Kirjandusvood Aeg Tunnused Näited Antiik 8.-7. kunstiliste kujundite ja stilistiliste Homerose eeposed sajand võtete suur mitmekesisus "Ilias" ja "Odüsseia" eKr Kuni 4.- 6. sajand pKr. Keskaeg 5 saj-14 Levisid erinevad religioonid( nt kristlus, "Aleksiaad", Anna saj budism). Arenesid välja uued Komnina kirjanduseanrid( nt novell, ballaad). Kasutati ladina keelt, kuid olid ka eraldi "Decameron", Giova rahvuskeeled. Lisaks ilmalikule kirjandusele nni Boccaccio tekkis ka vaimulik kirjandus. Renessanss 14-16 saj Seades esiplaanile inimeste oma huvide ...
2008. aastal Transilvaania filmifestivali (Rumeenia) võistlusprogrammis parima operaatoritöö auhind 2008. aastal festivali "Kinosokk" (Anapa, Venemaa) parima filmi auhind 2008. aastal Brüsseli sõltumatute filmide festivalil peaauhind 2. Filmis oli mitmeid postmodernismile omaseid tunnuseid nagu näiteks: Erinevad sündmused ei olnud üksteisega tugevalt seotud Film oli fragmentaarne Kindla teemaderingi eristamatus Paranoilisus 3.Tegevusliinid: Üksikema Laura (üritab koos oma tütrega elus edasi minna ning seda ilma ühegi meheta) Kirjanik Mati (soovib oma naist tagasi või üldse kedagi enda kõrvale) Juuksur August ( soovib leida sidet väikese tüdrukuga) Sveitser Theo ( naiste lemmik, üritab ennast pidevalt tõestada) Arhitekt Maurer (tahab maailma parandada, mõtlemata sellele, et lähedastega on suhted sellepärast pidevalt halvenevad)
postmodernism nõukogude kultuurikammitsa ist vabanenud ühiskonnas moeideoloogiaks eesti kunsti- ja kultuurimaastikul. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: Ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) Kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed Fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu Ideede lõtv seotus Paranoilisus Kindla teemaderingi eristamatus Manchester Civil Olga Simonova Justice Centre; Mott Teosed Kundera tuntuim romaan on 1984. aastal ilmunud „Olemise talumatu kergus“("Nesnesitel ná lehkost bytí", eesti keeles 1992; 2000, tõlkinud Leo Metsar). Eesti keelde on veel tõlgitud "Surematus", "Nali", "Teadmatus", * Monologues, 1957-1964-1965 Plays: * The Owner of the Keys, 1962. * Two Ears, Two Weddings (Slowness), 1968 * The Blunder, 1969
ornamentide põlhamine Uuenduslik hoiak mineviku suhtes. Kirjanduses kriitiline suhtumine mnevikku Endiste tavade ja normide eitamine Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes Vastandab romantismi õhevale loomule. Luules vabavärsi laialdane kasutamine Tavapäraste kujundite vältimine Postmodernism Kirjanduslik ja kunstiline vool, arhitektuurisuund. Tunnused Ideede lõtv seotus. Paranoilisus. Kindla teemaderingi eristamatus Ajaline korrastamatus. Ajaloo ja fantaasia segu. On kadunud usaldus terviklikkuse vastu. Kirjanikud ei püüa olla originaalsed. Kirjanikud Umberto Eco, Salman Rushdie, Graham Swift. Kunstnikud- Odd Nerdrum, Cindy Sherman
2 Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi, kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa
Millal tekkis postmodernism? Postmodernism kui kunstistiil tekkis USA-s 1970-ndatel. Eesti kultuurimaastikul sai postmodernism moeideoloogiaks peale Eesti taasiseseisvumist. Iseloomustage postmodernismi (5 tunnust) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu kasutatakse jäljendamist; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus Nimetage Salingeri peateos, tooge välja keskne probleem "Kuristik rukkis" Tekst on antud Holdeni jutustusega kujuteldavale kuulajale, kasutab kõnekeelt ja slängi. Kriitikud on öelnud, et Holden ei arene romaani käigus ning see eristab "Kuristikku rukkis" tavalistest nooruki eneseleidmise romaanidest. Teine tõlgendusvõimalus on, et romaani lõpp on siiski optimistlik ning segadus ja võõrandumine oli vaid üks periood tema noorusest. Tänaseks on see romaan
