Erivajadustega indiviidid on ühiskonnas tihti tõrjutud kuid vajavad palju abi ja mõistmist, kui sotsiaaltöötaja suhtuks neisse samuti lugupidamatult ning ei näe nende elul mõtet, on ilmselge, et ta ei sobi sellele töökohale. Eetika kuldreegelgi ütleb, et meie käitumine on eetiline, kui me käitume teistega nii, nagu tahaksime, et teised meiega käituvad. Sotsiaaltöötajaks õppides, õppime rohkem tundma ka iseennast, enda pingetaluvust, käitumist emotsionaalsetes olukordades, on selge, et olenemata kohast, kus me hakkame oma praktikat sooritama, peame olema viisakad ja lugupidavad. Praktikat sooritades hakkame me nägema, millist abi tegelikult vajatakse, võime avastada nii paljutki, millest ei räägita. Kindlasti on raske kokku puutuda näiteks väärkoheldud laste või naistega. Lastekodudes elavad lapsed kiinduvad kergesti ning lahkumine võib olla üsnagi emotsionaalne mõlemale poolele. Meie, sotsiaaltöötajana, peame juhinduma seadustest,
Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid V: Spontaansed seisundid-unistamine, uni ja unenäod. Tahtlik seisund- hüpnoos, meditatsioon. Narkootikumid ja sõltuvus: V: Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Sõltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam hoida kontrolli ainete kasutamise üle. Taju ja taju omadused: V: Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju omadused: Püsivus, valivus, mõtestatus. Tähelepanu liigid: V: 1) isikutaju 2) ruumitaju 3) liikumistaju 4) ajataju
Narkotikumid ja tubakas Mis on narkootikum? 1.Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. 2. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol , tubakas ja energiajoogid . 3. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin ), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. 5
El Greco küpset stiili iseloomustab paljude erijoonte sulam kokkupuuted Bütsantsi kunstiga Kreetal ja Veneetsias, manerismi pikalevenitatud figuurid ja teravad värvid, elemendid Michelangelolt. El Greco El Greco hilisem stiil on tugevalt usulistest meeleoludest kantud, kuid originaalne ja kohati klaustrofoobiline väljenduslaad sokeeris alguses kirikumehi. El Greco kunst oli väga isiklik, mis väljendub hästi ka tema emotsionaalsetes ja hingelistes portreedes. El Greco kirglik maalimisviis on avaldanud mõju uuemaaja kunstnikele, näiteks El Greco Üks kõige kuulsamatest maalidest on ,,Kristuse lahtiriietamine" Tintoretto Tintoretto (pärisnimega Jacopo Comin) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad tumedad
Narkootikumid Meidi Lillepuu 9.klass Faktid 1. Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. 2. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. 3. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. 4. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. 5
Narkootikumide puhul on ainult üks nõuanne - ära proovi ühtegi narkootikumi. · Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist. · Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes. · Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1. depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2. stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3. hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihasesse süstimine
manifestseteks ja latentseteks. Unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, unenäo latentne sisu aga väljendab magaja alateadlikke soove ja vajadusi (Matt, 2002). Tänapäeval liigitatakse unenägusid nelja tasandi põhiselt. Unenägude madalaimal tasandil on kehalise iseloomuga unenäod, mis on seotud instinktide ja refleksidega. Need unenäod väjendavad inimese vahetuid vajadusi. Emotsionaalsetes unenägudes dramatiseeritakse teemasid, millega me ärkvel olles ei soovi tegeleda. Vaimsel tasandil näeme unenägusid, mis puudutavad möödunud päeva muljeid ning loovad seoseid varem kogetuga. Sellised unenäod on üpris subjektiivsed ja võivad paljastada meie ellusuhtumise, kujutluspildi endast ja teistest. Kõige haruldasemad on hingelisel või ülemeelelisel tasandil unenäod, mis ilmuvad siis, kui vaimu ja keha omavaheline seos on kõige nõrgem
kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni. Nutt täiskasvanul Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega. Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt? Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest - emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin ja mineraalaineid, nagu mangaani. Nutmise mõju uurimused organismile on näidanud, et nuttev imik põhjustab lakteerival emal kehatemperatuuri tõusu ja piima eritumuse tõusu. Kuni tööstusliku revolutsioonini oli maailmas avalikult nutmine täiesti tavaline, seda ka meeste seas. Kangelased Kreeka muistenditest nutsid pidevalt! Ajaloos
· Mida halba teevad narkootikumid? ........................6 Tuntumad narkootikumid(Kuidas tarbidakse?) · Pilte........................................................... ..............7 · Üledoos, ebapuhtad narkootikumid........................8 · Kasutatud kirjandus. 2 Mis on narkootikum? See on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimeste vaimses, füüsilises kui emotsionaalsetes talitlustes.Narkootikumide hulka kuuluvad ka paljud asjad meie igapäevasest elust : kohv, tee, energiajoogid (alkohol, tubakas). Kõige enam tehakse narkootikume taimedest.Mitmed meditsiinilised ravimid tehakse ka looduslikest ainetest poolsünteetiliselt. Neid kasutatakse südamevalu leevendamiseks ja teiste nakkuste ravis. Osa kasutatakse ka oma lõbuks, et üle saada stressist või meelelahutuseks lihtsalt. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa.
mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei olegi piiride panekus põhiküsimus mitte võim, vaid vastastikused kokkulepped. Kuna kõigis emotsionaalsetes olukordades, kus osalised on laps ja täiskasvanu, on vastutus täiskasvanul, siis on täiskasvanu asi märgata lapse käitumise taga olevaid katmata vajadusi. Eetikas tegeletakse hea ja halva kasvatuse eristamist. Eetikal on kasvatuses ja õpetamises keskne koht. Üks olulisemaid kasvatusvorme on väärtuskasvatus. Väärtuse mõiste alla mõtleme sõpruse, armastuse ja pereväärtust. Väärtuskasvatus paneb õpilasi mõtlema , et kõneldud ja elatud väärtused on pahatihti erinevad.
väljenduvad tundmuste tekkimise kiiruses, jõus ja kestvuses. Emotsionaalne erutuvus kulgeb eri juhtudel erineva kiirusega. Mõnikord tekivad tundmused väga kiiresti, äkki, näiteks rõõmu-, viha-või solvumispuhangud. Teinekord kujunevad needsamad tundmused aeglaselt, järk-järgult (algul ei tunnegi hirmu, kohe ei rõõmustagi). On ka elamusi, mille tekkimise kiirust on raske või peaaegu võimatu määrata. Sellised on enamasti meeleolud. Emotsionaalsetes seisundites avanevad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud, temale mitteomased psüühilised ilmingud. Tüüpilistes emotsionaalsetes seisundites väljenduvad isiksuse individuaalsed iseärasused. Näiteks melanhoolikud kalduvad pikaajalistele minoorsetele meeleoludele, sangviinikuid iseloomustab elurõõmus, ergas emotsionaalne seisund. Juhuslikud emotsionaalsed seisundid ei peegelda isiksuse olulisi iseärasusi: näiteks ka kõige tasakaalukam inimene võib
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on
...reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, on hea. ...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada:
...reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, on hea. ...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus ,,väsitab" rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED
Samuti ei tähenda, et domineeriv keel on kindlasti omandatud. Inimene ei pea domineerivast keelest kõike teadma. Domineeriva keele määramine on oluline lapse keelelise arengu hindamisel. Selle väljaselgitamiseks tuleb uurida keelelisi oskusi, millises keeles õpib, mis järjekorras on keeled omandanud ja kui vana on õppija või mis keeles on talle raamatuid loetud ning mis keeles vaatab peamiselt filme. Sama tähtis on see, mis keeles suhtleb sotsiaalmeedias ja mis keelt kasutab emotsionaalsetes olukordades. Jim Cummins on uurinud suhtluskeele ja akadeemilise keele kujunemist ja nii teame, et suhtluskeel võib kujundeda välja keskmiselt 2 aasta jooksul aga akadeemiline keel ehk mõtlemiskeel saavutatakse keskmiselt 4-5 aasta jooksul. Teiseks oluliseks asjaks on keele kasutamise hindamise tundmine. Sinna alla kuuluvad nii võimaluste kui vajaduste hindamine. Mis keelt kodus räägitakse? Mis keeles õpib? Sõpradega suhtlemise keel? Massimeedija kasutamise keel
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja
sündmus,isik või hinnang,mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtusi.Tähelepanu keskendumine emotsionaalsele sündmusele tagab selle äratundmise ja kognitiivse hinnangu,ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 1.3 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste kiiruse,jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: - meeleolu, - ärevus, - stress, - frustratsioon, - afekt, - kirg. Emotsionaalsetes seisundites,mis on kõik mööduvad,avalduvad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. 2.VAIMSE TERVISE HÄIRED 2.1 Psühhosomaatilised häired Psühhosomaatiline tähendab "vaimu ja keha vastastikusel mõjul toimuv" ning psühhosomaatilise uurimise lähtekohaks ongi psüühiliste ja füüsiliste talitluste omavaheline lahutamatu seos.Psüühilise heaolu aluseks on rahuldav või hea minapilt
