Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Enesedistsipliin...Kui inimese oluline omadus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distsipliin, enesedistsipliin, distsipliini, motiveerida, iseendale, hierarhia, suuremal, edukad, heaoluga, alkohol, vaielda, nendest, ülimaks, sõltumatus, ebaedu, jutuga, majades, iphone, kalli, ootavad, ahne, teguriks, täisealine, suuremaid, lapseeas, soovida, miljoneid, arved, lahked, vajaks, valikud, valima, parimat, enesekontroll, meeldimaTALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS..................................
Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et need teeksid midagi, mis
sihtpunkti poole. MIDA NAD PEAVAD TEADMA Juhi neli põhivärvi Iseloom+perspektiiv+julgus+soosing=terve ja tõhus juhtimine Iseloom. Kas ilma selleta saab olla hea juht - jah, aga ainult lühikest aega. Inimese iseloom elab kauem kui inimene ise. Hea iseloom ei ole meile või meie lastele antud. Me peame ise seda tükk tükki järel ehitama, kasutades mõtlemist, valikuvõimalusi julgust ja otsusekindlust. Töötage oma lapsega tema iseloomu kallal. Isiklik distsipliin Isiklik turvalisus ja idntiteet Isiklikud veendumused, väärtused ja eetika Sammud mida teie laps saab oma iseloomu arendamiseks astuda 1. Laske lapsel end distsiplineerida ning teha igal nädalal kaks asja, mida ta ei taha teha. 2. Aidake tal seada üks eesmärk ning keskenduge ühele kuni kolmele sammule, mida ta saab eesmärgi saavutamise suunas teha. 3. Selgitage lapsele lahti kõik miksid, mis teie reeglite ja juhiste taga peituvad. 4
meid ühiskond mõjutab, kuidas meid kasvatati, kes on meie ligimesed, millised on meie moraali taju ja kui palju õnnestub saavutada püstitatud eesmärke. Peame jääma vabaks oma valikutes kui seda soovime. Aga kindlasti on erinevaid arvamusi. Inimesi on palju ja igaüks meis elab oma elu ise. Nii nagu võimalusi on ja nii nagu ise neid loome. Üldjoontes olen nõus väitega, et igaüks on iseenda saatuse sepp ja iseendale õnne valaja. Kuid mitte sada protsenti kõigile see ei kehti. Aga proovima peab. Minul on hea elu. See pole alati nii olnud, kuid siin kiidan enda head tervist, mille alla liigitan ka hea stressi taluvuse, mis on mind siiani kenasti elus edasi aidanud. Ei tohi alla anda ja julgelt järgin oma motot, mis kehtib alati: olukord tuleb lahendada parimal võimalikul viisil! ALLIKALOEND Chopra, Deepak (1998). Edu seitse vaimset seadust. Kohtla-Järve: Oü Nebadon Lehtsaar, Tõnu (2013)
"Kala on sageli viimane, kes märkab vett, kus ta ujub"-joogi Raman RITUAAL NR2 KORRALDA MÕISTUSEGA, JUHI SÜDAMEGA (tegevus raamatus : park) Inimsuhete rituaal Kaasinimeste vastu ükskõikne indiviid kohtab elus kõige rohkem raskusi ja teeb teistele kõige suuremat kahju. Selliste indiviidide hulgast tuleb otsida inimsoo kõigi äparduste põhjust. Alfred Adler Unistada on hea. ,,Mul on olnud nii unistusi kui kosmaare. Kosmaaridest sain üle tänu unistustele." Jonas Salk Kõik edukad äriinimesed, keda teadsin, olid unistajad. Nad olid avastanud oma emotsionaalselt haarava ürituse sügava sisevaatluse teel ja neil oli julgust lasta end sellel täielikult kaasa kiskuda. (Hakka kohe täide viima): Enamasti on ebatõhususe põhjus enamiku inimeste vähene ensedistsipliin, mistõttu ei tehta õigel ajal seda, mida peaks tegema.Oluliste asjade tegemine lükatakse edasi ja tehakse lihtsaid ja hädatarvilikke asju
inimesi on väga erinevaid. korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole Vägagi huvitav on väide, et püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada eesmärgiks võib olla ka mitte nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei omada pikemaid eesmärke. tule kunagi. Sellise eesmärgi püstitamine oleks iseendale vasturääkiv, Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks kuna tegemist oleks just pikema eesmärgiga. püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab Autor räägib väiksemate ja tegema samme trepiastmetel. Mõned astmed saab vahele jätta ja hüpata üle suuremate eesmärkide seosest ühe, kuid mida kõrgemale trepp viib, seda rohkem astmeid tal on.
