nt avaliku esinemise situatsioon on häiriv Hiljem ja varem need kaks mõistet mõjutavad üksteist. Faktorid, mis mõjutavad enesehinnangu mittestabiilsust: stress, igapäevased negatiivsed sündmused, sensitiivsus ähvardusele, enseteadlikkus ja eneseregulatsiooni madalseis(?) Miks enesehinnang on tähtis? Võimaldab inimesel kohaneda ...............motivaator ..... (stressi puhver) Enesehinnang mina kontseptsiooni osana: Mina kontseptsioon- psühholoogiline tervik, inimese enesekohaste mõtete, tunnete, hoiakute ja hinnangute kogum; ettekujutus endast. Milline ma olen. Enesehinnang on mina kontseptsiooni hinnanguline aspekt (suhtumine endasse positiivselt) Eneseselgus- kui püsivad ja ajaliselt stabiilsed on mina karakteristikud. Enesetõhusus. Enesetõhusus- udkumud, et ollakse võimelineteatud ülesandeid edukalt sooritama selleks, et saavutada teatud eesmärk. Hinnang, mida oma võimetega ollakse võimelised saavutama tulevikus, mitte hinnang oma võimetele praegu
Algvorm Tähendus Yo Tu El/Ella Nosotros Vosotros Ellos Aburrirse igavlema me aburro te aburres se aburre nos aburrimos os aburris se aburren pikali, magama Acostarse me acuesto te acuestas se acuesta nos acostamos os acostais se acuestan heitma Afeitarse habet ajama me afeito te afeitas se afeita nos afeitamos os afeitais se afeitan Banarse suplema me bano te banas se bana nos banamos os banais se banan Comprenders teineteisest aru me nos te comprendes se comprende os comprendeis se comprenden e saama comprendo ...
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja
Prosotsiaalne käitumine. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid. Mõisted: sotsiaalsed oskused, sotsiaalne kompetentsus ja sotsiaalne võimekus. Miks need on olulised? Laste sotsiaalsed oskused ning nende komponendid (alaoskused) . Lasteaiaõpetaja laste sotsiaalsete oskuste arengu toetajana. Nõrgalt arenenud sotsiaalsete oskustega kaasnevad võimalikud ohud. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 53-78 5. Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng. Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all? Milliste enesekohaste oskuste olemasolu eeldatakse lapselt kooliealiseks saamisel? Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate roll selles protsessis). Enesekohaste oskuste areng esimesel, teisel-kolmandal ja neljandast kuni seitsmenda eluaastani. Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel? Miks? Eelkooliealiste laste eneseteenindamisoskuste kujundamist soodustavad
Infinitiiv on tegusõna algvorm, mille lõpus on tavaliselt - (, ), harvem - (, ) ja - (, ). Eraldi rühma moodustavad enesekohased tegusõnad, mille lõpus on tagaliide - (, ). 1. . 1. .... (süüa)! 2. , .... (aidata). 3. .... (minna). 4. .... (kasvada) 20 . 5. .... (käituda)! 6. .... (heita voodisse) . 7. .... (leida) . 8. .... (küpsetama) . 9. .... (hoida) . 2. . Tuleta meelde enesekohaste tegusõnade pööramist. http://www.russianword.ru/2009-02-08-07-51-10 1. (, ) ............ . 2. (, ) .............. . 3. (, ) ................ . 4. (, ) .............. , (, ) .......... . 5. (, )................ . 6. (, ) ............ . 7. (, ) ............ 7 . 8. (, ) ............. .
