Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Embrüoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ogenees, platsenta, vereringe, lunaarkuu, embrüoloogia, ontogenees, 8nda, perinataalne, ovogenees, fertilisatsioon, viljastamine, spermatogenees, sügoot, jagunema, kromosoomistik, jääkained, toitained, veri, naissuguhormoone, täiskasvanugaInimkeha kõige suurem rakk. Viljastamata munaraku eluiga on umbes 8-12 tundi. Ovulatsioonil väljub munarakk munasarjast, liigub edasi munajuhasse ja sealt emakaõõnde. Munarakk pole iseseisvaks liikumiseks võimeline Ta liigub edasi munajuha peristaltiliste liigutuste ja limaskesta ripsepiteeli ripsmelöökide toimel. Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku tuuma ühinemist munaraku tuumaga ja sellest võtavad osa munarakk ehk o(v)otsüüt, isassugurakk ehk spermatosoid - liikumisvõimelised viburiga rakud), mis toimub reeglina munajuha ampullaarosas. Viljastab ainult üks spermatosoid, teised stimuleerivad seda protsessi. Viljastamisel on vajalik võimalikult suur spermatosoidide hulk, kuna osa spermatosoide panevad munaraku aeglaselt pöörlema u. 4 pööret minutis.
Munarakkude areng toimub munasarjas. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Moorula ehk kobarloode on juba neljaks jagunenud ja liigub emaka suunas. Moorulast areneb blastotsüst (lootepõieke), mis on jõudnud emakasse ning kinnitub (pesastub) emaka limaskestale. Spermatosoid koosneb peast, kaelast ja kehast ning sabast, mis aitab seemnerakul liikuda. Meessugurakud arenevad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Mida tean nüüd? Peale loengus viibimist tekkis mul embrüoloogia kohta hulgaliselt uusi teadmisi. Õpetuse rajajaks peetakse meil tuntud embrüoloogi Karl Ernst von Baer`i, kes avastas imetaja munaraku. Embrüonaalse arengu etappideks on prenataalne faas, mis hõlmab endast sugurakkude arengut, gametogenees (ovogenees ja spermatogenees), viljastumist e. fertilisatsiooni ning sünnijärgset (postnataalne) areguperioodi. Spermatosoididel eritatakse 4 arengufaasi: paljunemis-, kasvu-, küpsemis- ja transformatsioonifaas.
Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik
Välimine ja sisemine looteleht. *välimise lootelehe rakkudest tekib embrüo välispinnale vagu, ürgjut.eesmises osas paikneb ürgsõlm. Areneb välja pea-ja seljaaju. Tekib keskmine looteleht. *alguses on loode väga tundlik kõigele, mida ema sööb, joob! Amnion ehk vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99 protsenti looteveest Allantois ehk kusekott sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk emakook see kujuneb välja kuu vanusel embrüol. : ül : ühendab emasorganismi areneva lootega; ainevahetus; platsentabarjäär; loote varustamine antikehadega; toodab naissuguhormoone. Idulase teke ja areng *neil tekivad organite ja kehaosade alged; tema umber moodustub veega täidetud põis; ta kasvab ja areneb kiiresti; tekib sarnasus inimesega ehk LOODE. ; 4 kuu kujuneb luustik ja sugu saab määrata, siis edasi areneb kiiresti
Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos) 2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. 3 b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond.
