Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Energiajookide tarbimine Lüganuse Keskkoolis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
energiajooki, energiajooke, energiajookide, keskkoolis, jood, juuakse, narko, energiajoogid, terviseinfo, blogi, küsimustik, kumba.........................................................................4 1.2 Tauriin...............................................................................................................................4 1.3 Guaraana.......................................................................................................................... 4 1.4 Glükuronolaktoon............................................................................................................. 5 1.5 Energiajookide mõju inimesele.........................................................................................5 1.6 Noorte energiajookide tarbimine......................................................................................5 1.7 Müük ja kättesaadavus......................................................................................................5 1.8 Lisaenergia kättesaadavus................................................................................................6 2
Lasnamäe Üldgümnaasium Energiajookide tarbimisharjumused ja teadlikkus Uurimistöö Autor: Kaspar Erik Lind 11. klass Juhendaja: Kristel Suurorg Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 3
KEILA KOOL 10B klass Olari Tõnison ja Mikk Kelement Energiajoogid Uurimistöö Juhendaja: õp. Heli Israel Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 ENERGIJOOGID JA NENDE KOOSTIS....................................................................... 4 1.1 Kofeiin..................................................................................
Jõgeva Gümnaasium Aile Tomson 11. A Energiajoogid Jõgeva Gümnaasiumis Uurimistöö Juhendaja Estri Vaht Jõgeva 2012 Sisukord 1.1. Energiajookide ajalugu.....................................................................................................4 Sissejuhatus Energiajookide tarbimine on muutunud üha populaarsemaks ja seda just koolinoorte seas. Mõned peavad energiajooke sama süütuks kui limonaadi, teised võrdsustavad neid aga narkootikumidega, kuid põhjalikke uuringuid energiajookide mõjust on vähe. Energiajoogid bi tavaliseks janu kustutamiseks, sest neid eristab teistest jookidest suur kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja muude toimainete sisaldus. Seega tuleks nende tarbimisega olla ettevaatlik. Antud uurimistöö keskendub Jõgeva Gümnaasiumi 15-19- aastaste noorte energiajookide pruukimisele
Kohe kui tekib väike väsimustunne, minnakse poodi ja haaratakse energiajook, sest arvatakse, et jook annab energiat juurde. Inimesed ei ole teadlikud, mis nendes jookides tegelikult peitub ja ei teata toimeainete tegelikku mõju, seda eriti kooliealiste seas. Oma töös uurisin suhtumist energiajookidesse neljateist- kuni üheksateistaastaste Tallinna koolinoorte hulgas ja nende tarvitamist. Eesmärgiks oli ka teada saada kas ja miks noored energiajooke kasutavad ja kuidas neid kasutavad. Selleks püstitati tööhüpotees: neljateist kuni üheksateist aastased Tallinna noored ei ole piisavalt teadlikud energiajookide mõjust ja tarbivad neid liiga palju. Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses peatükis seletatakse lahti energiajookide olemus. Teises peatükis antakse ülevaade energiajookide mõjudest ja koostistoimest alkoholiga. Kolmandas, empiirilises, osas antakse ülevaade uuringu materjalist ja
Tallinna Nõmme Gümaanium Uku Luhari Mille järgi valivad inimesed energiajooke? Uurimistöö Juhendaja: Andero Vaarik Tallinn 2015 Sisukord Sisukord........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Kirjanduse ülevaade.........................................................
