Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erich Fromm - Armastuse kunst - ÜLDKOKKUVÕTE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
isaarmastus, enesearmastus, rutiin, peitu, kunst, igat, vabaneda, tõend, kiindumus, mehelik, teenima, erootiline, tuntuks, õnnetu, tahe, küpsus, armastusse, kogemine, vihast, uskuda, argus, erich, fromm, hingele, luksus, nendest, eelnenud, suhtumise, saated, kanalite, sugude, kadumas, väljendamises, muudki, libiido, arvavad, tahtma, luuletuse...........................................................................8 1.2.1 Vennaarm...................................................................................................................8 1.2.2 Emaarm......................................................................................................................9 1.2.3 Erootiline armastus....................................................................................................9 1.2.4 Enesearmastus..........................................................................................................11 1.2.5 Jumalaarmastus........................................................................................................11 2 ARMASTUSE PRAKTIKA..................................................................................................12 3 KIRE KONTROLLIMINE....................................................................................................13 3
Armastuse kunst Erich Fromm See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele. Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure hoolega
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel. Uudne vabaduse kontseptsioon armastuses on küllap suuresti tõstnud objekti tähtsust
TSITAADID Armastus: * Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. (H. de Balzac) *Esimese armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks. (P. Charron) *Armastada tähendab kannatada; mitte armastada tähendab surra. (H. Taine) *Austusel on piirid, kuid armastusel mitte mingisuguseid. (M. Lermontov) *Pilgud on esimesed armastuskirjad. (N. de Lenclos) *Mis pole salapärane ega mõistmatu, see pole armastus. (M. de Scudéry) *Armastada tähendab lakata elamast eneses, selleks et elada teises olevuses. (Aristoteles) *Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja lõpeb pisarais. (A. Lamartine) *Armastada tähendab imetleda südamega; imetleda tähendab armastada mõistusega.(G. de Sta?l) *Mõistus on nõrgaks vastuseks armastusele. ( M. de Scudéry) *Armastus on kõige tugevam kirgrdest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. (Voltaire) Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne kui kogu filosoofia tarkuses. (H. F
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
tuleb seletada, et see on ka seotud muutustega, mis organismis toimub. Higi tuleb rohkem, lõhnatundlikus muutub tundlikumaks(sellepärast, et hormoonid ja see, et armastus käib lõhna kaudu feramoonide alusel) seda on vaja seletada. Rasedatel(et saaksid eristada, mis on ohtlik, mis ei), sünnituse ajal (tunned lapse lõhna järgi ära). Noor ema ei tohiks ennast lõhnastada. See on nii võimas meel, et tekiks üldse kiindumus ja armastussuhe. Kõige võimsam armastusekeel on sõnatu, mis saavutatakse teiste meeltega. 50-60% mehi tunneb ka ainult lõhna alusel oma lapse. Loodusrahvad Miks tehakse ülemineku riituseid- õpetatakse mõistuse teravust suurendama, oma sihte elus kindlaks määrama, et loodusega seotust suurendada. Saab teada, kuhu ta on teel. Noorukiea arenguetapid Ideaalide otsing, neil on ambitsioone, viivad elu edasi, vähene riskiteadlikkus.
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba
SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides
laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus,
*Hoia sõprust sest see ei ole niit mida saab sõlmida ! *Jäägu päevad mis ei unune jäägu sõprus mis ei purune !! *Sõber on see kes näeb sinus head ja halba kuid siiski peab sinust lugu . *Halb sõber on kui süsi , kord määrib kord põletab . *Sõprus võib lõppeda armastusega aga armastus mitte kunagi sõprusega ! *See kes otsib veata sõpra ei leia seda kunagi . *Kui kaotad midagi,mida armastad -hakkad sellele alles siis tähelepanu pöörama.Seega tuleb ootusest vabaneda. *Tahtes parimat rikume tihti ka hea. *Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. *Naera ja maailm naerab sinuga,nuta ja sa nutad üksinda!!! *Igas inimeses on Päike,laske tal ainult paista! *Kui sa tahad maailma muuta,siis pead kõigepealt ennast muutma. *Vabadus on illusioon,mille eest tuleb maksta. *Oleviku vigu näeme alles tulevikus. *Tõde on nende tarvis,kes seda taluvad. *Kes lakkab olemas sõber,polnud seda kunagi. *Ära kunagi lakka unistamast,sest unistustes peitub elujõud!
ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Kirjeldab ideaalset linnriiki kui kohta, kus armastusel ja veresidemetel pole rolli, seega tuleks meelelistest ihadest loobuda. Selline linn ei ole aga tegelikult teostatav, vabanemine tuleb saavutada individuaalselt. ,,Pidusöök" Suurim raskus on seksuaalne tung, armastus üksiku vastu annab meid juhuse meelevalda. Armastusest ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid on võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta. Iga kõneleja pidusöögil kõneleb Erose ülistamiseks, kõik räägivad oma isiklikust kogemusest, ainult Sokrates näeb üldist pilti. Sokratese kõne - esitab alguses Agathonile küsimusi, mille tulemusena jõutakse ühiselt arvamuseni, et armastatakse ja ihaldatakse seda, mis endal puudub, seega ei saa Eros ise ilus olla, kuna ta armastab kauneid asju. Ülejäänud kõne ehitab üles ammusele vestlusele Diotimaga
olema. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikut ei käitu, sest reflekteerides saame me sellest aru (südametunnistus). 10. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest, 18. saj Väidab, et moodne inimene ei ole võimeline õnnelik olema. Arutlustes eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Loomulikku inimest iseloomustab enesearmastus. Ta on teistest sõltumatu, ei taha halba, ei taha muljet avaldada, ei tunne nende eest hirmu, Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud loomulike enesearmastuse asemel on eneseimetlus ehk uhkus, ta peab ennast teistest paremaks, võrdleb ennast teistega ja tal on pidev mure oma staatuse pärast. Ühiskondlik inimene on sõltuv teistest inimestest. Ta on valmis hävitama oma eesmärkide nimel.
Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna > Aadamal ja Eeval parad. piiramatu õndsus. lähtudes mõistusest, mitte tungidest. Pattulangemise karistus: valu, surm ja needus (põrgu) Suurim hüve: teostada oma funkts parimal võimalikul viisil. Enesearmastus on ennasthävitav:inimene seesmiselt lõhestatud, ihade Inimhinge fn: mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul. rahuldamine sõltub välisest, satub teistega konflikti õnnest ja voorustest... Üllusearmastajale meeldib see, mis on loomu poolest nauditav->
ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi,
Sest nii on hea. Ja siis tuleb see keegi. Keegi, keda sa ei osanud oodatagi. Ta lihtsalt tuleb su ellu ja keerab seal kõik pahupidi. * Kui nägin sind, tundusid sa täiesti metsa poole olevat. Nägin sind teist korda ja sain aru, kui armas, kena, hooliv, lõbus inimene sa oled. Tegin suure vea, mida enam parandada ei saa. Aga tea, et sa oled mu südames ja ei saa sealt mitte kunagi välja. * On miski, ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst, näha elu läbi oma südame. * Usaldus on nagu süütus. Kui selle kaotad, siis igaveseks. * Väidetakse, et silmad on hinge peegel. Kas sa siis tõesti näed neid teravaid kilde otse mu silmades ? * Klaas puruneb nagu purunevad paljud mälestused. Aga need päevad on teemantid ja säravad vastu. * Ühel õhtul nägin taevas langevat tähte ja ma soovisin midagi võimatut .. ma soovisin Teda ! * Sul on valus, kui lööd jala ära või lõikad näppu
inimese juures halvaks, võib tõusta kasu ühiskonnale. Ta vastandab kahte erinevat au mõistet. Üks põhineb tegelikul voorusel ehk antiikaegne vooruse aul (Aristoteles ja Cicero), teine on germaani au ehk feodaalau. Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine. Germaani au: teistsugune, elumõnude nautimine, iseenda ülistamine. Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletisi" inimesi, kes ei arvesta teistega. Uusaegne aadliau Mandeville'i järgi: "Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui
234. Sõprus ja armastus on kaks suurt tunnet, mis muudavad inimese täielikult 235. Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust 236. Kõige lihtsam ja ühtlasi ka kõige kindlam viis inimese petmiseks on teeselda sõprust 237. Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk 238. See, mida inimesed tavaliselt sõpruseks nimetavad, pole muud kui seltskondlik suhtlemine, vastastikune huvide eest hoolitsus, teenete vahetus- ühe sõnaga suhtlemine, millest enesearmastus loodab alati kasu saada 239. Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem 240. Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta 241. Inimesed, kelle kõrval võime vaikselt käia, ilma et tekiks piinlik tundmus, need on meie sõbrad. 242. Meie vaenlased pole need, kellelt meie ei või midagi õppida, vaid need, kellelt meie ei taha midagi õppida. 243
ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu, mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka projektsioon. Vari on seotud 5 projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik arheotüüp. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Lapsepõlves naiselik ideaal: ema. Hiljem võib see olla kõik naised, kes tekitavad tugevaid tundeid. Vahel jääb ema projektsioon püsima, siis mehe ootused ja suhtumine elukaaslasse on seotud emaga, võivad tekkida rahulolematus ja mittemõistmine ileneb suhetest emaga. Anima ei esine ainult emana vaid ka tütre, jumalanna, naisena. Mida vanem mees, seda noorem naiseideaal. Mehelikkuse ideaal naisel koosn
Vari vastandub egole (teadlikule minale). In-l on raske varju teadvustada. Alati valus ja ebameeldiv teada saada varju külgedest. Varju äratundmine on iseenda tundmise olemise alus. Nt on Piiblis varjuks madu, mis tekitab pingeolukorra. Varju teadvustamiseks on vaja suhteid kaasinimestega, sest siis kaob ka projektsioon. Vari on seotud projektsioonidega. In kipub projetseerima oma varjukülgi teistesse inimestesse nt kadedus. Anima & animus anima (hing), animus (vaim) e naiselik ja mehelik alge. Alateadlik arheotüüp. Igas mehes ja naises on olemas ka vastandalge. Lapsepõlves naiselik ideaal: ema. Hiljem võib see olla kõik naised, kes tekitavad tugevaid tundeid. Vahel jääb ema projektsioon püsima, siis mehe ootused ja suhtumine elukaaslasse on seotud emaga, võivad tekkida rahulolematus ja mittemõistmine ileneb suhetest emaga. Anima ei esine ainult emana vaid ka tütre, jumalanna, naisena. Mida vanem mees, seda noorem naiseideaal. Mehelikkuse ideaal naisel koosn
Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest I Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) põhivajaduste rahuldamine Sõltumatu: ei taha teistele halba ei võistle nendega 4 ei püüa muljet avaldada ei tunne hirmu Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Sõltuv: sõltuvus asjadest sõltuvus tunnustusest
mitte maksimaalne nauding. Ataraxia on mõõdetamatu seda kas on või pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse kaudu ning see eeldab häid sõpru ning ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik on elu seega sõprade ringis, poliitikast eemal. Õnn on teatud passiivne seisund. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene on seesmiselt lõhestatud, ihade rahuldamine sõltub välisest, tekivad konfliktid teiste inimestega. Tõelised voorused on vaid vagadel kristlastel. Kuid surelik inimene ei saa tunda kunagi rõõmu suurimast hüvest (õnnest), nad saavad vaid oodata tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Poliitikast: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas ta on hädavajalik, et
Eeldab aga vastuastumist eksisteerivatele suhetele. 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Kahte sorti armastus inimelus: inimlik ja jumalik. Neil kahel armastusel põhinevad kaks erinevat "linna" (kogukonda) maine ja taevane. Maine armastus, enese-armastus: lihahimu (sugutungi) köidikud; enesekesksus oma kasu poole püüdlemine, kuni Looja põlgamiseni; sõprused üksikisikutega - kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt). Maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks langenud inimene on konfliktne inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus; püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. 4
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
