intelligentsus mis areneb elu jooksus koos teadmiste ja omandamisega. Kõigi erinevate testide vahel on seos, mida nim. Gfaktoriks
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?.............................................................................................................4 2.MILLEST ON ANDEKUS TINGITUD?................................................................................6 3.ANNE KUI ERIVAJADUS.....................................................................................................8 3.1.Andekus Eesti seadusandluses.................................................................................
Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine - põgenemine kannatusi ja valu põhjustava eest - uudishimu: püüd uurida tundmatuid kohti ja esemeid - vane...
Praktilisele intelligentsusele hakati suuremat tähelepanu pöörama hiljem ja võeti kasutusele protsessuaalsed testid, mis peavad hindama vaimseid protsesse, mis käivituvad inimese arukal tegevusel, probleemsituatsioonide lahendamisel. Üldfaktoriteooria (Charles Spearman) on olemas üldine vaimne võimekus (g-faktor ehk üldandekus), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed (s- faktorid, avalduvad spetsiifiliste ülesannete täitmisel erivõimetena). S-faktorid on g-faktoriga suuremal v vähemal määral seotud. Louis Thurstone pakkus välja idee esmaste e baasvõimete kontseptsiooni: numbrilise teabega opereerimine, mäluvõime, arutlusvõime, sõnaline voolavus, sõnaline mõistmisvõime, tajuvõime, ruumiline ettekujutusvõime (visualiseerimisvõime). Raymond Cattell - voolav (probleemide lahendmise võimes ja mõtlemiskiiruses väljenduv, areneb kuni 25. 30
märkide märkamine ja nendega tegelemine oluline. Intellektuaalne andekus Andekus kui erivajadus Andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga (Kõrgesaar, 2002). Ka andekas laps vajab oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu on vajalik individuaalne lähenemine (Sepp, 2010). Andekus ja erivõimed Andekas on laps, kes oma väljapaistvate võimete tõttu suudab saavutada silmapaistvaid tulemusi (Lindgren ja Sluter, 1994). Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 21 o Intellektuaalne e üldandekus eeldab IQ väärtust 120-130 ja enam.
Sellest keskmisest pikkusest on nii pikemaid kui ka lühemaid õpilasi. Üks standardhälve on kaugus keskmisest. 26. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). G-faktori mõiste lõi Charles Edward Spearman. Spearmani põhiseisukoht on, et kõikides vaimsetes võimetes avaldub üldine vaimne võimekus( general intelligence e g-faktor). S.o taiplikus, võime arutleda, lahendada probleeme, ja mõelda abstraktselt. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed, ehk spetsiivilised faktorid(s-faktorid), mis kõik suuremal või vähemal määral on seotud üldvõimekusega. Ise on ta g-faktori kohta öelnud järgmiselt( aitab g-faktori mõistet selgeks saada):" Kui küsida, mis on G, tuleb osata vahet teha mõistete tähendustel ja faktidel asjade kohta. G tähendab mingit kindlat kvantiteeti, mis on saadud statistiliste operatsioonide tulemustena. Teatud juhtudel on võimalik
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
omadused nagu soojus, avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis kuidagi ei sõltu sellest, kas inimene on geenius või keskmisest hoopis veidi madalama IQ-g · Kas intelligentsuseid on üks või mitu? Catelli arvates? Spearmani arvates? Sternbergi arvates? Kuigi mitmese intelligentsuse teooriad on eriti laia publiku seas populaarsed (Howard Gardner, Robert Sternberg jt.)... ... enamus eksperte arvab siiski, et erivõimed pole omavahel sedavõrd erinevad, et tuleks kõnelda mitmest erinevast intelligentsue vormist. R. Sternberg (s. 1949) arvab, et IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intel. C. Spearman, Catelli nimetus Liikuv IQ, mõõdetakse IQ testidega Spearmani mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence e. g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, s.o taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt.
C. Spearmani ja L. Thurstoni intelligentsuse mudelid ning nendest tulenevad järeldused int.testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus). Kõik erivõimed korrelleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega (mudel graafiliselt linnu kujutisena). THURSTONEi (1938) intelligentsuse mudel (graafiliselt tanki moodi . kome suurt kivi ühendab kolm väikest kivi) kirjeldab intellekti baasvõimete kombinatsioonidena. Baasvõimed – verbaalne mõistmine, numbriline ja ruumiline mõtlemine, mälu, taju- ja otsustamiskiirus. Intelligentsustestide struktuur ja ülesannete iseloom sõltubki sellest millisest intellektiteooriast lähtutakse. Enamik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