Raha annab võimaluse saada eluase, auto, riided. Armastus on seotud perekonna ja lastega. Perekonna ja laste ülalpidamiseks on vaja head töökohta ja raha. Head suhted teiste inimestega teevad meid õnnelikuks. Et eesmärgid on omavahel tihedalt seotud, annab ka selle, et tegelikkuses on meil mitu treppi, mille tippu me tahame jõuda. Siin tuleb leida kompromiss erinevate esmärkide vahel. Panna paika prioriteedid. Ilmselgelt oleks tore, kui saaksime olla edukad tööl, veeta palju aega koos perega, hoolitseda enda eest nii vaimselt kui füüsiliselt. Kahjuks on meid vaid üks ja kõigil meil on sama palju tunde ööpäevas. Seega peame end jagama ning prioriteetidest tulenevalt me seda ka teeme. Eesmärgid ainuüksi ei tee meid õnnelikuks. Nende nimel tuleb vaeva näha, neid tuleb saavutada. Ükskõik, mis eesmärke tahame saavutada, ei tule see iseenesest. Peaaegu alati
Raha jõud ja jõuetus Paljudele meist on raha väga tähtsal kohal sest miski pole tasuta. Ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Me kasutame seda ostes toitu, riideid, tarbeesemeid ja muud vajalikku. See kulub meil transpordile, peakattele, hariduse saamisele ja muudele tähtsatele asjadele kui ka enda lõbustuseks ja puhkamiseks. Raha mõjutab inimesi tegema erinevaid otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises paberis, mille nimel oleme võimelised teha nii paljutki? Raha eest saab maailmas peaaegu kõike mida hing soovib ja kui sul seda pole siis elu muutub raskeks. Inimesel kellel on raha on ka võim. Rahaga saab ta endale suure valikuvõimaluse ja luksuse ning talle avaneb palju rohkem uksi kui inimesele kellel seda pole. Näiteid võib võtta elust enesest vaadates kuidas elavad vaesed ja rikkad. Rikkad inimesed naudivad elu tihtipeale täiel rinnal sel ajal kui vaes
Vabadus ja vastutus Me kõik tahame elada täielikus vabaduses, et võiksime minna kuhu tahame, et saaksime valida iseenda tee ja teha otsuseid , mis muudaksid meie elu just nii nagu me tahaksime .Et saaksime ise kujundada enda elu . See kõik on ju mingil määral võimalik , kuid selle kõigega kaasneb suur vastutus . Maailmas on palju kirjutamata seadusi . Need on seadused, mis kehtivad ainult meile endile , seadused, mis iseenda jaoks paika paneme. Need on need, mis panevad meid vastutama selle eest, mis elus korda saadame . Kui aga neid kõiki reegleid jälgida , võiksime ju elada õnnelikult . Enamik meist lõpetavad gümnaasiumi. Peale seda tahame edasi minna kõrgkooli või ülikooli ja siis teha suurt karjääri. Me tahame alustada iseseisvat elu , luua pere , tahame teha seda, mida õigeks peame . Tihti peale gümnaasiumi lõpetamist lahkume kodust, alustades iseseisvat elu . Ja sageli mõtleme , et just nüüd saame teha , mida tahame ja nü
Kui on halvad sõbrad, siis oleme isa ka halvad. Kui ütleme lahti oma sõpradest, siis oleme oma pahedest vabad. 139/136 Meelelahutus on tähtsamaid asju meie elus. Kui me meelt ei lahuta, siis me oleme õnnetud. Meelt saab lahutada mitut moodi. Kas riskida oma eluga, olla iseendaga või mängida mingeid lõbusaid mänge või hoopistükki lahendada ära mingi mõistatus. Hasartmänge minnakse mängima sel juhul, kui ei osata iseenda olemisest rõõmu tunda. Kui me hakkame iseendale mõtlema, siis me oleme õnnetud. Meil peab koguaeg mingi tegevus olema. Vaesemad on tavaliselt õnnelikumad, kui rikkad. Rikastel on kõik olemas, tehakse kõik nende eest ära. Neil jääb mõelda vaid iseendale ja sellest piisab, et olla õnnetu. 140/522 Keegi on kaotanud oma pere, siis ta ei mõtle oma kaotusele, kui ta tegeleb millegiga, kasvõi palli löömisega. Ta on õnnelik. Mure, mis teda valdab, kõigutab teda ennast niigi päevast päeva.
