Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad
liitsuguliseks loomaks. Luhtveekogus vett juues võib luhalt võetud rohukõrt närides võib imine saada maksa ahaiguse Paelussid on paelakujuga · Paelussid elvad sooltes · Kollkasvalge värvusega nudipaleuus · 4iminapagavarustatud päis · taha poole jääb kitsas kael · paeluss on lihtsustunud sisseehitus · närvisüsteem on lihtne · erituselunditeks on 2pikk toru · sigimiselundid paiknevad igas lülis · seedeelundkond paelussid puudub · paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest · pael uss on liitsuguline loom · veis on nudipaelussi vaheperemees inimene aga pärisperemees · igal paelussil on oma vaheperemees
Paelussid Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse
*väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine *liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist *liitsilmad paiknevad lühikeste jätkete tipul ja koosnevad sadadest läätsedest-väikestest osasilmadest *ohu korral saab vähk silmad pearindmiku alla tõmmata seedeelundkond *sõrgadega haarab toitu ja suunad selle suuava juurde' *lõugadega peenestab toitu *seedib toitu lühikeses sooles *seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks *erituselunditeks on vähil pikkade tundlate kinnituskoha läheduses paiknevad rohelised näärmed.
Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu. Erituselunditeks on neerud, mille moodustavad erituskanalid, mis on ühest otsast suletud, teine avaneb keha pinnale. Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule
Solkmel ei ole erilisi kinnitumisvahendeid, liigub sooles vabalt ringi. Erinevalt lameussist on tal vedelikuga täidetud keha. Seal paiknevad siseelundid: sooltoru ja sigimiselundid. Sooltoru algab suuavaga ja lõppeb pärakuga. Solkme keha on kahest otsast avatud. Toit liigub läbi keha, järk-järgult seedudes. TOITUMINE: Solge toitub inimese sooles olevast poolseeditud toidust. Solkmel puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Erituselunditeks on kaks neeru (umbtoruneelud). SOLKME ARENG Solge on lahksuguline loom. Emasloom muneb muna muna peab viibima kaks nädalat õhu ja niiskuse käes Areneb munas vastne muna peab sattuma inimese soolde väljub vastne puurib ennast läbi sooleseina veresoonde kandub verega kopsu mõnda aega elab vastne kopsus, toitudes verest ja kopsukoest täiskasvanud vastne liigub kopsuõõnde kopsutorude kaudu neelu söögitoru ja mao kaudu soolde sooles areneb temas UUS SOLGE. ELUKOHAD:
13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad ja pisikesed karvakesed kehal Erituselunditeks korduvad paarilised näärmed Hingavad trahheede kaudu Siseehitus Embrüod Paljunemine Paljunevad suguliselt (va. Epiperipatus) Mõned saavad järglasi vaid korra elus Sisemine viljastumine Munevad või sünnitavad elus järglased Emasel 1-23 järglast aastas Viljastumisest täiskasvanud loomani 6-17 kuud Elavad kuni 6 aastat Toitumine Kiskjad Jahivad öisel ajal Sõltuvalt suurusest 1-4 nädala tagant
Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ning kõhtmisest närviketist. Neil on liitsilmad, mis paiknevad liikuvatel varrekestel ja mille moodustavad osasilmad. Viimased koosnevad silmaläätsedest, kristallkehast, nägemisretseptoritest. Nad näevad mosaiikselt ning tajuvad liikumist. Lõugadega peenestatakse toit (vetikad, selgrootud, surnud konnad ja kalad). Edasine peenestamine toimub maoseintes olevate kitiinhambakestega. Seedimisel osaleb maks. Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vereringe on avatud. Hingamiseks on lõpused, mis paiknevad pearindmiku kilbi all. Nad on lahksugulised. Seemnerakud valmivad seemnesarjades. (Spermatofoorid on 3-4 mm pikkused kokkukleepunud seemnerakkude kogumid). Munarakud valmivad munasarjades. Neil on iseloomulik kehaväline viljastamine. Viljastatud munarakke kantakse kevadeni tagakeha all. Juunis kooruvad vähikesed. Vähkidele on iseloomulik kestumine - kooriku vahetamine
· Korallid elavad enamasti kolooniatena, meriroosid aga üksikult. · Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojaveelistes meredes korallrahud ja korallsaared. · Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. · Maksa-kakssuulasel nagu enamikul imiussidel on puulehte meenutav lai, lame ja lülistumata keha. · Kinnitumiseks on neil kaks iminappa. · Eesiminapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Pärak puudub. · Erituselunditeks on torukujulised, ühest otsas suletud neerud. · Maksa kakssuulased on liitsugulised loomad. · Imiussi vastne areneb veetigude kehas. · Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides või ka inimene nakatuda maksa-kakssuulsega. · Paelussid on paljulülise ja paelakujulise kehaga sooleparasiidid. · Sooleseina külge kinnitumiseks on neil iminappadega päis. · Kela piirkonnas kasvab palussil pidevalt lülisid juurde.