ilmus 1927. aastal. Mõni aasta hiljem naturalismi kalduv "Tuuleiil". 1930ndad pikem jutustus "Kõmpa". 1936 "Tolm ja tuli" luule esikkogu. Paistis silma kunstilise küpsusega. Selge ja loomulik keel. Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Võeti kohe hästi vastu. Romantism, inimese ja kunsti suhe, raskepärane, intelligentsus, iroonia vaimu vastandi suhtes. Mõjutused Puskinilt ja Baudelaire'lt. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust- Kunsti sünd. Kunst on puhas kui laps, "kellele veel miski pole püha"- Ilus õde. Looja nig kunsti suhe- Maalija lõvipuuris: looja täielik pühendumus, milleta ei sünni tõelist kunsti ja selles mõttes ongi kunst looja vastu halastamatult nõudlik. Kunst ületab argipäevasuse- Peegel. Teine teema hümn tunnetusele. Olemise suurte mõistatuste üle ei saa juurelda ennast ületamata, vanast loobumata, julge riskita- Ekstaas. Ometi ei loo ta pinnatuid illusioone, sest
Reklaamipsühholoogia Lugemismaterjal: A. Maslow “Motivatsioon ja isiksus”. 1.peatükk Kogu materjali 17 väidet motivatsiooni kohta peavad olema igas motivatsiooniteoorias! Holistlik lähenemine. Indiviid on ühtne ja organiseeritud tervik. Motivatsiooniteoorias tähendab see, et motiveeritud on terve indiviid, mitte ainult mingi tema osa ehk siis on olemas ainult selle indiviidi vajadused. Ei saa öelda, et “kõhu või suu vajadus”, kuna inimene on see, kes tahab toitu mitte selle inimese kõht. Sellest tulenevalt saab rahuldatud terve indiviid, mitte tema osa! Kuid kui pidada nälja ainult seedetrakti funktsiooniks siis on eksperimentaatorid eiranud tõsiasja, et kui inimene on näljane siis peale seedefunktsioonide muutuvad ka teised funktsioonid, nt aistingud (toidu lõhna tajutakse paremini kui muidu), mälu (meenutatakse head söömaaega), tundmused (esineb rohkem pinget ja närvilisust kui tavaliselt), mõtlemise sisu (kaldutakse
Metodoloogilised küsimused: 1.Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad . Tekstuaalne ehk kanooniline meetod ajalooline ehk kontekstuaalne meetod 2.Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. Ajalugu koosneb ühik-ideedest, mis ei ole kontekstist, on tsüklilised ehk ei muutu ajas, on ideoloogiate ehituskivid. Suurte mõtlejate kanooniline rida: *Universaalsed probleemid, ajatud ideed. *Autori kadumine, väidete tähendus on leitav tekstist endast. *3.Kontekstuaalse e. Cambridge koolkonna metodoloogilised alused. Tekstuaalsest meetodist on välja jäänud ajalooline kontekst, autor motivatsioon oma mõtete avaldamiseks ja ajalis-keelelis eripärad. Sõprus 1.Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest . Sõprus on üldmõiste, mis iseloomustab vabal kiindumusel eksisteerivaid inimsuhteid perekondlikud, võimu suhted kodanikesse ja kodanike omavahelised suhted. Eeldab vastastikku head soovimist ja ühistegevust. Sõprus jagune
hirmu südamikku, liiguksite te südamekeskse teadvuse reaalsusesse. Kui te teadvustate oma valu ja hukkamõistu väärt käitumist kui üksindusest ning kaitsevajadusest tingitut, siis te mõistate, et te puutute kokku hingega, kes demonstreerib negatiivset käitumist. Kui te teadvustate hinge hirmu, olete te võimeline andestama.Ja eelkõige iseenesele.Võtke endasse midagi, mida tõepoolest vihkate. Midagi, mis teid tõepoolest rõhub ja millest soovite juba ammu vabaneda. See võib olla ebausaldusväärsus, laiskus, kannatamatus või siis kalduvus anda järele halbadele harjumustele midagi, mida ei peaks teie arvates olema. Nüüd aga püüdke mõista selle omaduse või kalduvuse taga seisvat tõelist motiivi. Mis on see, mis sunnib teid ikka uuesti ja uuesti seda tegema või tundma? Kas te suudate tajuda oma motivatsiooni sees olevat hirmuelementi? Kas panete tähele, et kohe kui te teadvustate hirmu, muutute te pehmeteks,
2) Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsitluse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Armastus samane Jumala olemusega ja rõhutab inimsuhteis ligimese armastust. Tagajärjeks indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu vendlus. 3) Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Maine armastus, enese-armastus: lihahimu (sugutungi) köidikud; enesekesksus oma kasu poole püüdlemine; sõprused üksikisikutega kiindumus kaduvasse (Loodusse, Looja arvelt). Maine riik tugeva kuningavõimuga on vajalik selleks, et enesekeskseid inimesi ohjeldada langenud inimene on konfliktne inimene. Taevalik armastus, jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas: puhas armastus, püüdlemine Jumala poole, kuni iseenda põlgamiseni; üldine armastus kõigi vastu, ei kellegi vastu üksikult; Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond.
