teisiti ei saa. Nii ma jõudkingi järeldusele, et kui kuidagi ei saa siis kuidagi ikka saab. Tegelikult on mul vene keele oskust vägagi vaja nii suhtluses praguse tööjuures kui ka edaspidi sotsiaaltöötajana. Ma olen edasipürgija ja seepärast tulingi peale keskkooli edasi õppima. Mõte kõrgkooli astumisest tundus algul väga ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida enne kui tuhin mööda läheb ja pealegi on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Enda harimise kõige suurem eesmärk on siiski kuhugile jõuda. Leida endale meelepärane töö, loomulikult võiks olla see ka hästi tasustatud. Samas tahan olla ka oma lastele eeskujuks, et ka nemad suurena otsustaksid hariduse kasuks
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA ,,Mina õppijana" Essee Juhendaja: Tiina Uusma, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 Eneseanalüüs aitab inimesel paremini tundma õppida oma tugevusi ja nõrkusi. Kasutades eneseanalüüsist saadud teadmisi, on võimalik määratleda, mille kallal on vaja töötada, et oma nõrku külgi tugevamaks muuta. Oskust õppida on raske hinnata. Selleks, et mul oleks kergem ennast hinnata, ma teen endale selgeks mis on õppimine ja õppimise protsess ise. Ma saan aru, et õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel, vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Kui püstitada küsimus, mis on õppimises olulist
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ajakasutuse juhtimine Tallinn 2012 Ajakasutuse juhtimine Viimastel aastatel on eriliselt suure tähelepanu saanud temaatika elukestvast õppest. Kui minu vanemate põlvkond omandas omale sobiliku ameti või kutse, asus sellele tööle ning töötas ühel positsioonil mitmeid või isegi mitmekümneid aastaid õppimata juurde uusi oskusi ja teadmisi, siis tänased noored seisavad silmitsi üldise ühiskondliku survega lõpetada mitmed astmed kõrgharidusõppes ning hiljem ka karjääri jooksul end tihti läbi koolituste täiendada. Kuidas aga leida tänases, tohutus elutempos, selle kõige jaoks aeg ja motivatsioon on juba omaette küsimus. Täistööajaga töötava täiskasvanuna võtsin vabatahtlikult ka mina ette kõrghariduse tee ning seega tuleb teha ka kõik endast olenev, et teadmiste omandamine oleks võimalikult tulemuslik. Ma ei olnu
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused. Töömälu on piiratud, aga selle maht mitte [CITATION And l 1061 ]. See tähendab, et inimene suudab korraga meelde jätta üsna vähe infoüksusi, aga info sisu võib olla palju mahukam [ CITATION Edg18 l 1061 ]. Õpilasena saan rakendada seda teadmist nõnda, et jagan õpitava osadeks. Näiteks on taime õppimisel mõttekas jagada taim erinevateks osadeks. Esmalt tuleks muidugi vaadelda taimeraku ja taimekudede ehitust ning alle
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu. Katsun oma testide ja ülesannetega hakkama saada. Ma arvan, et minu õpimotivatsioon j
Õpiminapilt KAKPM-1 kutseõpetaja Kui ma hakkasin mõtlema ülesande ,,Õpiminapilt" koostamisele ja oma õpiharjumuste analüüsimisele siis esimene mõte mis mul tekkis oli: kas olen muutunud õppijana võrreldes ajaga kui õppisin bakalaureuse tasemel (8 aastat tagasi, infoteadus). Tol ajal tahtsin ma lihtsalt midagi uut õppida ja ennast proovile panna, mul ei olnud suurt huvi antud valdkonna vastu ja ka kindlat eesmärki. Täna tean ma kindlalt mida ma soovin õppida ja kelleks tahan saada, seega on mul huvi antud valdkonna vastu väga suur ja ka minu eesmärk on kindel saada õpetajaks. Seega usun, et minu õpitegevus saab olema täna palju mõtestatum ja eesmärgipärasem, sest ma tean miks ma õpin ja mida tahan saavutada. Täna ei mõtle ma ainult diplomile vaid lisaks ka teadmiste omandamisele. Loodetavasti saab minust hea õppija kuid seda alles peale mitme kuist praktiseerimist kui olen ennast õppinud analüüsima ning arvestan õppimise seaduspärasustega ning loodeta
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, et hinded mulle ei ole
Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada? Õppimisstiilide mõiste puhul eristatakse inimesi selle alusel, missugune õppimisviis osutub nende puhul kõige efektiivsemaks õpitava omandamisel (Pashler jt 2009). Õppimisstiilid võib jagada neljaks visuaalne, kirjutamis- ja lugemispõhine, kuulmispõhine ning ki