*maks osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises. KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse(selle tegevuse käigus imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi)
Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad veekogusid ja mulda. Nad on ühed olulisemad orgaanilise aine lagundajad. Sageli on nende eluiga väga lühike. Taimeparasiidid on kuni 2 cm pikkused ümarussid. Taimemahla kättesaamiseks
Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida on kõige rohkem tundlatel, jalgadel, suistel ja tiibadel Helisid tajuvad mesilased keha võngete kaudu Seedeelundkond jaguneb kolmeks: eessool- neel, söögitoru, meepõis ja vahesool kesksool- seal toimub peamine toitainete seedumine ja imendumine tagasool- koosneb peen- ja jämesoolest, ei osale seedimisprotsessis Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde Mesilased on lahksugulised § Lese sigimiselundid: paarilised seemnesarjad seemnejuhad koos näärmetega suguti § Mesilasema sigimiselundid 2 munasarja munajuhad seemnepaun limanäärmed tupp § Töömesilased on väljaarenemata sigimiselunditega emaisendid. Väärema. 4. Käitumine Nad toituvad nektarist ja õietolmust ning ronivad
Tähtsamat osa vähitegutsemisel etendavad kompimis ja haistmismeel. Vähk kombib tundlate ja jäsemetega ning tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Kuna vähil on liitsilmad, siis ta näeb esemete kuju ja ka liikumist. Toitumisel haarab vähk suurte sõrgadega toidu ja suunab selle suuava juurde. Ta peenestab toidu lõugadega ja mao seintes asuvate kitiinainest hambakestega. Seedimine toimub lühikeses sooles. Vähk sööb vetikaid ja väikseid loomi, kui ka surnud kalu ja konni. Erituselunditeks on rohelised näärmed. Vähil on sinakasroheline veri, mis liigub südamest lähtuvates veresoontes ja keha õõnes. Süda asub pearindmiku selgmises osas. Vähk hingab lõpustega. Sigimine ja areng Jõevähid on lahksugulised. Suguküpseks saab isane vähk kolme aastaselt, emane neljaselt. Emase vähi tagakeha on laiem kui pearindmik, isasel aga kitsam. Isasel on sugutusjalad. Isasloom kinnitab oma spermatofoorid emaslooma tagakeha alumisele küljele. Pärast munemist
Eupsilia transversa) või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed
peavad hingamiseks kasutama atmosfääriõhku, mida nad aeg-ajalt veepinnalt võtmas käivad. Et vee all kauem vastu pidada, võtavad nad endaga kaasa väikese õhuvaru, mis paigutatakse kas kattetiibade alla või jääb mullikesena tagakeha tippu. Kahetiivaliste hulka kuuluvate sirelaste vastsetel on tagakeha tipus pikk väljasopistatav sifoon, millega loom saab ka veekogu põhjas tegutsedes veepinnalt hapnikku võtta. Sifooni pikkus võib ulatuda 18 sentimeetrini. Erituselunditeks on putukatel rohked õhukese seinaga torukesed ehk Malpighi sooned. Nad saavad alguse kehaõõnest ning juhivad kehaõõnest eritatavad jääkained tagasoolde, kus need koos tahkete seedimisjääkidega väljutatakse. Nagu ülalpool mainitud, toimub tagasooles vee tagasiimendumine, seepärast on putukate eritised kristallilised. Omaette eritusava putukatel puudub. Kahjulikest jääkainetest vabanemisel on olulised ka kest, millesse aegamööda ladestunud ained kestumisel
Siseehitus Siseehitus on vaatamata väikestele mõõtmetele keeruline. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett. Kuulmine on hästi arenenud. Sihtiivalised suhtlevad oma vahel helisignaalide abil. Lõhna tunnevad tundlatega, maitset suiste ja suus paiknevate tunderakkudega. Sihktiivalised hingavad trahheedega, mis ulatuvad kõigi seedeelunditeni. Vereringe on avatud. Süda paikneb kehaõõne seljaosas ja juhib vere pea piirkonda. Erituselunditeks on kehaõõnes paiknevad eritustorukesed, mis juhivad eritatavad ained tagasoolde. Seedeelundkond on torujas ja läbib kogu keha. On nii taim- kui ka loomtoidulisi sihktiivalisi. Suud ümbritsevate suistega hammustab putukas taimedelt lehetükke ja peenestab need, siis segab suus süljega ja neelab pugusse. Hulgipaljunemise korral tekitavad kõrbetes ja steppides suurt kahju rändtirts ja kõrbetirts, kes võivad suurel alal hävitada kogu taimestiku (EE nr. 8). Paljunemine
Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem, mille põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed
Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad, mis on muutunud liikumiselunditeks. Kompimisjätked tundlakesed on tunduvalt lühemad. Laubal asub üks liitsilm ja üks väiksem vastsesilm. Erituselunditeks on paar mandibulaarnäärmeid. Vereringesüsteem on avatud. Esineb küll süda, mis paikneb selgmiselt, kuid puuduvad veresooned. Vesikirbud on lahksugulised, sigivad sageli partenogeneetiliselt, seetõttu esinevad isased vähikesed episooditi. Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Aerjalaliste hulka kuulub palju merelisi liike, kes on üle läinud ektoparasiitsele eluviisile
toimub difusiooni teel, on pindalal suur tähtsus -- mida suurem pindala, seda kiiremini saavad difusiooniprotsessid toimudaVähem tuntud on asjaolu, et ämblikel on lisaks kopsudele ka trahheesüsteem, kogum peenikesi torukesi, mis suunduvad kehapinnalt, kuhu need avanevad mõne üksiku ava kaudu, hapnikku tarvitavate organiteni. Sõltuvalt rühmast esinevad kas ainult kopsud, ainult trahheed või mõlemad 4 Eritamine Peamisteks erituselunditeks on Malphigi sooned ja puusanäärmed, viimased ei tööta täiskasvanud isenditel. Malphigi sooned harunevad hemolümfis kus nende peamiseks ülesandeks on lämmastikku sisaldavate jääkainete eraldamine ja nende suunamine soolde, kus need viiakse koos ekskrementidega kehast välja. Vähid Närvisüsteem Vähkide närvisüsteemi nimetatakse köisredeltüüpi süsteemiks. Primitiivse ehitusega lehtjalalistel läheb läbi keha kaks närvitüve, mis moodustavad kumbki igas kehalülis
lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed
Kui pinge langeb hormoonid lagunevad. Adrenaliini vähenemine veres põhjustab õhtul väsimust. Sügava une ajal on adrenaliini tase kõige madalam. Veesisaldus inimorganismis Rakusisene ja rakuväline vesi Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %) Kui organismi veesisaldus langeb: 5% tunneme janu 20% sureme Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Erituselundid Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustumine algab verest. Veri - neerud - kusejuha - põis -sulgurlihas - kusiti Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse.
liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. 4 1.4. Sise- ja välisehitus Siseehitus: Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed
SUBDIVISO: protostomia- esmassuused 2 HÕIMKOND: LAMEUSSID Tunnused: bilateraalne sümmeetria keha lame kehaõõs puudub NS moodustub peatähn ja närviväädid sooltoru umbne (kui esineb) hingavad difusiooni teel või anaeroobselt vereringesüsteem puudub erituselunditeks umbtoruneerud enamasti hermafrodiidid Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Suurus varieerub mikroskoopilistest vabalt elavatest organismidest kuni 20 m paelussideni. Tuntakse u. 20 000 liiki. Osa vabalt elavad vormid (meredes, magevees, maismaal niisketes tingimustes), enamik on aga loomade parasiidid. Mõned vormid parasiteerivad ka inimesel. KLASS RIPSUSSID e. turbellaarid
108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b) vale -ÕIGE 111. Lameusside hingamiselundid a) on kopsud ; b) on lõpused ; c) puuduvad, hingavad läbi naha pinna difusiooni teel -ÕIGE 112. Protonefriidid ehk umbtoruneerud on erituselunditeks. 113. Lameussid on enamasti a) lahksugulised ; b) hermafrodiidid -ÕIGE 114. Ripsussid on a) vabalt elavad -ÕIGR; b) selgroogsete parasiidid . 115. Ripsussid on eranditult vee elanikud a) õige ; b) vale -ÕIGE 116. Ripsussidel on täppsilmad a) õige -ÕIGE; b) vale . 117. Ripsusside seedimatud toidujäänused heidetakse välja a) suu kaudu -ÕIGE; b) päraku kaudu . 118. Eredavärvilised ripsussid elavad a) magevees ; b) meres -ÕIGE 119