4. , Tüve lõpus on üks konsonant ja 1.pöörde lõpp ei ole rõhuline. - , - - , - , NB! Käskiva kõneviisi mitmuse moodustamiseks tuleb ainsuse vormile lisada mitmuse tunnus .Enesekohaste - lõpuliste tegusõnadele käskiva kõneviisi lõpus on vokaali järel - ja konsonandi järel -, mitmuses . - . Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna algvorm. . .Käskiv 3. pööre mitmus- nad. kõneviis. . *- parandama - ! ! *- õnnitlema - !
mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi. · Õpioskused tekivad tunnetuoskuste arengu alusel. Sotsiaalsed oskused · Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Enesekohased oskused · Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone ning juhtida enda käitumist. 1-2 aastase lapse mängu areng · 12-16 elukuud- Lapsed on selles vanuses agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil. Laps võib kaasata mängu ka teisi inimesi. 16-20 elukuud- Kiirelt arenevad erinevad mänguliigid ning
Покажите! смотреть они смотр-ят Смотри! Смотрите! перевести они перевед-ут Переведи! –те! учиться они учат-ся Учись! Учитесь! NB! Käskiva kõneviisi mitmuse moodustamiseks tuleb ainsuse vormile lisada mitmuse tunnus – те .Enesekohaste -ся lõpuliste tegusõnadele käskiva kõneviisi lõpus on vokaali järel - сь ja konsonandi järel -ся, mitmuses – тесь. улыбаться – улыбайся! – улыбайтесь! заниматься – не занимайся! – не занимайтесь! Формы повелительного наклонения на –Ь. Käskiv kõneviis.
edasi lõputöö kirjutamisega alustamist, regulaarset hambaarstivisiiti, tervisespordi regulaarse harrastamisega pihtahakkamist, või otsuse langetamist olukorras, kus edasilükkamine on ebakohane. Prokrastineerimist peetakse ebakohaseks ja irratsionaalseks harjumuseks, mis pärast kohustuse edasilükkamisega kaasnevat positiivset kergendust viib pikemas perspektiivis kehvema toimetulekuni nii akadeemilises tegevuses kui ka töös ning negatiivsete enesekohaste mõtete, süütunde, stressi ja teatud juhul koguni stressist tingitud terviseprobleemideni Prokrastineerimist eristatakse ajaplaneerimisest või lihtsalt viivitamisest ja venitamisest, sest prokrastineerimise definitsioon on laiem ja sisaldab endas alati motivatsioonilist konflikti . Kui tahtlikku viivitamist võib pidada mõistlikuks ajakasutamiseks, siis prokrastineerimise määratluses sisaldub vähemasti kolm peamist kriteeriumi: a) hinnatav käitumine on seotud mõne tegevuse või
teie helistate /hakkate helistama nad helistavad / hakkavad helistama , Ärge segage mind, kuni ma . aruannet loen. Kui kaua sa seda loed? ? , Ma luban, et hakkan sulle iga päev . helistama. 33 w Enesekohased tegusõnad Enesekohaste tegusõnade infinitiivi lõpus on liide . Reeglina on enesekohased tegusõnad 2-aspektilised, näiteks: imperfektiivne aspekt perfektiivne aspekt ( ) (c ) kohtuma kohtuma avanema avanema eksima eksima kokku leppima kokku leppima
Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab teatud ülesande täitmise eesmärgil. Laps peab õppima erinevaid sotsiaalseid oskusi, mis on vajalikud paljudes olukordades. Laps peab õppima teiste jaoks vastuvõetavalt käituma erinevates sotsiaalsetes olukordades(teatris, mänguväljakul). ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 K. Tropp, H. Saat 53-75 ) Lapsevanematel ja lasteaiaõpetajatel on lapse esmaste enesekohaste oskuste arendamisel ja eneseteenindamise harjutamisel täita eriti tähtis suunaja roll. Enesekohaseid oskusi omandatakse järk-järgult ning seetõttu on see lapsele ja teda suunavale täiskasvanule aeganõudev. Oluline on lapsele sisendada usku tema võimetesse ja ülesannetega toimetulekusse. Kiitus ja tunnustus on väga tähtsad motivaatorid. Madala enesehinnanguga last, kellel on raskusi käelises tegevuses, saab õpetaja julgustada sellega, et tunnustab lapse