ANTIREKLAAM Sissejuhatus: Me valisime selle teema sellepärast, kuna liiga paljud noored tarvitavad energiajooke. Kuid tavaliselt ei tea keegi täpselt, kui ohtlikud on energiajoogid tegelikult või mõtlevad, et asi pole üldse nii hull. Inimesed võtavad neid kui tavalisi karastusjooke, kuid ei mõtle kahjulikkusele. Energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Müügil olevate energiajookide hulk maailmas on enneolematu. Tootjad hiilgavad aina uute lubadustega - kiire kaalukaotus,
Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Selles iseseisvas töös tahaksin teha kindlaks energia jookide kasu inimesele ja ka kahju , mida see toob oma mõjuga. Energia joogid tegelikult ei anna inimesele energiat (kkal) vaid annavaad lihtsalt inimese organismile võime tunnet andes Kofeiini,Tauriini,glükoosi, B-vitamiine, Guarana ja glükoronolaktoni . Aleksander Andrejev AT112 1 ENERGIAJOOKIDE OLEMUS Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid ,vitamiine, mineraalaineid ja lisaks nendele muid toimeaineid mis ergutavad keha. Nendeks toimeaineteks on tauriin, glükoronolaktoon, kofeiin, erinevad taimeekstraktid ning muud ained. Kaubanduses müüdavad energiajoogid on kõik sama ülesehitusega, veidi erineva maitse ja koostisega (vitamiinide ning ergutite hulk 100ml kohta). Müüdid
Jüri Gümnaasium ENERGIAJOOKIDE MÕJU TERVISELE Referaat Koostaja: Juhendaja: 2011 Energiajoogid on küllaltki uus jookide liik, mis on Eesti turule tulnud viimastel aastakümnetel. Energiajooke kasutavad Eestis peamiselt noored näiteks enne spordiüritusi või nende ajal, uskudes, et energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik energiajookide nime all müüdavaid jooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul ning need ei sobi noortele ja lastele. Energiajookideks nimetatakse jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid,
5 kl vett Puista rukkihelbeid ja pestud rosinad keeva vee sisse. Keeda vaiksel tulel 15 minutit. Söö putru mee ja piimaga. Porgandisalat 400 g porgandeid 3 sl mett 2 sl purustatud pähkleid 2 õuna 1 sl rosinaid 1sl sidrunimahla melissilehti Riivi puhastatud porgandid, sega mee ja sidrunimahlaga, lase kaane all veidi tõmmata. Lisa leotatud ja nõrutatud rosinad, riivitud õunad ja melissilhed. Söö iseseisva eelroana, kuid salat sobib ka magustoiduks ja ahjukana juurde. [3:79-85] 7. ENERGIAJOOGID Kõige rohkem tarbivad noored inimesed energiajooki, kaks kolmandikku energiajookide toodangust ja noored mehed omakorda kaks korda rohkem kui naised. Energiajoogid on tavaliselt plekkpurkides või pudelites müüdavad joogid, mida reklaamitakse kui jooke, mis stimuleerivad sind nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Energiajooke ei tohi segamini ajada spordijookidega. Algselt sisaldasid spordijoogid kahte komponenti- süsivesikuid energiaallikana ja elektrolüüte, mis pidid tasakaalustama
näiteks alkoholi, tubaka ja kokaiini puhul. Energiajoogid Energiajookide definitsiooni ei ole olemas, kuid tavaliselt loetakse nendeks mittealkohoolseid jooke, mis võivad endas sisaldada kofeiini ja/või teisi stimulante (nt tauriini), suhkrut, B-grupi vitamiine ja seda tihti kombineeritult teiste koostisosadega ning mida turustatakse kui stimuleerivaid, energiat andvaid ja sooritusvõimet parandavaid jooke. Arvatakse, et väikestes kogustes parandavad energiajoogid reageerimisaega, suurendavad aeroobset ja anaeroobset vastupidavust, vähendavad unisust autoroolis, suurendavad erksust ning parandavad meeleolu ja tunnetust. Energiajookidega seotud terviseprobleeme seostatakse ennekõike liigse kofeiinikogusega, eriti inimestel, kes saavad kofeiini üle 200 mg päevas. Kuigi tauriini ja glükuronolaktooni puhul pole täheldatud, et nad oleksid eraldi tarvitatuna ohtlikud, on andmed ebapiisavad nende võimaliku