üks mitootiline jagunemine kaks järjestikulist jagunemist Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1 0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja ta on kaetud mitmete kestadega. Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. · Spermatogenees · Ovogenees seemnerakkude areng munarakkude areng moodustuvad munandite moodustuvad vaheldumisi väänilistes seem kummaski munasarjas netorukestese spermatogoonid paljunevad ovogoonide paljunemine kogu suguküpsuse perioodil lõpeb looteeas igast spermatogoonist
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus
ülesanded: 1) kaitseb põrutuste eest 2) kaitse temperatuurimuutuste eest 3) vähendab raskusjõu mõju 4) tagab stabiilse sisekeskkonna 5) joogi ja urineerimiskoeskkond (lootevesi (umbes 2 l)vahetub iga kolme tunni tagant. Allantois kusekott (tekib areneva soolestiku jätkena ja sellest kujuneb nabaväät. See ühendab loodet ja platsentat) Koorion kõlgkest või irgkest (kõige väline lootekest, iseloomustavad sellised asjad nagu hatud (osalevad lootepoolse platsenta kujunemisel). Platsenta tekib koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvu tulemusena. Koorioni hakud sündimise käigus rebenevad ja see veri mis tuleb see tulenebki hatude rebenemisest) Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval. Hakkab toimima teise arengukuu keskel. Platsenta võib kaaluda pärast umbes pool kilogrammi. Platsenta moodustab sagarik ja selle pindala on 15 ruutmeetrit. Platsenta Ülesanne: 1) ainevahetus emalt lootele lähevad hapnik ja toitained, lootelt emale jääkained ja süsihappegaas
tekivad erinevad elundid) Endoterm ehk sisemine looteleht hingamis- ja seedeelundkond (kopsud ja soolestik) Mesoderm ehk keskmine looteleht kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid, lihaskude, skelett Ektoderm ehk välimine looteleht nahk ja närvisüsteem, juuksed, karvad 13. Millised lootekestad ja milleks on inimesel? Koorion ehk ird- või kõldkest kasvab emaka limaskestaga kokku areneb platsenta, mis ühendab loote emaga Allantois ehk kusekott loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus; tekib nabaväät Amnion ehk vesikest selles vedelikus areneb loode; kaitseb põrutuste ja kuivamise eest 14. Miks on vaja platsentat? Nabanööri? Mis neist saab pärast inimese sündi? Platsenta ühendab loote emaga; võimaldab paremat ainevahetust; kasvab koos lootega; ained ja antikehad emalt lootele läbi platsenta; toodab naissuguhormoone;
- 5. rasedusnädal hakkab loode tundma valu. Loote ümber on lootevesi, seda on vaja, et ta hiljem hakkaks imema rinnapiima-sest see on sama maitse ja lõhnaga. - 11. Rasedusnädal ta neelab juba vett. Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad. - 12. rasedusnädal - organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Peaksid olema välja kujunenud põhilised organsüsteemid/struktuur paigas. Organogenees e. elundite süsteemide areng lõppenud. - 16 rasedusnädal - loote liigutused muutuvad keerukamaks, õpib haarama, imema, grimasse tegema - 20 rasedusnädal - platsenta küps, maksimaalne kaitsevõime, - 24 rasedusnädal - laps kuuleb ja tajub valgust. Välja arenenud tasakaaluelund, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele
kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees · Viljastumine vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. · Spermatogenees Seemneraku areng spertagoonist küpse spermini. · Folliikul Munarakku ümbritsev ja toitev põieke. · Kollakeha On folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Sügoot Viljastunud munarakk.
Spermatogoonid on diploidne kromosoomistik. Suguküpsuse saabudes hakkavad arenema spermatogoonid. Neist jagunemise teel saadakse spermid. Neil on haploidne kromosoomistik. Ühest spermatogoonist saadakse neli erinevate omadustega aga võrdse eluvõimega spermi. Sperm on viljastumisvõimeline 48-56 tundi, sellest ajast kui ta satub tuppe. Spermid tekivad munandite väänilistes torukestes. Valmis sperme hoitakse munandi manustes. · Ovogenees ehk munaraku areng- algab tütarlastel juba looteeas ja areng toimub kuni 1. eluaasta lõpuni, siis seiskub. Edasi hakkab arenema alles puberteedi eas. Ühest ovogoonist saadakse 1 eluvõimeline munarakk ja kolm kaaslast ehk polotsüüdi, mis hävivad. Munarakke on elu peale 400. Igas kuus valmib üks munarakk, peale nende lõppemist algab menopaus. Munaraku eluiga on 36 tundi. Ovulatsiooniks nimetatakse aega mille jooksul munarakk läbib munajuha(4-5 päeva)
-) Haploidne kromosoomistik ühekordne kromosoomistik, kus on 23 kromosoomi. -) Embrüogenees loote areng viljastumisest surmani. -) Entoderm sisemine lootekiht, millest areneb hingamis- ja seedeelundkond. -) Ektoderm väline lootekiht, millest arenevad meeleelundid, närvisüsteem, pindmine nahakiht. -) Otsene areng areng, kus järglane on sündides vanemate sarnane (inimene) ja hakkab siis edasi kasvama. -) Ovogenees munaraku areng. -) Tsütoginees pärast kasiokiheasi toimuv tsütoplasma jagunemine, kahe tütarrakku tekkimise eesmärgil. -) Mentstruaaltsükkel - * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Sügoot tekib, kui sperm on viljastanud munaraku. -) Sügoodi lõigustumine algab munajuhas. -) Kliiniline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt seitse minutit enne bioloogilist surma.