meist järgivad neid reelgeid 7.Missuguste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal
Thomas Hobbes (1588–1679) “Leviatan” (1651) 1 Sissejuhatus Inimese kätetöö jäljendab LOODUST (s.o kunsti, mille abil Jumal on teinud ja valitseb maailma) ka selles, nagu samuti paljudes teistes asjades, et inimene võib luua tehisliku elusolendi.2 Sest nähes, et elu pole muud kui kehaliikmete liikumine, mis saab alguse mingis inimese sees olevas juhtivas organis, siis miks me ei võiks öelda, et kõik automata (iseliikuvad masinad, mis liiguvad vedrude ja rataste abil, nagu näiteks kell) elavad tehislikku elu? Sest mis on süda, kui vaid vedru; ja närvid, kui vaid köied; ja liigesed, kui vaid nii paljud rattad, mis annavad liikumise kogu kehale, nagu seda on ette näinud Meister? Kunst läheb veelgi kaugemale ning jäljendab seda looduse ratsionaalset ja suurepärast teost – inimest. Sest kunsti abil on loodud see suur LEVIATAN3, mida nimetatakse ‘COMMON-
Mõjustamise psühholoogia Teooria ja praktika Robert B. Cialdini I PEATÜKK MÕJUSTAMISRELVAD Klõps, vurr-kinnistunud käitumismustrid-jäigad ja mehhaanilised mustrid.(klõps-ja sobiv lint käivitatakse, vurr-käitumismuster rullub lahti)NT. ema kalkun ja tibud.üks tuunnus, millele reageerime Paludes kelleltki teenet, saavutame suurema edu siis, kui pakume välja põhjenduse.(sest) Kallis on hea(türkiisehete ostmine) ..sellepärast, et - Paludes teiselt inimeselt mingit teenet, saavutatakse suurem edu siis, kui pakutakse välja ka mingi põhjendus, kuid põhjendus, mis järgneb lause osale sest, et... ei pea olema üldse tõsine põhjus, vaid piisab lihtsalt kasvõi mingi tobeda ja lihtsa põhjuse ütlemisest.(Nt."Vabandage, mul on viis lehekülge, kas ma võin koopiamasinat kasutada, sest mul on vaja mõned koopiad teha.") tähtis on vaid, et oleks käitumine põhjendatud, ükskõik mis põhjuseks võib olla välja mõeldud. Kallis=hea Inimuste arvamus,
seeläbi lõpuks iga riik isegi rahu ajal seesmiselt kannatama peab, hinnaga tõukab loodus inimesed võtma esialgu ette ebatäiuslikke katseid, lõpuks aga, pärast paljusid laastamisi, purustusi ja koguni inimeste jõuvarude täielikku sisemist ammendumist selleni, mida mõistus neile ka ilma nii kurva kogemuseta oleks võinud öelda, nimelt: metslastele omasest seadusetuse seisundist tuleb väljuda ja astuda rahvaste ühendusse, kus iga riik, ka kõige väiksem, võiks loota iseendale julgeolekut ja õigusi mitte omaenese jõule või oma õiguslikule otsustusele tuginedes, vaid toetudes ainuüksi sellele suurele rahvaste ühendusele – ühendatud jõule ja seaduste alusel vastu võetud ühendatud tahte otsustele. Gadamer: (1900-2002) 14) kõneluse kolme vormi iseloomustus (läbirääkimiskõnelus, ravikõnelus ja usalduskõnelus): Juba üksnes sõnaga “läbirääkimiskõnelus” rõhutatakse seda vastastikkust, milles
isegi tähele, et nad meid piiraksid. Õigusliku normi alla kuuluvad lihtsad asjad, nagu liiklusseadused või riigi konstitutsioon, kuid samas on ka palju seaduseid, mis meid vabastavad, näiteks sõna- või usuvabadus. Leian, et sellised kehtestatud eeskirjad on positiivsed, kuna nad panevad kõik inimesed üksteisega võrdsele astmele. Kindlasti ei meeldi kõigile seaduseid järgida, kuid ilma nendeta puuduks ühiskonnas distsipliin. Samuti ängistavad meid ümbritsevad esemed. Võib tunduda, et paljud tänapäeva inimesed on enda varast nii sõltuvuses, et on muutunud asjade orjaks. Inimene mitte ei oma raha, vaid raha omab inimest. Paljud ärimehed on muutunud kapitalistideks, kelle elu ainsaks eesmärgiks on oma vara paisutada. Niisamuti ka lihttöölised peavad iga päev leiba teenima, et maksta enda võlad ning elada vähegi luksuslikumat elu. Sellist elustiili harrastades ei