4 hoopis soovitule vastupidiseid tulemusi. Spordijookides on süsivesikuid kindlaksmääratud kogus, üldjuhul kuus protsenti. Niisiis pole spordijookide kasutamine mitte niisama poosetamine. Tippsportlastel võimaldab see saavutada paremaid tulemusi, harrastajal aga muuta treeningut kergemaks ja nauditavamaks. Energiajoogid Kehaline koormus ei ole energiajoogi kasutamise näidustuseks, kuna energiajookide koostis ei taga kahte tähtsat ülesannet - organismi energiavarude ja mineraalide - taastumist koormuse mõjul. Koffeiinisisaldus võib aga omakorda häirida neerude talitlust. Kui esimene energiajook Red Bull 1987a. Austrias turule tuli, oskasid tootjad vaevalt ennustada, et energiajooki peatselt 300 miljonit tükki aastas ostma hakatakse. Energiajookide koostisse kuuluvad eeskätt närvisüsteemi talitlust mõjustavad ained - tauriin ja glükuronolaktoon (nt
Elukeskkonda Lapse käitumuslikud omapärad Ei soovi suhelda, väsinud, uinub mängu ajal. Hospitalism. Pidevalt näljane, varastab toitu. Madal kaaluiive. Pidurdunud areng (kõne, mõtlemise, uudishimu puudumine). Sageli üksi kodus (luku taga). Pesemata, määrdunud. Hilineb, väldib kooli. Läheb võõrastega kaasa, otsib lähedust. Energiajoogid ja nende mõju tervisele Mis on energiajoogid? Energiajoogid on tooted, millele omistatakse võimet parandada vaimset ja füüsilist võimekust. Energiajooke reklaamitakse kui energiat ja erksust pakkuvaid tooteid, mis aitavad võidelda unisusega. Energiajoogid ilmusid Euroopa ja Aasia turgudele esmakordselt 1960ndatel aastatel. 1987. aastal hakati Austrias müüma RedBulli, 10 aastat hiljem jõudis see ka Ameerika turule.
mõni lausa 5-10 korda nädalas, mis on väga hea tervisele. Juurikad ja juurviljad on vitamiini- ja mineraalainerikkad ning teraviljatoodete kõrval parimaks kiudainete allikaks. Kiudained aitavad samuti tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Joonis 5: Juurviljade tarbimise sagedus 7 5)Mida jood kõige tihedamini toidu kõrvale? Jõid nad ka päris tervislikult ja normaalselt kui mõni poiss sealt välja jätta. Enamasti jõid kõik poisid vett, piima ja mahla. Meie klassis pole kõik poisid väga normaalsed, ehk mõni poiss meie klassist jõi ka viina ja viskit, mis pole loomulikult tervisele kasulik ja eriti nii noore poisi omale. Tegelikkuses pole söögi kõrvale joomine tervislik kuna vähendab see maomahlade kontsentratsiooni ja aeglustab seedeprotsesse
Kui alkoholi liigtarvitaja vähendab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle tarbimise, hakkab haiguste risk vähenema(http://www.mv.parnu.ee/uploads/media/ALKOHOLI_MoJU_TERVISELE.pdf). Organismi kahjustab alkoholis leiduv etanool, mistõttu ei ole vahet, millist alkohoolset jooki juua. Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist. Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel kas juuakse palju korraga või vähem, aga sageli (www.mv.hiiumaa.ee). Alkoholi tarbimine väikestes kogustes toob kaasa nähtavaid muutusi organismi talitluses: kõne muutub segaseks, mõttekäigud ei allu kontrollile, ilmneb emotsionaalne labiilsus, koordinatsioon on häiritud. Annuse suurenedes need nähud süvenevad, lisanduvad tasakaaluhäired, oksendamine. Peamised kahjustused tekivad väikeajus ja suurajukoore eesmises osas, mille tagajärjel nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine(http://koolielu
ajal meie aju ja keha uueneb. 4 1.2 Une faasid ja astmed Une võib jagada kaheks põhifaasiks: NREM (no rapid eye movements) on rahulik une faas, mille ajal silmad ei liigu, ja REM uni (rapid eye movements), mille ajal silmad kiirelt liiguvad ja kus inimesed tavaliselt unenägusid näevad. Käbinääre mõjutab une- ja ärkvel olemise tsüklit(Egle blogi, kehakeel.ee 2014, 24.04.2015). Une astmed on järgmised: 1. aste - kerge uni, kestusega 2 minutit, mille ajal keha lõdvestub ja kaovad ärkveloleku ajal olnud alfalained (vaba mõttevoo lained, mis tekivad kui ollakse piisavalt lõõgastunud). 2. aste - uinumine, kestusega umbes 20 minutit, südametöö ja hingamine aeglustuvad, silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda, see aste hõlmab 45% - 55% uneajast. 3
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.....................................................................................................6 1.2. Alkoholi mõju........................................................................................................7 1.2.1. Südame- ja veresoonkond..............................................................................8 1.2.2. Vähkkasvajad...............................................................
