• Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega. Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: • Endospermi (kaer, moon). • Perispermi (äiakas). • Idusse (aeduba). • Endospermi ja perispermi (pipar). • Endospermi ja idusse (lina).
KASK Lendkarvad PAPPEL, PUUVILL Veega hüdrohooria · Ujuvili Õhuruumid - LOOTOS Loomadega zoohooria NÕIAHAMMAS Konksjad lisemed VÄÄRTAKJAS Harjaskarvad RUSE Ogad TRIBULUS Lihakad viljad Inimesega antropohooria TEELEHT · Paiskvili Vilja avanemisel paiskuvad seemned laiali, kuni 15 cm. HIIREHERNES, LEMMALTS, LÄÄTSPUU SEEMNETE EHITUSE TÜÜBID Eristatakse sõltuvalt sellest, kuhu kogunevad varuained. Endospermi MOON, NISU Perispermi ÄIAKAS Idusse HERNES Endospermi ja perispermi PIPAR Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid:
Mis on kalloos? Aine, mille ülesandeks on taime vigastuste korral sõeltoru poorid kinni korkida, seostub plasmodesmide otstesse. (glükoosi polümeer) Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises Koleoptüül on kilejas idupunga ümbritsev moodustis (kaitseb teda, kui idanemisel läbi mulla tungib) Aleuroonkiht on kõrrelistele iseloomulik valgurikas rakkude kiht seemnekesta all (endospermi kõige välimine kiht), kus toimub (embrüos toodetud GA mõjul) amülaaside süntees, mis lagundavad tärklist ja aitavad seeläbi idanemisele kaasa kilbike eraldab endospermi idust ja muudab idule toitained kättesaadavaks Võrse tipumeristeemi ehitus SAM on koonusjas, koosneb rakukihtidest: - pealmine kiht tuunika koosneb omakorda 1-2 kihist. Tuunikas toimub antiklinaalne rakkude jagunemine
Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%. Endosperm – Koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega. Proteiinisisaldus on suurem väljaspool. Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine. Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist). Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse. Toortuhk – Asub peamiselt sõklades ja kestades. Selles on palju fosforühendeid.
Kõrg- ehk sordijahvatuse puhul lõigatakse ja lõhutakse tera erineva suurusega tükkideks millest üks osa on kestadega ja teine ilma kestata. Jahu püüatakse saada võimalikult vähe. Muidu moodustub jahu sorteerimata teraosadest. Madal ehk lihtjahvatus. Selle jahvatuse puhul püütakse juba esimel veskikividest läbilaskmisel saada jahu ja nii ka järgmisel jahvatusel. Sel viisil saadakse lihtjahu ja täisterajahu. Sordijahvatuse skeem. Terad ja kruubid sorteeritakse vastavalt endospermi sisaldusele. Jahu sorti moodustatakse kruupide jahvatamise ja seejärel jahu kontrollitakse. Jahu on jahvatusastmete järgi rühmadeks paigutatud. Täisterajahu on jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses kliid ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvusega ja halvemate küpsetusomadustega, kuid tervislikum. Lihtjahu on jahu, kus on kliid ja iduosad välja sõelutud. Kroovjahu on jahu, mille koostises on umbes 15% kliisid ja iduosakesi.
Mis aga puutub präänikutesse ja küpsistesse, siis nende jaoks sobib oivaliselt teise sordi jahu. Nisu on üks vanemaid ja levinumaid kultuure maailmas. Sealjuures on ta üks väärtuslikumaid, tähtsamaid ja enamkasvatatavaid teravilju. Enamikes riikides nimetatakse ka nisust valmistatud pagaritooteid leivaks, Eestis aga saiaks. Alates 1999. aastast kasutatakse jahu iseloomustamiseks tüübi numbrit, varasemalt klassifitseeriti jahu erinevate sortidega. Nisujahud on jagatud endospermi ja kliide sisalduse põhjal. Kliide all mõeldakse kesta, aleuroonkihti, idu kõik need tõstavad toote kiud- ja mineraalainete ning vitamiinide sisaldust. Mida kõrgem on jahu sort ja madalam tüübi number, seda rohkem on jahus endospermi ja vähem kliisid. Rukkijahu On samuti küllalt levinud, sel on omad eripärasused ning eelised võrreldes nisujahuga: rukkijahus on 30% rohkem rauda ning kaks korda rohkem magneesiumi ja kaaliumi, vähem tärklist ning rohkem kiudaineid
Koosneb kahest etapist: veeärastamisest ja kuivatamisest. • • Maisi toortärklise tootmine koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest: 1. Maisi kuivpuhastus - Maisi sõelumine ning prahi ja purunenud terade eemaldamine imemismeetodil. 2. Terade leotamine väävelhappe lahuses - Mais pannakse vette, et eraldada lahustuvad komponendid. • Leotamise ülesanne: - Endospermi struktuuri ja füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine; - Tärklist kinnihoidvate sidemete nõrgenemine; - Tera mehhaanilise vastupidavuse vähendamine; - Lahustavate ühendite osaline ekstraheerimine; - Teradega kaasa toodud mikroobide tegevuse mahasurumine. 3. Terade purustamine, idude eraldamine, läbipesemine - Maisiterade purustamiseks kasutatakse löökpurusteid. - Idude eraldamiseks riivmassist kasutatakse hüdrotsükloneid. - Idu sisaldab ~55% rasva, sellest saadakse taimeõli.