Tema jaoks on tähtis tunnete harmoonia hinges, mis viib vooruslikule tegutsemisele ja tagab ühiskondliku harmoonia, see tingibki õnneliku elu. Lahtiseks jääb, millist rolli mängivad välised asjad õnnes, ent on kindel, et õnnelik elu on ühiskonna teenistuses. Voorus on õnne paratamatu tingimus. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on sõltuv, sest on valmis teisi hävitama, ta sõltub asjadest, tunnustusest ja teiste inimeste tööjõust asjade saamiseks. Ta on õnnetu, sest ei suuda rahuldada oma pidevalt
Budistid nimetavad seda juhtumuseks. 57. Vaimulaadi seadus. "KÕIK ON VAIM". KÕIK on olemuslik reaalsus, mis on aluseks kõikidele välistele ilmingutele, mida me empiiriliselt tunnetame. Materiaalne universum, ilming, aines, energia ja kõik see on nähtav meie materiaalsetele aistingitule. Vaim on defineerimatu, tundmatu ja universaalne, lõpmatult elav. Antud seadus seletab energia, võimsuse ja ainese tõelist olemust. Universum on vaimne olemuselt ja vaimne muutus on kunst, mille käigus muudetakse universumi seadusi nii aineses, jõuliinis kui ka teadvuses. Mateeria aatom, jõu ühik, inimese teadvus ja peaingel on üks mõõde ühes kaalus ja põhiolemuselt ükssama. Erinevus on ainult astme tähtsuses ja vibratsiooni astmes. Kõik on KÕIGE looming ja eksisteerivad koos Lõpmatu Teadvusega ainult. 58. Imede seadus. See seadus on kättesaadav kõigile, kes teab, et loome tuumaks on valgus. Meister on
" (Matteuse 10: 34) 3. Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast) Inimlik ja jumalik armastus. Patune inimene armastab ainult iseennast mitte jumalat. Päästa võib ainult Jumala arm, mille omaksvtmine väljendub kristlikus usus. Lihahimu (libido) köidikud vs puhas armastus (delectio). Enesekesksus Looja põlgamiseni vs püüdlemine Jumala poole iseenda põlgamiseni. Sõprused üksikisikutesse ehk kiindumus kaduvasse vs üldine armastus kõigi vastu. Maine riik, mis on vajalik enesekesksete inimeste ohjeldamiseks ja taevane riik, mis on täiuslik harmooniline kogukond. 4. Pierre Nicole "valgustatud enesearmastusest" kui ühiskonna ja majanduse alusest ,,Valgustatud" enesearmastus ehk omahuvi: parim viis saavutada oma (maiseid) eesmärke on aidata teistel saavutada nende omi. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz)
Uskus, et sümpaatseid hingi peab kokku viima elutee. Otsis unelmaid. Kõnerikas. Onegin ja Lenski- vastandid. Hakkas meeldima koos ratsutada ja vestelda. Sümpaatia. Olga- lihtsameelne, siniste silmade ja blondide juustega, rõõmus. Tatjana- Olga vanem õde. Perekonnanimi Larin. Kahvatu, kartlik, nukker, tõsine, vaikne, hoidis nukkudest eemale, ei vallatlenud. Köitsid tuisuhood ja hirmujutud. Luges romaane. Pandi mehele. Jumaldus teisest- mängurist, frantist. Harjus mehega, tekkis rutiin. Valitses mehe üle. Mees- Dimitri Larin suri. Kannab endas kõlbelisi põhitõdesi, religioosseid traditsioone, võimet armastada ja ennast ohverdada. 3pt Olga- paras paar Madonnaga van Dycki maalilt. Näost punane, ilmetu, ümar. Tatjana- omapead, kurb. Armus Oneginisse. Tatjana kiri Oneginile: (lk. 83) Ma kuulun sulle, ainult sulle! Veel pole aimugi mu hindel, Kes oled sa: mu kaitseingel Või kurikaval kiusaja. Saatis kirja, nime ei pannud. Vastust ei tulnud.
annaabi.ee 