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav
ennast kuulama, ent liidriks olemine nõuab palju tööd ja vaeva ning tähendab ühtlasi kindla mõttelaadi omaksvõtmist. Toon kaksteist järgmist juhi näidet: Hea juht mõistab, mida ta teeb. Heal liidril on olemas kindel visioon ning ta oskab selle end ümbritsevatele inimestele arusaadavaks teha. Juht peab meeles pidama, et kolleegide jaoks on väga tähtis, et nad saaksid aru oma konkreetsest ülesandest ning kogu idee üldisest olemusest. Ta suudab motiveerida. Hea juhi puhul on selgelt näha, et ta tunneb oma valdkonna suhtes suurt kirge ning suudab läbi selle ka teisi inimesi motiveerida. Teda ei heiduta tagasilöögid, sest ettevõtte ülesehitamine ning käimasaamine võtab aastaid ning selle aja sisse mahuvad nii tõusud kui mõõnad. Ta on ekspert. Hea juhi ülesanne pole lihtsalt käske jagada ning kontrollida, kas tema välja jagatud ülesanded on täidetud. Hea juht on oma ala ekspert ning ta on võimeline tegema
Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene
Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. (A. Schopenhauer) Iga inimese mälu on tema erakirjandus. (A. Huxley) Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Kes põlgab teisi, see peab end tavaliselt suureks inimeseks. (L. de Vauvenargues) See kes armastab ennast, ei pea kartma rivaale. (Ladina vanasõna) Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi. Kus puudub kriitikavabadus, seal ei saa ka kiitus olla meeldiv. (P. A. de Beaumarchais) Ma pole kunagi olnud vaene, ainult rahatu. Vaesus on meelelaad, rahatus kõigest ajutine olukord. (M. Todd) Iga inimene teab, et teised teda hinnates eksivad, aga ta ei tea, et ka tema ise eksib teisi hinnates. (A. Maurois) Kes ei tee välja millestki, mis temasse ei puutu, sel on kõik olemas. (B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult
Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada
Putukad ei suudakski muidugi lepinguid sõlmida, sest neil pole Hobbesi arvates suhtlemiskeelt. Miks ei võiks inimesed elada niisama sõbralikult koos ilma riigivõimuta? Hobbespõhjendab seda kuuel viisil. Esiteks, inimesed (erinevalt nimetatud putukatest) võistlevad pidevalt üksteisega au ja karjääri pärast ning sellest tekivad kadedus ja üksteise vihkamine. Teiseks, nimetatud putukate seas ühtib üldine heaolu iga indiviidi heaoluga. Püüeldes loomu poolest isikliku kasu poole, toovad nad ühtlasi kasu tervikule. Inimest rahuldab aga ainult see, mis tõstab teda teistest kõrgemale. Kolmandaks, nimetatud putukatel ei ole mõistust ning nad ei arutle seetõttu puuduste üle oma elukorralduses. Inimeste seas on aga selliseid, kes peavad end riigi valitsemises teistest võimekamaks ning püüavad riigikorda reformida ühed ühtmoodi, teised teistmoodi. Selle tulemus on aga rahutused ja kodusõda.