õpinguid jätkama; - kui õpilase väärkäitumise ja korrarikkumiste suhtes on rakendatud korduvalt mõjutusvahendeid, kuid tulemusteta; - koolil on õigus välja arvata koolist õpilane, kui tal on õppeaja jooksul kogunenud 3 noomitust mistahes põhjusel (puudumised,võlgnevused,ebaõpelaslik käitumine). - kooli sisekorraeeskirja vastu eksimisel; - enesekohaste valeandmete teadliku esitamise korral; - õpilane lahkub omal soovil; -muudel juhtudel. 16. Millise ülesandega lõppeb teie I õppeaasta? 1 õppeaasta lõppeb lõpueksamiga. Õppija vastab teooriatesti küsimustele ja osaleb praktilises müügisituatsioonis müüja rollis. Eksam koosneb kahest etapist: - teadmise eksam (teooriatest) - oskuse eksam (praktiline müügisituatsioon) 17
teineteisest selgelt eraldada. Näiteks sellised enesekohased väited nagu "Olen kõhn" või "Saan õpingutega hästi hakkama" sisaldavad nii kirjeldavat kui hinnamgulist enesekohast informatsiooni. Seejuures võib väite sügavamat tähendust analüüsida sõltuvalt edastamise eesmärgist: näiteks, kas hinnang oma akadeemilisele edukusele on antud kirjeldamaks seda, kuidas koolis läheb, või andmaks hinnangut oma üldisele edukusele. Siiski rõhutakse, et enesekohaste kirjelduste ja hinnangute vahele ei ole võimalik tõmmata ühest seost ning samas ei saa eitada, et eneseväärtuslikkuse tunded võivad ajas ja rollides muutuda ning erinevatel rollidel on eneseaustusele erinev tähtsus. Probleemid enesehinnangu määratlemisel Enesehinnangu uurimuste süstemaatilised ülevaated viitavad sageli ebapüsivatele ja vastakatele tulemustele ning metodoloogilistele kitsaskohtadele. Vastuolude ja
kurjaks. Sellises seisus laps ei kuula ja kuuletu, pigem lahendan probleemsed olukorrad rahulikult ja lapsega rääkides, teda sülle võttes pakkudes turvatunnet. Olen leidnud internetist sellise lehekülje nagu Minu Pere. Seal on väga palju erinevaid põnevaid artikleid, näpunäiteid ja teiste kogemusi. ( http://minupere.com/ ) mida saan oma lastehoius igapäevaselt kasutada. B.2.3 Lapse enesekohaste Väga tähtis on lapsel mõista mida tähendab eneseaitamine. 4 lapse emana oskuste tean, et mõnel lapsel tuleb see kiiremini teisel jälle läheb aega. Tähtis on kujundamine last juhendada ja õpetada, olla kannatlik ja järjepidev. Lapsehoidja ja emana ma pigem proovin kõik tegevused teha meeldivaks. Käsi peseme sellepärast, et puhas on hea olla mitte aga sellepärast, et muidu võib haigeks jääda
praegused ja tulevased lasteaiapedagoogid, alushariduse suunajad, ametnikud ja lapsevanemad. Teooriat illustreeritakse näidetega. Viimased on eelkõige lasteaia elust, ent lugema on oodatud ka need, kes tegelevad õppekavatööga mõnel teisel haridustasemel. ,,Lasteaialaps peres" - Raamatus käsitletakse selliseid teemasid nagu kunst, muusika, keel ja kõne, lasteaiamatemaatika, loodus, laste kultuur, reklaam ja enesekohaste oskuste kujundamine. ,,Tuju tõstvad mängud" - 300 kiiret ja lihtsat viisi, kuidas iga päev õnnelikumaks muuta! Tuju tõstvad mängud tekitavad lastes helgema ja enesekindlama tunde. Laste loomulikku rõõmuallikat ära kasutades toovad tuju tõstvad mängud taas sära nende silmadesse. ,,Ma ei mängi sinuga" - Autori argipäevased, tähelepanelikud ja kergesti kohandatavad algatused, aitavad 3.-7.-
