Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoest. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud. Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus
südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERERINGE Inimese organismis saab eristada kahte vereringet väikest- ehk kopsuvereringet ja suurt vereringet. Väike vereringe saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Veri suunatakse kopsu, kus arterid hargnevad kapillaarideks
pentasahhariidid (fonapariinuks). Peavad enne seonduma antitrombiin ATIIIga ja alles siis toimvad hüübimisfaktoritele. Suukaudsed antikoagulandid: Varfariin, NOAC – rivaroksabaan, dabigatraan, apiksabaan – pärsivad hüübimisfaktoreid. Otsese toimega, ei vja toimimiseks ATIII. 6. Nimeta erinevusi parenteraalsete antikoagulantide vahel. UFH – annab kõige rohkem kõrvaltoimeid. Seondub plasmavalkude ja veresoone endoteeliga. Häirib trombotsüütide tööd ja suurendab veresoone läbilaskvust. 1/3 eriline järjestus, ülejäänud 2/3 põhjustab probleeme. Manustamine i/v. LWMH – seostub vähem plasmavalkude ja endotellirakkudega, ennustatav ravivastus ja pikem toimeaeg. Oluliselt lühem ahel kui UFH. Mõjutab peamiselt ATIII ja Xa faktori seondumist. Vähem kõrvaltoimeid. Fondapariinuks – Sünteetiline pentasahhariid, kiirendab ATIII Xa faktori inhibeerivat
Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakese suudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kopsuveeni, vasakust vatsakesest väljub aort 7.Südame seina ehitus Südamesein koosneb kolmest seinast: Sisemine on endokard, õhuke ja elastsetest sidekoe kiududest koosnev endoteeliga vooderdatud kile. Südameklapid on endokardist tekkinud moodustised. Vahelmise moodustab müokard ehk südamelihas, mis koosneb erilisest südamelihaskoe st. Kodade müokardis on kaks lihaskihti, vatsakestes kolm. Vatsakeste sisemine lihaskiht moodustab näsalihaseid, millele kinnituvad südameklapi srvadelt lähtuvad kõõluskeelikud . Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 8.Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus
Maks Hepar Maksa verevarustus maks saab verd kahest veresoonest, maksa arterist ja portaalveenist Hepatotsüüdid Hulknurksed ümara tuumaga rakud; esineb palju kahetuumseid rakke Sisaldavad hulgaliselt organelle, tsütoplasmas glükogeeni sisaldised Rakkudel on kolm poolust soon-e. sinusoidaalne poolus - ca 70% maksaraku kogupinnast sekretoorne- e. kanalikulaarne poolus - ca 15% pinnast intertsellulaarne poolus - ca 15% Maksasinusoidid Vooderdatud akendunud endoteeliga; puudub basaalmembraan Disse ruum - endoteeli ja maksarakkude vahel Kupfferi rakud - makrofaagid endoteelirakkude vahel, kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Ito rakud tähtjad rasvusalvestavad rakud; lipotsüüdid; vitamiin A Sapipõis Lihaselise seinaga ovaalne põieke Kontsentreerib sappi reabsorbeerides vett Limaskest on kaetud resorptsiooniks spetsialiseerunud kõrge prismaatilise epiteeliga Limaskest moodustab keerukaid kurde
Albumiin transpordi, toitumis, onkootserõhu tekitaja roll Globuliinid kaitsevalgud ja transpordi, onkootse rõhu tekitaja Hemoglobiin hapniku ja süsihappegaasi transport, peab olema erütrotsüüdis, mitte plasmas Fibrinogeen osaleb vere hüübimisel Kollateraal- väiksem kõrval versoon. Peaveresoone sulgumisel saavad kollateraalid rohkem tööd. Anastomoos veresoon, millekaudu saab veri ühest soonest teise joosta. Süda: Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht. Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum Parem vatsake ventriculus dexter Vasak vatsake ventriculus sinister
Selle klapi vabadele servadele kinnituvad kahelt tugevalt näsalihaselt algavad kõõluskeelikud. · Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. · Joonis lk 152 + tv joonis 4 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Südamesein koosned kolmest kestast: · Sisemine kest ehk endokard õhuke, elastsetest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?) · Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev. Kõige õhem on see kodades, sest sealt tõugatakse kontraktsioonil veri ainult vatsakestesse. (ülesandeks vere liikuma panek?) · Välimine kest on seroosne kelme epikard. Katab müokardi. Suurte veresoonte algusosade piirkonnas,
hõlbustab südametööd. Süda on lihaselene elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Inimese süda on neljakambriline ja ta koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakese sein. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. VERESOONED Organismis olevad veresooned jaotuvad arteriteks ehk tuiksoonteks, kapillaarideks ehk juussoonteks ning veenideks ehk tõmbsoonteks. 3 Arteriteks nimetatakse veresooni, mida mööda veri voolab südamest
Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus pärgvereringe.
tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja- vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna). 112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus. Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi. 113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid, eriti
Naha jahtumise pidurduseks). Ainete vahetus vere ja kudede vahel: Ainete vahetus koerakkudeni ja tagasi verre toimub: 1) ainete veresoonesisesel trantspordil; 2) trantspordil läbi veresoone seina ja interssiitsiumi; 3) kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. 22 Kapillaaride seina struktiuuris asuvad erinevad endoteeli tüübid: Pideva endoteeliga kapillaarid (skeleti-ja südamelihases, kopsuringes ja närvisüsteemis); fenestreeritud e akendega endoteeliga kapillaarid on endo-ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja soole limaskestas ja neerupäsmakestes. Pidevusetu (katkelise) endoteeliga kapillaarid (maksas, põrnas, luuüdis) Veresoone seinas olevatest suhteliselt suurtest rakkudevahelistest mulkudest pääsevad läbi nii makromolekulid ja ka verekehakesed. Kapillaaride läbilaskvust vähendavad
2) Aine transport läbi veresoone seina ja interstiitsiumi 3) Kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu Vahetusetsooniks – kapillaarid ja postkapilaarsed veenulid. 34 Kapilaaride jaotus erinevate funktsioonide järgi (L, lk 48) Kapilaaride seina struktuuris erinevad endoteelitüübid: 1) Pideva endoteeliga – skeleti-, südamelihas, kopsuringes, närvisüsteemis. 2) Fenestreeritud ehk akendatud endoteeliga – endo ja eksokriinsetes näärmetes, mao ja sole limaskestas, neerupäasmakestes 3) Pidevusetu (katkelise) endoteeliga – maksas, põrnas, luuüdis Vee ja vees lahustunud ainete vahetus vere ja kudede vahel sõltub: 1) Vereplasma ja koevedelike valkude osmootse rõhu vahekorrast
Kõhukelmesisesed elundid on (nimeta) magu täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Suure lima nõrisrava näärmeväljana, milles on palju karikrakke, jämesoolekrüpte ja ei produtseerita seedeensüüme, on iseloomustatud (nimeta elund) jämesool? Rütmilised segmentatsioonid, pendelliigutused, peristaltilised liigutused ja hattude kontraktsioonid iseloomustavad motoorikat (nimeta elund) peensool (2p) Sinusoid on maksas asuv verekapillaar Sinusoid on suure läbimõõduga ja õhukuse endoteeliga B1 vitamiin talletatakse maksas ja imendub (nimeta elund) peensooles. Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund) 16 Vitamiin D suurendab Ca resorptsiooni läbi peensoole ja vähendab Ca ja fosfaadi eritumist neerude kaudu (3p) Maksa metaboolsed funktsioonid on glükogeeni lammutamine ja selle tootmine
keskjoonest. Mõõtmed: kaal ca 300g, suurus vastab ca inimese enda lõdvalt kokkupandud rusikale. Välised orientiirid: kujult tüvikoonus – ülal lame põhimik (basis), all kumera otsaga tipp (apex). Tiputõuge tunda 5-6 roidevahemikus. Põhimiku piirkonnas väljuvad ja sisenevad suured veresooned – eespool kopsutüvi, selle taga aort, veel tagapool veenid. Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C.Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi. Südamekambrid:
munasarjades, progestroon - võimaldab raseduse säilimist, koorioni somatomammotropiin - soodustab piimanäärmete arengut) o 1) epiteliokoriaalne - embrüo pole tunginud limaskesta o 2) sündesmokoriaalne - emaka epiteel lahustatud, ülejäänud kihid säilinud o 3) endoteliokoriaalne - koorioni epiteel kontaktis emaka veresoonte endoteeliga o 4) hemokoriaalne - koorioni hatud emaka verelakuunides, mis on moodustunud lammutatud endoteeli tõttu o 5) hemoendoteliaalne - platsentas ka koorioniepiteel, ema veri puutub kokku loote veresoonte endoteeliga Ovuleerunud munarakk viljastub normaalselt munajuha ampullaarosas. Imetajal lõigustumine algusest peale asünkroonne ja väga aeglane
Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED
Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein. Süda asub südamepaunas ehk perikardis , mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline : sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. VERESOONED
Maksaplaatide vahele jäävad radiaalse asetusega maksasinusoidid (kapillaarsed vereruumid), mis suubuvad sagariku keskel asuvasse tsentraalveeni (vena centralis). Maksarakud on hulknurksed rakud, milles leidub ümar tuum, tsütoplasmas on hulgaliselt organelle ja seal ladestub ka glükogeen. Maksarakud (hepatotsüüdid) produtseerivad verehüübimist takistavat hepariini ja rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi. Maksasinusoidid on vooderdatud endoteeliga ja sinusoididel puudub basaalmembraan. Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum. Sinusoidide seinas asuvad endoteelirakud, nende vahel maksa tähtrakud e Kupfferi rakud (kuuluvad makrofaagide süsteemi). Kui maksa tähtrakud osalevad kaitses, siis nad eralduvad veresoonte seinast ja muutuvad vabadeks makrofaagideks. Ito rakud on väikesed tähtjad rasvusalvestavad rakud e lipotsüüdid ja nad paiknevad maksarakkude vahel. Raku
Teojuha (kiletigu) asub spiraalkanalis ja kordab selle keerdusid. Mõõtmetelt on ta spiraalkanalist väiksem ja läbilõikes kolmnurkne. Teojuha välimine sein on kokku kasvanud luulise kanaliga. Kaks ülejäänud seina - esikmine ja trummiõõnmine - eraldavad teojuha esikuastrikust ja trummiastrikust. Trummiõõnmist seina nim. ka basilaarmembraaniks ehk kileliseks spiraallestmeks. Ta koosneb erineva pikkusega kollageenkiududest ja on trummiastriku poolt kaetud endoteeliga. Sellel lestmel spiraaljuha sees asub spiraalelund e. Corti organ, mis koosneb heliärritusi vastuvõtvatest retseptoorsetest rakkudest - karvrakkudest. Helilained, jõudes välimise kuulmekäigu kaudu trummikileni, panevad selle võnkuma. Need võnked kantakse edasi kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu edasi trummiastriku perilümfile. Selle tagajärjel tekivad võnked basilaaraparaadis, mis kanduvad üle spiraalelundile ja tingivad
Tavalised kapillaarid, esinevad kõikides organites ja praktiliselt kõikides kudedes. Moodustavad kudedes peene- või laiasilmalise, tihedama või hõredama võrgustiku, vastavalt organspetsiifilisele verevarustuse intensiivsusele. 2. Sinusoidsed hemokapillaaris (vasa haemocapilaria sinusoidea). Laia valendikuga kapillaarid, esinevad vereloome- ja endokriinorganites, maksa jm. 3. Verelakuunid (lacunae cavernosae sanguineae). Eriti laia valendikuga kapillaarsed, ainult endoteeliga kaetud vereruumid, mille täitumisel organ jäigastub. 33. Neerupealise ehitus ja funktsioon Neerupealise (glandula suprarenalis) koor moodustab 90% näärme kaalust. Sidekoelisest kihnust kulgevad näärme parenhüümi kapillaarid - sinusoidid - ja sidekoelised septid. Koosneb kolmest tsoonist: glomeruloostsoon (toodab mineralokortikoide, epiteelirakud paiknevad konglomeraatidena), fastsikulaattsoon (toodab glükokortikoide, rakud sisaldavad lipoidtilgakesi) ja