108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b) vale -ÕIGE 111. Lameusside hingamiselundid a) on kopsud ; b) on lõpused ; c) puuduvad, hingavad läbi naha pinna difusiooni teel -ÕIGE 112. Protonefriidid ehk umbtoruneerud on erituselunditeks. 113. Lameussid on enamasti a) lahksugulised ; b) hermafrodiidid -ÕIGE 114. Ripsussid on a) vabalt elavad -ÕIGR; b) selgroogsete parasiidid . 115. Ripsussid on eranditult vee elanikud a) õige ; b) vale -ÕIGE 116. Ripsussidel on täppsilmad a) õige -ÕIGE; b) vale . 117. Ripsusside seedimatud toidujäänused heidetakse välja a) suu kaudu -ÕIGE; b) päraku kaudu . 118. Eredavärvilised ripsussid elavad a) magevees ; b) meres -ÕIGE 119
2. Keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Keha enamikul lehtjas või paeljas 3. Kehaõõs puudub. Elundite vaheline ruum on täidetud parenhüüm- ehk täitekoega. 4. Närvisüsteemis moodustub peatähn (peaaju) ning sellest kehasse lähtuvad närviväädid. 5. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. 6. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. 7. Vereringesüsteem puudub. 8. Erituselunditeks on hästi arenenud umbtoruneerud ehk protonefriidid. 9. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Suurus varieerub mikroskoopilistest vabalt elavatest organismidest kuni 20 m paelussideni. Tuntakse u. 20 000 liiki. Osa vabalt elavad vormid (meredes, magevees, maismaal niisketes tingimustes), enamik on aga loomade parasiidid.. Mõned vormid parasiteerivad ka inimesel.
veebilanssi? Janutunne on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. Janutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Janu tekib kui on vähe vett või palju soolast. 12. Nimeta erituselundeid. Kirjelda neerude ehitust ja tööd. Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides uriini moodustamine algab verest. Verineerudkusejuhapõissulgurlihaskusiti Neerud paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülismbakanalit soolestiku taga. ~10-12 cm pikad; ~5-6 cm laiad; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter. Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu. Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju- mõlemas neerus umbes miljon.
või hilissügisel lendavad (külmavaksikud - Operophthera) liblikad suudavad lennata ka siis, kui õhutemperatuur on pisut alla 0°C. Liblikate siseehitus Putukatel on hästi arenenud närvisüsteem. Närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. On kõhtmine närvikett. Torujas seedeelundkond läbib kogu keha. Peale toidu peenestamist suus neelab liblikas toidu pugusse. Edasi läbib toit mao ning liigub kesksoolde, kus see lõplikult seeditakse ja imendatakse. Erituselunditeks on arvukad õhukeseseinalised eritustorukesed, mis ulatuvad kehaõõnde ja juhivad vedelad jääkained tagasoolde, kust need väljutatakse koos tahkete seedimisjääkidega. Liblikatel (putukatel) puudub eritusava. Liblikatel on avatud vereringe. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda. Putukatel kannab veri kehas edasi toitaineid ning viib jääkained erituselunditesse. Putukate veri ei transpordi hapnikku. Hingamiselunditeks on liblikatel trahheed
a) keha ülehõõrumine veega b) riideid vähemaks võtta Kui temp ei alane, tuleb tegevusi korrata, või pöörduda siis lastearstide, perearstide poole. c) lahjendatud viinaga hõõruda. ERITUMINE SIIA KOPEERI ERITUMISE FAILIST KOGU TEKST! Erituselunditeks: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (uriini väljutuses), higi ja rasunäärmed. Uriin tekib neerudes, neerude paigutus nad on selja pool. Uriin koguneb kusepõide neerudest. Uriin tekib säsis ja kooroollusses koguneb väiksete torukeste kaudu neeruvaagnasse, algab kusejuha, mille kaudu lõplikult valmis uriin põide.