Postmodernistlik kultuurisituatsioon. Postmodernism - on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi tunnused - ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus. Ihab Hassani modernismi ja postmodernismi eristus: Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decreation / Lammutamine
13.kontseptuaalsus 14.fiktiivsus 15.nihilism(kõige eitamine) 16.hullumeelsus 17.absurd Postmodernismi tunnused Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtelemetafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib
sotsialistlik riik. Ilmingud: moodsad muusikastiilid, e-mail, arvutimängud, chatrooms Postmodernismi ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · individuaalsuse taasväärtustamine · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Maalilisus, suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu;
Esindajad? Malevit, Mondrian . Hilisemaks vormiks OP-kunst - ... esindaja Vasarely 2. Postmodernism kunstivool, mis hakkas ulatuslikult levima 1970. aastatel. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed elemendid, püütakse kahandada lõhed madala ja kõrgema kultuuri vahel, kadus austus kultuuri akadeemilisuse vastu. Iseloomustab ideede lõtv seotus, paranoilisus, ajaline korrastamatus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernism jaguneb kolmeks: 1) konservatiivne postmodernism: väärtustab modernismieelset kunsti ja eitab kunsti olulise uuenemise vältimatust, ei tunnista modernismi ega avangardismi 2) libraalne postmodernism: hindab kõrgelt mitmekesisust 3) avangardistlik postmodernism: usub, et avangardism elab edasi uue temaatika või uute tehniliste vahendite kasutuselevõtuga, ei tunnista modernismi ja modernismieelset kunsti 3
Kõige üldisema definitsiooni kohaselt aga võib postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi tunnused: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus Postmodernism kunstis: · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule; · kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid; · püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; · modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu;
modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut
· Trikromaadid - mitmed primaadid (sh inimene); paljud kukrulised. · Dikromaadid enamik imetajaid; ka need trikromaadid, kellel on sünnipäraselt (geneetiliselt) kahjustunud üks koonusrakkude süsteem. · Monokromaatsus e täielik värvipimedus - paljud imetajad ei näe üldse värve; sh mereimetajad. · Tetrakromaadid linnud, kalad, reptiilid, ämblikulised, paljud putukad. · Pentakromaadid nt tuvid Värvipimedus (e daltonism): ühe v mitme põhivärvi eristamatus (u. 5-8 % meestest, 0,2-0,4 % naistest) Protanoopia, (dikromatism) kõige sagedasem (99%) ei erista punast-rohelist. Deuteranoopia (ei erista rohelist teatud punase ja sinise kombinatsioonidest) Tritanoopia (ei erista sinistkollast) Punase/rohelise värvi nägemine (pigmendi olemasolu) seotud sugukromosoomiga X. M on see dominantne omadus, N on kandjad (kuna N on 2 X kromosoomi, siis normaalselt ei avaldu, st avaldub ainult siis kui mõlemad X on defektiga; M on
· situatiivsus · makro- ja mikrokosmose seoste kadu · aja kadumine (nüüd ja praegu) Postmodernismi nimetusega on ka kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; kunstnik provotseerib publikut.
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka mü...
Nimetage postmodernismi võimalikke ühtseid jooni. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *) ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed 4 *) fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *) ideede lõtv seotus *) paranoilisus *) kindla teemaderingi eristamatus 41. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid. Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid.
Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. xi. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšlikud elemendid. „Taaslähenemine elule“ püütakse kahandada lõhet „kõrge“ ja „madala“ kultuuri vahel. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mänglisuse, „kerguse“, sihiliku fragmentaalsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt
n Poliitika tegemine on poliitikaküsimuste iga-päevane lahendamine: koostöö ja konflikt n Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäe-vane poliitikategemine. Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel Argi- ja teaduslik teadmine Argi- e tavamõtlemine: n Mitteusaldatavad vaatlustulemused n Valikulised tähelepanekud n Liialdatud üldistamine n Põhjendamata otsustused n Pinnapealsed järeldused n Olulise ja ebaolulise eristamatus Teaduslik teadmine: n Algupärasus n Objektiivsus n Sallivus n Tõestatavus n Kontrollitavus n Täpsus n Süsteemsus n Kumulatiivsus n (Empiirilisus) n Otsitakse seaduspärasid Politoloogia teadusalana n Tänapäeval jagatakse teadus tavaliselt nelja väga laia valdkonda: n Sotsiaal- ja käitumisteadused n Humanitaaria ja kunstid n Loodusteadused ja meditsiin n Täppisteadused ja tehnika
Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, (,,taaslähenemine elule") püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut
See kuidas ta vaatleb tsivilisatsiooni toimet on seotud abjektsiooni eemaldamisega – roojasuse eemaldamisega avalikust sfäärist. Dionüüsilise eemaldamine. Kristevale meeldib viidata piiblile. Ta mängib seal kuulsa fraasiga – alguses oli sõna. Uurib mis võis olla enne sõna. Tema jaoks on miski, mis on keele-eelne. Mingisugune nimetamatus, mis eksisteerib inimese elus enne kui ta keelde siseneb. Selle faasi keskseks tunnuseks on sisemaailma ja välismaailma eristamatus. Avatud struktuur mõnule ja valule. Laps keele- eelses faasis, mida tajub. Kui inimene siseneb keelefaasi hakkab see otsustavat rolli mängima, hakkame tegema vahet sise ja välismaailmal. Kirjandusteoreetikuna käsitleb ta poeetilist keelt, millel on võime jõuda keele-eelse faasini. Poeesia on mingil määral võimeline seda kogemust kordama. Muusika samamoodi püüdleb millegini, mis on keelefaasist väljas. Püüd keelest mööda minna, tungida otse maailma, kus on mõnu ja valu.
8. Iseloomusta Ristikivi ,,Hingede öö" ülesehitust. ,,Hingede öö" koosneb kahest osast, mille vahel on nn ,,seletav kiri" proua Rohumaale. Kiri on kui modernistlik manifest, milles autor põhjendab kirjutamislaadi. 9. Millal tekkis postmodernism? Postmodernism tekkis 20. sajandi teisel poolel. 10. Iseloomusta postmodernismi viie tunnusega. Postmodernismile on iseloomulik: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu; ideede lõtv seotus; paranoilisus; kindla teemaderingi eristamatus; publiku provotseerimine. 11. Nimeta Salingeri peateos, too välja keskne probleem. Salingeri peateos on ,,Kuristik rukkis", mille keskne probleem on ühiskonna ja tema väärtushinnangute väärastumine. Peategelane näeb seda väärastumist ja ei taha elada oma elu selles väärastunud maailmas. Ta püüab selle vastu võidelda, kuid tõdeb aja jooksul, et millegi nii suure vastu tema üksi ei saa. 12. Milles näeb Holden ,,kuristikku"?
Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: *ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) *kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed *fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu *ideede lõtv seotus *paranoilisus *kindla teemaderingi eristamatus Postmodernismi võib käsitleda kui ajaloolist nähtust, kuid ka kui erilist mõttesuunda, mis on toiminud läbi eri aegade. Mõiste sai alguse ameerika kunsti- ja arhitektuurikriitikast, Lyotard: "Postkaasaegsest seisundist? (1979) ja "Mis on postmodernism? (1982). Lyotard väidab, et suured narratiivid (ideed, mis püüavad maailma tervikuna mõista ja seletada) on lõppenud, ei täida enam oma endisi funktsioone.
maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. (11) postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur osa kunstnikest soovib lihtsalt
Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 11. postmodernism - Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction), et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus ning kindla teemaderingi eristamatus. postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; suur
Näiteks kirjutatakse vana teos või tuntud inimese elulugu ümber, avaldatakse surnud kirjanku fiktiivseid teoseid. Urbanism – riigipiiride kadumised kerkivad kultuurikeskustena esile suurlinnad, kus leidub ikka publikut igasugustele veidrustele. Korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) Kitš, triviaalsus, banaalsus („taaslähenemine elule“) Fragmentaarsus Kindla teemaderingi eristamatus „Kõrge“ ja „madala“ sulandamine 42. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid. Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajal hävis palju antiikautorite teoseid ususõdade ja barbarite rünnakute käigus. Samuti ei peetud mõnede käsikirjade ümberkirjutamist vajalikuks ning need hävisid sel moel. 43. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamises William Shakespeare’i loomingus. Näidendid:
tühjad. Enesetapp on alternatiiv mugandatud elukorraldusele. · Postmodernism kirjanduses ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus Esindajaid: Umberto Eco, G.G. Marquez (,,Sada aastat üksildust"),S. Rushdie (,,Mauri viimane ohe"), Milan Kundera (,,Olemise talumatu kergus"), Stanislaw Lem Pilet XIX · Bulgakovi elu ja looming, ,,Meister ja Margarita" · Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Gustav Suits elas 1883-1956. Pärit Tartumaalt Võnnust, isa oli koolmeister kolmandat põlve, vanemad kuulusid vennastekogusse. Neljaselt õppis lugema ja kui sai viieseks, oli läbi lugenud piibli
(faction) asemel Pastiss (,,kõik on juba olnud"), kuus . Ülemiste korruste akende intertekstuaalsus vahel asuvad ristkülikukujulistes Kits, triviaalsus, banaalsus süvendites (,,taaslähenemine elule") Teemad Fragmentaarsus 1. Ladina keele (ja romaani keelte) Ideede lõtv seotus nimetus. Kindla teemaderingi eristamatus 2. Ladina keel elava ,,Kõrge" ja ,,madala" sulandamine mitmefunktsioonilise keelena, keele funktsioonide järkjärguline Jean-François Lyotard (192498) taandumine. 1979 ,,Postmodernne olukord" (La 3. Ladina ja vanakreeka keele pärand Condition Euroopas: postmoderne), 1988 3.1 Euroopa tähestiku, kirjakeelte
mul ju selge ja selgepiiriline idee iseendast, kuivõrd ma olen vaid mõtlev asi, mitte ulatuvusega keha; ja teiselt poolt on mul selgepiiriline idee kehast, kuivõrd see on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on [ometi] kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata.” (Descartes 1996: 1655-1666) Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) / Vaimne substants Materiaalne substants Identsete eristamatus Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina
Skal.korrutis on kommutatiivne. Ristiolevate vektorite skalaarkorrutis on 0. 174. Vektorkorrutiseks on vektor, mis on korrutatavate vektoritega ristuvas tasapinnas. Suuna määramiseks kruvireegel. 175. Gradiendiks nim: mitme muutuja f-i korral nim f-i kiireima kasvamise suunda ja kiirust antud punktis isel-vat vektorit. Ernest Ratherford – orbitaalmudeli „isa“. Orbitaalmudel vastuolud: *aatomite seletamatu stabiilsus. *aatomite eristamatus. *karakteristlik joonsperkter. Sünkrotonkiirgus- kiirgavad kiirendusega liikuvad laengud, spekter pidev. Elementaarlaenugt e kandev osake kiirgal igal oma meetril energia: ΔE=9,6*10a-16 (E/mRc2)4. Bohri aatommudel: aatomid on stabiilsed, üksteisest eristamatud, isel.joonspekter. Järeldused: aatomid on eristamatud, aatomite tekkimisel eraldub energia portsjonite kaupa. Bohri postulaat: energiat ei kiirgu, kui
