O Kindlustab hingamise H lahuse happelisus, vesiniksidemed, mida rohkem sidemeid seda energiarikkam DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape C tähtsain biomolekulide koostises, CO2s oluline taimedele monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid
Loomade toitumine 1) Taimetoidulised loomad- toitu enamasti palju, lihtne kätte saada. Taime toit raskesti seeditavseedeelundkond keerulise ehitusegapikk soolestik+ maos ja sooltes bakterid ja algloomad, kes aitavad toitu seedida. Päeva energia saamiseks vaja palju toitu. Hammastik- lõikehambad peitlitaolised, silmahambad taandaarenenud, purihambad suured, sakilise pinnaga. 2) Loomtoidulised loomad e kiskjad- toitu raskem leida ja kätte saada, loomne toit energiarikkam pole palju vaja. Kergemine seeditavseedeelundkond lihtsama ehitusega. Hammastik- silmahambad muutunud kihvadeks, lõikehambad teravaotsalised, kiskhambad- erilised sakilise servaga purihambad, purihambad terava tipulised. 3) Segatoidulised e kõigesööjad loomad- soolestik keskmise pikkusega, hambad nürimad kui loomtoidulistel. Toiduvalik laiem kohanevad hästi elupaiga muutusega.
Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.) On karboksüülhape, mis sisaldab -N2 rühma!!!!! üle 20 aminohappe leidub looduslikes valkudes. 8 neist on asendamatud!
Organismide keemiline koostis Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on : C,H,N,O,P,S Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe.
hernes Mineraalained: mitmekesine toit Vitamiinid: peamiselt tervislik toit, vitamiini preparaadid Ensüümide vajalikkus Kogu organismi elutalitluseks kasvamiseks arenemiseks liikumiseks seedimiseks Energia vajalikkus Ainevahetuse toimimiseks Rakkude uuendamiseks Kasvamiseks Südame, kopsude, aju jt organite tööks Energia vajalikkus sõltub: vanusest soost välistemperatuurist Energia allikad Energiat saab: süsivesikutest valkudest rasvadest Kõige energiarikkam toit on rasvane toit. Tervislik toit Mitmekesine ja vaheldusrikas toit Toit peab sisaldama nii taimselt kui ka loomseid saadusi Kuumutatud- ja toortoit Toortoit: Kuumutatud toit: +Vitamiinirikas +Hävivad paljud +Värske bakterid -Säilivad bakterid -Vitamiinide hulk väheneb mõnevõrra Ebatervislikud toitumis tagajärjed Ülesöömine - ülekaal, südame - veresoonkonna haigused, suhkrutõbi, liigeseprobleemid.
energiat 4kcal/g . Vajalik immuunsüsteemile ja ajule. Aeglased süsivesikute allikad Pika keetmisajaga pastatooted, keedetud kartul, All Bran Flakes (kliihelbed), puuviljad, piim ja piimatooted, eelaurutatud riis, kaerahelbed, tume leib, oad ja herned, marjad. Kiired süsivesiku allikad Kiirnuudlid, kartulipuder, hele näkileib, dekstroositabletid, kiirkeeduriis, ahjukatul, energiajook, sai, maisihelbed. Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha vajab rasva nii energiaallikana, elundite teostamiseks kui ka elutähtsate protsesside toimimiseks. Vajalik ka toidu seedimiseks, sest see kergendab toidu lõhustumist ja teiste toitainete transporti kudedes. Küllastumata ja polüküllastumata rasvadel on küllastatud rasva ees veel järgmised eelised: nad sisaldavad elutähtsaid rasvhappeid mõjuvad hästi südamele ja veresoontele, kuna langetavad kolesterooli tase
globaalse soojenemise kõrval kardetakse. Kuigi Päikese ja tema mõjude uurimine on enneolematult heal järjel, ei ole ikkagi üksühest teadmist selle kohta, mida lähitulevik toob. Üheks kõlapinda leidnuks on väljakuulutatud suur purse Päikesel aastal 2012. Purske toimumine on Päikese siseasi, aga Maa magnetosfääri ja atmosfääri saab ta kõige enam mõjutada kas kevadise või sügisese pööripäeva paiku. Kõige energiarikkam plahvatuslikud pursked Päikese väliskihtides tekitavad tugevalt magnetiseeritud päikeseplekkides või nende lähedal. Nende ilmumisel tõuseb kuni 10 minutiks umbes maakera mahuga võrreldavas ruumalas temperatuur ligi 20 miljoni kraadini ja väljapurskuvad relativistlikud elektronid võivad jõuda Maa kaugusele isegi poole tunniga. Vabanev energia võib küündida 20 miljoni tuumapommi samaaegse plahvatuse kogu energiani, millest igaüks eraldi vastaks 100 megatonni trotüüli ekvivalendile
Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid, 2x rohkem rasvaineid- piim kreemjam ning tihedam Peroksiidi aktiivsus 2-4 korda kõrgem- säilib kauem 58% rohkem Ca ja 43% proteiini, Fe, P, vit A ; 43% vähem kolesterooli Ei sisalda palju karotiini- piim valgem Energiarikkam Rohkem inimesi vastuvõtlikud pühvlipiimale Toodetakse põhiliselt india piimatooteid, itaalias ka mozzarela juustu Piirangud tootmisel näitaja lehm pühvel vanus esmapoegimisel 24...30k 40...60k poegimisvahemi k 12...13k 15...18k lakt. Periood 300p 252...270p 90...150p (murrahil 60- kinnisperiood 60...90p 200p) produtseeruv
Eurodirektiivide järgi tuleks Narva elektrijaamades praegusel kujul kivipõletamine lõpetada aastaks 2016. Selle asemel, et 15 miljardi krooni eest Narva elektrijaamadesse uued kivipõletuskatlad osta, tuleks alustada Narvas põlevkivi gaasistamisega ja vanad katlad järk- järgult tööst kõrvaldada. Juba eelmise Eesti Vabariigi aegadel toodeti põlevkivigaasi, kuid peale nõukogude võimu kehtestamist võeti kasutusele "vennasvabariikide" odav ja energiarikkam maagaas. Viimaste aastakümnetega on gaasistamistehnoloogia aga kiirelt arenenud ja selle abiga saab lisaks põlevkivile nii puitu kui ka muid biojäätmeid gaasistada, saastades õhku (koos hilisema gaasi põletamisega) oluliselt vähem kui parimad põlevkivikatlad. Gaasi transport on odav, sellele kulub olemasolevaid gaasitrasse kasutades alla 1% gaasis sisalduvast energiast. Loodetavasti leitakse, et käes on aeg kivipõletamise-energeetikast loobumiseks. Sedavõrd
Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus
paljunemisvõime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiilne keskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 3. Teadusuuringu etapid. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi esitamine, tulemuste analüüs. II Elu keemia (lk26-61) 1. Makroelementide sisaldus rakkudes Vastus: Hapnik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Kasutatakse toiduainete lõhustamiseks. Vesinik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Mida rohkem neid on, seda energiarikkam on ühend. Lämmastik- esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti ATPs ja mõnes vitamiinis. Fosfor- osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP. Nukleiinhapetes ja fosfolipiidides. Väävel- valkudes ja mõnes vitamiinis. Tähtis roll organismis keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. 1) Tähtsamad katioonid, nende ülesanded Vastused: Ph- organismi happe aluse tasakaal Naatrium- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet
Organismide keemiline koostis Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere
temperatuuril kui vesi). · Loomades on ,,antifriis"-tyypi valgud, mis hoiavad kehavedelikku kylmumast. · Taimedest on sellised valgud kevadlilledel. Anorgaanilised yhendid · P6hibioelemendid e. Organogeensed elemndid e.makroelemendid on C, H, N, O, P, S · SYSINIK- keskne eluelement, elu p6hineb sysinikyhenditel(valgud, rasvad, sysivesikud). · CO2- fotosynteesi l2hteaine, tekib hingamisel, k22rimisel. · VESINIK- mida rohkem on yhendis vesinikku, seda energiarikkam on yhend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, sysivesikud) · HAPNIK- oksydeerija e. Kindlustab hingamise · Suhtelt hapnikusse jaguneb elu: 1) anaeroobid- ei kasuta O2 2) aeroobid- kasutavad O2 · L2MMASTIK- esineb valkude aminohapetes, ATP-s nukleiinhapetes, esineb vitamiinides ja alkaloidides. · FOSFOR- leidub nukleiinhapetes, P t6stab yhendi reaktsiooniv6imet, ATP(adenosiintrifosfaat) salvestab energiat-makroergiline yhend. · V22VEL- leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides.
· Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon), progesteroon (naissuguhormoon), neerupealiste hormoonid, Dvitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. · Vitamiinid · Kolesteriid loomaraku membraani koostises. 19. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos on veresoonte lupjumine. 20. Lipiidide funktsioonid organismis? · Energeetiline funktsioon(kõige energiarikkam) · Ehituslik funktsioon(rakumembraani koostises) · Varuaine funktsioon(loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilasvaha) · Ainevahetuslik funktsioon(kõrbeloomadel, kes ei söö) · Kaitse funktsioon(kaitseb organeid, mahajahtumine, veelindudel kaitseks märgumise eest, pruun rasvkude) · Lahusti funktsioon · Bioregulatoorne funktsioon(hormoonid) 21. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud?
4. Mis on makroelemendid, nende tähtsus organismis ja tooge näiteid. Organismi elementidest 98-99% C;H;O;N;P;S Süsinik Keskne eluelement . kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) Koostisesse. CO2- fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõppprodukt. Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerja, kindlustab Hingamise. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel Leidub kahes aminohappes metoiinis ja tsütseiinis, ka osades vitamiinides.
1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. · Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks.
Õigete säilitustingimuste korral saab nisujahu kvaliteetsena hoida kuni aasta. Järelikult väga suuri jahukoguseid pole mõtet endale tagavaraks soetada. Külma või kuumakahjustatud terade valgud hüdrateeruvad aeglasemalt, kleepvalgu struktuur moodustumine ja taigna kerkimine kestab kauem. Tärklise muundumine Jahu värvus Tyr oksüdatsioon türosinaasi toimel Mõru maitse lipoksügenaas Kummivaigud - rukkis Sooda ja B1 Sai on veidi energiarikkam (210-260 kcal) kui leib (190-220) Valgud: rukki-, nisu ja odrajahus on kõigis valku ~10% ja vett 14 % Nisukliides 16,6 ja nisuidudes 25% kamas 13,8% valku Keedetud makaronides 3,4 % valku ja 78 % vett Rukkileivas on keskmiselt 6-7 % valku ja 45-55 % vett Vitamiine on samuti rukkijahus oluliselt rohkem kui nisu- ja odrajahus: E vitamiini on rukkijahus ~2* rohkem kui odrajahus ja 5* rohkem kui nisujahus. Foolhapet on rukkijahus
Elu evolutsioon = süsinikuühendite elolutsioon. CO2. Fotosünteesi lähteaine. Tekib hingamisel, käärimisel. 80% CO2 transporditakse inimorganis lahustunult vereplasmas ja koevedelikes. 20% transporditakse hemoglobiiniga seotult. Vesinik. Osaleb vesiniksidemete moodustamises boimolekulides O...H, N...H. Need on nõrgad sidemed, mis stabiliseerivad biomolekule. Kuulub kõikide boimolekulide koostisesse. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, süsivesinikud). 1g rasva 38,9 Kj, 1g valke ja süsivesikuid- 17,6 Kj energiat. Hapnik. Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on oksüdeerija ehk kindlustab hingamise. Suhtelt hapnikusse jaguneb elu. Anaeroobid ei kasuta O2. Aeroobib kasutavad O2. Lämmastik. Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Esineb osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor. Leidub nukleiinhappes
Keemilisi elemente, mida organismid vajavad väikestes kogustes nimetatakse mikroelementideks. K,Cl,Ca,Na jne. Kõik makro- ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide(valgud,rasvad,süsivesikud) koostisse. CO2 getosünteesi lähteaine Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustumisel. Mida rohkem on süsinikku, seda energiarikkam on ühend. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisse. On tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes. ATP's Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel esineb kahes aminohappes metioniin ja tsüsteiin, ka osades vitamiinides. Naatrium rakuväline element, raku sees leidub teda vähe Kaalim rakusisene element, väljaspool rakku leidub vähe. Naatrium ja kaalium ioonid reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja
toitainete lõhustamiseks mõnes vitamiinis vabanev energia FOSFOR kasutatakse elutegevuseks osaleb energiarikaste VESINIK sidemete moodustamises vesinikaatomid osalevad energiakandjas ATP-s vesiniksidemete leidub nukleiinhapetes ja moodustamises fosfolipiidides mida rohkem vesinikku, VÄÄVEL seda energiarikkam ühend esineb valkudes ja mõnes LÄMMASTIK vitamiinis esineb valkudes ja tähtis roll organismides nukleiinhapetes keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides MIKROELEMENDID KALTSIUM takistab suhkrude 99% asub luudes ja muutumist orgaanilisteks
(mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. Hormoonid -testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon D-vitamiin hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil. 19. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos on veresoonte lupjumine. 20. Lipiidide funktsioonid organismis? Energeetiline funktsioon(kõige energiarikkam), Ehituslik funktsioon(rakumembraani koostises), Varuaine funktsioon(loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilasvaha), Ainevahetuslik funktsioon(kõrbeloomadel, kes ei söö), Kaitse funktsioon(kaitseb organeid, mahajahtumine, veelindudel kaitseks märgumise eest, pruun rasvkude). 21. Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud? Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest. 22. Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest? Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest (munavalge)
siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid Süsinik- Keemilised omadused on ainulaadsed, iga süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet, suudab moodustada üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeid. Vesinik- Vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam on see ühend. Lämmastik- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti energiakandjas ATP-s ja mõnes vitamiinis. Hapnik- Organismid kasutavad hapnikku toitainete lõhustamiseks, selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Fosfor- Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP-s. Väävel- Esineb valkudes ja mõnes vitamiinis
· RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud). · CO2 fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamisel (O, N), mida rohkem on vesinikku, seda energiarikkam ühend. · Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeeria, kindlustab hingamise. · Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATPs ja nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkaloidides. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite koostises. · Väävel esineb kahes aminohappes metioniinis ja tsüstainis, ka osades vitamiinides.
Alteroskleroos veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus oksükolesterool, kolesteriidid, valgud, lubisoolad ladestuvad veresoonte seinte sisse ehk endoteeli igasugusel naastu rebenemisel tekib haavand ja häirub vere hüübimine. Kui see protsess toimub südames sis on tagajärjeks infarkt ja kui ajus siis ajuinfarkt. REK: 1) selgitage kolme põhjust, miks imetajate organism vajab varurasvasid? 2) Leia loetelust kõige energiarikkam toitaine. 3) Seostus ja rühmitustestid. Seostustestid leia lipiidi mõistele sobiv paariline. Rühmitustest läbisegi antud ühendid õpilane peab need grupeerima ja pealkirjastama. 4) Arvuta 100g sidruniküpsiste energeetiline väärtus, kui toitainete sisaldus on teada. 5) teha fosfolipiidse kaksikkihi joonis ja näidata ära selle erinevad osad. 6) Membraani joonisel on ära märgitud joonega midagi ja siis küsitakse mis molekuliga on tegemist. VALGUD: Aminohapped ja peptiidid.
