Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevad seadusepunktid Eesti kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
teenistus, vanemapuhkus, puhkeaeg, ametnik, õigusteadus, kalendriaasta, tööandja, lapsepuhkus, töötaja, öötöö, puhkused, saamiseni, toetav, asumise, ajavahemik, eelnevat, põhipuhkus, kollektiivpuhkus, õppepuhkus, katkestamatult, tasuline, rasedus, isapuhkus, lapsendaja, lapsehoolduspuhkus, soovil, teostamine, töösuhe, teostab, siseauditTööõigus, töölepingu seadus Tööleping on võimalik sõlmida isikuga, kes on vähemalt 7 aastat vana. Vanuses 7-14 noore tööle vormistamisel on vaja vanema või seadusliku hooldaja ja tööinspektori nõusolekut. Alaealise tööle palkamiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Töölepingut võib sõlmida suuliselt, juhul kui töösuhe on lühike(maks 2 nädalat). Lepingus peavad olema osapoolte andmed: töötaja andmetest vajalikud isikuandmed, elukoht, kontaktandmed. Tööandja puhul samuti asukoht ja registrikood. TÖÖLEPING garanteerib töötajale puhkuse, haiguslehed jne. Tööettevõttelepingu või töövõtulepingu puhul on tegemist konkreetse tellimuse täitmisega, need on võlaõiguslepingud. Tööettevõtulepingut iseloomustab see, et töö tehakse ära oma vahenditega. Tasu makstakse siis, kui töö on valmis (töövõtulepingu puhul). Samalaadne töövõtulepinguga on käsundusleping.
Õigusteadus Puhkuse ajal ei pea inimene tegema tööd. Tööpuhkused: need, mis inimene saab igal aastal. ( igaaastane korraline puhkus, ette nähtud tehtud töö eest igal aastal, pikem periood) Vanemapuhkused/lapsepuhkused. Töötamine ja õppimine korraga õppepuhkused. Reguleeritud eraldi seaduses. Ka kollektiivpuhkused. Palgata puhkus töötaja enda vajadus, läheb tööandja jutule. Haridus- ja teadstöötajad puhkus kestab 52 kalendri tööpäeva. Ametnikel ja alaealistel on ettenähtud 35 kalendritööpäeva. Oma asutus võib eeskirjades olla puhkus pikendatud. Puhkuse andmisel ja kasutamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: · Puhkust antakse kalendri aasta kohta · Puhkust antakse kalendripäevades v.a riiklikud pühad ei lähe arvesse. Need lisatakse puhkusele juurde lisaks. · Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
pdf Seletuskiri http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=353198&u=20120902152153 TTOS - Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Vastu võetud 16. juunil 1999 TäKS - Täiskasvanute koolituse seadus. Vastu võetud 18. veebruaril 2015 TäKSE seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8feef3b-a519-480f-9585- 7c24850d9030/Täiskasvanute%20koolituse%20seadus I Töö- ja puhkeaeg 1. Tööaja mõiste ning kestus. Täistööaeg. Lühendatud täistööaeg. Osaline tööaeg. Tööaja arvestamise viisid. Tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööajaks on aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid, ning summeeritud tööajaks vastavalt tööaeg, mis on arvestusperioodi jooksul jaotatud ebavõrdselt. Täistööajaks on 8 tundi päevas ja 40 tundi 7-päevase vahemiku kohta. 8-tunnisest tööpäevast ja 40-
Õigusõpetus 2 loeng. · Töötaja kohustused: paragrahv 15 1. Teha kokkulepitud töö. 2. Täita korraldusi. 3. Osaleda koolitusel: peab osa võtma koolitusest, mis on töökohal ette nähtud. 4. Hoiduda tegudest, mis takistavad teiste tööd tegemast; samuti ka hoiduda kahju tekitamisest kaastöötajate varale. 5. Töötaja teeb koostööd teiste töötajatega. 6. Teatab töötakistusest: materjal hakkab otsa saama, masin katki läinud vms. 7. Hoiduda tegudest, mis võivad kahjustada tööandja mainet. 8. Teatada tööle mitteilmumisest. · Tööandja kohustused: paragrahv 28 1. Tööandja peab andma tööd; Kindlustada töötaja tööga. 2. Maksta tasu töö eest. 3. Anda puhkust ja maksta ka puhkuse tasu. 4. Kindlustada ohutud töötingimused. 5
töösuhte subjektide koostöö tagamiseks. Töötajate ja tööandjate organiseerimisvabadus tuleneb põhiseadusest, on õigus moodustada erinevaid ühinguid, organisatsioone. Töösuhte stabiilsus üldiselt sõlmitakse määramata ajaks TL. Tööst mittetulenevate seadusvastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus usulistel põhjustel ega ka erakondliku kuuluvuse järgi ei saa kedagi vallandada, eelised on väikeste lastega emad, rasedad. Õigus töötasule, puhkusele. Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamine tuleneb rahvusvahelistest lepingutest. Õigusallikad: Põhiseadus, ILO, Seadused, Ministri määrused, Valitsuse määrused, Riigikohtu lahendid, Tööinspektsiooni koduleht www.ti.ee. Töö tegemisega seotud lepingud/tegutsemisvormid. Tööleping - Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on esimesel
