tootmist, nõrgemad talud läksid pankroti. Mis vahendeid kasutas valitsus kriisiga võitlemiseks? Kokkuhoiu poliitika, kontroll väliskaubandusele, toetati põllumehi, hädaabitööd. Iseloomusta kriisi eestis. a) Majanduskriis- peamiselt põllumajandus, langesid toiduainete hinad, tollimaksud tõusid, talurahvasissetulekud vähenesid, tootmist piirati Suur tööpuudus. Devalveeriti eesti kroon. b) Sisepoliitiline kriis- kõneleti erakondlikust korruptsioonist, lehmakauplemisest jm. riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine ja rahva võõrandumine. c) Põhiseaduse kriis- riigikogl liiga suur võim, valitsus ei suutnud riiki normalselt juhtida, toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Kolmas rahvahääletus saavutas võidu, mis koostati vabadussõjalaste poolt.Taheti uut koontitutsiooni ja presidendi ametit.
Kaitseb vabariigi õigusi/vabadusi(USA) Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 4. Riigikogu struktuur: poliitiline ja formaalõiguslik, riigikogu ülesanded, seaduseelnõu menetlemine Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. OSAD:parlamendi juhatus (esimees, aseesimees)ja komisjonid Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. OSAD: fraktsioonid, koalitsioonid, opositsioonid RK ül- algatab, menetleb, võtab vastu seadusi; erinevate huvide esindamine Menetlemine- Seaduseelnõu jõudmisel RK'sse vaatab selle üle vastav komisjon. Kui komisjon leiab, et seda võib esitleda RK'le, siis läheb seadus I lugemisele, kus kõik võivad oma täiendusi ja parandusi esitleda. Täiendused ja
ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses). Muutub pärast parlamendivalimisi Parlamendi poliitiline struktuur(2) 1. Koalitsioon versus opositsioon. 2. Fraktsioon parlamendi mõlemad pooled moodustavad ka saadikurühmi e. fraktsioone. Aluseks ideoloogiline ühtekuuluvus. Fraktsioonid mängivad olulist rolli parlamendi töös. - algatada seaduseeelnõu
õigusakt jõustub kui mõlemad kojad on heaks kiitnud. · Alamkoda moodustatakse üldvalimistega. Ülemkoda on kas seisuslik esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust): · Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid. · Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Kuluaarpoliitika roll: ???????????????????????????? · Parlament kontrollib valitsust:
> Valitsus annab aru parlament. 4.) Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused Kahekojaline- Suurbritannia, Pra, Saks,It, Tsehhi. Ühekojalised- Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti 5.) Parlamendi struktuur,komisjon, fraktsioon, opositsioon, koalitsioon, spiiker. Selleks ,et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatiooniliselt korraldada, st luua töörühmad. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Pparlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker ( Ene Ergma) , kelle valivad parlamendisaadikud. Tavakohaselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni.
Sel juhul valimisi ei korraldata,õigus omandatakse automaatselt päritud või omandatud tiitliga. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus 1.Esindajad delegeeritakse ülemkotta. 2. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. Parlamendi ülesehitus,struktuur, töökorraldus, ülesanded Formaalõiguslik struktuur,fikseeritud seadusega,osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur, oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker. Tema ülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate
Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse? Üheks oluliseks teguriks oli kindlasti kehv olukord Eesti sisepoliitikas. Suure kriisi aastatel nähti elujärje halvenemises süüdlasi erakondades. Üha rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist, parteipoliitiliste huvide riiklikest huvidest kõrgemale asetamisest, valitsuskriiside kunstlikust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Kui sisepoliitiline kriis saavutas oma haripunkti aastatel 1932-1933, oli ametis neli valitsust, millest ühegi eluiga ei küündinud isegi kuue kuuni. See aga sundis valitsusel kehtestama üleriigilist kaitseseisukorda. Valitsuse abinõud tähendasid vaid näilist meeleolude rahunemist tegelikkuses langes
1) Briti Lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finats ja majandusküsimusi. 2) USA senat kinnitab presidendi poolt nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. USA Esindajatekoda arutab eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadustega, poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker:
küsimused. USA Esindajatekoda käsitleb eeskätt eelarve ja maksudega seonduvat. Ka presidendi vastutuselevõtmise protseduur saab alguse esindajatekojast. Selleks, et riigi esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb teda organisatsiooniliselt korraldada, s.t luua töörühmad ja juhtorganid. Selle jaotuses võib eristada formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koostisest ja muutub seega alati pärast uue parlamendi kokkutulekut. Formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees ja aseesimees) ming komisjonid ; poliitiline struktuur jagab parlamendi fraktsioonideks, koalitsiooniks ja opositsiooniks. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes on eri demokraatiavormides üpris erinevad nõuded. Parlamendi esimees ei
Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga. 2. juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Formaalõiguslik struktuur- fikseeritud seadusega (parlamendi juhatus-esimees ja aseesimehed) Poliitiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust kosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon) Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ka päevakorra täitmine. · Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale.
regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa's valitakse igast osariigist senatisse kaks esindajat. Veel see Itaalias ja Jaapanis) PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua tööruhmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimees) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tema töö on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Komisjonid/komiteed parlamendi tööorganid
ees, parlamendi fraktsiooni surve oma erakonna ministrile. Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressurside haldamist.ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille eesotsas riigsekretär.valitsuse kestus-kui kaua valitsus püsib, sõltub valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest, parlamendi erakondlikust jaotusest, parteispektri iseloomust ning ministrikohtade jaotusest erakondade vahel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlmendis(st need kohad kuuluvad valitsuspartei saadikutele). Enamjaolt on enamusvalitsusel vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees.
ulatuslikult põllumehi jne. Hädaabitööd töötute abistamiseks, devalveerida oleks tulnud eesti kroon ( et kriisi ületada ). 1933. Devalveeriti Eesti kroon: kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Kümnendi algul olukord stabiilne. 3 suurt fraktsiooni ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ja 3 pisirühma.. ebastabiilsus peagi.. Hakati kõnelema erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklike valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, samuti lehmakauplemisest, riigipiruka jagamisest, portfellide valsist. Rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemise ja rahva võõrandamist riigist. Ühinenud agraarpartei lagunes, liikmed lahkusid. Erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku suurendas parlamendi killustatust. Vabadussõdalaste esiletõus- külvasid mässu algeid
Võib panna veto, kuid sellest on võimalik üle sõita. Kinnitab ametisse tähtsamaid riigiametnikke.Kaitseb osariikide vabadusi õigusi. Parlamentide ülemkojad kaitsevad vabariigi õigusi, vabadusi ( USA ). Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 3. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. 4. Parlamendi ülesanded Esiteks: Algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid.
a) ülemkotta regionaalvõimude esindajad (liidumaad, osariigid, kraid) VÕI b) valitakse otse rahva poolt (Senatisse kaks senaatorit igast osariigist) c) pole eluaegne koht d) eelarve, maksud, majanduspoliitika e) kinnitab kõrged riigiametnikud Parlamendi formaalõiguslik struktuur Parlamendi organisatsiooniline korraldamine: · formaalõiguslik- fikseeritud seadustega · poliitiline- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Formaalõigusliku struktuuri osad: · parlamendi juhatus- esimees, aseesimees Poliitilise struktuuri osad: · fraktsioonid · koalitsioon · opositsioon Esimees ehk spiiker: · juhib parlamendi igapäevast tööd · Eestis on koalitsioonist · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. · iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni
Euroopa Liidu asjade komisjon; keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon. Ajutised erakorraliste, oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega, mille põhjal kujundab parlament oma seisukoha · Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, muutub iga uue koosseisu kokkutulekuga o Fraktsioonid e. saadikurühmad RK poliitilised ühendused Arutatakse, kuidas käitude seaduseelnõude mentlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada, sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi
Sisepoliitiline kriis Saabus ootamatult, ilma ohumärkideta. Aastavahetusel 1931/32 ühinseid omavahel agraarerakonnad ja liberaalsed tsentrumiparteid. Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid 3 suurt fraktsiooni ning 3 pisirühma. Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei püsinud kaua. Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneleti erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele. Räägiti valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, tahtlikust venitamisest jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid ja erakondi, Riigikogu ja valitsust. Sisepoliitilistele pingetele ei pidanud esimesena vastu äsja loodud suurerakonnad. Riigikokku ilmusid erapooletud saadikud, suurenes parlamendi killustatus. Lühenes valitsuse eluiga, süvenesid valitsuskriisid.
Valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide töös. Komisjonid/ komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni.
ning äraostetavus, näiteks altkäemaksu või muu taolise meelehea vastuvõtmine. Riigikogu Valimised, koosseis Parlament- rahva esinduskogu, mis omab seadusandlikku võimu riigis Eestis kutsutakse riigikoguks. Venemaa 2 kojaline fõderaalkogu Läti saiema 1 kojaline Riigikogu struktuur 1. formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadusega 2. poliitiline, mis oleneb riigikogu erakondlikust koosseisust ja seetõttu muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut esimees- ene ergma 1 aseesimees- keit pentus 2 aseesimees jüri ratas Riigikogu juhatus Riigikogu juhatuse ülesanded: · jaotada kohad alatistes komisjonides · määrata seaduseelnõude juhtivkomisjone · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra tätmine Riigikogu esimees ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Riigipea pikajalise
kaks esindajat. Otsevalimised on ka Itaalias ja Jaapanis. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua töörühmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide
* vabariigi valitsus, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks * valitsus oli vastutav riigikogu ees * kärpis rahva õigusi, kaotades täielikult rahvaalgatuse ja streigiõiguse ning piirates oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust Milles seisnes 1930. aastate sisepoliitiline kriis. majanduskriis - sisepoliitiline kriis - põhiseaduslik kriis (kunstlikult tekitatud) * rahva rahulolematus seoses majandusolukorra halvenemisega * hakati rääkima erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest ja tahtlikust venitamisest * kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine - rahva võõrandumine riigist * esimesena lagunesid äsja loodud suurerakonnad - erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku - parlamendi killustatuse suurenemine * valitsuse eluea lühenemine * valitsuskriiside süvenemine
1) Näiteks UK's ei korraldata selleks valimisi, vaid inimene omandab õiguse osaleda parlamendi töös päritud või omandatud tiitliga. 2) Esindatakse regionaalseid huve. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. USA, Itaalia, Jaapan. Siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt vahetuva kohaga. Struktuur Formaalõiguslik struktuur fikseeritud põhiseadusega Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkukutsumist. Osadeks: parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungita korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid
juunil 1920. aastal. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Riigivastased: 1) Vene impeeriumi taastamisest huvitatud vene emigrandid, 2) baltisaksa parunid, 3) kommunistid, kelle selja taga Komintern ja Nõukogude Liidu valitsus. Põrandaalused. 1. detsembril korraldasid relvastatud võimuhaaramiskatse, mis ebaõnnestus. Suur kriis 1929. algas ülemaailmne majanduskriis. Esmalt tabas eestis kriis põllumajandust, siis tööstuses. Ühe rohkem kõneldi erakondlikust korruptsioonist:kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu. Loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. EVKL. Nende juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. 1932-1933 kriisi kõrgpunkt, parlamendis jamad. 1932. augustis toimus Riigikogus koostatud uue põhiseaduse eelnõu vastuvõtmiseks esimene rahvahääletus. See kukkus napilt läbi. 1933. aastal teine katse, kuid see kukkus rohkem läbi. Augustis kehtestati üleriigiline kaitseseisukord
komplekteeritakse kahel erineval põhimõttel, Esimesel seissuslikul omandatud või päritud tiitli alusel, Teisel vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve Alamkoda kinnitab ülemkoja otsuseid 3. Kirjelda parlamendi formaalõiguslikku ja poliitilist struktuuri. Formaalõiguslik fikseeritud seadusega Formaalõigusliku struktuuri osad parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed), komisjonid Poliitiline - oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri osad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Mis on parlamendi ülesanneteks (2!), mis on kuluaaripoliitika roll ja kuidas parlament valitsust kontrollib? Parlamendi ülesanneteks on rahva huvide esindamine ja seadusloome, kuluaarpoliitika, survegruppide tegevus mõjutamaks ühe või teise valdkonna seadusloomet 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? Esimesel lugemisel kuulatakse seaduse eelnõu algataja ja juhtiv komisjoni esindaja,
alternatiivseid ettepanekuid, seaduseelnõusid. Seadusandlik võim Seadusandlik võim ehk PARLAMENT, mille tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Peamised ülesanded: 1) Seaduste vastuvõtmine 2) Võtab vastu riigieelarve 3) Valib presidendi 4) Kontrollib valitsuse tööd ja paneb ta ametisse Parlamendi töökorraldus Formaalõiguslik struktuur Poliitiline struktuur Paika pandud seadusega, Oleneb parlamendi erakondlikust ei muutu. koosseisust, muutub pärast valimisi. 1) Riigikogu juhatus: 1) Fraktsioonid erakonna saadikurinne o Esimees e spiiker (E. Ergma, IRL) parlamendis. Arutab läbi partei o 1. Aseesimees (K. Pentus, Ref) seisukohu mingis küsimuses, õigus o 2. Aseesimees (J. Ratas, Kesk) algatada seaduseelnõusid.