metafüüsika, tunnetatav aprioorselt.[23-24] (1) Mitte miski ei saa olla nii, nagu see on, kui selleks puuduks alus. Ent see alus peab olema eriti võimas: lõppkokkuvõttes peab rajama juhuslikud faktid paratamatutele alustele, nii et aktualiseeritud on üks võimalikkus teiste võimalikkuste asemel. Lõppjareldus nii Abelardil kui Leibnizil on, et tegelik maailm on võimalikest maailmadest parim.[eksistentsi näiv paratamatus?] (2) Identsete eristamatus: kui A on identne B-ga, siis on A-l iga omadus, mis B-l ja vastupidi. (probleem esineb siis, kui me ei tea, kas tegemist on ühe või kahe asjaga nt vaim ja hing, või sõnade esinemine tüübi ja eksemplarina). [individuatsiooniprintsiip] [25]Nagu paljud teisedki, lähtus ka W. inimese algseisundist. Ent tema järgi inimkonna algseisund ei olnud minevikuline, vaid see oli olev, ideaalne seisund või mudel, mille kohaselt
Mõtlemine ja tegelikkus. Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis kui A ja B on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B ei ole, siis A ja B on erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus(kaheldavuse omadus); ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) ja seega olen ma midagi erinevat kui mu keha. Identsete eristamatus. Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis. Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma õigesti edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. Selge ja distinktne. Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele? Selged ja distinktsed ideed: selge(idee ei jää märkamatuks) ja distinktne (haaratakse ideed
mitte ulatuvusega keha; ja teiselt poolt on mul selgepiiriline idee kehast, kuivõrd see on ulatuvusega asi, mitte mõtlev, siis on [ometi] kindel, et ma olen tõepoolest midagi muud kui mu keha ja suudan eksisteerida ilma temata." (Descartes 1996: 1655-1666) Olen mõtlev asi (res cogitans), mitte ulatuvusega asi (res extensa) Vaimne substants Materiaalne substants 105. Identsete eristamatus Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis, kui A-l ja B-l on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B-l ei ole, siis A ja B erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus) Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina.
hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede lõtv seotus paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismisuurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu;
Ka Jung kasutab vastandprintsiipe selleks, et oleks võimalik asju eristada, kuid moraalne dimensioon on olemas. (See nähtub asjaolust, et Jungil on vastandprintsiibid isikulised, omades seega moraali kui isikule iseloomulikku tunnust.) Erinevus on veel selles, et kui praktilise rakenduse külje pealt kujutab taoism enesest õpetusi ja praktikaid, kuidas saavutada kooskõla taoga, siis Jung näeb vastupidiselt inimesel olevat hädavajaliku eristuda Pleromast. Kuivõrd Esimene Printsiip on eristamatus ning mitteolemine, siis Jungi jaoks on individuatsioon esmaseks imperatiiviks kogu tema õpetuses. Esimese Printsiibiga ei tule tema järgi mitte ,,kokku sulada", vaid kasutada selle poolt antavat jõudu, et maksimaalselt eristuda ning oma seesmine areng viia igakülgse täiuseni. ,,Teie küsite: mis kahju see teeb, kui ei eristuta? Kui me ei eristu, siis me satume enda olemuse suhtes väljapoole, Loome suhtes väljapoole, ja me langeme mitteerinevusse, mis on Pleroma teine omadus
terminitöö lisus kontroll Viidatavat pole Viited Viidatav teistsugune Viidete ahel Erinev info, viiteid on Süno- 1 Sama info, viiteid pole nüümid Erinev info, viiteid pole Ebajärjekindlused 2 Osasünonüümide eristamatus 1 Märksõnade täpse kokkulangemise välistab, muid kokkulangevusi mitte. 2 Töötab, kui baasis on vahendid denotaat- ja designaatsamasuse eristamiseks. Ühtluse parandamise meetodeid 119 Lühidalt Sõnastiku maksimaalse kvaliteedi saavutamiseks koostaja mõistli- ku jõupingutusega võiks proovida järgmist lahenduste komplekti. • Tehniliselt mõisteline koostamine: sõnastiku aluseks on
annaabi.ee 