Puhkus Põhipuhkus Põhipuhkused: tavaline töötaja 28 kalendripäeva aastas TLS § 55 ; alaealine töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 56; töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saav töötaja 35 kalendripäeva aastas TLS § 57; haridus- ja teadustöötaja kuni 56 kalendripäeva aastas TLS § 58. Põhipuhkus (2) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest, mille hulka arvestatakse ka: ajutise töövõimetuse aeg; puhkuse, v.a lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg; aeg, mil töötajal oli seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul (ta esindab seaduses või
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga
T Töölepingu seadus Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd alludes teise isiku juhtimisele ja kontrollile.Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.Eeldatakse et töö leping sõlmitakse kirjalikult.Leping loetakse ka sõlmituks juhul,kui töötaja asub tegema tööd,mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Töötaja teavitamine töötingimustest Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: · Tööandja ja töötaja nimi · Isiku või registrikood · Elu või asukoht · Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg Tööülesannete kirjeldus · Ametinimetus,kui sellega kaasneb õiguslikk tagajärg
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009.
· 18. a. Saanud teovõimeline füüs. Isik. N: turvatöötaja peab olema vähemalt 18.a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v. Väölja õppe puudumise tõttu · Takistab alaealise sots. Arengut v. Hariduse omandamist
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Tööseadusandluse alused Koostaja: Juhendaja: Tartu 2009 Puhkused § 55. Põhipuhkus Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 60. Isapuhkus Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk andmete alusel, mis Statistikaamet
Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine ning teiseks töötajate teavitamine ja nõustamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste ja ettevõtete ülevõtmise korral. Järgnevas referaadis anname ülevaate töötaja ja tööandja õigustest ning kohustustest, töölepingu erinevatest külgedest, ettevõtte üleminekust, töö- ja puhkeaja korraldusest, tööaja tasustamisest ja tervishoiust töökohas. VASTUSED KÜSIMUSTELE 299. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? Tööõigus reguleerib töösuhteid, mis tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitava töölepingu alusel
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 3. Töötamine avalikus teenistuses Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik- õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb
07.2009 Töötasu üldnõuded § 29. Töötasu suurus (1) Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. (3) Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. (7) [Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
jäigad. Sotsiaalpoliitilised muudatused Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid Aktiivne tööpoliitika ning efektiivne elukestva õppesüsteem Tõõigus- erinevad definitsioonid Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus. Inge-Maret Orgo. Merle Muda. Gaabriel Tavits. Thea Treier. Tallinn, 2005. lk.21 Tööõigust võib jagada: 1. Individuaalseks tööõiguseks 2. Kollektiivseks tööõiguseks 3. Töökaitseõiguseks Töölepingu regulatsioon õigussüsteemis Tsiviilõigusuhe TsÜS Võlaõigussuhe
raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
TÖÖÕIGUS Kaitstud paindlikkus Eesmärk üheaegselt suurendada tööturu ja töösuhete paindlikkust sissetulekute- ja tööhõiveturvalisusega, eriti madalama konkurentsivõimega isiku jaoks. Klassikaliselt koosmõjus: paindlik tööõigus, kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, aktiivsed tööturumeetmed. Seda toetavad elukestev õpe ja sotsiaaldialoog. Tööõiguse koht õigussüsteemis Avalik õigus vs eraõigus, suurem osakaal töötaja ja tööandja vahelistel kokkulepetel, TsÜS, VÕS. Töölepingu seaduse normid on erinormid. Üldnormi rakendatakse siis, kui puudub vastav erinorm või kui seadus näeb ette valikuvabaduse eri- ja üldnormi vahel. Tööleping (TLS §1): füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses
ning töötulemus kuulub talle. Tal ei teki töösuhteid teiste ühiskonna liikmetega, vaid kujunevad mitmesugused tsiviilõiguslikud suhted. Kuid enamikel juhtudel tööd tegev isik peab müüma oma tööjõudu kas teisele füüsilisele isikule v juriidilisele isikule. See isik, kes saab tööjõu kasutamiseks, peab organiseerima ka kogu töötegemise protsessi ning töötulemus kuulub talle. Tekivad tööalased suhted töötegija ja tööandja vahel. Olenevalt töö iseärasustest võib riik kehtestada töösuhetesse astumiseks erinevad viisid: 1) tööleping kahepoolne kokkulepe, mille alusel üks pool TÖÖTAJA (T) - teeb teisele isikule tööandjale (TA) tööd - allub TA juhtimisele ja kontrollile ning teine pool TÖÖANDJA - maksab tehtud töö eest tasu 2) ametikohale nimetamise või valimise akt 3) teenistusleping.