tera kaalumisel. Jämedad on sellised terad millepaksus on üle 2,5mm. Õlleodra minimaalne jämedus peab olema 50%. See tähendab et odra sõelumisel peab 2,5mm laiuste avadega sõelale jääma 50% teradest. Teise klassi õlleodra minimaalne jämedus peab olema vähemalt 60%, esimese klassi õlleodral vähemalt 80%. Tera peab olema raske ja jäme.. Tähtsat osa 1000 tera massi juures etendab tera kuju. Tera peab olema lühike ja ümar. Piklikes terades kulub endospermi lahustamiseks rohkem aega kui lühikestes, sest endospermi lahustamine ensüümide toimel algab idupoolsest osast. Kvaliteetse õlleodra tera ühtlikkus peab olema 90-93%. Idanemisvõime. Õlleoder peab hästi idanema. Väga oluline on, et kõik terad idaneksid ühel ajal ja ühesuguse intensiivsusega. Mitteidanevaid teri nakatavad mikroorganismid. Seemnete idanemisvõimet iseloomustavad eluvõime, idanemisenergia ja idanevus
Sobib kasutada kondiitritoodetes.g Tüüp 550-Kõrgem sort. Väga peene jahvatusega, puhta valge värvusega, kreemja varjundiga. Kasutatakse saiade ja väikesaiade valmistamiseks. Tüüp 1050-Värvuselt valge kollakashalli varjundiga, sisaldab rohkem kliisid. Kasutatakse täistera-, segaleibades, mille sisu on halli värvusega. Tüüp 1600- Hallikas, kollaka varjundiga. Sisaldab kliisid ja kõige rohkem tuhka. Kasutatakse täisteraleibade valmistamisel. Sortidesse on nisujahu jagatud endospermi- ja kliisisalduse põhjal. 5. Mille alusel jagatakse nisujahu tüüpidesse, mille alusel sortidesse? Tüüpidesse jagatakse nisujahu mineraalaine ja kleepvalgu sisalduse järgi. Sortidesse jagatakse endospermi ja -kliisisalduse põhjal. 6. Rukkijahu sordid Rukkipüüljahu, (tüüp 815) - suurem osa kliisid on eraldatud, peeneteraline, valge värvusega, hallika või kreemika varjundiga. Kasutatakse peenleibade valmistamiseks.
Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud kultuuri, planeeritavat kultuuri ja teisi tingimusi. 5. Kuna on õige aeg kartuli koristuseks vm Toidukartul koristatakse siis kui kartuli mugul on tehniliselt küps. See avaldub pealsete kuivamises ja mugulate pinna korgitumises. 6
II telofaas tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud 4 haploidset tütarrakku. Lambihari kromosoomid meioosi I profaasi diploteeni rakkudes . Polüteenkromosoomid suur kromosoom. Tekivad kui mitu ringi replikatsiooni tekitavad mitu õde kromatiidi ja need jäävad kokku. Buffid paksendid kromosoomil. Balbiani rõngad lokaalselt despiraliseerunud DNA, kus toimub transkriptsioon. Esinevad ainuraksetel, taimede endospermi rakkudes, loomadel süljenäärme rakkudes. Ekdüsoon süntees pidev kogu eluea vältel. Praks 4. Preparaatide fikseerimine: - Orgaanilised solvendid eraldavad rakust vee ja membraanidest lipiidid, rakust eralduv vesi asendatakse solvendiga. Etanool, metanool, atsetoon, ksülool, toluool. Atsetoon, metanool kasutatakse kõige rohkem. Peavad olema külmad, muidu kuivavad kiiresti ja lõhuvad raku. Ksülool ja toluool lenduvad ja toksilised.
