kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viieklassilise gümnaasiumi õppimisluba oli kõigile. Eestis oli liialt palju noori,
omakorda jagunes reaal- ja humanitaarharuks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite uus kord: 2.kl. õpilased õiendasid eksami ühes, 3. ja 4. klassi õpilased kahes ja 5.kl. õpilased neljas aines. 1937.a. hakati korraldama ka sisseastumise eksameid: progümnaasiumi 1.klassi võeti vastu emakeele- ja aritmeetikaeksami alusel, reaalkooli 1.klassi (7.õppeaasta) astumisel tuli sooritada eksam emakeeles, matemaatikas ja loodusteaduses. Gümnaasiumi astuda soovijail tuli teha emakeelne kirjand, kirjutada töö matemaatikas ja õiendada test keskkooli ainete ulatuses. Progümnaasiumi võis astuda 14 aastatena, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumi 19. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga. Õppimine oli tasuline. 1936.a. keskkolides oli esimene võõrkeel inglise keel. 1937.a. viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Siis oli kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja
õppeaineks).Olgugi, et tehti ettepanek, et Tartu Ülikooli õppekeel oleksid saksa, vene ja eesti, muudeti TÜ täielikult eesti keelseks. Eesmärk oli üldine, kohustuslik ja maksuta algkool. Hariduselu juhtimine Haridusministeeriumi pädevusse. 1919 koolikohustus senisest 3 aasta pealt 4 aasta peale ning seda kõigile 9-14. aastastele lastele.Põhiseadusse lisati – kohustuslik ja maksuta algkool; vähemusrahvustele emakeelne õpetus; kõrgkoolide sõltumatus ja riiklik kontroll õpetamise üle.1920. aastal need põhimõtted “Avalikkude algkoolide seaduse” vastuvõtmisega ka seadustati. Kaks aastat hiljem võeti vastu “Avalikkude keskkoolide seadus”. Iseseisva Eesti haridusjuhid koos Eesti Õpetajate Liiduga seadsid eesmärgiks luua emakeelne ühtluskool, mis tähendas kõigi algkoolide lõpetajate õigust pääseda edasi õppima kas kesk-, täiendus- või kutsekooli
ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng. 1) Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. 2) Suurenes kultuuritegelaste arv järsult 3) Saksa ja vene mõjudest vabanemine 4) Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus 5) 4. Tooge esile mõni väljapaistev kultuurisaavutus Eesti Vabariigi perioodist järgnevatest kultuurivaldkondadest: *haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud jne.
Minu Eesti Ma elan Eestis, ma räägin siinses keeles ja minu passis on kirjas ,,eestlane". Kõigest selle nimel sai kunagi alguse emakeelne kirjandus. Selle nimel astusid Paju lahingusse poisikesed koolipingist. Nüüd on see hetk käes, kui ma saan öelda ,,minu Eesti".Keel, mida räägime,vabadus, mille võitsime ja lipp, mille heiskame kõike seda me peame hoidma. Minu arvates on eesti rahvuse säilimisel tähtsal kohal traditsioonid. Enim rahvustunnet tekitav on ilmselt 1864 aastal Tartus alguse saanud ja nüüd pealinna kolinud üritus Eesti Laulupidu.