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
meeles pidama, et mitte kõik ADD-d ja ADHD-d ei ole indigolapsed ja vastupidi. Indigod, kes on ekslikult pidanud antud ravikuuri läbima on muutunud rahulikumaks, aga seda ka ,,arenenud teadvuse" nüristamise hinnaga. Selle vältimiseks saaks indigolapsed paigutada koolidesse, kus pööratakse esmalt tähelepanu lapse kujutlusvõime arendamisele, nii et vaimustus täidaks kogu tema olemuse. Indigolapse distsiplineerimine Indigolaste jaoks on distsipliin eluliselt tähtis, kuna oma loomingulisuse ja erksuse tõttu katsetavad nad erinevaid asju ja õpivad tundma piire. Nad tahavad, et neid julgustatakse, kuid soovivad samas teada ka oma ohutuse raame ning on tänulikud, kui informeerime neid valikutest, millel võivad olla ebameeldivad tagajärjed. Vanemad ei tohiks lastele jutustada sellest, et mida tohib ja mida mitte. See muudabki indigolapsed jultunuks ja sunnib neid võtma sisse kaitsepositsiooni
Kuna olen üsna loov inimene, tuleb mul vahel selliseid mõtteid, mis alguses ei pruugi küll kõigile meeldida, kuid olen ennast tavaliselt tõestada suutnud ning lõpptulemus on siiski enamjaolt meeldiv. Ma olen suhteliselt enesekindel, see on kindlasti ühele ettevõtjale väga oluline omadus. Tavaliselt ma julgen oma arvamuse välja öelda, usun endasse, riskin ja mul on ees kindlad sihid, kuhu ma tahan jõuda. Oskan teistega suhelda ning inimesi motiveerida. Me saame oma ÕF liikmetega omavahel hästi läbi ja oleme kõik tööd ilusti ära jaotanud. Kui me Tartu õpilasfirmade laadale läksime, siis ennem kodunt lahkumist otsustasin saata kõigile oma KiisuMiisu liikmetele sõnumi, et nad kindlasti oleksid rõõmsad ja ei unustaks head tuju. See sõnum tõstis nende meeleolu veel rohkem ja bussis saime kokku lõbusas tujus. Ma üritan alati probleemidele leida kiiresti tõhusa lahenduse. Päev enne Tartu laadale
Suhtlemispsüholoogia lõputöö IDEALISEERIMISEST Aet Uibo 011MT Aine juhendajaa : Mare Kiis IDEALISEERIMISE KÜLJED. Iga rahulolematuse põhjuseks on meie ideed ja ettekujutused selle kohta · Kuidas peab kulgema meie (meie lähedaste) elu . · Kuidas (millal) peab toimuma teatud sündmus · Kuidas peab käituma konkreetne inimene või inimesed üldse. · Milline pean ma olema ise jne... Me hoiame oma peas kinni oma ootuste mudelit. Kui tegelikkus hakkab erinema teie poolt loodud kujutisest , kogeme laias gammas mitte eriti meeldivaid tundeid. IDEALISEERIMINE on inimesele ülitähtsa idee , elu korraldamise mudel, mille purun
nagu me seda käesolevas kontekstis mõistame, tähendab, et inimestel on võimalus poliitilises otsustamises oma sõna kaasa öelda, eriti selliste otsuste puhul, mis puudutavad neid ennast. Võrdsus tähendab seda, et niisugune vabadus antakse kõigile. Rousseau jaoks seisneb poliitilise korra probleem selles, et tuleb "leida niisugune assotsiatsiooni vorm, mis kaitseb terve ja ühise jõuga iga liitunu isikut ja hüvesid ning kus igaüks, ühinedes kõigi teistega, võib siiski alluda üksnes iseendale ning jääda niisama vabaks kui enne" (Ühiskondlik leping, I raamat, 6. ptk., lk 191). On tähelepanuväärne, et Rousseau usub end suutvat seda probleemi lahendada. Kuidas saab ükski poliitiline süsteem võimaldada "igal liitunul alluda üksnes iseendale"? On aeg pöörduda nüüd Rousseau juurde ja vaadata, kuidas ta asub demokraatiat kaitsma nii instrumentaalsel alusel (kui viisi üldise hüve saavutamiseks) kui ka eesmärgina iseeneses (vabaduse ja võrdsuse väljendusena).