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see eeldab rohkesti arvut
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli; Ma tahan; Ma tegutsen. Antud ajahetkel olen valmis muutuma, olema aktiivne ja loov, olen valmis end taas avastama õppijana ning loodan sellest rõõmu tunda. Olen arvamusel, et parema toimetuleku saavutamiseks on vajalik hea haridus ning elukestev õppimine, et jõuda püstitatud eesmärgini. Õppimine ei tohiks olla kellegi poolt pealesunnitud kohustuslik tegevus. Õppimisega peaks kaasne
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õpieesmärkide
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist v
+MILLINE ÕPPIJA MA OLEN? Milline õppija ma olen? See küsimus paneb mind mõtlema. Minu, kui õppija eesmärgiks on lõpetada gümnaasium ja minna edasi õppima oma unistuste eriala. Et seda saavutada, pean ma õppimise juures kõige tähtsamaks kolme punkti, mida ma alati meeles pean : kohusetundlikkus, eesmärgid ja tahe. Õppijana olen kohusetundlik. Üritan alati vajalikud hindelised tööd ja kodused ülesanded ära teha. Kohusetundlikus on omadus, mis igal õppijal peaks olema. See viib edasi ja arendab oskust iseseisvalt tööd teha. Pean õppimise juures oluliseks detailidesse süvenemist. Näiteks võin tuua näiteks matemaatika ülesande lahendamise, et tehte vastus kätte saada, tuleb tähelepanu pöörata ka väikestele detailidele ja reeglitele, olgu selleks reegliks kas või ,,miinusmärk sulu ees muudab märgi sulu sees" või klassikaline ,,korrutan, jagan, liidan, lahutan" , ilma sellistele detailidele mõtlemata on võimatu tulemus saavutada. Tuleb tähelepanu pö
Saksa keel minu elus Maailmas on umbes 160 miljonit inimest, kes räägivad saksa keelt. Nad kõnelevad seda keelt kas oma emakeelena või on lihtsalt saksa päritoluga, kuid on siiski etnilised sakslased. Saksa keel on ka minu elus üpris tähtsal kohal. Ma õpin seda koolis teise keelena inglise keele kõrval. Nädalas puutun ma saksa keelega ainuüksi kooliseinte vahel minimaalselt neli korda kokku. Sellele lisanduvad aga ka mahukad kodused tööd ja paljud huvitavad ülesanded. Näiteks oleme me teinud saksa keelega seonduvaid videosid ning võtnud osa paljudest erinevatest viktoriinidest ja projektidest. Seega võin ma öelda, et puutun saksa keelega kokku päris tihedalt. Kui ma käisin viiendas klassis, tuli mul otsustada, mis keelt teise keelena õppima hakata. Valida oli mul saksa ja vene keele õppimise vahel. Nii mina kui ka mu vanemad pidasime elus hakkama saamisel olulisemaks vene keele oskust. Samas ma aga tundsin, et saksa keele �
Õppides loon ennast Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus mõtestab õppimist siiski laiemalt, kui me seda tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatud teadmistega. Me õpime ka millegi korduva läbitegemisel, teistega suhtlemisel või millegi sügava läbielamisel. Milleks on vaja õppida õppima? Kursus „Õppides loon ennast“ ongi selleks, et leida enda jaoks õige õppimisviis, mõista teisi inimesi õigesti, käituda vastavalt olukorrale, osata ennast väljendada ja oma soove teistele välja öelda. Juba kõige esimeses tunnis tuli välja, et igaüks on erinev. Inimesed tahavad erinevaid asju, neil on erinevad vajadused ja eesmärgid. See, et kõik suudaksid õpitavat materjali omandada ühtmoodi, käituda ja vajada täpselt samu asju ei ole võimalik. Kursuse kõige olulisemateks teemadeks pean järgmisi kurs
Natalja Läänemets, õe põhiõpe, I kursus. Õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega, mida ma olen oma ,,Kodutöös 39. kalendrinädalaks" ära märkinud on järgmised: oskuse analüüsida ja hinnata ennast õppijana omandamist; õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist; õppimise protsessis enesejuhtimise oskuse nippide omandamist; õpimotivatsiooni taseme tõstmise kriteeriumite tundma õppimist. Antud ainekursus on kasulik minu jaoks seetõttu, et selle raames saan ma uut informatsiooni enda kui isiksuse kohta, samuti omandan uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Ainekursuse lõpus soovin ma teada saada, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks, erinevaid motivatsiooniliike, samuti osata hinnata enda õpimotivatsiooni, analüüsida ja hinnata ennast õppijana
