„Tuhkur hobune“ Agatha Christie (2)

„ Tuhkur hobune“
Agatha Christie
Kriminaalteose detektiiv oli Lejeune, kuigi enamus ajast olid esiplaanil Ginger ja Mark Easterbook, kes pidevalt uurisid juhtumit aina edasi. Detektiiv Lejeune oli rohkem tugitoolidetektiiv, sest raamatus ei olnud kirjeldatud väga palju tema aktiivset uurimist. Selle eest Mark ja Ginger olid rohkem püstolikangelased, kes seadsid endi elud ohtu, et lahendada see saladuslik juhtum. Detektiiv Lejeune oli väga kogenud ja taibukas ning seetõttu ilmselt suutis ta avastada süüdlase. Mark ja Ginger olid isikuomaduste poolest väga aktiivsed ja ettevõtlikud, eriti Ginger. Kuna Gingeril puudus hirm ning kartus selle juhtumi vastu nagu oli seda Markil, aitas ka kindlasti see omadus juhtumi lahendamisele kaasa. Juhtumi lahendamiseks otsustasid Mark ja Ginger teha ise leping „Tuhkur hobusega “ ja seeläbi teada saada, mis tegelikult kogus selle asja taga on.
Süüdlane oli algul heasüdamliku ja lahkena tundunud rohukaupmees Osbourne. Ta oli väga terava meele ja mõistusega, ning ta esines algul väga abivalmina. Kuriteo motiiviks oli raha ja varandus . Osbourne’l oli algul alibi, et ta oli oma kaupluses , kui nägi möödumas paater Gorman’i ja hr. Venablest. Tegelikkuses hr. Venablest tol hetkel seal ei olnud, vaid Osbourne ise jälitas paater Gorman’i. Osbourne esimene viga oli see, et ta kirjeldas hr. Venablest liiga hästi ning kindlalt, kuigi tegelikult oli õhtu juba pima ning udune ja ta poleks saanud mööduvat inimest nii hästi kirjeldada. Teine viga oli see, kui ta üritas hr. Venablest süüdi lavastada, pannes tema aiatööristade kuuri pakikese talliumit. Seda aga teha liiga lohakalt ning see on ühs põhjus, miks Osbourne vahistati.
Kuna autor on pannud teosesse niiöelda „nõiad“ ja nende igasugune maagia ning erivõimed tekitavad pisut õudust. Veel tekitas põnevust salapärane nimekiri, mis leiti ühe ohvri kinga seest. Raamat vastas klassikalisele detektiivjutu reeglitele, kuigi uurijaid oli rohkem kui kaks. Kuna Kuritgu ei seisnenud ainult ühes mõrvas, siis ei saa kirjeldada kuriteo paika. Kuritegu oli hoopis tehtud suure skeemina, ning kurjategijaid oli rohkem kui üks. Põhisüüdlaseks jäi siiski Osbourne, sest kogu see plaan oli tema välja mõeldud ning toimis tema taktikepi järgi. Osbourne oli tegelikult rikas, kuna oli varastanud panka juba aastaid tagasi ja mistõttu ta nüüd sai maksta kõigile skeemi osalistele. Selle plaaniga teenis ta üpris palju ning ta lootis elada muretult oma elu lõpuni nõnda. Mina arvasin endamisi juba natuke algusest peale, et kurjategijaks võib osutuda Osbourne, kuna ta tundus liigselt abivalmis ning oletame, et kui Venables oleks töesti võltsinud oma halvatust ning tapnud ise Gorman’i, oleks lugu olnud liiga läbinähtav ja lihtne.