45-60 min. Kuna just kestades on väärtuslikud vitamiinid ja mineraalained, mis jahvatamisel pahatihti eemaldatakse, siis on leitud meetod - parboiling - nende osaliseks säilitamiseks. Umbes 20% maailma riisitoodangust töödeldakse sel meetodil. Enne jahvatamist leotatakse riisiterasid soojas vees, töödeldakse rõhu all, kuivatatakse ja alles seejärel jahvatatakse. Kliides olevad vitamiinid ja mineraalained imenduvad riisitera endospermi, mistõttu nende kaod jahvatamisel on väiksemad ja riisi toiteväärtus suureneb. · Pikateralise riisi terad on pikad ja klaasjad. Terade lihvimisel on eemaldatud vaid välimine kest. Sellise riisi pehmenemiseaeg on kuni 40 minutit. Pikateralist riisi kasutatakse roogade valmistamiseks, mille puhul on tähtis, et riis ei kee pudruks, vaid säilitab teralisuse, sõmer. · Ümarateraline riis muutub keetmisel pehmeks ja kleepuvaks. Seda kasutatakse putrude,
vesinkkarbanaatidest. Seda tüüpi kardeust saab nt. vee keetmisega vähendada Jääv karedus on tingitud sulfaatidest, kloriididest, nitraatidest. Seda ei saa eraldada vee keetmisga.nad lahustavad ees Vee karedusastmed " Saksa kraadides " Õlle pruulimine · Linnase mahuti+linnaste puhastaja · Veski · Meskimisnõu · Meski filtreerimisnõu · Puhvermahuti · Keetmise mahuti+ humalate mahuti+ whirlpool · Jahuti JAHVATAMINE · Eesmärk- linnase purustamine, et endospermi toitaineid vees paremini lahustuks · Linnastera kestad ei tohi purundea jahvatamise käigus, sest nad segavad siis hiljem filtreerimist ja seal sees on tanniinid, sest nad annavad juurde kõrvalmaitse ja kestad veel juurde. · Linnas pritsitakse enne jahvtamist üle sooja (60-65C) leotusveega sõkalde muutmiseks elastseteks. · Linnasterade kestade leotusaeg on 0,5-1 minutit. · Jahvatise jämedus on oluline: sõltub linnase modifitiseeriumise
Kõige välimine on rakukiht, kus paiknevad viljakest ja sisemine on varuainevalgud (NB! Odral on seemnekest. Suurema osa terast aleur.kihte mitu, teistel 1) moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. Idu(juur-vars-pung) e. embrüo 6. Saagi organite ehitus. ............................................................................................................. 7. Külvisenormi arvutamine. Külvisenormi all mõistetakse pinnaühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta.
NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32
NB! looduses androgeneesi ei esine. * sugurakkude ühinemisega vilastumisel. 30. Gametofüüt - haploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus. Sporofüüt - diploidne faas taimedel, kes moodustavad spoorid. Taim ise. 31.Mikrogametogenees- toimub tolmukotis: I mitootilisel jagunemisel tekib üks generatiivne(osakaal 1/3) ja üks vegetatiivne(osakaal 2/3) rakk.II jagunemisel jaguneb ainult generatiivne rakk kaheks. Tekivad endospermi emarakk(seemne toitekude 2n=3x) ja sügoot 2n=2x Vt.joonis vihikust praxi osast! Megagametogenees-toimub sigimikus;lootekotis toimub I mitootiline jag. mille tagajärjel tekib kaks tuuma.II jag. tekib neli tuuma. III jag. tekib 8 tuuma, millest 3 liiguvad üles(antipoodid n), 3 alla(kaks sünergiidi ja üks munarakk n) ja 2 keskele(tsellulaarne rakk 2n). lootekoti all on ava e. mikrospüül. III jagunemisel moodustuvad rakud. 32
Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur. Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike. Kasvufaasid Elutsükli vältel läbivad taimed mitu üksteisega seotud kasvufaasi , mis on eristatavad morfol.tunnuste järgi: idanemine, tärkamine, võrsumine, kõrsumine, õitsemine, loomine, valmimine Nisu seemnete küpsusefaasid: Piimküpsus- niiskusesisaldus 60-40 % intens.toitainete kogumine. Vahaküpsus- niiskusesisaldus 40-20%, tera vahaja konsistentsiga, idanemisvõimeline, faasilõpus võib koristada Täisküpsus- niisukusesisaldus 20-17%, tera kõva
5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinas, selle all on sisemine seemnekest. Terade keemiline koostis sõltub teravilja: 1. Liigist; 2. Sordist; 3. Taimede toitumistingimustest; 4. Kasvukoha ilmastikust. Peamiseks varutoitaineks on tärklis , mis ladestub endospermis. Igal teraviljaliigil on tärkliseterad iseloomuliku kujuga. Niiskes, merelises kliimas on teraviljal tärklisesisaldus
Taimest eraldunud seemne välispinnal on näha seemnenaba. See on seemnekestale jäänud seemnejala kinnituskoha jälg. Seemnes on kahe idulehega idu. Toitekudet seal eraldi ei ole – idu toitvad varuained paiknevad idulehtedes (näiteks liblikõielistel ja korvõielistel). Üheidulehelistel taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Viimane moodustab endospermi (näiteks kõrrelistel, kanarbikulistel ja liilialistel). Toitekude kujuneb triploidsest keskrakust. Üheiduleheliste iduleht on surutud vastu toitekudet ja vahendab toitainete liikumist endospermist arenevasse idusse. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud. 35. Taimede paljunemise viisid. Vegetatiivne paljunemine. Suguta: paljunemine toimub spetsiaalsete paljunemiseks ja levimiseks kohastunud osade abil, puudub sugurakkude ühinemine nende osade kujunemise käigus
polümeeride (tärklis, valgud ning -glükaanid) hüdrolüüs · Meskimisreziimi koostamisel lähtutakse vastavate "võtmeensüümide" aktiivsuse mõjutamisest ning soovitavast resultaadist. · Peale ensüümreaktsioonide mõjutab temperatuur ka keemiliste reaktsioonide kiirust, valkude (sh ensüümide) denatureerumist ja sadenemist, lahustumis- ja difusiooniprotsesse, tärklise geelitumist ning rakustruktuuride lõhustumist modifitseerimata endospermi osades 18. Tähtsamad ensüümid, mis toimuvad meskimisel, mida nad lõhustuvad, temperatuuride optimumid Amülolüütilised- lõhustuvad tärklist suhkruteks Proteolüütilised- lõhustavad valke lihtsamateks lämmastikühenditeks Tsütolüütilised- lõhustavad raku kestadesse koostisse kuuluvaid ühendeid (- glükaan, tselluloos, hemitselluloos) Ensüümide aktiivsust, nende poolt katalüüsitava reaktsiooni kiirust mõjutavad: · Temperatuur · pH
arhegoniaadi ja õistaimed. Arhegoniaatidehulka kuuluvad esimesed seitse kõrgemate taimede hõimkonda (hk. rüüniad, ürgraikad, sammaltaimed, koldtaimed, ositaimed, sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed), õistaimede hulka aga ainult üks hõimkond katteseemnetaimed. Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. Arhegoniaatidel areneb ta gametofüüdi (n) arvel, õistaimedel aga sporofüüdi säilituskoe endospermi (3n) arvel. Soontaimed-jaotuvad omakorda sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja katteseemne taimedeks. Omavad juhtkimpe vee ja toitainete transpordiks. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu-1 ühine esivanem ja sellel pole ühtegi järeltulijat. 27. Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused.