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Uue õpitehnika rakendamine õppimises TALLINN 2012 EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ma ei olnud varasemalt kunagi osanud ette kujutada, et õppida tuleb osata ning õppimist saab õppida. Põhikoolist on selgelt meeles trots õppimise vastu. Nüüd, täiskasvanuna, õppides erialal mille ise valisin, on ka motivatsioon hulga tugevam, vaatamata sellele, et viie aasta jooksul ei ole ma õpikuid avanud. Olen enda puhul märganud, et tihtipeale käib iseendaga võitlus õppimise või mõne muu mitte nii huvitava tegevuse alustamiseks. Kahetsusväärselt pean ka tunnistama, et üsna tihti iseloomustabki mind inimlik nõrkus jätta kohustused viimasele hetkele. Seda ka juhul, kui teema või tegevus on minu jaoks huvitav ja tulevikus kasutoov. Omaette tugevus on õppimises kahtlemata ajaröövijatest võitu saamine ning sellega olen püüdnud ka jõudsalt tegeleda. Ümberlülit
Kas haridus on investeering? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega suured kulud. Kas haridusele kulutatud raha on otstarbekalt kulutatud ning kas haridus on investeering, mis end tulevikus tasub? Kuigi tasuta haridust ei eksisteeri, on meie riigis võimalik vähemalt põhiharidus omandada üsnagi väikeste kuludega. Samas ei tohiks meil eksisteerida erakoole, mis väidetavalt pakuvad parema kvaliteediga hariduse omandamise võimalust, kuid samas nõuavad selle eest õppemaksu. Sellega on eelistatud rikkamad inimesed. Riik peaks sellise ebavõrdsuse suhtes midagi ette võtma, et põhihariduse omandamiseks oleksid kõigil võrdsed võimalused. Aastakümneid on Eestimaal teatud: oleme väike rahvas, kes saab suur olla ainult oma vaimult. Vaimusuuruse annab inimesele haridus. Teame, et sellest ole
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Gerli Ruus MINU, KUI ÕPETAJA PROFESSIONAALNE ARENG Essee Juhendaja: Aino Ugaste, prof Tallinn 2014 Milline on minu kujutlus koolieelse lasteasutuse õpetajast? On üldlevinud tõde, et kasvukeskkonnast sõltub, milliseks kujuneb ja areneb laps. Sellepärast on oluline, et last ümbritsev keskkond oleks lapsesõbralik, täis avastamisrõõmu ja elamusi pakkuv. Õppetegevuste läbiviimisel on väga oluline õpetaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele. Õpetaja tegevus rühma juhtimisel ja õppimisel on mudeliks lastele. Teadlane Sonia Blandndford leiab, et efektiivsed õpetajad töötavad niisugusel viisil, mis soodustab laste õppimist hoides ja arendades samas nende eneseväärikust. Pean oluliseks, et koolieelse lasteasutuse õpetaja on oma käitumise
Kuidas sa ennast turundad? Enese turundamine on üpriski keeruline. Kui mina pean praegu ennast turundama on see piisavalt keeruline. Turundades end peab olema mul teistele meelepärane disain, sest ikkagi inimesed vaatavad sind esmapilgul välimuse järgi. Minu disain on piisavalt pikk ja blond võrreldes teistega. Minu disainil on olemas ka erinev stiil, ma ei arva et olen klassikaline ja kellegagi sarnane, kuid seda enamus inimesi minu silmis on. Teised tahavad olla kellegi teise moodi. Stiil on mul loominguline, vahel eriline kuid vahel keskpärane aga arvan et minu juures on kiiks see et ma julgen olla teistsugune. Võrreldes teistega arvan, et kannan rohkem huvitavamaid asju välja kui teised. Toon endaga võrdlusesse hetkel rafaello kommi. Võin olla alguses vaikne ja märkamatu nagu rafaello valge väljanägemine, kuid paremini tundma õppides olen midagi erilisemat, ehk nagu rafaellol on sees pähkel. Olen huviäratav, sest võõras inimene ei tea mis mo s
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