aasta seisuga Eestis 9,7 liitrit alkohoolseid jooke inimese kohta. See tähendab, et absoluutselt iga inimene, ka vastsündinud ja vanurid on aasta jooksul tarbinud sellise koguse alkoholi. Arvestades sealt siis maha need, kes alkoholi üldse ei tarbi, on see kogus ikka jahmatama panevalt suur. Inimesed ei taju lihtsalt enam, palju nad joovad ja alahindavad oma alkoholitarbimist. Seda näitab ka aastast aastasse suurenev alkoholi müük Eestis. Kõige rohkem juuakse eestlaste hulgas kanget alkoholi. Iganädalased tarbijad moodustavad sõltuvalt alkoholisordist 1025% täisealisest elanikkonnast. Eestlaste hulgas viidi läbi ka küsitlus, et miks juuakse alkoholi. Kolm kõige esiletõusvamat põhjust olid: tähtpäevad, tarbimine seltskonna pärast ja lihtsalt maitsevad. Lisaks toodi välja ka, et alkohol aitab lõõgastuda ja pingetest vabaneda. Küsitluses tõusis esile
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimise motiivid ja võimalikud tagajärjed.....
· Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete tunnetega, uuringu järgi peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast joomist. · Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid. 1.2 Mõtlemapanevaid fakte · Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 (HBSC) ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. · 1115aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarbinud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). · Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. · Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas
Kuid tüdrukute seas on ka meelepärasteks jookideks viin ning rumm. Mõned üksikud harrastavad ka viinakokteile, veini, viskit või shampust. Poiste seas on levinumaks jookideks rumm, viin ning õlu. Tihtilugu, kui ei taheta purju jääda, juuakse ka gine ja siidreid. Harvematel juhtudel võetakse mõnikord ka likööre, viskisi, konjakeid, veini või mõnel tähtpäeval shampust. 7 Kellega koos jood? Noored joovad alkoholi koos enda sõprade, sõbrannade ja tuttavatega. Nende ringkonnas joovad pea, et kõik sõbrad. Kust oled alkoholi saanud, juhul, kui oled alaealine? Noored saavad alkoholi oma sõpradelt. Kas siis ostab täisealine sõber või harvematel juhtudel saavad ka alaealised sõbrad poest ise kätte. Mõnel noorel ostab isegi lapsevanem või sõbra lapsevanem/õde/vend. Kas oled purjus peaga vanematele vahele jäänud? Milline oli nende reaktsioon?