koosnev aordiklapp - Poolkuuklapid on taskukujulised - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas– -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades 3. Välimine: EPIKARD(sidekoeline) – - seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt
Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid vastavate arteriaalsete tõkkemehhanismide lõtvumise ja venoosse vere äravoolu takistuse tõttu verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel, jagunedes vaagna- ja käsnosaks. Kusiti käsnosa
koosnev aordiklapp - Poolkuuklapid on taskukujulised - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1. Sisemine: ENDOKARD(sidekoeline) – -elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile 2. Keskmine : MÜOKARD e südamelihas– -kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades -2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline -Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades 3. Välimine: EPIKARD(sidekoeline) – - seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt
Trombile lisandub esmalt põletik ning pehmestus toimub mikroorganismidest vabanevate ensüümide toimel. Komas tulem on lubjastus ehk kaltsifikatsioon. Neljanda tulemi korral ladestuvad trombi kaltsiumi soolad ja tromb muutub kõvaks. Tekib veenikivi. Viies tulem on organisatsioon ehk sidekoestumine. Veresoone seinas hakkab vohama sidekude, mis ummistab valendiku. Selle tulemusena võib tekkida rekanalisatsioon, veresoone surve tõttu tekivad kanalid, mis vooderdatakse endoteeliga ning nende kaudu taastub verevool. Kuues tulem on trombemboolia teke. (Heit, et al. 2002: 1245-1248) 10 1.2 Arteriaalne ja venoosne tromboos Olenevalt sellest, millises veresoonkonna osas tromb tekib, jaotatakse tromboos arteriaalseks ja venoosseks. Arteriaalse ja venoosse tromboosi mõju verevarustusele on erinev. (Falanga, et al. 1988: 870) Arteriaalse tromboosi korral on erinevates organites või jäsemetes vereklombi ehk trombi tõttu
Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid vastavate arteriaalsete tõkkemehhanismide lõtvumise ja venoosse vere äravoolu takistuse tõttu verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel, jagunedes vaagna- ja käsnosaks. Kusiti käsnosa paikneb, ümbritsetuna peenise käsnkehast, kusitivaos
Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides. Sugulise erutuse puhul täituvad kavernid vastavate arteriaalsete tõkkemehhanismide lõtvumise ja venoosse vere äravoolu takistuse tõttu verega, põhjustades peenise jäikpundumist ehk erektsiooni. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel, jagunedes vaagna- ja käsnosaks. Kusiti käsnosa paikneb, ümbritsetuna peenise käsnkehast, kusitivaos
Vatsakeste seinad on tunduvalt paksemad kui kodade seinad, eriti paks on vasaku vatsakses sein. Süda asub südamepaunas ehk perikardis, mille sisepind eritab vedelikku, mis hõlbustab südametööd. Süda on lihaseline elund, mille lihaskude meenutab vöötlihaskudet. Neil on võime regulaarselt ja rütmiliselt kokku tõmbuda sõltumatult välisärritusest - seda nimetatakse südame automatismiks. Südame sein on kolmekihiline: sisemine kiht - endokard (endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid), vahelmine - müokard (koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht) ja välimine - epikard. Vere liikumist südames juhivad südameklapid, mis kujutavad endast endokardi volte, mis asuvad koja-vatsakesesuudme ja kopsutüve suudmete juures. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata.