Veel sisaldab rohkesti rauda, fosfori ning vitamiini A. Pühvli piim on valgem võrreldes lehma piimaga, sest ei sisalda palju karotiini, millel on kollane pigment. Samuti sisaldab see looduslikku Page 5 02.05.2012 antioksüdanti fokoferooli (vit E). Positiivne on veel see, et kuigi üha rohkem inimesi ei kannata lehma piima, on paljud neist vastuvõtlikud pühvlipiimale. Lisaks on pühvlipiim energiarikkam. Pühvli piimast toodetakse kreemjaid, põhiliselt India piimatooteid, nagu näiteks khoa, dahi, paneer ja ghee. Lääneriikides kasutatakse pühvlipiima laialdaselt pühvli mozzarella juustu tegemiseks. Piirangud pühvlipiima tootmisel Peamiseks pühvlite tootmisaretuse alustalaks on piiratud ning raskendatud oludes
Mg, Fe, I, F jt). Kõik makro- ja mikroelemendid on hödavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Keemiline element Süsinik Keskne eluelement . kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) Koostisesse. CO2- fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõppprodukt. Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerja, kindlustab Hingamise. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises.
astang (pankrannik), mis oma maksimaalkõrguse saavutab Ontikal 55,6 m üle merepinna. Aluskivimeid kattev Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (12 meetrit) ja paksem lõuna pool ning mattunud ürgorgudes. Geoloogiliste ja maastikuliste tingimuste tõttu on kujunenud nii, et enamus kunagi töötanud või praegu töötavaid kaevandusi asub Kirde-Eesti lavamaa piirides (osaliselt välja arvatud käesolevaks ajaks juba suletud Kiviõli ja Kohtla kaevandus). Kõige energiarikkam ja kvaliteetsem põlevkivi on maardla põhjaosas, mis on juba välja kaevandatud. Kaevandamise üldine tööesi liigub pidevalt lõuna suunas Alutaguse maastikurajooni. Seal asuvad ka kõik karjäärid: maardla lääneosas Aidu ja idaosas Narva karjäär (koos Sirgala ja Viivikonna jaoskonnaga). [http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08) Kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus)
moodustada pikki ahelaid; võib olla erinevate kujudega, sirge, harunev, rõngakujuline jpm. *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *on hingamise ja käärimise jääksaadus 2. VESINIK H *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *osalevad vesiniksidemete moodustamises *mida rohkem ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend *määrab lahuse happelisuse 3. LÄMMASTIK N *valkudes ja nukleiinhapetes, mõnes vitamiinis 4. FOSFOR P *nukleiinhapetes ja fosforlipiidides *rakumembraani ehituses 5. VÄÄVEL S *valkides ja mõnes vitamiinis *tähtis roll ensüümides 6. HAPNIK O *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
Lisatavast suhkrust saadava toiduenergia osatähtsus ei tohiks ületada 10% kogu päevasest toiduenergiast. Meie organism vajab pidevat glükoosiga varustamist, et tagada efektiivne ja tulemuslik toimimine. Pikemaajalisel süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu langeb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnategurite vastu (Deikina & Jõeleht: 2010). 2.2 Rasvad Rasvad on kõige energiarikkam toitaine ja organismile on rasvad hädavajalikud vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Rasvad jagunevad taimseteks rasvadeks (pähklid, oliivid, oad) ja loomseteks rasvadeks (liha, kala, juust) (Kivilo-Paas & Raska: 2010). Rasvad varustavad inimkeha kõigi vajalike rasvhapetega. Ainevahetus vajab nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Eelistada tuleks siiski küllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid (Zilmer: 2009)
moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. 9 Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. 8) Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (ka põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest. koguenergia = (23,9 proteiinisisaldus (%) + 39,8 toorrasvasisaldus (%) + 20,1 toorkiusisaldus (%) + + 17,5 lämmastikuta ekstraktiivainete sisaldus (%) : 100
Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Toitainete lõhustamisel ja oksüdatsioonil loomakehas vabanenud energia leiab organismi poolt kasutamist peamiselt peamiselt soojusenergiana, teatud kogus muutub mehhaaniliseks ja väga väike osa elektri- ja kiirgusenergiaks. Energia mõõtühikuid on mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt.) Energia mõõtühikuks on kasutatud sageli soojuse
24. Millest sõltub autoklaavimise edukus? autoklaavi koormamisest, steriilitava materjali mahust, steriilimise ajast. Autoklaavi ei tohi täita liiga tihedalt – peab jätma ruumi, et veeaur pääseks esemete vahele. 25. Millised on külmsteriilimise viisid? keemiline steriilimine, mehhaaniline (filtreerimine,) Kiirgusega steriilimine (UV, gamma ja x-kiired) 26. Mille poolest erineb ioniseeriva ja mitteioniseeriva kiirguse toimemehhanism? Ioniseeriv on lühimalainelisem ja energiarikkam kiirgus. Tal on kaudne toime. Ioniseerib vee ja moodustuvad hüdroksüülradikaalid reageerivad raku orgaaniliste komponentidega (nt DNA). Mitteioniseeriv on pikalainelisem ja vähem energiarikas kiirgus. 250 nm on otsene toime DNA-le, tekivad tümidiini dimeerid, mis takistab normaalset DNA replikatsiooni. 27. Miks on tarvis avada Petri tass UV-kiirtega eksponeerimisel? Kiirtel väike läbitungimisvõime 28. Kuidas steriilida termiliselt labiilseid lahuseid? Keemiliselt, mehhaaniliselt. 29
lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ning alkaloidides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel leidub kahes aminohappes metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Süsivesikud ehk sahhariidid
moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia-100%: Rooja energia-35% Seeduv energia-65%: Uriini energia-4% Seedegaaside energia-8% Metaboliseeruv energia-53%: soojusejuurdekasv-12% Netoenergia-41%: Elatuse energia-22% Toodangu energia-19%: Piim-15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD
kasutamiseks peab see olema 90% piires. Tuumkütusena on kasutusel nii uraani kui plutooniumi paaritu arvuga isotoobid ja ka toorium. CANDU 6 võib tuumakütusena kasutada tooriumi (Th),mida on maakoores 3 korda enam kui uraani. Uraan on tohutu energiasisaldusega element. Pelgalt 1gr uraanis sisalduv energia on võrdne 24000kWh ja 1 tonn uraani vastab energia sisalduselt 3,6 milj. tonnile kivisöele. Kivisüsi on omakorda üle nelja korra energiarikkam kui põlevkivi. Maailmas tõestatud uraani varudest arvatakse jätkuvat 80 aastaks, kuid hinnangulisi ressursse arvesse võttes, võiks jätkuda maapõue uraanivarudest ligi 270 aastaks. Lisaks on jaapanlased teinud edukaid katseid uraani kätte saada mereveest, kus selle sisaldus on 0,003 ppm (parts per million), mis muudab uraani ressursi piisavaks tuhandeteks aastateks. Tõsi selle hind tõuseb küll pea kolm korda, kuid arvesse võttes kütuse osa tuumaenergia hinnas on see väike
Pektiin, ligniin on ka liitsuhkrud taime raku ehituses. Kitiin-madalamate loomade kehakatete rakkudes. Lipiidid ehk rasva taolised ained- vees lahustumatud, halvad soojusjuhid, moodustuvad glütseroolist ja rasvhappe jääkidest. Elusorganismi seisukohalt on lipiide kolme tüüpi: 1.) Lihtlipiidid - nende molekulid moodustuvad glütseroolist, rasvhappe jäägist, etanool. Lihtlipiidideks on rasvad, õlid, vahad. Ülesanneteks on: varuenergiaallikaks, sest nende molekul on kõige energiarikkam. Kaitse ülesanne, pehmendavad lööke, kaitstes alumisi kudesid. Püsiva kehatemperatuuri säilitamine. 2.) Steroidid - madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid. Nad on sageli bioaktiivsed ained. Bioaktiivsed hormoonid- suguhormoonid, mida toodetakse neerupealsetes (naissuguhormoon- östrogeen, mees- testosteroon). Kolesterool- on vajalik orgaaniline aine rakumembraanis, kuna ta tagab raku elastsuse. Liigses kogustes kolesterool hakkab
