Protsessorit saab uuendada tarkvara draiverite installimisega, kindlustades sellega kõige viimase uuenduse, mida sul parimaks mängimiseks vaja. Kontrollerkaardid Kontrollerkaarte kasutatakse siis, kui soovitakse arvutile lisada sisend- väljund liideseid (USB, Firewire, Bluetooth jne) või soovitakse arvutiga ühendada rohkem kõvakettaid, kui seda emaplaat võimaldab. Kokkuvõte: Laienduskaardid on mõeldud selleks, et lisada arvutikomplektile mingisugust täiendavat funktsionaalsust. Laienduskaartide ühendatakse tavaliselt emaplaadile laiendussiinidesse. Erinevate laienduskaartide valik on nii lai, et kõiki laienduskaartide tüüpe siinkohal loetleda ei ole võimalik (ega ka vajalik), kuid olulisemad laienduskaartid on: graafikakaardid, helikaardid, võrgukaardid, tv- ja raadiokaardid, kontrollerid (lisapordid, S-ATA, RAID jne). Allikad: http://heiki.tpt.edu
Arvutiteenindus Kõiksugused kaardid riistvaras Referaat 2009 Sisukord: · Sissejuhatus · Videokaart · Võrgukaart · Helikaart · TV kaart · Adapterkaart · Füüsikakaart Sissejuhatus Arvuti ei koosne ainult kastist, klaviatuurist ja mõnest muust vudinast, selleks ,et arvuti töötaks ja oleks soovile vastav peaks sinna sisse lisama vastavalt vajadusele ka lisakaarte, mis muudavad arvuti jõulisemaks ja mugavamaks kasutajale, selles referaadis ongi räägitud levinumatest laienduskaartidest. Graafika ehk videokaart Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendav lüli. Monitor ise ei oska määrata, millise kvaliteediga pilti ta peab näitama, selle otsustab video ehk graafikakaart. Graafikaadaptereid esineb kas emaplaadile integreeritult (on board) või kaartidena, mis pistetakse vastavatesse pesadesse...
toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus, sest muud moodi infole ligi ei pääse, kus seda siis kasutatakse arvutustel või hoitakse teatud ajaperioodi. Mälu mahtu mõõdetakse baitides. Laienduskaardid GRAAFIKAKAART on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali
· lauaarvutid (desktop, minitower, miditower); · suurarvutid (mainframe). Põhiplokk ehk korpus · Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. · Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit)
klaviatuur, hiir, skänner jne. Väljundseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutist väljastada: monitor, printer jne. Arvuti tööks esmavajalikud siseseadmed on: protsessor, emaplaat, mälu, kõvaketas, graafikaart ja toiteplokk. Siseseadmed on paigutatud korpusesse. Enamik arvutite tavakasutajaid ei ole siseseadmeid kunagi näinud ja ei tunne nende funktsioone ning ülesandeid. Peamised siseseadmed on: protsessor, mälu, emaplaat, varundusseadmed, laienduskaardid ja toiteplokk. Protsessor Protsessor (CPU- central processing unit) on riistvarakomponent, mis suudab täita käske. Tavaliselt mõjutab see riistvarakomponent kõige rohkem arvuti jõudlust. Protsessor on tavaliselt teostatud ühe integraalskeemina, mis võib sisaldada sadu miljoneid transistore. Emaplaat Emaplaat on arvutikomplekti osa, mille külge ühendatakse pea kõik arvuti siseseadmed. Läbi emaplaadi suhtlevad siseseadmed omavahel. Mälu Andmete hoidmiseks kasutatakse mälu
MIDITOWER *Nende kahe korpuse vahe on toiteplokis, ATX tüüpi DESKTOP toiteplokk suunab emaplaadile AT-st erineva pingega MEGA PC voolu, ATX võimaldab ka arvutit tarkvaraliselt sisse- välja lülitada. Emaplaadid, mis millised ja miks : Emaplaat asub põhiplokis koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Emaplaat on elektroonikaseadmetes, peamiselt arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid
1 Joonis 6 PCI Express siin 17 Tabel 21 Nimetus Kasutusala Maks. kiirus Kasutamine tulevikus (MB/s) ISA Helikaardid, modemid 2 kuni 8,33 Uutes arvutites ei kasutata PCI Mitmesugused 266 Asendatakse PCI-E-ga laienduskaardid AGP 2x Graafikakaardid, koos PCI- 528 Asendatakse PCI-E-ga ga x16 PCI-E Mitmesugused 250 (x1), Erinevad variandid x1, laienduskaardid 500 (x2) x2, x4, x8 PCI-E x16 Graafikakaardid 4000 Variant x16 2.3 Välised siinid 2.3.1 Varased siinid (pordid) COM ja LPT
arvutikomplektides. Rõhku on pööratud ruumi efektiivsemale ära kasutamisele ja ühtlasi aitab see ka hoida arvuti hinna madalamal. Selle tüübi suurimaks eripäraks on nn. riser card, millele on paigutatus laienduskaartide pesad. Selle asemel, et süsteemisiin emaplaadile paigutada nagu seda on tehtud AT ja ATX standardite puhul, on LPX emaplaadi tüübi puhul on süsteemisiin paigutatud nn. riser card'ile, mis omakorda ühendatakse emaplaadi külge. Laienduskaardid ühendatakse aga rise card'i külge. Seega on laienduskaardid paralleelselt emaplaadiga ja see võimaldab kokkuhoida korpuse kõrguse pealt, kuna laienduskaartide kõrgus on peamine põhjus, miks täis mõõdus desktop tüüpi korpused on just nii kõrged kui nad on. Joonis 3 LPX emaplaadi asetus korpuses LPX tüüpi emaplaatidel on enamasti integreeritud videokaart. Kui integreeritud videokaart on kvaliteetne, siis see võimaldab arvuti hinna madalama hoida ja tagada hea pildi
3.Põhiplokk ehk korpus · Põhiplokk ehk korpus Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "südameks" on keskseade e. protsessor (CPU Central Processing Unit). Protsessor
hispaania, araabia, portugali, bretooni, hollandi, rumeenia, rootsi, eesti) 4. Mis on kompilatiivne kõnesüntees? Kompilatiivne kõnesüntees on kvaliteedilt parem kui eelnevalt kasutatud tehnoloogiad. Laiatarbe rakenduste puhul kasutatakse põhiliselt "tarkvaralisi" lahendusi, s.t. kõnesüntesaatoreid, mis kasutavad oma tööks olulisel määral protsessori ressurssi ja standardhelikaarti. Riistvaralised kõnesüntesaatorid (spetsiaalsed laienduskaardid või välisseadmed) leiavad kasutust suure koormusega kõnesünteesisüsteemides, näiteks automaatteadete genereerimisel. Nägemispuudeliste poolt kasutatakse riistvaralisi kõnesüntesaatoreid põhiliselt suure koormusega arvutites, mobiilsuse suurendamiseks ja riist- või tarkvaralise konflikti võimaluse vähendamiseks. On olemas ka ekraanilugejaid, mis töötavad ainult mingite kindlate riistvaraliste kõnesüntesaatoritega. 5. Mis on difoon ja mis on difoonsüntees?
ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub emaplaat koos sellel asuvate seadmetega (protsessorid, sisemälud, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiajam, kõvaketas, CD-ROM jt.). Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Mälu Mälu jaguneb sise- ja välismäluks. Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Tähtsamad sisemälud: põhimälu (RAM random access memory, nimetatakse ka suvapöördus-, töö-, muut-, operatiivmäluks jms.) - siin asuvad arvuti töö ajal vajalikud programmid ja andmed
Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir. Lisa-välisseadmed aga printer, skänner, heliseadmed, modemid jne. Personaalarvuti kõige tähtsamad osad asuvad põhiplokis. Põhiplokk on metallkast (korpus), kus asub toiteplokk ja enamus arvuti riistvarast. Sageli nimetatakse arvutiks ainult korpust, sest seal asuvad kõige olulisemad seadmed. Põhiplokis asuvad emaplaat (ingl. motherboard) koos sellel asuvate seadmetega (protsessor, operatiivmälu, kontrollerid, laienduskaardid jms.) ja välismäluseadmed (disketiseade, kõvaketas, CD-seade jt). Emaplaat kujutab endast suurt plaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. 2. Riistvara 2.1 Protsessor Arvuti aju (keskseade) on protsessor (ingl
annaabi.ee 