defineeritud arengu, meisterlikkuse ja loovuse kaudu. Vead on õppimise loomulik osa. Võistluslikkusele suunatud eesmärke väärtustavates klassides on seevastu edu kriteeriumiks head hinded, oma oskuste ja võimekuse demonstreerimine. Vead näitavad oskuste puudumist, läbikukkumist. Oluline on, et õpetajad omistaksid laste edu põhjused lapse oskustele ja võimekusele, aga ka tublile tööle. Lapse ebaedu tuleks omistada vähesele pingutusele või valedele strateegiatele. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng. Tunnetest arusaamine. Just keerukamate emotsioonide tõlgendamine vaid olukorrast tuleneva info põhjal on oskus, mis algklasside jooksul oluliselt areneb ja täiustub. Teise kooliastme lõpu poole, kui lapsed on jõudnud juba varasesse teismeikka, muutub iseloomulikuks laste mõtlemisele endast ja oma tunnetest nähtus, mida on nimetatud „enesekohaseks müüdiks“. Varateismelised usuvad sageli, et nad on ainulaadsed ega sarnane kellegi teisega
Põhimõtteliselt juba sellest hetkest kui ta siia sünnib toimub sotsialiseerumine. Ta kohtub oma ema-isaga, kes temaga suhtlevad ning tänu kellele saab väikesest juba suur. Ei maksa arvata, et kui laps sünnib, siis hakkavad kõik tema kehalised ja vaimsed omadused korraga arenema. Igal omadusel on oma aeg, millal tema areng algab, millal kulgeb kiiresti ja millal aeglustub või lakkab. Küpse isiksuse kujunemiseks kulub aega (u 20 aastat) Enesehinnang on muudetav uute enesekohaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist ja mäletamist, käitumist, emotsioone. George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti
strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2. Kognitiiv-käitumuslike strateegiate kasutamisel keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemilahendamise võimetele. 4. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng Tunnetest arusaamine Laste ja täiskasvanute toimetulek oma tunnetega on väga erinev. Edukakas toimimiseks ja suheteks teistega on vajalik teadvustada ja mõista ka meid ümbritsevate inimeste tundeid. 106-118
Valiidsus: Konstruktivaliidsus- saame konstrukti alles siis iseloomustada, kui teame selle kõiki seaduspärasusi, milles see esineb. (nt ärevus) Kausaalne vaade- test on valiidne on olemas siis kui atribuut on olemas ja selle atribuudi varieerumine põhjustab selle muutust BORSBOOMI konstruktivaliidsuse kriitika- kausaalsus on ühendatav konstrukti valiidsusega. Kõike ei pea mõõtma enesekohaste testitega, vaid võib ka eksperimentaalselt. Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment
kiidne (l he objecrive case): I me. he him. : het,.'ii - ii we - us, vou',. tali,,'lhay:,-, thein: !;fu.hiu.'He say'.me Enesekohaste ases6nade l6pp ainsuses on -sefi mitmuses -selves. Nad "peegeldavad" nimi- vdi asesdna, mis esines lauses eespool Tom washed himself. They washed themselves. Niiitavad asesdnad viiljendavad kontrasti ainsuse ja mitmuse ning liihedal- ja eemalasuvate asjade
muutlik ja olukorrast lähtuv (state). c) Personaalne vs sotsiaalne- Sots e.h. kohta on test, 4 alaskaalat: grupikuuluvus, privaatne kollektiivne e.h, avalik kol.e.h. ja identiteet (gruppi kuulumine on osa mu minapildist). Uurimismeetodeid veel: enesekohased küsimustikud, Q-sorteering, omadussõnade küsimustikud (adjective checklists), avatud küsimused ja kaaslaste hinnangud (peer- ratings); uuem meetod: implitsiitse eneseh.uurimine ehk teadvusele kättesaamatute enesekohaste tundmuste uurimine! Kõige populaarsem skaala on Rosenbergi skaala. Mõõdab üldist e.h. Sisaldab 10 lihtsat väidet. *Enesehinnang on pigem dünaamiline kui stabiilne. *Kõrgem enesehinnang on seotud suurema eneseselguse ja eneseh. stabiilsusega. *Eneseteadvus- privaatne: tähelepanu pööramine oma mõtetele, tunnetele ja käitumisele. Avalik: inimese tundlikkus sots hinnangutele; viitab madalale enesehinnangule. Sots ärevus.