o Lihtlipiidid- e neutraalrasvad, vedelad (taimsed õlid), tahked (loomsed õlid), vahad (taimsed ja loomsed) o Liitlipiidid- e fosfolipiidid, kuuluvad rakumembraani koostisesse, 1 rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, ilma nendeta poleks rakumembraani. o (Tsüklilised lipiidid- e steroidid ) o Varuaine- loomadel kõhuõõnes või naha all, taimedel õlidena seemnetes ja viljades o Energiaallikas- kõige energiarikkam toitaine. 1g => 9,2kcal o Ehitusmaterjal- rakumembraan koosneb fosfolipiididest. o Kaitse- siseorganite ümber mehaaniliste vigastuste vältimiseks. Temperatuuri muutuste eest. o Lähteaine- lipiididest sünteesitakse uusi molekule. o Lahusti- rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine. Küllastumata rasvhape- rasvhape, mille molekulis esinevad nii üksiksidemed kui ka kaksiksidemed Küllastunud rasvhape- - rasvhape, mis sisaldab ainult üksiksidemeid
B-rühma vitamiine (üle 20) sünteesivad vatsabakterid. Tähtis osa kogu organismi ainevahetuses. Energia kui toitefaktor. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor!! Energia materiaalseks kandjaks on sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin)!! Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest, kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest!! Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat.
d) spiraali ruumiline ehitus ahelad on alati teineteisest ühekaugusel ja iga 10 nukleotiidi tagant moodustub spiraali täissamm. e) DNA spetsiifilisus ·DNA on liigiomane tunnus; ·kombinatsioonilise ja mutatsioonilise muutlikkuse korras on organismiomane. Sellel põhineb genosüstemaatika. Eristatakse A-T (omane primaatidele, ka inimesele) või G- C paaride (omane kuumaveeallikate bakteritele on energiarikkam ) rikast DNA-d. Orgaanilised ühendid f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises
d) spiraali ruumiline ehitus – ahelad on alati teineteisest ühekaugusel ja iga 10 nukleotiidi tagant moodustub spiraali täissamm. e) DNA spetsiifilisus DNA on liigiomane tunnus; kombinatsioonilise ja mutatsioonilise muutlikkuse korras on organismiomane. Sellel põhineb genosüstemaatika. Eristatakse A-T (omane primaatidele, ka inimesele) või G- C paaride (omane kuumaveeallikate bakteritele – on energiarikkam ) rikast DNA-d. Orgaanilised ühendid f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises
d) spiraali ruumiline ehitus ahelad on alati teineteisest ühekaugusel ja iga 10 nukleotiidi tagant moodustub spiraali täissamm. e) DNA spetsiifilisus ·DNA on liigiomane tunnus; ·kombinatsioonilise ja mutatsioonilise muutlikkuse korras on organismiomane. Sellel põhineb genosüstemaatika. Eristatakse A-T (omane primaatidele, ka inimesele) või G- C paaride (omane kuumaveeallikate bakteritele on energiarikkam ) rikast DNA-d. Orgaanilised ühendid f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises
seotud pideva energia kulutusega. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5 % kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. ENERGIA KATEGOORIAD Kogu ehk brutoenergia100%: Rooja energia35% Seeduv energia65%: Uriini energia4% Seedegaaside energia8% Metaboliseeruv energia53%: soojusejuurdekasv12% Netoenergia41%: Elatuse energia22% Toodangu energia19%: Piim15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD
Üks ahel on teise suhtes tagurpidi. d) spiraali ruumiline ehitus ahelad on alati teineteisest ühekaugusel ja iga 10 nukleotiidi tagant moodustub spiraali täissamm. e) DNA spetsiifilisus · DNA on liigiomane tunnus; · kombinatsioonilise ja mutatsioonilise muutlikkuse korras on organismiomane. Sellel põhineb genosüstemaatika. Eristatakse A-T (omane primaatidele, ka inimesele) või G-C paaride (omane kuumaveeallikate bakteritele on energiarikkam ) rikast DNA-d. f) DNA kaksikahelate kujunemine: esimeses ahelas on nukleotiidid järjestikku ja kombinatsioonid vabad igasugustest piirangutest). Teine ahel on esimesega komplementaarne. DNA ahelad ei ole oma keemiliselt koostiselt identsed. 3) tertsiaalstruktuur on moodustunud biheeliksi veelkordses kokkukeerdumises ja kokkupakkimises superspiraaliks. Selles osalevad aluselise reaktsiooniga valgud e histoonid. Need on vajalikud: a) DNA kokkupakkimiseks;
o Bioloogiline areng – püstine asend = suurem vaagnaluu =suurema peaga järglased; enneaegsed järglased vajavad hoolt; paarisuhete areng läbi emaste seksuaalsuse; püstine asend muudab aju verevarustust - Sotsiaalne ja keeleline areng (empaatia, savann nõuab emotsiooni kontrolli, et kiskjaid mitte meelitada – tekivad grupiemotsioonid; sotsiaalsed grupid = keele teke) - Muutused toitumises (sülg aitab toitaineid kätte saada, segatoit – energiarikkam; tööriistad aitavad parema kvaliteediga toitu; toitev toit aitab energiat jaotada ja suunata aju arengut) - Tööriistade kasutamine (instrumentaalne mõtlemine – võimeline uuesti valmistada; rikkalikum toit; käeline oskus areneb) Ontogeneetilise (loote) arengu erinevaid etappe 1. Embrüol on kolm lootelehte: endoderm (siseorganid), mesoderm (skelett ja lihased), ektoderm (närvisüsteem ja nahk) - 100 päevase imiku aju on inimese aju sarnane, ilma struktuurideta 2
faktorid (paljuski etteennustamaud ootamatud mõjurid, valdavalt abiootilised- metsatulekahjud, üleujutused, orkaanid, teatud liigi arvukuse kasv). Mida perioodilisema toimega faktor on, seda paremini organsimirühmad sellega kohastuvad ja isendid kohanevad. Miinimumi reegel- organismidele keskkonnas toimib palju erinevaid ökoloogilisi faktoreid, kuid kõige enam mõjutab organisme see faktor, mis on optimumist kõige kaugemal. Näide: kiirgus. 1. Radioaktiivne kiirgus, kõige energiarikkam kiirguslik, kudesid läbistava toimega (võimsaim gammakiirgus), bioloogilised mõjud: suured kiirgusdoosid mõjuvad nii ainu- kui hulkrakseltele hukutavalt, organismis kiiritushaiguse tekitamine. Kiiritushaiguse puhul liituvad kaks mõju 1.) kiirguse otsene hukutav toime, kusjuures inimkeha rakud kiirgutundlikuselt kolm rühma (kõige tundlikumad on vereloomerakud, seedekulgla epiteel, naha pinna rakud; keskmise
väliskeskkonna osmolaarsus. Samuti võib transporterite aktiivsust mõjutada mõni rakusisene regulaatorvalk, teise transportsüsteemi komponent või metaboliit (näiteks cAMP). Tänu paindlikule süsteemile avaldub E. coli puhul näiteks nn. glükoosiefekt (kataboliitne repressioon), kus olukorras, kus bakterite kasvukeskkonnas on korraga C-allikatena nii glükoos kui ka laktoos, kasutatakse esmalt ära energiarikkam glükoos. 43 10. C-metabolismi regulatsioon Kui bakterite kasvukeskkonnas on korraga erinevaid C-allikaid, mille kontsentratsioon on suurem kui 1 mM, kasutatakse esmalt ära need, mis võimaldavad rakkude kiiremat kasvu. Sel juhul on rakus indutseeritud ainult need ensüümid, mis osalevad eelistatud substraadi kasutamisel. Teiste substraatide kasutamisel osalevate ensüümsüsteemide süntees on maha surutud
annaabi.ee 