teisest, kuid mitte meist endast. Inimesed on suutnud seda kõike süvendada oma eksisteerimise aja jooksul. Võimuihkajad ajavad taga suuremat võimu ja lihtsad inimesed on mässinud ennast lootusetult sellesse kunstlikku keskkonda millest enam ei ole võimalik lahti üelda, meie vanemad käivad päevast päeva, hommikust õhtuni tööl et toita meid ja tagada meile kõige parem, meie aga oleme nn. orjuses oma elu kõige parematel aastatel, seda kõike selleks, et tulla toimu maailmas, mis me iseendale loonud oleme. Kui me tahame rääkida mingisugusestki vabadusest, siis võib seda nimetada ainult vähem sõltuvaks, kuid mitte mingil juhul vabaduseks. Ka tänapäeval on olemas Kommuune kus elavad inimesed, kes on ennast lahtilülitanud muust maailmmast, proovides elada omade tõekspidamiste alusel. Ja need inimesed on mitmeid kordi õnnelikumad kui meie, kes me päevast päeva sipleme raha nimel, et siin maailmas jalgadel püsida.
kes suudavad mõelda end õnnelikuks, kuid tunnevad ikkagi, et midagi on nii valesti. Nad ehitavad suisa Maslow' püramiidi tippu töötavad ja püüdlevad tunnustuse poole, isegi näevad, et sellest ei ole puudu. Nad tunnevad veel rohkem vajadust eneseteostuse järele saavad tegelda asjadega, millesse nad usuvad ja millega tegelemiseks jätkub neil teadmisi, oskusi, võimeid, eneseusku. Nad on kõige selle juures edukad, või vähemalt tunnevad, et see nähtu peakski olema edu. Aga nad ka vaatavad ja näevad, et väga paljud on edukad üksnes näiliselt triivivad kesk elumerd, mille lainetus on kõike muud kui tasane. Johann Wolfgang von Goethe on öelnud, et inimene peaks vähemalt iga päev kuulama ühe laulu, lugema hea luuletuse, nägema ilusat pilti ja kui võimalik, siis ütlema paar mõistlikku sõna. Laul on kuulatud, ilus pilt on nähtud, luuletusega on küll pahasti pole juba aastaid ühtki
Eksisteerimine ise ei anna meile vastuseid, mida oma eluga tegelikult peale hakata. Ei ole vastust küsimusele, mis teeb elu elamisväärseks. Ei ole ka väärtust, mis tagaks hea elu. See, mis on väärtus või vorm, on individuaalne. Inimene elab alati oma parimas tõetajumises, samas ei tähenda see alati tõde. Seetõttu on raske ka teiste kõlbluse üle otsustada. Hukka saab mõista vaid individuaalselt. Sõnastab põhilause: ,,Ole aus, ole iseendale truu, tegutse vabaduse nimel." Kui inimene langeb enesepettusesse või halba usku (tahtlik eksimus). ...... Halva usu märkeks see, et inimene mängib teist rolli, ilma et ta seda oleks. Ühiskond v kogukond nõuab meilt mingit tseremooniat või tantsu, kindlat käitumist. See on halb usk, kui mängitakse kedagi seda, keda ei olda. Surm muudab eksistentsi mõttetuks. Pole aega, et end petta või iseend petta. Hea elu vbl maj. kasin, aga tehakse seda,
