Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2
Jätkata uhmerdamist, kuni taimerakud on purunenud ja alkohol intensiivselt roheliseks värvunud. (vt joonis 1). Saadud klorofüllilahus valada klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Purustatud massile lisada uuesti 10ml 96%-list piiritust ja uhmerdada jälle senikaua, kuni alkohol on intensiivselt roheliseks muutunud. Klorofüllilahus valada uuesti klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Ükski tilk ei tohi kaduma minna! (vt joonis 2) Pigmentide eraldamine Krause meetodil Valada kokku 5ml saadud pigmentide alkohollahust, 3ml bensiini ja 2-3 tilka vett ning valada saadud lahus katseklaasi. Sulgeda katseklaas korgiga ning hakata intensiivselt loksutama. Loksutada 5 min ning jätta seejärel seisma. Tekib kaks kihti- ülemine kiht bensiin ning alumine alkohol. (vt joonis 3) Eraldada kihid pipetiga ning bensiin valada katseklaasi. Leelise toime klorofüllisse Saadud bensiinile lisada 0,5 g NaOH
võimalik nõrutamisel või filtrimisel üksteisest eraldada. Vees lahustunud tahke aine kättesaamiseks on lihtsaim võimalus vedelik kuumutamisel välja aurustada. Vedeliku aurustumisel jääb aurutusnõusse järele tahke aine. C) KUIDAS ERALDATAKSE AINEID, MIS TEINETEISES EI LAHUSTU? (Põhjalik kirjeldus, lisada joonis(ed) vajalikest vahenditest. Sh ülevaade vajalikest vahenditest. Tähelepanu JAOTUSLEHTRIL! Infot leiad nii internetist kui õpikust!) Mittelahustuvate vedelike eraldamine põhineb nende erineval tihedusel - raskem vedelik vajub põhja, kergem tõuseb pinnale. Eraldamiseks kasutatakse erilist jaotuslehtrit, mille põhjas oleva kraani abil saame raskema vedeliku välja lasta. Teooria punktid: 9p / ___ Praktilise osa punktid: 26p / ___
Põhikoolide ja gümnaasiumide eraldamine Jaanika Orav 11c 26.04.2012 Õpilase toetavad ideed: Põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine on vajalik, et lahendada mitmeid Eesti hariduse probleeme, leiab Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕL). «Põhikoolide ja gümnaasiumite lahutamisel ei tohiks keegi end kaotajana tunda. Koolivõrgu korrastamisega saab lahenduse esimese klassi katsete probleem, koolide tasemed muutuvad võrdsemaks ning vähem koole tähendab ka õpetajate puuduse vähenemist,» selgitas EÕLi juhatuse esimees Kuldar Rosenberg, milliseid probleeme kooliastmete lahutamine lahendaks . Koolide lahutamise 8 plussi Paraneb õppe kvaliteet Avarduvad õpilaste valikuvõimalused Võrdsed võimalused põhikoolilõpetajatele Paraneb õpikeskkond Põhikool muutub omaette väärtuseks Soodustatakse kutsehariduse väärtustamist Paranevad õpetajate võimalused enesear...
Analüütiline keemia Töö pealkiri: Taimelehtedest värvainete eraldamine Töö teostamise kuupäev: 11.okt 2017 Protokolli esitamise kuupäev: 12.okt 2017 Töö eesmärk: Taimelehtedest värvainete eraldamine ekstraheerimise ja planaarkromatograafia abil. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: Ained ja segud: Ekstraheerimine: Planaarkromatograafia: värsked taimelehed heksaan (~3 ml) heksaan (~10 ml) etüülatsetaat (~1 ml) etanool (~5 ml) destilleeritud vesi Töövahendid:
Lipiidide eraldamine, hüdrolüüs ja GC analüüs Uuritavaks objektiks oli seamaks 1,87 g. Töö eesmärgiks oli määrata määrata uuritavas preparaadis sisalduvad rasvhapped. Töö koosnes 3 põhiosast: 1. Lipiidide eraldamine looduslikust ainest 2. Lipiidide leeliseline hüdrolüüs 3. Rasvhapete gaaskromatograafiline analüüs Töö käik Lipiidide hüdrolüüs Algmaterjalile lisatud 30 ml kloroform:metanool segu (2:1 v/v) ja homogeniseeritud. Saadud segu filtreeritud läbi paberfiltri keeduklaasi, lisatud 0,2 mahtu 0,9% NaCl vesilahust ja loksutatud. Kihistunud lahusest eemaldatud pipetiga veekiht. Kloroformi kihile lisatud 0,25 mahtu vesi:metanool segu (1:1 v/v) ja segatud
1.Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest; ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust; kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga. mõõteseadmed, Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, töövahendid ja mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber. kemikaalid 3. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustada
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse
Eksperimentaalne töö 1 N a C l s i s a l d u s e m ä ä r a m i ne l i i v a j a s o o l a s e g u s Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele l...
Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 kraadi Celsiuse juures konstantse kaaluni. Töö käik Lahustada ja filtreerida koonilises kolbis liiva-soola segus sisalduv naatriumkoloriid
Laboratoorne töö nr 1 1 Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2 Kasutatud töövahendid 3 Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3 Töö käik Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 3 50 cm destilleeritud vett ning lahust segada
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse
Toiduainekeemia protokollid Johanna Pärn KAPB16 Praktikum 2 Praktiline töö 1: Karotenoidide eraldamine, identifitseerimine ja sisalduse määramine värskes köögiviljas. Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine; 2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv,
docstxt/15466195264876.txt
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsioo ni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3 ), areomeeter, filterpaber. Kemikaalid: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~50 cm3 destilleeritud veega.
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine sugust, kasutates nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: Kaalud, mõõterilinder (250 cm3), aeromeeter Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl
Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses (mahus/ruumalas) nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, NaCl protsendilise sisalduse määramine liiva-soola segus. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtsilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained Naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105 0C juures konstantse kaaluni. Töö käik Segusse lisatakse destileeritud vet(~30...50 cm3), filtreeritakse kasutades filtripaberist kurdfiltri. Täielikuks väljapesemiks protseduur korratakse paar korda
tõestas, et lahuses oli CuS. B-alarühma analüüs Sadestasin B-alarühma katioone sisaldavast lahusest katioonid sulfiididena lahust TAA- ga keetes. Eraldasin sademe tsentrifuugimisel ning lahustasin selle k.HCl-s. Keetsin lahust, mistõttu moodustusid klorokompleksid. SnS2 + 6 HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S Sb2S5 + 12 HCl 2 H3[SbCl6] + 3 H2S + 2 S Sn4+ -ja Sb3+ -ioonide eraldamine ning Sb3+ -ioonide tõestamine Lisasin 1 ml lahusele tüki raudtraati ning keetsin mõne minuti. Sn4+ -ioonid redutseerusid Sn2+ -ioonideks. [SnCl6]2- + Fe [SnCl4]2- + Fe2+ + 2Cl- Sb3+-ioonid redutseerusid raua toimel vabaks antimon metalliks (tumemust puru), mis tõestas Sb3+ -ioonide olemasolu. Tsentrifuugisin eraldunud Sb. 2 [SbCl6]3- + 3Fe 2 Sb + 3 Fe2+ + 12 Cl- Viisin läbi ka teise Sb3+ -ioonide tõestuse. Lisasin tinagraanulile 1 tilga lahust, mille sain
.............................. 4 1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine............................................... 5 3. PEREKONNA SIDEMETE SÄILITAMINE....................................................................... 6 4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 2007...................6 Tabel 1............................................................................................................................ 6 Tabel 2............................................................................................................................ 6 Tabel 3............................................................................................................................ 7 Tabel 4.............
Lahus ühtlane segu, mis koosenb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ainest. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses. Küllastunud lahus kui ainet ei saa enam lahustada antud temperatuuril. Küllastumata lahus kui ainet saab veel lahustada antud tempertatuuril. Lahustumist saab kiirendada segamisel, soojendamisel ja peenestamisel. Tahketa ainete lahustuvus temp. Tõstmisel kasvab, gaasidel väheneb. Ainete eraldamine segudest: Setitamine ja nõrutamine vedeliku eraldamiseks mittelahustunud tahketest ainetest(jämedateralised ja suure teihedusega tahked ained). Setitamine on tahke aine sadenemine ja nõrutamine vedeliku eraldamine sademest. Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel.