Autosoomid ei määra sugu. Sugukromosoomid on X- ja Y-kromosoomid, määravad soo. c) mitoos ja meioos Mitoosil tekivad keharakud. Meioosil tekivad sugurakud. Mitoosil 4 faasi, meioosil 8 faasi. Mitoosil tekib 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku. Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke. Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks. d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni. Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus. Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng
blastotsüst. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millel arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgneva arengu käigus kujuneb vesikest, mille õõnes olevas vedelikus asubki loode. umbes 6-7. päeval peale viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10
määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. 8) Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. 9) Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. 8) Spermi ja muna Sperm Munarakk 9) Spermatogeneesi ja Spermatogenees Ovogenees -raku võrdlus ovogeneesi võrdlus Erinevused Sisaldab Y- Sisaldab vaid X- Erinevused Spermatogoonid hakkavad Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas kormosoomi kromosoome mitoosi teel paljunema ja murdeeas jätkub nende küpsemine
Meessugurakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks. Spermatogenees * spermid saavad alguse spermatogoonidest, mida toodetakse munandites alates teismelisest east * teismelise east hakkab organism tootma hormooni, mis aktiveerib munandid läbivad meioosi Spermatogoon XY / XX YY / / Spermid X X Y Y Ovogenees * sõltub (rohkem) hormonaalsest tasemest * ovogenees toimub algselt embrüostaadiumis ja tüdruk sünnib kõigi oma ovogoonidega koos * munarakk läbib meioosi peale teismelist iga * menstruatsioon on viljastumata munaraku eraldumine kehast * menstruatsioonitsükkel on aeg eelmise menstruatsiooni lõpust järgmise alguseni (ligikaudu 28 päeva) * ovogenees toimub u 50-eluaastate alguseni (lõppeb, sest hormonaalne tase inimese vananedes muutub)
15) Välimine looteleht ehk ektoderm: närvisüsteem, meeleelundid ning naha ja suu epiteelkude Sisemine looteleht ehk entoderm: seede- ja hingamiselundkond Keskmine looteleht ehk mesoderm: tugi- ja liikumiselundkond , vereringeelundkond 16) a) b)platsenta eritab naissugu hormoone ja need on östrogeen ja progesteroon. Need takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja ta´gavad raseduse normaalse arengu- 17) Hoida ema ja loodet ühenduses ning kaitsta loodet. Platsenta on last ootaval emal. Loodet kaitseb veel : vesikest 18) Keharakkudes 46 Sugurakudes 23 19)Meios toimub sugurakkudes Eesmärk a)kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda(haploiden kromosoomistik) b) et tekiksid geneetiliselt erinevad tütarrakud 20) Interfaasis toimuvad: 1) organellide arv suureneb 2)toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees 3) algas loomarakkudes ka tsentrioolide kahestumine 4)suurenevad raku mõõtmed 5) enne kahekordistumist rakk jaguneb
Kromatiidid lahknevad 1.jagunemisel lahknevad homoloogilised kromosoomid 2.jagunemisel lahknevad kromatiidid 2 geneetiliselt identset diploidset rakku 4 geneetiliselt erinevat haploidet rakku 5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Spermatogenees ovogenees munandites 1.eluaasta lõpuks 1.jagunemise profaasis Suguküpsuse saabudes kõrge vanuseni Suguküpsuse saabudes 1munarakk kuus. Talletatakse munandimanustes Ovolatsioon- küpse munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse Spermalogoon- seemneraku eellane, millel on Ovogoon- munaraku eellane, millel on 46