USA Esindajatekoda arutab eeskätt eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Ka presidendi vastutuselevõtmise protseduur saab alguse Esindajatekojast. 2.2 Parlamendi formaalõiguslik struktuur Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua töörühmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes kehtivad eri maades erinevad nõuded
2) territoriaalne printsiip - ülemkoja saadikud valitakse kas vastava piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega. Parlamendivalimised Eestis Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu. Riigikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu struktuur Formaalõiguslik, mis on fikseeritud seadusega. Poliitiline, mis oleneb Riigikogu erakondlikust koosseisust ja seetõttu muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Riigikogu struktuur Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast välja valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhatuse volitused kestavad ühe aasta ning selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. Fraktsioonid on erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi.
2.1. Taust Eesti oli alates 1918. aastast iseseisev demokraatlik riik. Suure kriisi aastatel (1930 1934) kasvas rahulolematus senise riigikorraga. Kujunesid eeldused üleminekus autoritaarsele reziimile. Eestit tabas majanduskriis, mille ületamiseks rakendati kokkuhoiupoliitikat, korraldati hädaabitöid ja lõpuks langetati otsus ka krooni devalveerimise kohta 27. juunil 1933. Riigile oli ootamatuks sisepoliitiline kriis: stabiilsus asendus rahulolematusega kõneldi erakondlikust korruptsioonist, erakondlike huvide eelistamisest riiklike ees, valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, lehmakauplemisest ja riigipiruka jagamisest. Ohumärgiks sai ka uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Neile kriisidele lisandus veel põhiseaduse kriis: Riigikogul olevat liiga suur võim ja väljapääsu nähti uues põhiseaduses ja presidendi ametis. Ka vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutmist
Eesti väliskoabanduse bilanss muutus negatiivseks ja riigieelarvet ei suudetud enam tasakaalus hoida. Eriti rängalt mõjus paljude välisvaluuta loobumine kullastanardilt (sh Rooti) Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse ja üldine elukallidus tõusis millega kaasenes rahuolematuse kasv. Sisepoliitiline kriis Elujärje halvenemises süüdistati valitsust ja erakondi. Üha enam räägiti erakondlikust korruptsioonist, partei huvide kõrgemale seamisest riiklikust, valitsuskriiside kunstilkust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Rahva suhtumist näitasid kasutusele võetud terminid: kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. 1931a tehti katse olukorra tervendamiseks erakonda liitmise teel. Nt Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondise ühinemine mida tabas ka edu. Põhiseaduse muutmine aktsioon Üheks hädaks tebeldati ebasobiv põhiseadus
hulgas. Poolas tekkis esimest korda mõte tõsiselt Vm-st lahku lüüa. Juudid kuulusid ka revol organite juhtpositsioonidele, kuna neid kiusati taga. Rahvuslikke muresid impeerium oma unifitseerimispol-ga suurendas. Poliitiline tegevus Vm-l oli ametlikult olematu 1905 revol-ni. 1905 manifest lubas asutada erakondi, sellest haarati koheselt kinni. Kõikvõimalikke parteisid sündis kohe palju-palju. Vene erakondlik süsteem ei jõudnudki välja kujuneda, enne tuli I ms. Erakondlikust süsteemist mingi selge pildi andmine on võimatu. Trad-lt võib jagada erakonnad parem-pahempoolsuse skaalal. Parempoolsed, tsentrumi erakonnad ja pahempoolsed. Parempoolsed: terve hulk suhteliselt väikseid parteisid. Kõige tuntum Vene Rahva Liit, eesotsas Vene duumasaadik Vladimir Puriškevitš. Kõiki iseloomustas keisritruudus, suurrahvuslik šovinism ja õigeusukiriku rolli rõhutamine. Sellest tulenevalt nende peamiseks eesmärgiks oli võitlus Vm
annaabi.ee 