· närvisüsteemiks pikad jätketega · sooltoru lõppeb pärakuga · toeseks nahklihasmõik ja kehaõõne närviväädid · närvisüsteemiks närviväädid vedelik · puuduvad silmad · silmad puuduvad · seedeelundkond pärakuga lõppev · erituselundid torukujulised, ühest · erituselunditeks torukujulised ühest sooltoru otsast suletud neerud otsast suletud moodustised · olemas peaaju ja närvikett · liitsugulised muna vastne · lahksugulised · osal on täppsilmad täiskasvanud isend (vajab · muna vastne täiskasvanud isend · igas lülis kaks mõlemast otsast avatud
31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. 34
kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelunditeks. Eemaldades organismist koos valkude laguproduktidega ka vett ja soolasid, aitavad neerud kaasa vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele. Samuti kindlustavad nad vere reaktsiooni konstantsuse, eritades vastavalt vajaduse korral kord aluselisi, kord happelisi fosforhappe soolasid. Neerude kaudu eritatakse kehast ka mitmesuguseid mürkaineid, mis soolest verre satuvad (indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse. Neerude kaudu eemaldatakse
html 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. Vähk liigub jäsemeid kasutades pea ees, ujub aga tagurpidi, saba ees. Peaaju väike,närvikett pikk. Tähtsaimad on kompimismeel ja haistmismeel. Kombib tundlate ja jäsemetega. Tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist. (vaatamine läbi liitsilma on nagu vaatamine läbi kokteilikõrte kimbu). 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. Rohelised näärmed on vähil erituselunditeks. Asuvad pikkade tundlate kinnituskoha läheduses. Näärmete nimetus tuleneb sellest, et eritatav vedelik on rohelise värvusega. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? Vähkide veri on sinakasroheline. Avatud vereringesüsteem. Veri liigub südamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. 34
Igas lülis on lisaks peatängule veel üks paar närvitänke. Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vedelikuga täidetud kehaõõs on sageli jaotunud vaheseinte ehk septide abil kambriteks. Vereringesüsteem on suletud, koosneb selgmisest ja kõhtmisest pikisoonest ja neid ühendavatest ringsoontest ning selles voolab sageli hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma: Hulkharjasussid, vöösed ja ketasussid. 29. Enamasti meredes, ~8000 liiki. Igal kerelülil kummalgi pool jäsend, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid
Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad, mis on muutunud liikumiselunditeks. Kompimisjätked tundlakesed on tunduvalt lühemad. Laubal asub üks liitsilm ja üks väiksem vastsesilm. Erituselunditeks on paar mandibulaarnäärmeid. Vereringesüsteem on avatud. Esineb küll süda, mis paikneb selgmiselt, kuid puuduvad veresooned. Vesikirbud on lahksugulised, sigivad sageli partenogeneetiliselt, seetõttu esinevad isased vähikesed episooditi. Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Aerjalaliste hulka kuulub palju merelisi liike, kes on üle läinud ektoparasiitsele eluviisile
Hüpofüüsi tagasagarasse jüuavad need hormoonid närvikiudu pidi toimuva (aksonaalse) transpordi teel. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamiseks erituselunditeks on neerud. Neerud on paarilised ja kaaluvad kokku umbes 300 g. Nad on 10-12 cm pikkused ja oakujulised. Neerud asetsevad sügavamal ja kõrgemal kui tavaliselt arvatakse. Lülisamba suunas on neerul süvend, sälgutaoline neeruvärat, mille kaudu suubub neeruarter ja väljuvad neeruveen ning kusejuha. Neere katab sidekoeline kihn ja seda omakorda paks rasvakihn. Parema neeru ette jääb maks, parem käärsoolekoold ja kaksteistsõrmiksool ning
Keha koosneb mitmeti grupeerunud lülidest. Lülidele kinnitub erinev arv lülilisi jäsemeid. Esineb pea ja sellele kinnituvad meeleelundid - liitsilmad ja kompimisjätked e tundlad. Suu ümber paiknevad erineva ehitusega suised. Suuremal enamusel esinevad tiivad. Sooltoru avatud, suured seedenäärmed puuduvad. Toitumistüübilt väga erinevad. Vereringesüsteem on avatud, süda torujas ja paikneb selgmiselt tagakehas. Veri ei osale hapniku transpordil. Hingamiselunditeks on trahheed. Erituselunditeks on Malpighi sooned. Lahksugulised. Areng toimub sageli metamorfoosiga. Vastsed väga mitmesuguse välimusega. Kõige arvukam loomarühm, elavad enamasti maismaal, vähem magevetes ning väga vähesed meres. Alamhõimkond: Hulkjalgsed MYRIAPODA Hulkjalgsed on ussikujulised, lülilise kehaga maismaaloomad. Keha jätked on üheharulised. Rindmiku ja tagakeha vahel ei ole selget piiri. Kere lülid on ühesugused, kuid esineb suurte ja väikeste lülide vaheldumine. Liikide arv: 38