ja teised inimorganismi arengus elutähtsad struktuurid. Rakukogumiku sees olevaid rakke nimetatakse embrüonaalseteks tüvirakkudeks, kuna need on võimelised moodustama rohkem kui 200 rakutüüpi, mida inimkeha sisaldab. Pärast munajuhas edasi liikumist pesastub algstaadiumis embrüo emaka siseseina külge.5 4. LOOTE ARENG Peale pesastumist hakkab loode väga kiiresti arenema. Kolm kuud toitub loode kollakehast, mis raseduse 12. nädalal asendub platsentaga. Platsenta on väga oluline elund, mis tagab ema ja loote vahel tiheda sideme. Paksenenud ja suurenenud arvukusega hattude abil kinnitub embrüo emaka 5 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?language=26&page=6 5 limaskestale ja hiljem loob ühenduse ema vereringega ning hatte ümbritsev ruum täitub ema verega. Ehkki ema veri ei segune loote verega, toimuvad ema ja loote vahel intensiivsed (aine)vahetusprotsessid: ema veri kannab loote verre hapnikku ja toitaineid ning viib ära
Pange tähele, et peate oskama oma valikut ka põhjendada, st moodustada iga mõistepaariga nende sisu ja/või seost selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2
KONTROLLTÖÖ: ONTOGENEES 1. Inimese viljastumine toimub munajuhas. 2. Naine on viljastumisvõimeline 4 päeva igas kuus, sest munarakk on viljastumisvõimeline 2 päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4. 3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemn
valmistades emaka nii ette viljastatud munaraku jooksul. - Hormoon suru maha uut ovulatsiooni, muudab keskkonna spermidejaoks ebasoodsaks, et ei viljastuks korraga mitu munarakku. - Kui vabanenud munarakk ovulatsiooni käigu ei viljastu, taandaeneb kollaskeha vähehaaval ning hormoonide hulga vähenemine põhjustab limaskesta irdumise ja verise vooluse (ehk algab uus tsükkel). - Munasarjas on ovogenees. Mittesugulise paljunemise puhu saab uus organism alguse vaid ühest vanemast. - Geneetiliselt on järglane identne vanemaga - Isendite vähene geneetiline varieerumine/ väiksem võimekus parasiitidele ja haigusetekitajatele edukalt vasu seista - Kõige lihtsam paljunemise viis Vegetatiivselt, eoste ehk spooride vahendusel Vegetatiivse paljunemisviisi jaoks on vaja ühte vanemat ning on väga kiire protsess.
● Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. ● (...) 3. Anafaas II ● Diploidsed kromosoomid tõmmatakse lahku haploidseteks kromosoomideks, mis sisaldavad poolt geneetilist materjali. (2kromatiidiline → 1kromatiidiline) ● Kääviniidid lühenevad, kromatiidid lahknevad raku poolustele. 4. Telofaas II ● Toimub tsütokinees: ühest diploidsest rakust moodustus neli geneetiliselt erinevat haploidset tütarrakku. Spermatogenees ja ovogenees Meioosi käigus tekivad rakud, mis sisaldavad eellasrakuga võrreldes 2x vähem kromosoome (haploidne). Kahe haploidse suguraku (mees ja naine) ühinemisel geneetiline materjal taaskord kahekordistub (muutub diploidseks ehk VILJASTUB). Spermatogenees - spermi küpsemine Mehe seemnerakud e. spermid moodustuvad munandites asuvates seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Protsess, mille käigus spermatogoon kasvab spermiks, on spermatogenees.
Kõik see suurendab viljastumisriski väljaspool nimetatud perioodi paari päeva ulatuses. Inimses varjane embrüogenees ehk looteline areng 1. Sügoodi lõigustumisel (mitoosil) moodustub moorula ehk kobarloode, mille kõik rakud on ühesugused. 2. Kobarlootest moodustub blastotsüst ehk pärisloode, mille välimisest kihist tekivad lootekestad (vesikest, kusekott, kõldkest). Sisemisest rakukobarast areneb karikloode. 3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad. 4
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset.