Riiklik kultuuripoliitika Rahvuskultuuri väljaarendamine, eesti kultuur sai riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus
18. Novembril 1878 märkis ajaleht ,,Sakala", et aleviku elanike arv on kuueteistkümne aastaga tõusnud 612-le. Aleviku kiire kasvu põhjuseks oli kapitalismi areng põllumajanduses ja talurahva kehvema osa proletariseerumine selle tagajärjel. Nuustaku aleviku nimi vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922 aastal). 8. oktoobril 1875 avati alevikus pidulikult uus kool. Sajandivahetusest peale oli otepäälaste püüdeks avada alevikus ka emakeelne progümnaasium. Selle ellukutsumiseks asutati 1906. a. haridusselts. 3. oktoobril 1907 õnnestuski haridusseltsil avada Nuustakul emakeelne progümnaasium. See kuulus esimeste emakeelsete keskastme koolide hulka kogu Eesti ulatuses. Kiiresti kasvava aleviku elu nõudis teistegi asutuste rajamist. 1895. a. asutati Nuustakule postijaam. Juba 1889. a. moodustati siin iseseisev politseijaoskond ja Nuustakule asus ka rahukohtunik. 1892. a. toodi Nuustaku alevikku üle Vastse-Otepää vallas 1890. a
Humanismi ja renessansi ideede levik Ilmalikud tahtsid oma võimu laiendada Indulgentside müük Reformatsioon Inglismaal: Alustas Henry VIII 1) Kasutas reformatsiooni oma poliitiliste ja isiklike plaanide teostamiseks 2) Kuulutas end paavstist sõltumatuks ja nimetas end Inglise Kiriku peaks 3) Säilitati paljud katoliiklaste traditsioonid Sarnasused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Emakeelne jumalateenistus Kloostreid pole Kirik allub riigile Piibel usulise tõe allikas Lõpetati tsölibadi nõue 2 sakramenti Erinevused katoliku kiriku ja anglikaani kiriku vahel Luterlus ei ole vaenulik teiste uskude vastu, kalvinism on Kalvinismil polnud õpetajat Kalvinismis jumalik ettemääratlus Anglikaani kirikus missa
Senine ühtne lääne kirik jaguneb katoliiklikuks ja protestantlikuks. Protestantlikke kirikuid: luteri kirik, anglikaani kirik, kalvinistlik kirik. Paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, võib vaid üksnes kinnitada Jumala andestust. Paavsti võimuses on üksnes nende karistuste kustutamine, mille ta on ise inimestele peale pannud. Lootus patukustutuskirjade abil õndsaks saada on vale. Vastuseis pühakute kultusele. Teenistus peab olema emakeelne. Jumalateenistus peab olema emakeelne. Tõlkis Piiblit Uus Testament ilmus saksakeelsena 1522, kogu Piibel 1534. Koolide rajamine laialdane lugemisoskuse levik luterlikes maades (ka Eestis). Pühakirja lugemine iseseisvalt + selle üle mõtisklemine. Koolides ka laulmine kogudus peab teenistusest osa võtma. Kirikulaule lauldakse ka kodudes kirikust väljas. Martin Luther (1483 1546) Naelutas 95 teesi 31. okt. 1517 Wittenbergi
KUNST: TEKKIMISE PÕHJUSED: IDEED: I. Maalikunst Varakapitalismi väljakujunemine Lähtub antiigiinimeste maailmatunnetustest Michelangelo Majanduse kasv ( kaubanduse tugevnemine ) Isikuvabadus da Vinci (tänu eelnevale) Rikkused kogunesid Emakeelne II. Arhitektuur Kunsti toetajad (antiikkunsti taassünd) Michelangelo Humanism III. Skulptuur Suurem ilmalikkus Michelangelo Suurem tähelepanu haridusele Liis Liivak 10a
Võrdle õigeusku ja katoliku 1. õigeusk rahvuskeel katolikus ladina keel 2. õigeusus saavad kõik veini, katolikus ainult preestrid 3. õigeusus võib vallaline olla, katolikus ei tohi 4. lihavõtted õigeusus kõige tähtasam, katolikus jõulud 5.Õigeusus pinke pole, katolikus kirikus on pingid kus istuda sab võrdle katoliku ja lutheri usku 1. katolik kirik on rikkalikum kui lutheri kirik on lihtne ja odav 2.pidulik missa katolikus, lutheril lihtne 3. lutheri usus emakeelne, katolikus ladina keel 4. lutheri usus vaja 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), katolikus 5 vaja kindlasti saada sakramente 5.katolikus usus on kloostrid, lutheri usus pole kloostreid tsivilisatsioon -kõige suurem kultuuriline eneseteaduslik jaotus, mille jagavad ära keel, usk, kombed ja ajalugu.