• Sünnitusega seotud tegurid järelevalvet • Sünnijärgsed tegurid • Klassifitseerimata tegurid Psühhosotsiaalne ravi • Aidata muuta ebakohast käitumist läbi enda puude ja tunnete mõistmise • Tugevuste märkamine, seesmiste konfliktide lahendamine, enesekohaste realistlike ootuste arendamine • Aidata mõista, väljendada ja toime tulla tunnetega • Aidata mõista oma käitumise tagajärgi teiste suhtes • Omandada eakohaseid sotsiaalseid oskusi • Õppida hakkama saama eakohaste psühholoogiliste kriiside ja väljakutsetega 7
Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad. Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Eitus: Ma ei soovi osta seda raamatut. Sihitise vorm mõningate asesõnade puhul: 1. ja 2. isiku isikuliste asesõnade (mina, sina, meie, teie) ning enesekohaste asesõnade (enese ~ enda, iseenese ~ iseenda) puhul kasutatakse nimetava asemel alati osastavat. Mind jäeti maha. Peeter jäeti maha. Pese ennast ~ end puhtaks. Pese kael puhtaks. 3. isiku asesõnad käituvad nagu nimisõnad. Tema (*teda) jäeti maha. Asesõna mis puhul võib omastava või osastava asemel kasutada nimetavat. …raamat, mis = mille ma ostsin… Parim, mis = mida sa teha võid,…. Mis = mida te sellest arvate? Mis = mida teha? REKTSIOON
või üleminekuks tööturule. (2) Lisaõppesse võetakse õpilasi, kes on saanud põhikooli lõputunnistuse samal aastal ning kes ei ole valmis õpinguid jätkama või tööturule suunduma või kes ei pääsenud soovitud õppeasutusse. (3) Lisaõppe kestus on üks õppeaasta. Lisaõppes osalejale võimaldatakse juhendatud õpet 1050 õppetunni ulatuses, millest 525 õppetundi moodustab üldhariduslik õpe ja 525 õppetundi kutsealane ettevalmistus ning sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine. Kutsealast ettevalmistust tehakse koostöös kohase kutseõppeasutuse või tööandjaga. KOOLI PIDAMINE Kooli dokumendid § 66. Kooli põhimäärus (1) Koolil on põhimäärus, milles sätestatakse: 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral
Muretsemine enne eksamit ning pettumus, aga mitte depressioon läbikukkumise korral. Uued konstruktiivsed käitumisviisid: Ma ei pea ennast selle pärast veel tühiseks inimeseks, kui ma eksamit ära ei tee. Ma ei hoiu kanditeerimast töökohtadele, kus nõutakse eksamit või testi sooritamist. Tervete negatiivsete emotsioonide hulka kuuluvad: Pettumus Hoolitsemine, muretsemine Pahameel Kurbus Kahetsus Frustratsioon Toimetulekut rõhutavate ratsionaalsete enesekohaste väidete kasutamine Irratsionaalsete uskumuste vaidlustamine ja uue efektiivse elufilosoofiani jõudmine ja nende kindlamaks muutmist selleks võid kasutada toimetulekut rõhutavate ratsionaalsete väidete kirjapanekut. "Ma ei pea tingimata hästi......, ehkki oleks muidugi parem, kui see nii......... Kui see mul ei õnnestu, pole see veel maailma lõpp." "Kui mõni peakski mind halva ........... pärast välja naerma, ei pea ma võtma seda väga tõsiselt
liitpuue Haigusspetsiifiline (täpsusta) MUU (täpsusta) 2. Lisainformatsioon ja täpsustused Täpsustused mis toovad välja sihtgrupi iseloomulikud jooned, aitab nii rehabilitatsiooniprogrammi osutajal kui rehabilitatsiooni planeerijatel otsustada, kas klient ikka sobib kirjeldatavasse programmi. Rehabilitatsiooniprogrammi suunamise ja programmis osalemise eeldustena on sealhulgas vaja arvestada: isiku tervislikku seisundit ja sellest tulenevaid piiranguid; enesekohaste tegevustega toimetulemist; isiku motivatsiooni rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks, oma elukvaliteedi parandamiseks ja tööle minemiseks. Programm sobib kliendile, kes: 1. Laps, vanuses 7-12 a. 2. Vanemad on motiveeritud koostööks 3. Diagnoositud autismispektri häire Programm ei sobi kliendile, kes: 1. ei leia võimalusi järjepidevalt programmis osaleda 2. ei ole suuteline arvutiga töötama 3.