sünteesi alusel Terpenoidsete ühendite hulka. Giberelliinid koosnevad 4 isopreeni jäägist. Ahelad on tsükliniseerunud. GA süntees algab ent-karueeni sünteesiga püruvaadist ja GAP. 45. Nimetage millises teraviljade seemnete piirkonnas giberelliinid sünteesitakse ja kuidas realiseerub nende idanemist soodustav toime Sünteesitakse seemnete osas idus. Kui hakkab toimuma idanemine, siis transporditakse giberelliinid idust endospermi väliskihti aleuroonrakkudesse. Seal aktiveeritakse geenid hüdrolüütiliste ensüümide sünteesiks (-amülaasi). Amülaas hüdrolüüsib tärklise suhkruks. Seemnete idanemisel mobiliseeritakse toitekoes (endospermis) asuvad varuained. 46. Nimetage taimedes esinevaid tsütokiniine Zeatiin, kinetiin, bensüüladeniin. Ei esine ainult vaba kujuna, vaid ka seotuna riboosi ja fosforiboosijäägiga. 47. Nimetage tsütokiniinide poolt mõjutatavaid taimedes toimuvaid protsesse
6. Kirjelda lühidalt sugulise viljastumise mehhanismi õistaimedel. Isastaimede tolmukates küpsevad isasgameedid, mis õietolmuna levivad emakasuudmele emastaimel. Õietolm levib tuulega, putukatega, veega ja mõnel taimel isegi väikeste lindudega. Tolmuterast areneb tolmutoru, mis kasvab emaka sisse, selle kaudu kanduvad edasi 2 isassugutuuma. Üks neist ühineb munarakuga, millest moodustub viljastatud munarakk e.sügoot. teine isassugurakutuum ühineb teistuumaga ning sellest saab alguse endospermi areng. 7. Mis on totipotentsus? Võrdle taimerakke loomade tüvirakkudega. Totipotentsus on võime diferentseeruda kõigiks keharakkudeks. Totipotentsest tüvirakust võib areneda terve uus organism. Taimerakud on küll lõpuni diferentseerunud, ent nad on võimelised tagasi totipotentseks muutuma moodustades kallust ehk haavakude. Sellistest rakkudest võib terve uus taim kasvada. 8. Loomaviirused sisenenevad enamasti peremehe rakku endotsütoosi abil,
kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes. Vaheproduktiks on kasvu pärssiva toimega ühend ksantoksiin Transporditakse nii floeemis kui ka ksüleemis, samuti parenhüümsetes rakkudes. ABA laguneb oksüdeerumisel faseiinhappeks (PA) ja dihüdrofaseiinhappeks (DPA). PA esineb sama toime mis ABA-l, DPA on inaktiivne. ABA füsioloogilised toimed Osalemine õhulõhede sulgumises (vt veevahetus). Pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladestumist endospermi. ABA kontsentratsioon on kõrge embrüogeneesi lõpul. Takistab amülaaside geenide ekspresseerumist giberelliinide toimel. ABA sünteesi mutantsel maisil terad tõlvikus idanevad. Osalemine pungade puhkeseisundi säilitamises (ei toimu pungade puhkemist sügisel kui ilmad on veel kasvuks soodsad). Pärsib IAA-st põhjustatud venivuskasvu, sest inhibeerib H+-ATPaasi. Stressi tingimustes (kuum, külm, kõrge pinnase soolsus) ABA hulk kasvab. Need
avanemine, viljalehtede arv Viljade liigitus Kuprataolised ◦ Kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar Pähklitaolised ◦ Pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid Autohooria ehk iselevi ◦ Peamiselt paiskviljad ◦ Gravitatsioon Allohooria ehk tegurlevi ◦ Anemohooria ehk tuullevi ◦ Hüdrohooria ehk vesilevi ◦ Antropohooria ehk inimlevi ◦ Zoohooria ehk loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi), ornitohooria (lindlevi), teriohooria
Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis areneb välja sigimiku seinast. Selle all asub seemnekest, mis koosneb kolmest kihist. Suurema osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike, mis on vajalik ensüümide produtseerimiseks. 6.Saagi organite ehitus 7.Külvisenormis arvutamine. Külvisenorm on aluseks taimkatte normaalse tiheduse kujunemisele. Külvisenormi all mõeldakse pinnaühikule külvatavat seemnehulka. Seda võib arvestada idanemisvõimeliste seemnete arvuna või kaaluliselt. Soovitatavad