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte.......................................................
kontrollitud koolidest (Toitlustamisalane järelvalve 2008: 4). Paljudes koolitoidu menüüdes oli energeetiline väärtus küll paigas, kuid selle saavutamiseks oli kasutatud üle normi rasvu või süsivesikuid. Suhkrut sisaldavate magusate jookide joomist peetakse ebatervisliku toitumise indikaatoriks. Enamikul päevadest või iga päev joovad Coca Colat, Fantat või Pepsit ligi viiendik koolilastest (Aasvee jt 2009: 31). Selliseid suhkru- ja suure kofeiinisisaldusega energiajooke ei tohiks üheski lasteasutuse müügipunktis müüa. Energiajoogi mõju avaldub kehakaalu kilogrammi kohta: mida väiksem on kaal, seda suuremat mõju avaldavad energiajoogis sisalduvad organismi virgutavad ained. Seetõttu on näiteks Iirimaal energiajookide müük alla 16-aastastele keelatud (Pikapeale närtsitav energiajook 2008). Tallinna linnas ja mitmes teises Eestimaa paigas on läbi viidud konkursse tervislikuma koolipuhveti väljaselgitamiseks. Selle
kunagi. Meie püstitatud hüpotees, et alaealiste seas tarbitakse väga palju alkoholi, kuna võetakse eeskuju eakaaslastelt ja vanematelt, osutus tõeks. Küsitlusankeet on esitatud töö lisas. Kokkuvõte Vastuseid lugedes selgub, et kõik vastanutest on proovinud alkoholi ja osa neist tarbib alkoholi pidevalt. Vanus, kui esimest korda alkoholi prooviti, ulatus vahemikku 13-16 eluaastat. Küsitluses selgus, et enamjaolt juuakse sõprade mõjutusel. Kõige enam tarbitaksegi alkoholi sõpradega ning seda tehakse kas nende enda pool või kuskil peol. Kõige rohkem tarbitaksegi alkoholi suuremate sündmuste puhul, näiteks sünnipäevad, aastavahetus, jõulud, jaanipäev või muud tähtsamad pidustused. Enamus vastanutest leidsid, et alaealised tarvitavad palju alkoholi ning väga vähesed ütlesid, et nende arvates see nii ei ole
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ……………………………………�
· Eeskuju · Selgitustöö 20. Iseloomustage laste toidupüramiidi Lapse toit peaks olema värske ja naturaalne,piisav ja mitmekesine. Soolasisalduse tõttu ei sobi vorstid,konservid,juust,kartulikõrpsud,ketsup. Toitu tuleks keeta,hautada või grillida. Maitsestamiseks sobivad maitstaimed. Lapse toit: 27% piimatooted, 20% köögivili,17% teraviljatooted,13% puuviljad ja marjad,10% kartul,9% liha-kala-muna, 2% suhkur ja lisatavad toidurasvad 21. Energiajoogid, toime organismile Energiajoogid on tooted, millele omistatakse võimet parandada vaimset ja füüsilist võimekust. Energiajooke reklaamitakse kui energiat ja erksust pakkuvaid tooteid, mis aitavad võidelda unisusega. · Energiajoogid sisaldavad tavaliselt: Kofeiini Süsivesikuid Vitamiine Teisi toimeaineid (guaraana, glükuronolaktoon, tauriin, kreatiin, yerba mate, zensenn jne).