lõpeb tavaliselt nelja kopsuveeniga südame vasakus kojas (arterites venoosne veri, veenides arteriaalne veri). Süda on ringesüsteemi keskne elund, mis verd enesest läbi pumbates tagab vere pideva ringluse kehas. Paikneb rinnaõõnes, keskseinandis. Kaalub 300 g. Südame ümber on perikard (südamepaun), mis sarnaneb ehituselt liigesekapsliga. Südame seina ehitus: · Endokard südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht. Endokard moodustab ka südameklapid. · Müokard südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal 5mm, vasakul 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi. · Epikard serooskest, südame peal on epikard, mis aga suurte veresoonte väljumiskohal
Koekihtide arv, mis jääb loote ja ema vere vahele: Epiteliokoriaalne platsenta – kontaktplatsenta: säilinud koorioni veresoone endoteel, koorioni sidekude, koorioni epiteel, emaka epiteel, emaka sidekude ja emaka veresoone endoteel (vaalalistel, seal, hobusel, leemuritel) Sündesmokoriaalne platsenta – emaka epiteel lahustatud, teised kihid säilinud (mäletsejad) Endoteliokoriaalne platsenta – koorioni epiteel kontaktis emaka versoonte endoteeliga (kiskjalised) Hemokoriaalne platsenta – koorioni hatud emaka verelakuunides (putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir) Hemoendoteliaalne platsenta – ema veri puutub kokku loote koorioni veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad
Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised
Ülemine- ja alumine õõnesveen ja südame enda veenide üldmagistraal – pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort. 52 100) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD – seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 101) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised
Rakkude tsütoplasmas on hulgaliselt organelle, seal ladestub ka glükogeen Maksasagarikus (parenhüümis) moodustuvad hepatotsüütidest maksaplaadid, rakud on seotud omavahel desmosoomidega Maksaplaatide vahele jäävad maksasinusoidid, mis koonduvad sagariku keskel paiknevasse tsentraalveeni Maksasinusoidid on vooderdatud akendunud endoteeliga ja sinusoidides puudub basaalmembraan Endoteeli ja maksarakkude vahele jääb pilujas Disse ruum Lisaks endoteelirakkudele paiknevad sinusoidide seinas endoteelirakkude vahel maksa tähtrakud e Kupfferi rakud, mis kuuluvad mononukleaarsete makrofaagide süsteemi Piklikud, intensiivselt värvuva tuumaga, kaitsefunktsioonides osalemisel eralduvad veresoonte seinast ning muutuvad vabadeks makrofaagideks
pärgurge. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni, mis toovad südamesse arteriaalset verd. Paremast vatsakesest lähtub kopsutüvi mis hargneb 2-ks kopsuarteriks. Vasakust vatsakesest lähtub aort.suistikud 52 111) Südameseina ehitus? Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD elastne sidekoeline õhukene vooderdis, endoteeliga vooderdatud kile KESKMINE: MÜOKARD kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline. Kõige tugevam on vasaku vatsakese müokard, kõige õhem kodades VÄLIMINE: EPIKARD seroosne kelme südame välispinnal, liibub tihedalt müokardile. 110) Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, nende tähtsus? Südame klapid on endokardi väjasopistised
Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga * Jaguneb kapillaarideks (1,7 miljardit) * Voolukiirus 0,3 cm/sek * Keskmine rõhk 50 mm/Hg * Sfinkterveresooned,verevoolu ja rõhu kontrollimine Kapillaarid- * Ühekihiline endoteel, ei kontrahheeru * Ühineb veenuliteks (130 miljonit) * Voolukiirus 0,05 cm/sek *Keskmine rõhk 18 mm/Hg * Vahetusveresooned (difusioon, filtratsioon) Veenulid- * Väiksemad endoteeliga, suuremad silelihaskoega * Õhukese seinaga * Ühinevad veenideks (73 000) * Voolukiirus 0,1 cm/sek * Keskmine rõhk 12 mm/Hg * Vahetusveresooned Veenid- * Õhukese veniva seinaga * Klapid * Ühinevad 2-ks õõnesveeniks * Voolukiirus 1cm/sek, õõnesveenis 4,5 cm/sek * Keskmine rõhk 6 mm/Hg, õõnesveenis 3 mm/Hg * Transporttee, veredepoo funktsioon
Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga * Jaguneb kapillaarideks (1,7 miljardit) * Voolukiirus 0,3 cm/sek * Keskmine rõhk 50 mm/Hg * Sfinkterveresooned,verevoolu ja rõhu kontrollimine Kapillaarid- * Ühekihiline endoteel, ei kontrahheeru * Ühineb veenuliteks (130 miljonit) * Voolukiirus 0,05 cm/sek *Keskmine rõhk 18 mm/Hg * Vahetusveresooned (difusioon, filtratsioon) Veenulid- * Väiksemad endoteeliga, suuremad silelihaskoega * Õhukese seinaga * Ühinevad veenideks (73 000) * Voolukiirus 0,1 cm/sek * Keskmine rõhk 12 mm/Hg * Vahetusveresooned Veenid- * Õhukese veniva seinaga * Klapid * Ühinevad 2-ks õõnesveeniks * Voolukiirus 1cm/sek, õõnesveenis 4,5 cm/sek * Keskmine rõhk 6 mm/Hg, õõnesveenis 3 mm/Hg * Transporttee, veredepoo funktsioon
Osalevad väga paljudes komplekssetes füsioloogilistes ja patoloogilistes protsessides nt: immuunrakkude migreerumine põletikukoldesse ja selle häired; vere hüübimine ja trombide teke; angiogenees ja vähi metastaseerumine. Adhesioonikaskaad: põletiku koest vabanevad põletikumediaatorid põhjustavad adhesioonimolekulide ekspressiooni endoteeli rakkudel ja põletikurakkudel. Valged verelibled seonduvad kõigepealt endoteeliga nõrgalt – (vahendavad selektiinid) ja seejärel tugevalt (vahendavad integriinid), misjärel toimub põletikuraku migreerumine põletiku piirkonda. Leukocyte adhesion deficiency (LAD) Haruldane autosomaal-retsessiivne haigus. Sagedus 1:100 000 Põhjuseks mutatsioon integriin beta 2 subühikut (CD18) kodeerivas DNAs. Osaleb adhesioonimolekul LFA1 integriini struktuuris. LFA1 ei funktsioneeri leukotsüütidel ning leukotsüüdid ei kinnitu endoteelile ega migreeru põletiku koldesse.
defitsiidid varajaste komponentide hulgas – võib viia opsoniini defektideni defitsiidid hiliste komponentide hulgas (membraani ründekompleks) Fagotsütoosi puhul: Neutrofiilid ei ole võimelised vastama kemotaktilisele stiimulile nt komplemendi poolt vahendatud opsonisatsioonist (laiskade leukotsüütide sündroom) Neutrofiilid ei ole võimelised piiristuma spetsiifiliste adhesioonimolekulide puuduse tõttu, mille abil seostuda veresoone endoteeliga (leukotsüütide adhesiooni defitsiit, LAD) Bakterid ei ole opsoniseeritud (vt klassikalise komplemendi teed läbi C1-e, C puudulikkus) Fagosoomid, mis sisaldavad fagotsüteeritud mikroobe, ei „sulandu“ lüsosoomidega, mis sisaldavad tapja-agente (tegureid) (killing agents). Chediak-Higashi sündroom Lüsosoomid ei sisalda olulisi tsütotoksilisi tegureid intratsellulaarseks surmamiseks. Näiteks hapniku
annaabi.ee 