minema oranziks, kuid ma lisasin valest pudelist NH4OH lahust. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega TKÄ ehk trikloroetaanhape denatureerib ja sadestab välja valke, kuid mitte peptiide, mille molekulmass on alla 10000, seega saab TKÄ-d kasutada selleks, et eraldada valke madal- molekulaarsetest lämmastikühenditest. Töö käik Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust ja lisan 3 tilka TKÄ lahust. Loksutan, tekkib valge sade. Valkude väljasoolamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest (väljasoolamine). Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestamiseks on aga vaja soola küllastunud lahust. Töö käik 2 ml munavalgu lahusele lisan võrdse mahu (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutan ja jätan viieks minutiks seisma. Tekkinud globuliinid eraldan filtrimise teel, filtrin umbes poole lahusest
b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid. f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused. a) Värvuse muutumine. b) Valgusefekt. c) Soojenemine või jahtumine. d) Lõhna muutus. e) Gaasi eraldumine. f) Sademe teke. 4. Ainete eraldamine segudest. a) Setitamine- Nõrutamine b) Filtreerimine c) Destilleerimine d) Magneti abil eraldamine e) Jaotuslehtriga eraldamine 5. A) Aatomi ehitus, B) osakesed aatomis a) Aatomi tuum ja elektronkiht. b) Tuumas- prootonid ja neutronid, tuuma ümber elektronid. 6. Keemiliste elementide sümbolid. Vesinik- H Heelium- He Liitium- Li Berüllium- Be Boor- B Süsinik- C Lämmastik- N Hapnik- O
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva soola segus. 2. Kasutatud vahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber, statiiv. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriidi- liivasegu, destilleeritud vesi. 3. Töö käik: Naatriumkloriidi ehk keedusoola sisalduse leidmiseks liiva-soola segust pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima
Kontrollida õhuniiskust paberilaos ja trükitsehhis. Vajadusel viia niiskus vastavusse trükitehnoloogiliste nõuetega. Võimaluse korral paigaldada suruõhukanalisse ionisaator staatilise elektri neutraliseerimiseks. 4) Poognad on külgede puhastamisel või lõikamisel kokku kleepunud. Tuleks teritada lõikamismasina nuga ja poognad uuesti lahti lüüa, kontrollides, et poognad et poognad ei oleks enam kokku kleepunud. Ebaõige poogna eraldamine paberivirnast Viga on tavaliselt seotud poogna etteandmisega pealepanemislauale ning joondumisega ees- ja külgmarkesse. Poogna etteandmise ebastabiilsust võivad põhjustada: 1) Pealepanemisaparaadi suruõhu ja vaakumi jaotuskanalid on ummistunud. Ummistusi võivad põhjustada paberitolmu, määrimisvastase pulbri või õli sattumine õhujaotussüsteemi. Ummistuse tagajärjel võivad iminapad poognat haarata erineval ajal ning seetõttu liigub poogen ees- ja külgmarkesse viltu.
3.Lisasin 1ml munavalgu 4.Loksutasin ja soojendasin 1 minut, seejärel panin statiivi Soojendamisel lahus algas muutuma prunikasmustaks ning pärast soojendamist muutus täiesti prunikasmustaks kolloidse sademega => tsüsteiinis (Cys) sisalduv SH rühm moodustus leeliselise hüdrolüüsi tõttu tumepruuni PbS sademe => valgus on Cys aminohape. VALKUDE SADESTAMINE TRIKLOROÄÄDIKHAPPEGA TKÄ denatureerib valke valkude eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. 1.1ml munavalgu 2.Lisasin 1 tilk CCl3COOH lahust 3.Loksutasin Tekkis valge sade => valk denatureeris => on olemas valgud, kuna see reaktsioon eraldub valgud madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. VALKUDE VÄLJASOOLASTAMINE (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsed soolad ((NH4)2SO4 , MgSO4 , NaCl ja teised) põhjustavad pöörduvat denaturatsiooni. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks on
SÕJAJÄRGNE MAAILM 24. Külm sõda. Raudne eesriie. 1. Millised muutused toimusid Euroopa majanduses, poliitikas, rahvastiku koosseisus pärast Teist maailmasõda? Mitmel pool maailmas muutusid riigipiirid ning tekkisid uued riigid Miljonid inimesed pidid ümber asuma (uued piirid) Muutus jõudude vahekord maailmas Üliriik USA. Inglismaa ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes Nõukogude Liit eraldus Kesk-ja Ida-Euroopa raudse eesriidega (eraldamine muust maailmast) Majanduse jõud sõjatööstuse heaks 2. Mis põhjustas külma sõja puhkemise? Kumb pool oli sündmuste sellise arengu eest rohkem vastutav? Põhjendage. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine. Stalini soov kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle 3. Hinnake Trumani doktriini ja Marshalli plaani edukust. Marshalli plaan 17 riigile majanduslik ja tehniline abi, 13milj. Dollari väärtuses