Kallis on. Aga kui sõpradega väljas oleme, siis ikka küsin vahest mõne suitsu. Meeldib küll, sest tekitab hea rahuliku tunde. 2. Snusi teen küll. 3. Ei häiri. Aga inimesed võiksid valida, kus nad suitsetavad.Väga ebameeldiv on ikka küll, kui mingi tüüp bussipeatuses tossab. Sugu: M Vanus: 19 Asukoht: Paide 1. Ei suitseta. 2. Snuffi tegin keskkoolis, nüüd pole enam teinud. 3. Tüdrukute puhul see segab ikka väga. Muidu pole nagu mõelnud, et see segab. Sugu: M Vanus: 22 Asukoht: Tallinn 1. Jah. Alustasin umbes 15 aastaselt, usun et tänu sellele, et see oli uus ja huvitav ja proovida tahtsin ja nii saigi kogu aeg tehtud. Maha tahtsin ka jätta kunagi, aga ega kaua ilma ei saanud olla. Meeldib
SISUKORD SISSEJUHATUS Järgnev uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Alkohol ja teismelised". Töö analüüsiv osa hõlmab noori vanuses 12-17 eluaastat ja nende vanemaid. Uurimuse käigus on noorte nimetuse all mõeldud teismelisi ehk 12-17 eluaastaseid inimesi. Teema valisin sellepärast, et see probleem on süvenenud ning mind huvitab ka noorte teadlikkus alkoholi osas mis on alkohol, selle kahjulikkus, alkoholi alased terminid, noorte esimene kokkupuude alkoholiga, kuidas ja kelle kaudu, enesetunne alkoholi tarbimisel, üldine arvamus alkoholist, alkoholi tarbimise alampiir. Alkohol on tuntud mürk kehale, mis muudab inimesed nii vaimselt kui ka füüsiliselt nõrgaks, tuimaks. Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoolikuks saamise ohud, alkoho
tubakasuitsuses keskkonnas. 78% noortest vastas, et nende kodudes ei esine siseruumidest aktiivset suitsetamist. Nende hulgas oli 48 õpilast, kelle pereliige oli suitsetaja. Sellest võib järeldada, et perekondades, kus on aktiivseid suitsetajaid, ei suitsetata eluruumides. Kõige rohkem esineb õpilastel peavalu, köha ning unisust kui nad viibivad tubakasuitsuses keskkonnas. Uurimistööga sooviti teada saada, kas xxx Keskkoolis on passiivsest suitsetamisest küllaldaselt räägitud. Õpilased arvasid valdavalt, et xxx Keskkoolis ei ole piisavalt pööratud tähelepanu sellele teemale. Vähesed leidsid, et inimeseõpetuse, inglise ja eesti keele tunnis on antud vastavaid teadmisi. xxx Keskkooli noori tuleks passiivse suitsetamise teemal informeerida. On oluline, et õpilased omaksid julgust paluda enda lähedal viibivatel aktiivsetel suitsetajatel suitsetada eemal
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme õpilaste lugemisharjumused" Noorte lugemisharjumuste muutumine on väga aktuaalne teema ni
5 17 4 18 3 20 2 1 0 Joonis 3. Küsimustikule vastanute arv vanuse järgi 15 1 Kokkuvõte küsitluse tulemustest 2.2.1 Kui levinud on sinu arvates narkootikumid Kullamaa Keskkoolis? 20 18 16 14 12 ei ole üldse levinud 10 pigem ei ole levinud 8 on väga levinud 6 4 2 0 Joonis 4. Uimastite levik Kullamaa Keskkoolis Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige enam vastati (75%), et pigem ei ole levinud uimastid Kullamaa Keskkooli õpilaste seas
· Noored peavad teadma fakte alkoholi kohta: kui palju on liiga palju, mis ohud kaasnevad joomisega, kuidas seista vastu eakaaslaste survele ja nii edasi. Lapsevanemana saab anda kõige ausamat ja kasulikumat infot. · Seadus ei luba Eestis alkoholi osta ja tarvitada alla 18aastastel. Kindlasti tuleks rääkida lapsega alkoholist ja selle mõjudest juba hiljemalt algkoolieas. · Kui jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes, siis oled lapsele hea eeskuju. Kui alkoholiga liialdad, arvab laps, et niisugune käitumine on normaalne. · Ole lastega alkoholi teemal avatud: ole valmis nende küsimustele vastama ning sel teemal arutlema. Pea meeles, et 15. eluaastaks on alkoholi proovinud juba ligi 90% noortest. · Seleta lahti, kui palju alkoholi on ühes või teises joogis, et noor saaks aru, kui palju
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · millises vanuses esineb kõ
annaabi.ee 