Ta mähib püünisvõrku kinni jäänud söögikõlbliku saagi peale mürgitamist võrku ja eritab temasse seedenõret. Kui see on kookoni sisemuse vedelaks seedinud, imeb ämblik poolseeditud vedela toidu sopilisse pugusse. Osa pugu jätkedest ulatub isegi jalgadesse. Nii saab ämblik koguda palju toitu ja seda järk-järgult sooles edasi seedida. Ämbliku siseehitus silmad, peaaju, närvisüsteem, pugu, veresoon, pikk torukujuline süda, sugunääre, erituselunditeks on peened torukesed, mis asuvad tagakehas ja suubuvad tagasoolde, pärak, võrgunäsad, trahheed, raamatkops. Ämblikud on lahksugulised. Emane ämblik on tavaliselt palju suurem kui isane. Pärast paaritumist isane ämblik sureb ja emane hakkab munade jaoks võrguniidist kookonit kuduma. Ämblik muneb munad kookonisse, kannab seda natuke aega endaga kaasas ja siis jätab selle varjulisse kohta. Ämblikel on otsene areng. Sünnikohast eemale jõudmiseks kasutavad
Näited: nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum). 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid Magevee ripsusside ehitus: Ripsusside kehapinda katab ripsmeline epiteel. Selle näärmerakkudes on rabdiidid pulgakesed, mis õhu kätte sattunult muutuvad limaks. Olemas ainult suu ja kõhupoolel eraldi pärakut pole. Närvitängud koondunud ette. Erituselunditeks protonefriidid. Emasloomadel lisaks munasarjadele ka rebusarjad, mõlemasoolised. Eluviis: röövloomad, elavad meres ja magevees, harvem ka mullas. Kärssusside ehitus: Lameda, ripsmelise kehaga. Tsöloom on olemas, aga mitte lausalise õõnena, vaid tükati: moondunud osalt veresoonkonnaks, osalt kärsapaunaks. Iseloomulik väga pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas ja võib välja paiskuda tolle kokkusurumise toimel (vesiskelett!). Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid.
suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja külgmiselt kulgevatest närviväätidest. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Eristatakse kolm ökoloogilist gruppi. Vabalt elavad ümarussid asustavad
tugev veresooni va südame ja töötavate skeletilihaste ahendav toime, perifeerse takistuse suurenemine ja vererõhu tõus. 18. Eritumise füsioloogia. Neerude ehitus. Nefron. Uriini teke. Neerude talitluse regulatsioon. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Eritusfunktsiooni täidavad neerud, nahk, hingamis- ja seedeelundid. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mille põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe- leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. Neerude võtavad osa ka prganismi viidud ainete, mitmete ravimite ja mürkide eliminatsioonist. Nahas asuvate higinäärmete poolt
ERITUSELUNDITE TALITLUS Eritumine-ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Põhilised eritusorganismid on neerud, higinäärmed, kopsud ja seedetrakt. Gaasilised ained (CO2) viiakse organismist välja hingamisel kopsudega, vesi ja temas lahustunud ained neerude ja higinäärmetega. Toidu omastamata osa ja seedemahlade jäägid seedetrakti kaudu fekaalidena. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mille põhiül on ainevahetusjääkide, vee ja liigeste mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulatooraineid (reniin, erütropiinid). Neerude kaudu viiakse välja valkude ainevahetusjääke, mille hulka kuuluvad kusiaine, kusihape ning lihaseainevahetusest pärinev kreatiin
Neerud. Eritumise all mõistetakse ainevahetuse käigus tekkivate jääkide eemaldamist organismist. Põhilised eritusorganismid on neerud, higinäärmed, kopsud ja seedetrakt. Gaasilised ained (CO2) viiakse organismist välja hingamisel kopsudega, vesi ja temas lahustunud ained neerude ja higinäärmetega. Toidu omastamata osa ja seedemahlade jäägid seedetrakti kaudu fenaalidena. Ainevahetusjääkide eemaldamine tagab organismi elutegevuseks vajaliku sisekeskkonna püsivuse. Peamisteks erituselunditeks on neerud, mille põhiülesandeks on ainevahetusjääkide, vee ja liigeste mineraalsoolade eemaldamine organismist. Lisaks sellele võtavad neerud osa happe-leelise tasakaalu, osmootsr rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulatooraineid (reniin, erütropiinid). Neerude kaudu viiakse välja valkude ainevahetusjääke, mille hulka kuuluvad kusiaine, kusihape ning lihaseainevahetusest pärinev kreatiin.
annaabi.ee 