5-6 kb üle genoomi G-vöötides DNA lateraalsed kordused Polüteniseerumine on endoreduplikatsiooni modifikatsioon, misläbi tekivad polüteensed kromosoomid. Polüteenseid kromosoome on kirjeldatud nii ainuraksetel, taimedel kui ka loomadel. Neid esineb süljenäärmete rakkudes, Malpighi rakkudes, ovariaalsetes toiterakkudes, naha-ja sooleepiteelis, trofoblasti rakkudes ja taime endospermi rakkudes. Polüteensed kromosoomid on üle saja korra suuremad kui metafaasi kromosoomid. Polüteensed kromosoomid tekivad kromatiidide korduva replikatsiooni tagajärjel rakutsükli S-faasis. Kromatiidid jäävad kokku ja paarduvad. Tuuma ja raku jagunemist ei järgne. Tihedalt kokku pakitud kromomeersete alade reastumisel üksteise kõrvale moodustuvad tumedad vöödid. Kromoosomikaardid
keha. Valgukristallid paisuvad vees ja värvuvad rea värvainetega. Varuvalgud on lihtsa ehitusega ning need ei kuulu raku elusosa koostisse. Aleurooniterad esinevad sageli liblikõieliste (Fabaceae) idulehtedes ning kõrreliste (Poaceae) endospermi välimises, nn. aleuroonikihis. Lipiidseteks varuaineteks on rasvad ja õlid. Rasvad on tavalistel temperatuuridel tahked, õlid aga vedelad. Tahkeid rasvu esineb taimedes harva, õlitilgad on seevastu väga levinud. Õlipalmi (Elaeis) seemnete endospermis on leitud ka niitjaid rasvakristalle. Ainevahetuse lõpp-produktidena eritatakse vakuoolidesse mitmesuguseid orgaanilisi happeid, millest üks tavalisemaid on oblikhape
arhegoniaadi ja õistaimed. Arhegoniaatidehulka kuuluvad esimesed seitse kõrgemate taimede hõimkonda (hk. rüüniad, ürgraikad, sammaltaimed, koldtaimed, ositaimed, sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed), õistaimede hulka aga ainult üks hõimkond katteseemnetaimed. Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. Arhegoniaatidel areneb ta gametofüüdi (n) arvel, õistaimedel aga sporofüüdi säilituskoe endospermi (3n) arvel. Soontaimed-jaotuvad omakorda sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja katteseemne taimedeks. Omavad juhtkimpe vee ja toitainete transpordiks. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu-1 ühine esivanem ja sellel pole ühtegi järeltulijat. 27. Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused.
sõnajalgtaimede puhul vähem tõenäoline. Seemnete varuained võivad paikneda: 1) tugevasti arenenud hüpokotüülis, näiteks sugukonnas penikeelelised (Potamogetonaceae); 2) idulehtedes, näiteks sugukondades kõrvitsalised (Cucurbitaceae), liblikõielised (Fabaceae), korvõielised (Asteraceae), pöögilised (Fagaceae); 3) endospermis (endospermium), näiteks sugukondades kanarbikulised (Ericaceae), kõrrelised (Poaceae), liilialised (Liliaceae), amarüllilised (Amaryllidaceae) jt. Endospermi olemasolu või puudumise järgi ei saa otsustada sugukonna primitiivsuse üle, sest see esineb nii primitiivsetes kui ka kõrgeltarenenud sugukondades. Okaspuudel tekib endosperm enne viljastumist, rakud on haploidsed erinevalt katteseemnetaimede triploidsest endospermist; 4) perispermis (perispermium) näiteks sugukondades nelgilised (Caryophyllaceae), kaktuselised (Cactaceae), pipralised (Piperaceae), agaavilised (Agavaceae), kirburohulised (Polygonaceae) jt.;
8. Mis on kalloos? Vähehaaval hakkab sõeltorude pooride ümber kogunema eriline aine -- kalloos, mille tagajärjel poorid lõpuks ummistuvad ning rakud surevad 9. Mis on koleoptüül, aleuroonkiht ja kilbike e.scutellum teraviljade terises koleoptüül on singas, mis katab kaitseks idujuurt Kilbike muudab toitained kättesaadavaks idule, paikneb idu ja endsopermi vahel. Aleuroonkiht ehk terakest- ümbritseb endospermi.See on paksuseinaline ja kärjetaoline, sisaldab palju valku ja telluloosi (kiudaine). Sisaldab vitamiine, kiuaineid, mineraalaineid. 10. Võrse tipumeristeemi ehitus Võrse tipumeristeem (SAM) produtseerib lehti (kõitraagusid, ogasid), tüve, külgpungasid ja regenereerib ennast. SAMi kasv toimub moodulitena (fütomeeridena), mis koosnevad lehest, selle kaenlas paiknevast pungast ja varre osast (sõlmevahest)
annaabi.ee 