territooriumidel asuvaid kindlustusriske. Alusetust rikastumisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, mida kohaldatakse tegelikule või eeldatavale õigussuhetele, mille alusel kohustus täideti. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevatele nõuetele kohaldatakse selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. Tööõigus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. Tööõiguse normid ei laiene eriseadustega reguleeritud teenistusele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, saadikutegevusele, kaitsejõudude tegevteenistusele jms. Nii näiteks teenistussuhteid reguleerib avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistuse all mõistetakse töötamist riigi või või kohaliku omavalitsuse asutuses, mis teostab avalikku võimu ja mida finantseeritakse riigi või KOV eelarvest. Tööõiguse allikateks on:
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest
6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev Töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud tööd tegema. Lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud
Perekonnanormid (abielu ainult mehe ja naise vahel) Asjaõigusenormid o Dispositiivsed e kokkuleppelised pooled võivad igal moel kokku leppida v.a kui see on otseselt seadusega keelatud Lapsele nime valimine o Suhteliselt määratletud kuuluvad rakendamisele kas poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Töölepingu seaduse järgi saata töötaja lähetusse ainult tema nõusolekul. IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi o Regulatiivsed määravad isikute õigused ja kohustused, kuidas isik peab käituma teatud situatsioonis. Abiellumiseks on vaja teha kindlad sammud (jah ütlemine, allkirjastamine, prudi sammud) o Kaitsvad õigusnormid (millised karistused on ette nähtud) Tähtaega ajavahemik (kevadest suveni)
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10-aastast last, lapse koolivaheajal. Täiendav soodustus on naistele tagatud ka töösuhte alguses. Sõltumata töötatud ajast, on
1) Kes korraldab ja juhib tööprotsessi. 2) Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi. 3) Kellele kuuluvad töövahendid? 4) Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk? 5) Kes saab tulu või kasumi? 6) Kas tööd tegev isik on arvatud töötajate koosseisu? 7) Kas tööd tegev isik allub töökorralduse reeglitele? Tööõigusliku suhte subjektid. Töölepingu seaduse kohaselt on individuaalse töö subjektiks töötaja ja tööandja. Alla 18 aastaste isikute tööle rakendamisel noorte kaitse kohta käiva tööl. Teatud töödel eri vanusemäär. Alla 15 aastase ja kooli kohustusliku(põhiharidus või 17a) alaealise töötamise kohustust. Erandina võib 13-14 või 15-16 koolikohustuslik teha kerget tööd, kusjuures nende tööde loetelu on kehtestatud vabariigi valitsue määrusega. Kõikide alaealiste töötamiseks on vaja ka nende esindaja nõusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda
Tsiviilõigusrikkumised on lepingust või muust tehingust tuleneva kohustuse või keelu rikkumised. Tööõigusrikkumised on töölepingust tuleneva kohustuse rikkumised (Kiris jt 2012). Juriidiline vastutus Juriidiline vastutus on riiklik sund toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: - süüdimatus - armuandmine - amnestia - aegumine Töölepingu seadus Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid. Alates 01.07.2009.a kehtib töölepingu seadus Töölepingu seadus on erinormide kogum, mis reguleerib ainult töösuhet ja sätestab erisused, mis tulevad kohaldamisele töölepingu puhul. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1.1. Tööõiguse kujunemine Tööõigus on ajalooliselt kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja huvide tasakaal. Töösuhe võib olla: _ tüüpiline _ üks töökoht _ tähtajatu tööleping _ täistööaeg _ ebatüüpiline _ tähtajaline tööleping _ osaline tööaeg _ renditöö _ kaugtöö, _ töö väljakutsel jmt 1.1.1 Tööõiguse mõiste Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujunemist. Töölepingu alusel:
Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg
Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2
annaabi.ee 