Toiduainete kulinaarne töötlemine Külmtöötlemine Külmutatud toiduainete sulatamine · Külmutatud liha, kala, köögiviljad, puuviljad sulata vahetult enne eel-ja kuumtöötlemist. · Eelista sulatamist madalamal temperatuuril 4-6 kraadi · Külmutatud köögivilju kasutatakse toitudesse neid eelnevalt sulatamata. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine · Köögivilja sorteerimine · Köögivilja pesemine · Köögivilja koorimine · Tapaloomade seedeelundite eraldamine · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine · Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine Madala toiteväärtusega osade eraldamine · Kontide eraldamine lihast · Kõõluste eraldamine lihast · Kalade fileerimine (nahaga või nahata fileeks) · Prepareerimine (ka näiteks maksa kile eemaldamine jne. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju
temperatuur Lahustumist mõjutavad tegurid · Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõstmisel · Gaaside lahustuvus suureneb rõhu tõstmisel ja temperatuuri alandamisel Lahuste tüübid · Küllastumata lahus ainet saab veel lahustada · Küllastunud lahus ainet rohkem ei lahustu · Üleküllastunud lahus sisaldab ainet rohkem kui küllastunud lahus Ainete eraldamine segudest (1) · Filtreerimine KEEDUKLAAS FILTREETAV LEHTER VEDELIK KOLB FILTRAAT Ainete eraldamine segudest (2) · Setitamine ja nõrutamine Ainete eraldamine segudest (3) Vedelike eraldamine teineteisest · Jaotuslehtri abil Vedeliku aurustamine Destilleerimine 180 160 lahustuvus g /100g ves 140
Keemia TK Aine lahustuvus 1. Setitamine ja nõrutamine Vedeliku eraldamine tahkest, mittelahustuvast ainest. Tahke aine eraldamiseks vedelikust tuleb seega last tal kõigepealt settida (setitamine). Seejärel valatakse ettevaatlikult sademe peale ära (nõrutamine). 2. Filtrimine peeneteraliste hõljuva tahke aine eraldamiseks vedelikust. On vaja filterpaberit, kolbi, lehtrit, klaaspulka, keeduklaasi. Filterpaberiks on vaja tavalist poorset paberit. See asetatakse lehtrisse. Puhastatav vedelik valatakse ettevaatlikult filtrile
Lahusti on aine, milles lahustatava aine lahustumisel tekib lahus. Lahustav aine on aine, mille lahustumisel tekib lahus. Vesi on super hea lahusti: ta lahustab sooli, happeid ja leelisi. Rasvad vees ei lahustu. Rasvad aga see eest lahustuvad bensiinis. Lahustunud aine võib olla tahke, vedel või gaas. Vees lahustuvad tahketest ainetest hästi sool ja suhkur. Hapetest sool-, väävel-, ja lämmastikhape. Gaasidest lahustub vees süsihappegaas. 1.10 Segude ja lahuste koostis osade eraldamine Lahused ja segued koostisosad e. siis lahustit ja lahustunud aineid. Nende eraldamist nimetatakse lahutamiseks. Selleks rakendatakse setitamist ning nõrutamist, filtrimist, aurustamist, destilleerimist jt. meetodeid. Mis on setitamine ja nõrutamine ? Setitamist kasutatakse mittelahustunud aine eraldamiseks lahusest. Nõrutamist läheb vaja selleks et selge vedelik eraldada sademelt. Toon ühe näite. Võtan klaassilindri, täidan selle veega. Lisan veidi mulda ning
lapseeast täiskasvanu maailma. Et neid olukordi vältida tuleks kõike eelkirjutatut tõsiselt arvestada. Veel parem oleks kui meie riik soosiks kursuste vajadust, et lapsevanemaid teavitada ja suunata selliseid ohte märkama. Lisan essee lõppu aastate kaupa lapse hirmud, mida on pika uuringu käigus avastatud. Lapseea hirmud: 0-6 kuud - Toetuse kadumine; valjud helid, müra 7-12 kuud - Võõrad; kõrgused; äkilised, ootamatud või ähvardavalt ilmuvad objektid 1 aasta - Vanematest eraldamine; tualett; vigastus; võõrad 2 aastat - Paljud stiimulid, k.a. valjud helid (tolmuimeja, sireen, alarmid, suured autod, äike); loomad; pimedad ruumid; vanematest eraldamine; suured objektid või masinad; muutused lähemas ümbruses; võõrad eakaaslased 3 aastat - Maskid; pimedus; loomad; eraldamine vanematest 4 aastat - Eraldamine vanemast; loomad; pimedus; helid (k.a. hääled, müra öösel) 5 aastat - Loomad; "halvad" inimesed; pimedus; eraldamine vanemast; kehaline vigastus
SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Füüsikalis-keelmilised protsessid............................................................4 1.1. Desodeerimine...............................................................................4 2. Mehaanilised protsessid...........................................................................5 2.1. Materjalide eraldamine.......................................................................5 2.2. Peenestamine..................................................................................7 2.3. Vormimine.....................................................................................7 2.4.Segamine.......................................................................................8 2.5. Mittekõlbulike toorainete osade eraldamine............................................