segaduse perioodid ühiskonnas, raskused sunnivad otsima väljapääsu, alust, ideaale ja teid ideaalideni. Seeläbi on raskused nii individuaalsel kui ka ühiskonna tasandil religioosseid otsinguid edendavad. Inimene ja ühiskond ei saa kuigi kaua elada segaduses, inimesele on omane korrastav tegevus ja inimese vaimsed vajadused - leida eluväärtustele mõõt - on see alus, millelt lähtuvad sellised otsingud. Kõik soovivad olla edukad ja minna läbi elu teadmisega, et on käitunud õigesti. Ja kui on inimesi, kes arvavad, et nad teavad, kuidas elu võib olla rahuldustpakkuv,leiavad oma eluväärtuse mõõdu usust või religioonist, siis miks mitte ei või see nende jaoks ka nii olla ja jääda. "Kui inimlike õnnetuste, isekuse, julmuse, vihkamise, õeluse ja kadeduse tõusulained pekslevad ümber sureliku hinge, võite olla kindel, et on olemas sisemine bastion, vaimu tsitadell, mida on absoluutselt
asemel, et õnnelik välja näha. Õnn peitub eluhoiakus. TÄHTIS POLE SEE, KUIDAS SUL LÄHEB, VAID KUIDAS SA SEDA VÕTAD! Seepärast on aeg jätta oma elu üle kaeblemine. Näe pigem, et oled sellega toime tulnud, ning et sul on kogu aeg võimalus teha uusi valikuid. Võike õnneretsept 1. Aktsepteeri ennast ja jää iseendaks. 2. Ela praeguses ajas. 3. Loobu möödunuist andesta iseendale ja teistele. 5 4. Palu endale, mida soovid kuid ära nõua seda. 5. Kasvata oma armastust ja jaga seda ümberolijatele. 6. Näe ennast suule elujõe osana ja tõde, et just sinu panus on oodatud ja väärtuslik. Me ise teame kõige paremini tõde iseendast! Oleme ise endale teejuhiks. Nimelt sellepärast ongi nii oluline kuulatada sissepoole ja ennast tundma õppida. Nii on see meie kõigiga. Meil tuleb otsida
Seadustele alluvat ja võrdsust austavat inimest peame õiglaseks, seaduserikkujat ja võrdsusest mittehoolivat ebaõiglaseks. Seega oleks kõik seaduslik ühtlasi ka õiglane. Nii võime ühes mõttes nimetada õiglaseks seda mis loob ja säilitab ühiskonnasuhetes õnne ja selle koostisosi. Aristoteles vaatles esmalt inimese tegevust ja selle väliseid mõjutajaid, seda, et õiglus avaldub toimimisviisis ega pole hingeomadus. Õiglus tähendab hüvet kellegi teise jaoks, ebaõiglus aga kasu iseendale. Kuigi teksti edasises arutluses on öeldud, et õiglus on tervenisti loomutäius ja ka vastupidi, ebaõiglus pole pahelisuse osa, vaid tervenisti pahelisus. Läheb teema arendus edasi õigluse uurimisena loomutäiuse osana ja ebaõigluse uurimist pahelisuse osana. Lisaks tekib küsimus ka õiglase ja ebaõiglase suhtes. Võrdne oleks siis õiglane ja ebavõrdne ebaõiglane. Võrdsus seisneb vähemalt kahes asjas: õiglane on paratamatult
haavatavusest, tagasihoidlikkusest, soojadest kergeusklikkust, et ta suudaks märgata ja südamlikest suhetest sõpradega. ka oma kõige nõrgema õpilase edusamme. Loovad inimesed võivad olla väga Ta peaks olema võluvalt mänguline, ambitsioonikad, igatsevad kuulsust ja aga samal ajal range ja tagama elementaarse au. Teisalt on nad isetud. Just selle poolest distsipliini. Ta peaks suutma ongi nad suured, et ei mõtle ainult traditsioone hoida ja neid samas ka omakasule, oma klassi, kooli, kompanii kummutada. Tagasihoidlik peab loovust või teaduskonna kasule, vaid laiemalt. toetav õpetaja kindlasti olema, aga samal Inimene, kelle loomingul on tähendus, ajal mõnes küsimuses absoluutselt kannab endas alati ka üldist huvi ja kannatab järeleandmatu. On ju asju, mida ei tohi
annaabi.ee 