UIMASTID Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist (1). Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes (1). Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa (1). . Joonis 5. Uimastid Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: · depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana · stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy · hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid
meeleelundites ja kesknärvisüsteemis. Kuid oluline on ka see, et inimene ise tunnetab oma kehalist ja psüühilist vananemist ning sellest sugenevaid töö- ja suhtlemisprobleeme, see aga avaldab omakorda mõju kogu psüühilisele olemusele. Nii kujutab psüühiline vananemine endast komplitseeritud nähtust, millel on tunduvalt rohkem individuaalseid variante kui kehalisel vananemisel. Mõningad muutused kujunevad vananemisel ka emotsionaalsetes funktsioonides. Emotsionaalsete reaktsioonide ahenemisele ja nõrgenemisele viitab paljude eakate inimeste huvideringi järkjärguline kitsenemine. Tasapisi jääb niisugune vanur passivsemaks sotsiaalsete probleemide, kultuurisündmuste ja muude üldisemate nähtuste suhtes. Järjest rohkem koonduvad tema huvid omaenese ´´mina`` ümber, peaasjalikult oma igapäevastele olmeprobleemidele ja tervisele. Tundeelu muutustega koos võib osal vanureist märgata järjest tugevnevat härdameelsust.
emotsionaalses suhtlemises. Kaastunne on tervikliku ja tasakaalustatud isiksuse tunnuseks. (Bachmann ja Maruste, 2003: 217) 4 2. EMOTSIOONIDE LIIGID Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: Meeleolu, Ärevus, Stress, Frustratsioon, Afekt, Kirg. Emotsionaalsetes seisundites, mis on kõik mööduvad, avalduvad nii inimese karakteersed (tüüpilised) iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. Emotsionaalsel seisundil, vaatamata selle subjektiivsusele, on alati oma kindel põhjus ja tüüpiline avaldumine käitumises, mis muuseas teeb võimalikuks nende diagnoosimise ja avastamise objektiivsete meetoditega. Lisaks suhteliselt kindlapiirilistele emotsionaalsetele seisunditele kuuluvad tundmuste spektrisse
ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest, kuna eelnevalt kogetu peegeldub teadmistes, hoiakutes, emotsionaalsetes reaktsioonides. Näiteks välditakse peale varasemates lähedussuhetes pettumise kogemist paarisuhete loomist, kuna ollakse veendunud, et inimesi ei saa usaldada ning lähedussuhteid nähakse probleemide allikana. Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmuslje korral ei märgata miinuseid.
kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga seoses tekivad, mil viisil temaga edasi suheldakse ja kuidas tema käitumist, olemust nähakse. Taju on alati subjektiivne ja mõtestatud. Tajumise subjektiivsuse üheks väljendusviisiks on erinevused sotsiaalses tunnetuses, mis on oluliseks käitumise ennustajaks. Taju sisu sõltub inimese varasematest kogemustest, kuna eelnevalt kogetu peegeldub teadmistes, hoiakutes, emotsionaalsetes reaktsioonides. Näiteks välditakse peale varasemates lähedussuhetes pettumise kogemist paarisuhete loomist, kuna ollakse veendunud, et inimesi ei saa usaldada ning lähedussuhteid nähakse probleemide allikana. Isikutajumisele iseloomulikud tajumise mehhanismid · Üldmulje tõttu kaldutakse nägema inimese käitumist ja muid omadusi teatud viisil. Nt. positiivse üldmuslje korral ei märgata miinuseid.