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid:
Kasutus valdkond-viirusekindlad viinamarja sordid, A-vitamiini rikkas riis, Fluorestseeruvad kalad; Eelised-haiguskindlamad ja paremini säilivad taimed;tootlikumad loomad;Puudused-keerukas,vaevaline ja kallis protseduur, suur risk eluohtlike mutatsioonide tekkeks; Geeniteraapia-normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimesele. Kasutus valdkonnad-haiguslikke geenide mahasurumine või haigete geenide asendamine tervetega. Geenitehnoloogia-DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine,siirdamine ja uurimine. Kasutus valdkonnad- laiba identifitseerimine, isaduse tuvastamine, geeniteraapia Fundamentaal teadus- alusteadus, teadus, mis tegeleb objektide, või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastatikkuse mõjuga. Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede rakke. Tüvirakke saab: Sügoodi esimestel lagunemistel, blastotsüsti sisemisest raku massist, nabaväädi verest, täiskasvanult. Tüvirakke kasut
Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Pesuveele lisasin HCl selleks, et vältida lahusesse jäänud järgnevate rühmade katioonide hüdrolüüsi. Hüdrolüüsi toimumisel jääksid I rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad. PbCl2, AgCl, Hg2Cl2 sademete teke: Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Ag+ + Cl- AgCl Hg22+ + 2Cl- Hg2Cl2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+ - ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 1-2 ml vett, segasin ja soojendasin 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi korraks sisse. Tsentrifugaati kandsin pipetiga koheselt teise katseklaasi ning tõestasin Pb2+ - ioonid eelpool kirjeldatud tõestusreaktsioonidega. Tõestasin Pb2+ - ioonid I- - ioonidega Pb2+ + I- PbI2 Tekkis kollane sade
Loodusõpetus 7.klass Ained ja segud Mõisted. 1.aatom-on üliväike aineosake,mis koosneb aatomituuumast ja elektronidest. 2.aineosake-on aine väikseim osake,kas aatom või molekul. 3.destilleerimine-on vedeliku eraldamine lahusest aurustamisel ja auru järgneval veeldamisel. 4.filter-on poorsest materjalist keha,mida kasutatakse kübemete eraldamiseks vedelikust või gaasist. 5.filtrimine-on vedeliu või gaasipuhastamine kübemetest. 6.küllastunud lahus-on lahus,milles antud tingimustel rohkem lahustuvat ainet ei lahustu. 7.küllastunud niiskus-on antud temperatuuril suurim veeauru kogus õhus. 8.lahus-on kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. 9
Veinisõbrale, kes ei malda aastaid oodata, on see väga hea lahendus. Kõnekäänd „nagu hea vein, mis muutub ajaga paremaks“ viitab ka väga õigesti faktile, et mitte iga vein ei muutu ajaga paremaks, vaid ikka hea (loe: väga kvaliteetne) vein. VALMISTAMINE Pressimine Pressimise eesmärk on saada marjast kätte mahl ja viljaliha. See protsess aitab kaasa pärmiseene paljunemisele, värvainete eraldumisele ja virde õhustumisele. Kivide eraldamine Kivide eraldamine toimub samaaegselt pressimisega, see seisneb eemaldatud marjade eraldamisest kividest ja kobaratest, mis aitab vältida kirbe maitse teket ja piirituse kadu. Töötlemine väävliga Toimub suuremas või vähemas mahus, olenevalt saagi sanitaarsest seisundist. Mahla valamine Selitamine See on marjaosade valikuline eraldamine, mida kasutatakse veinile aroomi ja maitse andmiseks. (viinamarja koores ja kivides on aineid, mis võivad anda
vesinik. Väheaktiivsed metallid (Ni-Au) ei reageeri veega. 3. Reageerimine soola lahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) Metall Aktiivsus Eraldamine K Na Li reageerib veega NÕRK Sr elektrolüüs Ca Mg reageerib hapetega Al Zn Cr Fe Cd reageerib hapetega KESKMINE sulatamine Co Ni Sn Pb Cu Ag kuumutamine
· Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine · Sadenemine, juustuteramass kogutakse linasele riidele, lastakse nõrguda, pärast lühiajalist seismist vormidesse · Pressimine üleöö · Soolamine 2-3 päeva 23% soolvees temp 10ºC · Juustu kuivatatakse, hoitakse temp 10-15ºC 10-14 päeva. Iga päev keeratakse ja hõõrutakse soolaga, juust kattub koorikuga · Soojas ruumis küpsemine. Soojendusreziim lisastarteri tarvis 20-24ºC, 3-8 nädalat.