· iga kuu valmib 4x109 tükki 3 Naise sugurakud · valmivad munasarjades · elab 2436 tundi · eellasteks on ovogoonid · munaraku arengut nimetatakse ovogeneesiks · ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas · korraga valmib ainult üks munarakk · mistahes kahjulikud mõjud võivad kahjustada korraga kõiki munarakke · OVOGENEES · tsükliline küpsemine menstruaaltsüklis lõpetab meioosi ainult üks munarakk · esimeses tsütokineesis jaguneb tsütoplasma ebavõrdselt üks suurem ja teine palju väiksem rakk · meioosi lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ja kolma tillukest viljastumisvõimetut rakku (polotsüüt) · munarakud valmivad keskmiselt 28päevase intervalliga
Loote areng Referaat Sisukord Viljastumine ja rasedus Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles munarakk ning seemnerakk ühinevad munajuhas sügoodiks ehk viljastatud munarakuks. Suguühte käigus vabaneb miljoneid spermatosoide, mis peavad läbima naise suguteed. Naise tupes on happeline keskkond, mis tapab suure hulga sperme, edasi suudavad liikuda vaid tugevamad. Läbinud tupe ning emaka, jõuavad permid munajuhas oleva munarakuni. Spermid ümbritsevad munarakku ning hakkavad munaraku kestasid lagundama.
rasvavarud ja algab hammaste areng. 13. NÄDAL Loode on nüüd juba virsiku suurune, millest enamuse moodustab pea. Selleks ajaks, kui laps sünnib, muutub pea vaid ühe neljandiku suuruseks kogu kehast. Nägu sarnaneb juba üha rohkem inimese omaga. Loote sisikond teeb läbi suuri muutusi. Siiani on see arenenud nabanööri õõnsuses, aga nüüd liigub edasi oma õigesse kohta lapse kõhus. Selleks, et täita kasvava lapse vajadusi, suureneb ka platsenta hulk, mis põhjustab ka kaalutõusu. Sel nädalal hakkavad arenema ka nn. vokaalsed akordid. ALGAB 2. TRIMESTER 14. NÄDAL Laps on nüüdseks kinnisurutud rusika suurune, kusjuures on ka tema juba võimeline oma rusikat kinni suruma, ning tema areng jätkub. Koordinatsiooni, jõu ja tarkusega oskab ta liigutada ka oma varbaid ning võib juba ka pöialt imeda. Loote kael pikeneb ja ta on suuteline seda rohkem püsti ajama
Veistel kogutakse 5-10 embrüot. Embrüod siirdatakse retsipient emasele või hoistatakse vedelas lämmastikus. Kui munasarja kudet töödelda in vitro gonadotroopsete hormoonidega, siis on võimalik ootsüüte üleskasvatada ja hiljem viljastada laboris. Seejärel sisestatakse retsipientemasesse. Kloonimisel sisestatakse sügoodi tuum somaatilisse rakku, millelt eelnevalt on tuum eemaldatud. Seejärel siirdatakse kloonitud embrüo retsipientemasesse. 45. Implantatsioon ja platsenta tüübid koduloomadel ja inimesel Implantatsioon – protsess, mille käigus blastotsüst kinnitub endomeetriumi epiteelile. Tingimused embrüo kinnitumiseks: areng ZP sees (7 päeva), koorumine (7-10 päeva), emapoolne tiinuse äratundmine, lootekestade moodustumine. Emapoolne tiinuse äratundmine on vajalik selleks, et ei toimuks luteolüüsi ja progesteroon oleks kõrge. Lambal ja lehmal produtseerib embrüo proteiine, mis
täpsema tulemuse. 4. Describe the different steps in a standard genome-wide NIPT protocol. NIPT = non-invasive prenatal testing. Uuritakse ema veres leiduvaid loote rakke või fragmente loote rakuvabast DNAst. Emalt võetakse vereproov, tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma, eraldatakse rakuvaba DNA (ema ja loote) ning tehakse DNA raamatukogu. Frangmente analüüsitakse ja antakse neile Z-skoor. Triin Viltrop 1. Platsenta areng ja ehitus. Platsenta hakkab arenema blastotsüsti implanteerumisel umbes raseduse 8.päeval. selles etapis on blastotsüstis eristatavad sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast. Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi kudesid ja veresooni verelakuunideks
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
annaabi.ee 