.............................12 1.3.2 Välimus...................................................12 1.3.3 Tarvitamine.............................................12 1.3.4 Toime ja ohud.........................................12 Kokkuvõte........................................................14 Kasutatud allikad.............................................15 2 SISSEJUHATUS Narkootikum on keemiline aine,mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes,füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes.Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid,samuti ained,mida me tavaelus narkootikumideks ei pea-need on kohv,tee,alkohol,tubakas ja energiajoogid.Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained,mida saab taimedest valmistada.Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt(näiteks heroiin),aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised(näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid)
• Alkoholi tarvitamine seostub noortel pigem positiivsete tunnetega, uuringu järgi peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast joomist. • Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid. Narkootikumid • Sõna „narkootikumid“ tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Narkootikumide kasutamine põhjustab muutuse inimeste vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitlustes. Tekib sõltuvus ja neist loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid • Käivad kaasas noorte eksperimenteerimisega ja suur osa
Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid)
Utlitaarne-praktilisus. Reklaamitavasse hoiaku kujunemise peamiseks teguriks loetakse reklaamitava margi tuntust. Emotsioon. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: Reklaamteate hedooniline toon. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund. Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: intensiivsuskomponenti, kestvust ja valentsi. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund sõltub järgmistest teguritest: kordus, klassikaline tingitud seoste kujunemine, huumor(parim meelelehutus, inim ostab seda, levib), hirmualpellatsioon, tunnetusprotsesside vahendusel saadud tebe mõju. INKONGRUENTSUS (incongruity) – ühtimatus, ebasidusus, kontekstiga kokkusobimatus. Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute: on
Meilige nii kiiresti kui võimalik. Negatiivsed küljed Alati kontrollige enne saatmist õigekirja. kiirustades saadetud ja kirjavigadega kirjad rikuvad suhtei Ilmtingimata lisage oma telefoninumber. rämpskirjad ärritavad Lähtuge sellest, et elektronpost on mõeldud pigem ametialaseks emotsionaalsetes olukordades pole tulemuslik, puuduvad pilk, kui erakirjavahetuseks. kehakeel, hääletoon, sarm kui teade pole saajale oluline, ei pruugi vastus tulla; Edastage meil isikule, keda see puudutab. teate sisu võib jätta vale mulje
Lokaalne- ärritus nahal, limaskestadel Sensibiliseeriv- allergeen Mutageenne- muutused DNA-s Gonadotroopne- sugurakkudele Embrüotroopne Teratogeenne väärarengud Düstroopiline- kudede ja rakkude enneaegne vananemine Kantserogeenne- pahaloomuliste kasvajate teke 23. Narkootikumid, nende jagunemine toime alusel ja klassidena. Too näited. Narkootikumid ...keemilised ained, mis põhjustavad muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes JAGUNEVAD: Toime alusel Euforica-sedatiivsed mürgid, rahustav toime psüühhikale (oopium, morfiin, kokaiin) Fantastica- taimsed, kutsuvad esile nägemusi (marihuaana, hasis) Inebrantia - sünteetilised preparaadid, mis põhjustavad erutust, hiljem /joovastama/ raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin) Hypnotica uinutid (barbituraadid jt.) Taimsed materjalid- psüühhikale ei mõju ( tubakas, kofeiin) Klassina