analüüsiks. Pesin kloriidide sadet külma soolhappelise veega. Pesuvee valmistamiseks võtsin 10 mL destilleeritud vett ning lisasin sellele 3 tilka konts. HCl. Pesemiseks lisasin sademele 2 mL pesuvett, segasin ning tsentrifuugisin. Sadet pesin kolm korda. Järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest on oluline selleks, et need ei hakkaks segama I rühma katioonide tõestamist. Pestes sooja veega, hakkab PbCl2 sade lahustuma, seega on vajalik pesemine külma veega. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest Pb2+-ioonide tõestamine Pb2+-ioonide tõestamiseks lisasin pestud sademele 2 mL vett, segasin ning soojendasin 5 minutit keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi sisse ainult korraks. Kandsin tsentrifugaadi koheselt teise katseklaasi ning lisasin mõne tilga KI, et tõestada Pb 2+- ioonid lahues. Pb2+-ioonid tõestusid. Järgnevalt pesin järelejäänud kloriidide sadet kuuma veega 4 korda, et Pb2+-ioone enam ei tõestuks.
Pesemine on vajalik lahusesse jäänud anioonide ja järgnevate rühmade katioonide väljapesemiseks. Kui järgnevate rühmade katioonid jäävad lahusesse, ei saa hakata esimese rühma katioone eraldama. Tõestuste puhul segavad katioonid üksteist ning ei saa kindlalt väita, mis eraldus ja mis sadenes. Miks tuleb pesta külma soolhappelise veega? Külm soolhappeline vesi hapustab lahuse, lisab prootoneid ning koristab teised katioonid lahusest. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+-ioonide tõestamine 1. Pestud sademele lisasin 1-2 ml vett, segasin ja soojendasin 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. 2. Tsentrifuugisin kuumalt 1 minuti, kuna pliikloriidi lahus lahustub soojas vees. 3. Tsentrifugaat kandsin pipetiga koheselt teise katseklaasi ja lahuse üksikosadest tõestasin Pb2+-ioonid eelpool kirjeldatud tõestusreaktsioonidega. 4. Järelejäänud kloriidide sadet pesin kuuma veega PbCl2 jälgede eemaldamiseks senikaua,
Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja Metalli redutseerimine maagist: koksiga (redutseerijaks koksi põlemisel tekkiv CO) odav.Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 vesinikuga - puhaste metallide tootmisel CuO + H2 Cu + H2O aluminotermia – rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al 2Cr + Al2O3 sulandi elektrolüüs – aktiivsemate metallide tootmisel Maagi töötlemise etapid: Maagi rikastamine - lisandite eraldamine põhineb tavaliselt füüsikalistele meetoditele Särdamine – sulfiidsete maakide üleviimine oksiidideks, mida on parem redutseerida Redutseerimine - metalli eraldamine lihtainena
• Põhilised tärklise toorained on kartul ja mais. • Kartuli toortärklise tootmine koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest: 1. Kartulite ettevalmistamine töötlemiseks- Kartulite etteandmine, lisanditest puhastamine, pesemine, kaalumine. 2. Kartulite rakkude maksimaalne purustamine- Kartulite purustamise (e. riivimise) tagajärjel väljub tärklis rakkudest. 3. Kartulimahla eraldamine- Kartulimahla eraldamine toimub tsentrifuugidega; Eesmärk on riivmassist saada kätte võimalikult palju kartulimahla (võimalikult väikse tärklise kaoga). 4. Tärklise väljapesemine riivmassist- Tärklise eraldamiseks praagast pestakse riivmassi sõelseadmetel (tsentrifugaal- ja kaarsõelad). Pesemisel lisatakse vett. Eesmärk: Tärklise riivmassist vabade tärkliseterade maksimaalne kättesaamine. 5. Mahlavee eraldamine- Eraldatakse 60...70 % riivmassis leiduvatest vabadest lahustunud ainetest. 6
kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. 1.Külmutatud toiduainete sulatamine. 2.Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 3.Madala toiteväärtusega osade eraldamine. 4.Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine. 5.Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6.Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. KEETMINE- Keetmiseks nimetatakse toiduaine kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Toiduaineid keedetakse sagedamini temperatuuril +95° -
Na2HPO4 2Na + HPO4 Katse 3. Mitmevärvilised vesikasvud Keeduklaasis, milles asus naatriumsilikaadi lahus lisasime erinevaid soolade kristalle. (FeCl 3, 6H2O, MnCl24H2O, CuCl26H2O, CoCl26H2O, NiCl26H2O. Lahusesse puistatud kristalli pind hakkab lahustuma ning soola dissotsiatsioonil tekkivad metalliioonid moodustavad silikaatioonidega vähelahustuvaid silikaate. (Kõrvalt vaadates vägid välja nagu korallid meres.) 2. Laboratoorne töö nr.2 .1. Ainete eraldamine segudest. Töövahendid: Statiiv, statiivirõngas, ristmuhvid, lehter, keeduklaasid, klaaspulk, jaotuslehter, filterpaber, portselankauss, segu-koosneb toiduõlist ja soolveest ning vee ja liiva segu. Katse 1. Lahustumatu aine eraldamine segust. Tegemist oli vee ja liiva seguga, Vesi valgub läbi filterpaberi välja kuid liiv ja filterpaberile pidama. Filterpaber eraldas suuremõõtmelised osakesed. Katse 2.
· Röstimine e. Ilma rasvata praadimine. · Grillimine- soojusandjaks on kuum õhk. · Küpsetamine- ahjus. · Hautamine. · Gratineerimine e. Ülekupsetamine. · Flambeerimine e. Alkoholiga põletamine. · Glaseerimine e. Toitude pintseldamine kastmetega läike andmise ja maitse parandamise eesmärgil. 13. Külmtöötlemise meetodid. · Külmutatud toitude sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. · Sorteerimine- suuruse, küpsuse ja kvaliteedi järgi. · Pesemine. · Koorimine. · Tapaloomade seedeelundkondade eraldamine. · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. · Kalade soomustest ja sisikonna eraldamine. · Kontide jakõõluste eemaldamine lihast. · Kalade fileerimine. · Toiduainete ja pooltoodete kuju andmine. · Tükeldamine. · Leotamine. · Marineerimine e. Prepareerimine.
Raskemetallide otsimiseks ookeanide sügavustest Kasutada rasvumise, südame-veresoonkonnahaiguste, peaajuhaiguste jne profülaktikaks Kosmeetikas Paberitööstuses Heitveede puhastamisel Looduslik ja sünteetiline Looduslikult leidub: koorikloomades, putukates ning seened sünteesivad seda. Kunstlik valmistamine- selleks tuleb kuumutada kitiin tugevalt leeliselises keskkonnas. Kitiini saamine Krevettide- koorimine, kuivatamine, uhmerdamine Valgu eraldamine- lisati 250ml NaOH 5% lahust, kuumutati, filtreeriti, pesti Kaltsiumkarbonaadi eraldamine- CaCO3 +2HCl CO2+H2O+CaCl2 , lisati 250ml 7% HCl, segati(gaaside eraldumiseni), filtreeriti ja pesti neutraliseerumiseni Kitosaani saamine 50% NaOH(150ml) valamine 2g kitiini lisamine ümarkolbi Keetmine 0,5h Jahutamine ja pesemine neutraliseerumiseni Kuivatamine Kitosaani rasvasiduva võime uurimine Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Külmtöötlemise töövõtted on 1. Külmutatud toiduainete sulatamine 2. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine 3. Madala toiteväärtuseda osade eraldamine 4.Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine 5. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine
annaabi.ee 