• - Miks on autorite arvates ümberlülitumisvõisel (-oskusel) vahel ka ebasoovitavad tulemused? Loengus käsitletud teemad Iseregulatsioon (käitumise tagajärg mõjutab käitumist) vs eneseregulatsioon (tahtlik, teadlik, eesmärgipärane oma käitumise, tunnete või mõtete mõjutamine) “Iseregulatsiooni” näiteid: ekstravertsuse mõju sotsiaalsele käitumisele; “neurootiline kaskaad” Eneseregulatsiooni küberneetiline mudel (Carver & Scheier) Enesekohaste teadmiste ja eneseteadvuse rolli eneseregulatsioonis Eesmärgid ja meta- eneseregulatsioon (sh eesmärkidest loobumine) Eneseregulatsiooni “ressurss” (Baumeister); glükoositeooria ja selle puudused Täidesaatvad funktsioonid (vt Hofmann jt 2012) Mõtete kontroll (sh Wegneri irooniline teooria: vt ka Wegner, 2003 ja Wegner, 2010) Automaatne eneseregulatsioon – eesmärgipärase käitumise automatiseerumine (Bargh)
toimetuleku hindamiseks *Gibaud-Wallston ja Wandersman- imikute vanemate enesekohane meetod *Modifitseeritud Johnston & Mash- erinevas vanuses laste vanemate tajutud vanemliku kompetentsuse uurimiseks (sellega saab mõõta vanemlikku enesetõhusust ja lapsevanemate rahulolu oma vanemlike oskustega. Haridusvaldkonnas kasutatavad hindamismeetodid: Õpetajad ei kasuta oma igapäevatöös standardiseeritud mõõtevahendeid, ehkki rahvusvahelises praktikas on mitmete lastele mõeldud enesekohaste küsimustike ja testide puhul paralleelselt kasutuses õpetaja-versioonid. Eesti keelde on kohandatud SNAP-IV õpetaja versioon aktiivsus- ja tähelepanuhäirele iseloomulike sümptomite hindamiseks. Logopeedide kasutuses alates 2013a: standardiseeritud test 4,5 kuni 6,5 aastaste laste kõne arengu hindamiseks ja 3-4 aastaste laste kõne arengu hindamise test logopeedidele ja eripedagoogidele (hääldamine, sõnavara, grammatilised vormid, lause, kõne mõistmine) ning 2-3
kurnatust. Isejuhitud valuvabad hetked lisavad kindlust ja eneseusku, vähendades seeläbi kroonilise valuga sageli kaasnevat õpitud abitust ja lootusetust. Krooniliste haiguste puhul on muusikateraapia toetavaks tegevuseks, mis arvestab patsiendi isiklikke vajadusi, julgustab väljendama oma emotsionaalseid probleeme, stimuleerib loovust, soodustab killustunud minapildi ühendamist uueks tervikuks. Muusikaline improvisatsioon või muusika eesmärgistatud kuulamine nõuavad patsiendilt enesekohaste otsuste langetamist, mis teeb temast aktiivse osaleja raviprotsessis ja välistab ravi passiivse vastuvõtja rolli. Teraapias rakendatavad muusikalised dialoogid lisavad kindlustunnet ja soodustavad suhtlemist ka väljaspool teraapiaprotsessi. Muusika toob leevendust haiglaravile sattunud lastele. Uuringud on näidanud, et operatsioonieelsed muusikateraapiaseansid vähendavad oluliselt laste ärevust ja protseduuride
7 Selle sõnaliigi puhul on oluline sellesse kuuluvate üksuste tähenduslik abstraktsus. Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa, ta, me, te, nad) esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma). Väljendavad sisuliselt omamist, laiendavad substantiivi