Erialatutvustuse essee Informaatika valisin, sest mind hakkas umbes 14-aastaselt võluma arvutimaailm. Suvise majaremondi ajal kadus internetiühendus ja internetikeskonnas mängimine muutus seega võimatuks. Avastasin aga arvutist AutoIt ja selle manuaali, mille abiga vaikselt mässama hakkasin. Mulle meeldis see, et ma suutsin "maagilist" arvutimaailma rohkem mõista. Samuti lõin ma programmi, mis käivitas minu väiksele vennale automaatselt mängu, millega ta tol hetkel hakkama ei saanud ja mind pidevalt tüütas. Programm osutus väga kasulikuks ja sain juba varakult maitsta automatiseerimise hüvesid. Kui internetiühendus taastus, hakkasid mind huvitama ka teised keeled ja programmeerimisest sai minu suvine hobi. 11. klassis tundus juba loomulik jätkata pärast keskkooli lõppu haridusteed ülikoolis informaatikat õppides. Kuna valisin oma eriala klassikaaslastega võrreldes üsna varakult, siis oli mul piisavalt aega uurida erinevaid ülikoole. Alguses
Miks poisid ei õpi? Mis ma nägin koolis Kristi Plank 155536KATB21 Põhjused, miks poisid ei õpi või ei taha õppida on palju. Minu lapsepõlvest saadik on poisid teinud rohkem lollusi ja olnud julgemad ja rohkem auahned kui tüdrukud. Ilmselt see põhjustabki põhikoolis ja gümnaasiumis poistel olukorra, et ei taheta või ei viitsita õppida, kuna ollakse piisavalt enesekindlad, et kuidagi saab ikkagi hakkama. Poisid on reeglina rohkem kohalpüsimatud kui tüdrukud ning puberteedi eas ründab neid ka haigus „laiskus kontites“. Pidevalt leitakse vabandusi, miks ei peaks õppima ja õppimise asemel on palju rohkem põnevaid ja huvitavaid asju, mida teha. Omast kogemusest oskan öelda, et poisid on tihtipeale targemad ja ammendavad tarkusi ja oskusi paremini, kui tüdrukud, kuid pahatihti on poiste hinded koolis kehvemad kuna ei viitsita õppida ning loodetakse oma kavalusele, et tööst kuidagimo
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Rein Kuusik Professor Tallinn 2010 Umbes pool sajandit tagasi ellutärkanud IT-teadusest on tänaseks saanud üks aktuaalsemaid inimkonna arengusfääre, mille iseloomustamiseks sobiks kõige paremini kasutada väljendit ,,tormiselt arenev". Tänapäeval ei seostu mõiste infotehnoloogia vaid arvuti kasutamisega, vaid kujutab endast hoopis midagi laiaulatuslikumat, millega arenenud riikide elanikud iga päev kokku puutuvad. Sellesse paeluva ja mõistatuslikku maailma olen minagi astumas, informaatika teaduskonna esimese aasta tudeng. Uute inimestega tutvudes räägin alati, et olen informaatika teaduskonna üliõpilane, mis aga tekitab neil kohe küsimust, miks valisin just selle eriala. Tõepoolest, ühiskonnas on levinud
Mina õppijana Ma pole varem ennast sellisel moel analüüsinud , kuid arvan, et see aitab mul jõuda parema enesemõistmiseni ning olla oma tulevikueesmärkidele orienteeritud. Õppijana olen ma kohusetundlik. Laiskus ja mina ei tunne teineteist. Kindlasti võin enda tugevuseks pidada süvenemisoskust, mõtlen enne , kui tegutsen. See oskus käib kindlasti käsikäes perfektsionismiga:kipun tihti üle mõtlema ja taotlema täiuslikkust.See tuleb mõneti kasuks, olen saavutanud sellega üsna häid õpitulemusi, aga samas on see takistanud minu loomingulisusel esile tulla, esseede kirjutamisel muretsen rohkem sõnastuse kui mitmekülgsuse pärast. Olen tihti jäänud seetõttu ajahätta. Mõistan, et perfektsionistliku hoiakuga ei jõua ma oma õpingutes kuigi kaugele, peaksin õppima nii-öelda vooluga kaasa minema ja ideed võiksid jõuda paberile enne, kui need kaotsi lähevad. Mulle meeldivad väga keeled ja kirjandus. Olen teadmistehimuline j
Mina õppijana Mis on õppimine? Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimine ei piirdu vaid sellega, mis on koolipingis omandatud, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemistel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on uute kogemuste. Õppijad saavad juurde uusi teadmisi ning see suurendab nende oskusi, kas siis varem õpitul või hoopis uute kogemuste juurde saamisel. Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega. Meie kiires ja muutuvas maailmas on õppimine üks olulisemaid protsesse. Parim moodus õppida on näha, kuulda ja teha. Kui tekitada küsimus, mis on õppimises olulist? Siis mina vastaksin, et kõik mida sa õpid ning mis annab sulle juurde kogemust, tarkust, uusi teadmisis on oluline. Need on kogemused, tead
Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast Olen olnud õpilane juba üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki, mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress. See on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda, et olukord püsib meie kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist tingitud stress võib olla selline, et tahetakse saavutada liiga palju ning kui see ei õnnestu, ollakse pettunud ning se
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
kuulavad. Osad avavad end ainult väga lähedaste tuttavatele, kui sedagi aga mõned on valmis oma isiklikke muresid, läbielamisi rääkima ka inimesele, keda tunneb väga põgusalt. Mina ise võin end pidada avatud inimeseks, leian kiiresti teiste inimestega kontakti. Pole probleemi alustada vestlust mõne võõra inimesega, ning olen isegi teinud tööd, kus on olnudki tööülesandeks võõraste inimestega suhtlemine ning neile toodete müümine, see amet andis mulle väga palju julgust juurde. Kuid on teemasi mida ma räägin vaid väga lähedastele inimestele. Vahepeal unustan end lobisema ja räägin liiga palju, isegi teemadest, mida võiks enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt. Suhtlemisstiil sõltub väga palju olukorrast, kasvatusest ning inimesega, kellega sul on
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilast
võõraste inimestega viisakalt rääkida. Kohati võib jääda muidugi ülbe mulje, sest jutu väljendusviis võib jääda kahetimõistetavaks. Näiteks kellegagi rääkides ja nalja tehes ei pruugita alati minu mõttest täpselt aru saada. Muidugi tekitab hea tunde, kui kuulen kellegi käest, et olen talle või tema tuttavale hea mulje jätnud. Mõnes olukorras tekivad tahes-tahtmata konfliktid, sest ütlen tihti oma mõtted välja ning see ei pruugi alati kasuks tulla. Õnneks on mul julgust vabandust paluda ning konfliktid lahenevad kiiresti. Inimeste vahelist suhtlemist ja käitumist saab alati paremaks muuta, olles sõbralik ja heatahtlik. Tänu oma heatujulisusele on mul inimestega lihtne kontakti luua ja tunnen ennast suheldes vabalt. Hea suhtlemisoskus tagab selle, et suudan rääkida mitmetel teemadel ja rääkida erinevate inimestega. Peaksin leidma asja, mis mind motiveerib, et suudaksin saavutada parema tulemuse ja ei jätaks asju viimasele minutile, nagu kombeks
Iseendasse vaadates Enda iseloomustamiseks on palju sõnu, aga sageli meenuvad mulle negatiivsemad. Vahel mõtlengi , kas üldse minus midagi positiivset on. Tihti ei meenugi midagi sellist või leian selles heas hoopis miskit halba, kuid milline ma olen? Ma tean, et mul halb iseloom, et ma liiga agressiivne, kärsitu, elan oma halba tuju mõnikord teiste peale välja, räägin liiga palju , liiga kiiresti. Kõike on liiga , kuid ma ei suuda seda vähemaks võtta. Võib-olla loobun kergelt , võib-olla ei oska lihtsalt kusagilt alustada. Need on ainult vabandused , ei tea , kas selleks ,et end ise paremini tunda , või mingil muul põhjusel. Häid külgi endas leian vähe , aga üritan. Kui mul on sõpru , siis teen nende heaoluks kõik , mis võimalik . Kuulan nende muresid ja abistan neid võimaluse korral alati. Üritan vähemalt nende jaoks kasulik olla ja soovin , et neil hästi läheks , olen nende heaks paljust nous loobuma ning seda
KAKPM-1 Milliseid minu jaoks uusi tähelepanekuid olen enda õppimisprotsessi soodustavate ja pidurdavate tegurite kohta teinud pärast KAT7019 mooduli Lapse ja nooruki bioloogiline areng esimese ja teise loengu kuulamist? Minu tähelepanekud: Peale loengut hakkasin rohkem mõtlema, tähelepanu pöörama ja analüüsima millised õpivõimed mul on, kuidas ma üldse õpin, kui suur õpimotivatsioon ja millised õpiharjumused mul on, milliseid strateegiaid ma kasutan ja mis on minu nõrgad ja tugevad küljed. Kõigepealt tekkis mul küsimus (kui nägin seda suurt mahtu mis mul tuleb läbi töötada erinevates ainetes), kas ma saan hakkama? Töö, pere ja kiireelutempo. Ma pean muutma oma ja kas ma üldse soovin muuta oma elustiili, harjumusi, võib-olla ka eesmärke. (see mõte oli pidurdavaks teguriks) Kuna mu motivatsioon on täna üsna kõrge siis pean palju pingutama. (motivatsioon on soodustav tegur) Mida tähele panin: et ei suuda oma aega töökõrvalt planeerida ning olen koolit�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