● Eraldi teemaks on müst. kogem. emotsionaalsus. Müstilise kogemusega kaasnevad enamasti positiivsed tunded, nt. rõõm, rahulolu ja kindlustunne. Samas on ka n-ö varjukülgset müstitsismi, milles inimesed kogevad kosmilise üksilduse ja Jumalast hüljatuse tunnet. ● Olemuselt paradoksaalne- ehk ühelt poolt mõistusevastane, raskestisõnastatav tunne, teadvuse teisenenud seisund,mida elatakse läbi pigem emotsionaalsetes kategooriates, teiselt poolt on tegu aga sügavama tegelikkuse mõistmisega, elust arusaamisega, eneseleidmisega. ● Müstilised kogemused muudavad inimese hoiakuid ja käitumist. Suhtumine iseendasse muutub adekvaatsemaks, teiste vastu tuntakse armastust ja osavõtlikkust. Leitakse enda jaoks olulisi väärtusi, mille nimel elada ja tegutseda 12) Müstilise kogemuse tüpoloogiad. Üheks näiteks Oatesi tüpoloogia, mis eristab viit müstika liiki:
Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla traumeerivad sündmused, isiksuslik tasakaalustamatus või meeleolu muutus. Paljude seisundite põhjused on KNS-s, psüühikas ja emotsionaalsetes häiretes, kuid nende välised avaldusvormid on kehalised. Sel juhul kehalistel kaebustel puudub põhjuslik kehaline patoloogia.Psüühika ja käitumishäired meeleolu- ja ärevushäired,depressioon,Alkoholi kuritarvitamine, Skisofreenia,Sundhäired unehäired, söömishäired, psühhosomaatilised häired (peavalud, kõhuvalud jne), tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom.Põhjused:· bioloogilised (sh vanemate rohke alkoholi tarvitamine,
3. Eksperimentaalse pöördumise puhul inimene muudab mingi sisemise kriisi tulemusena oma seisukohti, harjumusi, käitumist, elustiili. Seesugust pöördumist võib tunglikult nimetada ka kohanemiseks. Erilisi emotsioone pöördumisega ei kaasne. 4. Emotsionaalne pöördumine toimib suhte, kuuluvuse ja ühistegevuse kaudu. Kogu intellektuaalne elukäsitlus on allutatud "sentimentaalsele korrale". Pöördumist elatakse läbi emotsionaalselt, seda kirjeldatakse ka teistele emotsionaalsetes kategooriates. 5. Aratuslik pöördumine rajaneb äratusjutlustaja kõnedele või massilisele usulisele liikumisele. Kui seesugune pöördumine kestab mõnda aega, nimetatakse seda ärkamislaineks. 6. Sunnitud pöördumine võib esineda äärmuslike usuliikumiste puhul. Grupi surve, negatiivsete tunnete ja käitumise kontrollimise kaudu sunnitaks inimest usuliikumise või - organisatsiooniga liituma. Seesugune pööramine loob piiratud, lühiajalise hoiakute muutumise
me konflikte hindame. Head klassifikaatorid on need, mis aitavad konflikte üksteisest eristada. 10 2.2 Konflikti kliima Konfliktide analüüsimisel ja nendega toimetulekul on üheks oluliseks teguriks suhete üldine iseloom. Suhete üldist emotsionaalset iseloomu nimetatakse konflikti kliimaks. Konflikti kliimat tajutakse ennekõike emotsionaalsetes kategooriates. Kliima kirjeldamiseks kasutatakse selliseid kategooriaid nagu avatud, lahe, ängistav, rõõmus jpt. 2.3 Kliima konflikti käigus Konflikti kliima on seotud suhetega üldiselt. Teisalt mõjuatab kliima otseselt konflikti tekkimist ja arenemist. Kliimamuutused mõjutavad konflikti arengut. Uurijad on välja toonud neli teemat, mis kujundavad suhete õhustikku oluliselt. 1. Domineerimine tähendab sisuliselt võimuküsimust. 2
• Kui reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, siis on hea • Kui reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värv, vorm, heli) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (keeruline ette näha) 1+2= reklaamteate afektiivne kvaliteet Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumistel („ ma ei taha seda enam tunda“ Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada Kordused Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb,
domineerib, kahest teisest on samuti võimalik endas midagi tuttavat leida ja neljandast eriti mitte. Need temperamenditüübid ei väljendu igapäevaelus alati selgelt. Kõige puhtamalt on temperamenditüüp nähtav lapsel (eelkooliealisel). Hiljem varjutab puhta temperamenditüübile omase käitumise kasvatus, reageerimine teiste ootustele jms. Täiskasvanueas tuleb temperamenditüübile omane käitumine kõige rohkem esile kiiretes, emotsionaalsetes ja stressitekitavates olukordades, kui inimene ei jõua analüüsida seda, mida ta ütleb või teeb, või ei suuda käituda vastavalt sellele, kuidas ta teab, et tegelikult peaks või ta tegelikult tahaks. 131. Mis on enesehinnang? Enesehinnang on arvamus endast ja enda väärtusest. Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. 132
• Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. • Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti (T.Bachmann, 2005): 1. Reklaamteate hedooniline toon. 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund. 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Näiteks: • Tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. • Tugev erutus “väsitab” rohkem reklaami kordumistel. • Madal erutus põhjustab huvipuudust. • Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. • Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda
ilmumine trükireklaamina; isikuga sobiva reklaamiapellatsiooni kasutamine; isikule meeldivate persoonide ja keskkonna kasutamine. Hea reklaam on selline, millel on võime luua ja kestvalt säilitada enda suhtes positiivseid hoiakuid. Emotsionaalsed seisundid reklaami mõju regulaatorina Emotsioonide käsitlemisel eristatavad aspektid : reklaamteate hedooniline mõju, inimese emotsionaalne seisund, otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse intensiivsuskomponendi kestust ja valentsi. Reklaamipraktika seisukohalt olulised tegurid: 1. kordus 2. klassikaline tingitud seoste kujunemine 3. huumor 4. hirmuapellatsioonid 5. tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud Enamiku reklaamide puhul, milles on raske leida apelleerimist mõistusele, heale reklaami mäletamisele, toote omadusi kirjeldavatele asjalikele argumentidele vms ,,mõistlikele" alustele , on kõigi eelduste
keeleoskust ja rahvusvahelist kompetentsi. Lisaks muudab see õpilasi tolerantsemaks ja avatumaks. Millised oskused/omadused arenesid vastajate meelest neis vahetusaasta jooksul kõige enam? Graafiku x-teljel asuvate numbrite tähendus: 1. Keeleoskus 2. Kultuurilised teadmised 3. Tolerantsus 4. Julgus 5. Enesekindlus 6. Paindlikkus 7. Uudishimu 8. Avatus 9. Sotsiaalsus 10. Aktiivsus 11. Produktiivsus 12. Sihikindlus 13. Muu (selle valis üks vastaja ja mainis oskust keerulistes emotsionaalsetes situatsioonides toime tulla). Vahetusaasta tõuge uute huvide või elukutsete suunas Küsimusele, kas vahetusaasta andis tõuke mõne uue huvi või elukutse suunas, millest varem huvi ei tuntud, vastas jaatavalt 23 inimest (65,7 %), ülejäänud 12 inimest (34,3 %) vastasid eitavalt. Üheksa inimest tõid välja, et tänu vahetusaastale on neil oluliselt suurem huvi erinevate riikide kultuuride, keelte ning reisimise vastu üldiselt. Maailm tundub veelgi huvitavam paik, kui ta enne oli.
reaktsioon maailmale, st. emotsioonid Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 12 kraadi ööpäevas Kui kiiresti liigub läbi kaardi: 27 1/2 päeva Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: ema, lapsed; lähedased inimesed, kelle eest hoolitsetakse; inimesed, kes vajavad füüsilist abi Dünaamilised kontaktid Kuuga lisavad värvi emotsionaalsetele protsessidele. Tunnete muutusi emotsionaalsetes reaktsioonides, muutusi söömisharjumustes, muutusi keharütmides. Võivad muutuda tähtsad asjad, ning need asjad, mis on osa su turvasüsteemist. Kuu, rohkem kui ükski teine planeet, kaldub väga tugevalt selle märgi poole, milles ta on ja seda tuleb selle luminaariga tegeledes alati arvestada. MERKUUR Peamised põhimõtted: info kogumise, -töötlemise ja -jaotamise meetodid Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): kuni 2 kraadi 30 minutit ööpäevas
Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid) : · Viha · Rõõm (õnnelikkus) · Vastikus · Üllatus · Kurbus · Hirm Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: 1. Reklaamteate hedooniline toon 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu T.Bachmann, 2005 Emotsionaalsetes seisundites eristatakse 1. Intensiivsuskomponenti 2. Kestvust 3. Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus "väsitab" rohkem reklaami kordumistel Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha v muudab käitumist). Emotsioonide liigid 1
annaabi.ee 
