(kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Galina Matrikli nr. 155288 Perekonnanimi: Stepanova Eriala: Ärindus Seletus Ühes kuus (kui Te tahate Kulu või tulu liik (22. oktoober – 22. Aastas alakulusid või november 201 alatulusid täpsemalt näidata või seletada) MINU KULUD majutus Majutuse peale kulub
Palun ärge kasutage formaati “xxxx.-“ Eesnimi: Aliis Matrikli nr. 144569 Perekonnanimi: Allandi Eriala: Keskkonnatehnika Seletus Ühes kuus (kui Te tahate alakulusid Kulu või tulu liik (22. oktoober – 22. Aastas või alatulusid täpsemalt november 2011) näidata või seletada) MINU KULUD majutus Majutusega toetavad
(kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus Ühes kuus (kui Te tahate Kulu või tulu liik (22. oktoober 22. Aastas alakulusid või november 2011) alatulusid täpsemalt näidata või seletada) MINU KULUD majutus Majutuse peale kulub
(kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus Ühes kuus (kui Te tahate Kulu või tulu liik (22. oktoober 22. Aastas alakulusid või november 2011) alatulusid täpsemalt näidata või seletada) MINU KULUD majutus 153.14 transport 35
(kasutatakse koma). Palun ärge kasutage formaati "xxxx.-" Eesnimi: Matrikli nr. Perekonnanimi: Eriala: Seletus Ühes kuus (kui Te tahate Kulu või tulu liik (10. oktoober 10. Aastas alakulusid või november 2011) alatulusid täpsemalt näidata või seletada) MINU KULUD majutus 170 2040 transport 45 540
Muud ärikulud Tulumaks 2 Perioodikulud kantakse täielikult selle perioodi kuludesse, millal need tegelikult tehti (s.t. ei lülitata varude soetusmaksumusse). Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) - raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi finantstulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit Kasumiaruanded, skeem 1 ja skeem 2 (RPS) SKEEM 1 SKEEM 2 Müügitulu Müügitulu Muud äritulud Müüdud kaupade ja teenuste kulu Brutokasum (-kahjum)
(corporation, corporate firm). Meie eeldame selles aines et tegemist on korporatiivse ettevõtlusformiga. Ettevõtted jaotatakse veel eraettevõte (aktsiad pole börsil noteeritud) ja avalik ettevõte (aktsiad on börsil noteeritud). Agentuuri konflikt- uurib vastuolusid omanike, juhtkonna ja võlausaldajate vahel. 9 Konflikt tekitab kulusid, mida tuleb hoida minimaalsena. VÄÄRTUSKONTSEPTSIOON Tegu on rahandusteooria alusteooriaga. Väärtuskontseptsiooni postulaat- investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui vara tegelikult turul väärt on. Turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Vara(aktiva) väärtuse teada saamiseks tuleb läbi viia väärtuse hindamine. Ajalugu: John Newton’i liitintressi teooria, Edmund Halley’ nüüdisväärtuste tabel,
eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine. * punktid 1-4 juhtimisarvestus; punkt 5 finantsarvestus
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahali
,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
jälgides nii kulude kajastamist raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemist ja kajastamist bilansis, müüdud kaupade kulu kujunemisest kasumiaruandes kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude kavandamisel, hinnakujundusel jne). Seega peab kuluarvestus olema: · planeeritud planeerides, eelarvestades kulusid luuakse eeldused kulude kontrollimiseks ja juhtimiseks. Omades ülevaadet kui palju võib kulutada, et saavutada soovitud kasum, saab oodatust suuremate väljaminekute korral kiiresti reageerida ja selgitada välja põhjused ning mõjud kogu ettevõttele; · oluline ettevõtte kulusid tuleb vaadelda lähtuvalt nende olulisusest. Ettevõtte tegevusele olulisi kulusid vaadeldakse eraldi kuluühikutena, väheolulisi kulusid aga kulugruppidena;
Ülesanne 2-5 Millised järgmistest funktsioonidest ei saa olla kulufunktsioonid? Miks? a) C(q)=-25q+4000; b) C(q)=75q-5000; c) y(x)=0,1x+4200. Ülesanne 2-6 Ventilaator pannakse kokku mootorist, tiivikust ja korpusest. Mootorite jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamisel on f(n)=300n+4000 ja tiiviku ning korpuse jaoks tehtavad kulutused n ventilaatori valmistamiseks on g(n)=200n+3000. Leida: a) funktsioon C(n), mis kirjeldaks summaarseid kulusid n ventilaatori valmistamisel; b) summaarsed kulud 150 ventilaatori valmistamiseks. Ülesanne 2-7 Kaubavarude tellimisprotsessi analüüs on näidanud, et tellimuse koordineerimiseks ja vormistamiseks kulub ligikaudu 15 tundi tööaega sõltumata tellimuse suurusest. Tellimuste vormistamisega tegeleva töötaja töötasuks kulub 110 kr töötunni kohta (sh kõik maksud). Kulude analüüs näitas, et 50 tellimuse kohta kulus 14500 kr paberi, postikulude ja telefonikõnede peale
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..........................................................................