igal perioodil - Korduvad või kestvad sündmused – kuni kuu - Spetsiifilised sündmused – kuni tunde. Hierarhia tipus olev materjal kaob kõige vähem, allpool rohkem. Vanad inimesed mäletavad tõenäoliselt kõige paremini mälestusi 10-15 aasta eest või 15-25 eluaasta vahel. Kui täpne on autobiograafiline mälu? Võib olla hea kuid enamasti mitte detailides. Sündmusi interpreteeritakse ümber vastavalt enesekohaste teadmiste skeemidele. Mis on ’meenutamise muhk’ (reminiscence bump) ja kuidas seda seletatakse? Suur hulk meenuvaid mälestusi 10-30 eluaasta vahel, eriti 15-25. meenutamise muhku pole leitud noorematel kui 30 aastat, harva 40 aastastel. Vanematel inimestel alati. Muhk paikneb just neis aastates sest siis kogetakse palju uusi kogemusi – esmakordsed kogemused jäävad paremini meelde. 4.2. Pealtnägijate tunnistused ja mälu
tuntakse, avaliku esinemise situatsioon. Selles vanuses kui noorukid on 12-14 a vanad on neil enesehinnangu aspekt mis puutudab sotsi situatsioone (kui ollakse täiskasvanu grupis) , see parameetriline enesehinnang on noorukitel madalaim keskmises eas. Aluspõhja enesehinnagu muutmine (allikas: Ximmermann, M.A jt 1997)Sellega seonduvalt on erinevate dentetsidega. 60% on üldiselt kõrge enesehinnanguga noorukitest või on siis tõusev selle ea perioodi jookusl. Saavad hästi endaga hakkama, enesekohaste pädeviustega seoses on adekvaatne. 20% noorukitest on progreseerivalt madal aluspõhja enesehinnangu muutumine, need noored kes elavad noorukiiga üle kui kriisi. Tungi ja tormiga tegu nendel 20 %. Kuidas nooruk tajub ennast?- E.H.Erikson (1959)Identiteet „See olen mina ja koht, kuhu kuulun“ Noorukiiga isel identiteet vs identiteedi hajuvus kriisina. Eriksoni nim ajaloos selle indentiteedikriisi iseloomustajaks. Identiteet E.H
episoodid segunevad/ununevad - Meenutamine millal täpselt mingi sündmus toimus sooritatakse teiste väa oluliste sündmuste abil – raamistikus – mille toimumise aeg on hästi salvestatud nt kooli lõpetamine, krooni tulek, abiellumine Kui täpne on autobiograafiline mälu - Üldjoontes vüib olla hea küdi enamasti detailides mitte. Teiselt poolt: sündmusi interpreteeritakse ümber vastavalt enesekohaste teadmiste skeemidele - Väga eredate nn ’välklamimälestuste’ kohta pole selge kas ja mis põhjusel need muudest mälestustes eristuvad. Tõenäoliselt on tegemist sügavama semantilise kodeerimisega ning ka korduvastmeenutamisest tekkinud muljega et need on käepärased ja õiged Pealtnägijate tunnistused Pälvinud uurijate tähelepanu kuna on eluliselt tähtis saada vüimalikult õigeid tunnistusi. Tunnistusi mõjutavad asjaolud:
Need kõige väärtused ja hoiakud on püsivamad. Veel annavad informatsiooni omataoliste grupp (sõbrad), kusjuures kõige olulisemad teismeea sõbrad ning kool (õpetajad) ning massimeedia. Rollide õppimiseks on vaja: * asjakohast informatsiooni (rollijuhiseid) * võimalust harjutada 63 * tagasisidet * sotsiaalset toetust Enesehinnang on muudetav uute enesekohaste positiivsete kogemuste ning käitumis- ja mõtlemisviiside omandamise abil. See, kelleks me end peame ja kuidas me teistesse inimestesse suhtume, sõltub eelkõige kultuurist, kus me kasvame. Inimese mina mõjutab tema info tõlgendamist ja mäletamist, käitumist, emotsioone. Peegelpildi-mina teooria järgi on "mina" inimese ettekujutuste kogum, mille inimesed omandavad teistega suheldes. Selle komponendid on ettekujutus sellest, kuidas teised
annaabi.ee 