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikide
efektiivsus/ebaefektiivsus. Laias plaanis tähendab efektiivsus sisendi ja väljundi suhet, s.t. näitab, kui mitu ühikut toodangut on võimalik ühest ühikust sisendist (nt toorainest) saada. Tuleks eristada tehnilist efektiivsust ja majanduslikku efektiivsust. Näiteks fossiilsest kütusest põletamise teel energia tootmine võib olla tehniliselt efektiivsem kui teiste, vähem saastavate energiaallikate kasutamine. Samal ajal toob saastamine kaasa kulusid (tervishoiule, puhastusseadmetele jne). Need kulutused võivad olla suuremad kui kokkuhoid odavama energia tootmisel. Ühiskond tervikuna võiks saavutada netohüve keskkonnasõbralikuma kütuse kasutamisest. Mis see efektiivsus siis tegelikult on? Tänapäeval peame me sageli efektiivsuse all silmas ikkagi eelkõige protsessiefektiivust või siis "masinaefektiivsust". See tähendab protsesside efektiivsemaks muutmist, mille tulemusena väheneksid investeeringud ja suureneks tootlikkus
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
milliste toodete müügiga teenime me kasumit? milline müügimahu ja müügihinna juures saame vähemalt oma kulud kaetud? Milline on meie toodete omahind? Miks on meie kulud konkurentide omadest suuremad? Kui suurt kasumit võime loota järgmisel kuul? jpt Järelikult on ettevõtte juhtimiseks vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse, planeerimise ja aruandluse süsteem, mis võimaldab piisavalt detailselt planeerida, arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Peamine ettevõttesisene informatsioonivajadus tuleneb, ühelt poolt, planeerimis- ja kontrolliprotsessi teostamise vajadusest. Teisalt, peab juhtimisinformatsioon viitama võimalustele ja hoiatama riskide eest. Järelikult sõltub informatsiooniga varustamise süsteemsusest nii planeerimise kui ka sellest tulenevalt plaanitud eesmärkide täitmise edukus. Infovarustussüsteemi rakendusprotsess jaotub järgmisteks etappideks ja alam- etappideks:
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
-Munitsipaalelamufond on tugevalt residualiseerunud Omanikuasutuse negatiivne mõju Eluaseme ostu ja müügiga seotud kulud takistavad inimesi töö kaotuse korral elukohta vahetama Noorte inimeste ja töötute võimetus muretseda endale kinnisvara (eluruumi) takistavad neid uude kohta kolimast Töötajad, kes ei ole häälestatud elukohta vahetama, võivad lõpetada mitte sobiva (meelepärase) töö tegemise ja see tõstab kulusid majanduse jaoks Maja (eluruumi) omanikud on tugev lobby grupp, kes jälgib planeeringute tegemist ja võib takistada uute ettevõtete asutamist Eluruumi omanike töösõidud Eluasemeturg. Murekohad. Põhiosa eluasemetest muretsetakse k.a. eluasemelaenu või liisinguga. Ca 1/4 leibkondadest omab kohustusi pankade ees (2010.a. keskpaik). Kokku kõik kohustused (lepingud) 1107,5 tuhat (leibkondi 572,5 tuhat)
02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsundusleping
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises, ladustamisel ja transportimisel. Leiti, et kui korraldada materjalide ostmist, tootmist, ladustamist, jaotamist ja müüki teatud põhimõtete järgi, on võimalik saada äritegevuses suurt säästu ja saavu-
................................................................235 KOLLANE VÕI PUNANE?.................................................................238 KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM.................................................................................242 MEESKONNA AUDIT.........................................................................246 MEESKONNA JUHTIMINE................................................................247 MINAPILT............................................................................................254 MINU LEMMIKUD..............................................................................257 MITTEVERBAALNE KÄITUMINE...................................................258 MUDELI KOKKUPANEK...............................
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
......... 72 2.8. Rehabilitatsiooni programmid ............................................................................ 72 3. EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED VASTUSTEGA ................................. 73 4. REHABILITATSIOONITEENUSE VALDKONDA REGULEERIV SEADUSANDLUS.............................................................................................. 87 5. RIIGIKONTROLLI AUDIT ............................................................................ 93 6. REHABILITATSIOONI KOKKUVÕTE ..................................................... 103 7. ENESEANALÜÜS ........................................................................................... 109 2 SISSEJUHATUS Portfoolios antakse ülevaade rehabilitatsiooni teooriatest, meetoditest ning korraldusest läbi loengu materjali
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Montenegro, Portugal, San Marino, Serbia, Sloveenia, Türgi, Vatikan. Itaalia (Pompeji,Pisa) IdaEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad selle regiooni koosseisu: Bulgaaria, Moldova, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tsehhi, Ukraina, Ungari, Valgevene, Venemaa. 33 . Linn kui reisisihtkoht Linnaturism keskendub ümber: Kultuur ja pärand (ajalooline ja kaasaegne) Meelelahutus ja ööelu linnaosad, West End, London; Brooklyn, NY; Kaubandus (=poodlemine) vastavad piirkonnadtänavad, oluliste atrktsioonide juures Vastuvõtud, sööminejoomine kõigile on oluline kvaliteet, osale ka terviklik elamu Linn kui `paljuruumiline koht' on atraktiivne erinevatele sihtrühmadele: Ärireisijad kui palju on linnas rahvusvaheliste firmade esindusi? Konverentside näituste külastajad
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