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj
tähistavad inimesed kõikides koolides ja kultuurimajades. Emakeelepäeva on juba tähistatud 19 aastat ja emakeelt on vaja selleks, et maailma mõista ja mõtestada emakeele najal. Emakeelepäev on ka lipupäev. Sel päeval tuleb üles panna Eesti lipp. Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja kirjanik ja teda peetakse ka Eesti esimeseks luuletajaks. Ta uskus, et Eestis võiks ja peaks olemas olema täiesti oma emakeelne kirjandus. Emakeelepäeva üritused: Vikerraadios toimub sel puhul juba seitsmendat korda emakeelepäeva etteütlus, mille puhul saab auhinna ka parima osalenud õpilase õpetaja. Rahvusraamatukogus peetakse kümnendat korda emakeelepäevakonverentsi. Tartus ja Narvas esitletakse raamatuid. Lisaks toimub hulk muid temaatilisi ettevõtmisi nii koolides, muuseumides kui ka raamatukogudes, samuti välismaal eesti kogukondades.
Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks, hiljem lavastatakse, ooperi aaria eelkäija. Frottola - rahvalik salmilaul + refr. Villanella - 3-häälne rahvalik laul Balletto - Villanella alaliik, tantsuslaul, refr. on ilma tekstitsa (fa-la-la) Sonata - instrumentaalpala Ricercar - instrumentaal-motett. VAIMULIK Missa - ühendatud 5 osa Reekviem - leinamissa Passioon - Kristuse elust Magnificat Maarja kiituslaul Hümn - lihtne vaimulik laul
rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal.* Orlando di Lasso- kirikumuusik *Giovanni Palestrina-vaimulik SAKSAMAA* Martin Lutheri protestantlik reformatsioon 1517 *luteri koraal-emakeelne koguduslaul, saatis orel INGLISMAA *Henry 8. õukond * John Taverner, Thomas Tallis, William Byrd
1. Mis on 2-või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest? –madrigal 2. Emakeelne koguduslaul ehk ...? (hakati lisama hilisrenessansi ajastul Saksamaal ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8
tagati õigus emakeelsele haridusele, kultuuri- ja haridusseltsid, koorid, näitetrupid. Anti õigus kultuuromavalitsuste loomisele (püsivad tänaseni). Kuulsad tegelased KIRJANDUS: Heiti Talvik, Betti Alver KUJUTAV KUNST: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Kristjan Raud MUUSIKA: Eevald Aav ,,Vikerlased", Artur Kapp ,,Hiiob" + Kappide pere TEATER: Paul Pinna, Neti Pinna HARIDUS__________________________________________________________________ Emakeelne õpe, lihtsam koolisüsteem, uued õppekavad, uued õpikud, ühtluskoolid, ehitati moodsaid koolimaju, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele, kuueklassiline koolikohustus, 1934 ja 1937 haridusreform
Madalmaade muusika 15.-16. sajand. Kuidas muutus autori ja teose suhe 14. sajandil? Hakati seostama autorit ja teost. (14. saj.) Mis on imitatsiooniline polüfoonia? Hääled hakkasid üksteist jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakujundeid. Nt kaanon. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas? Missa ja motett Mis on reformatsioon ja kuidas on seotud muusikaga? Reformatsiooni tulemusena tekib täiesti uus vaimuliku muusika zanr: LUTERI KORAAL. (saksa kirikulaul, emakeelne, värsstekst, igas salmis vana meloodia, esitab kogudus, võis saata oreliga). Reformatsioon on usumuudatus. Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng? Muusikanautijate ring laieneb oluliselt 16. saj. Seda soodustas põhjalik muusikaõpetus ja trükikunst. Iseloomusta ilmalikke laule, too näiteid. Ilmalik laul ei ole seitud jumalaga. Ilmalik laul räägib inimesest ja loodusest. Ilmalikud olid a cappellad, polüfoonilised, mitmehäälsed.
................... MK - PROTESTANTLIK KIRIKUMUUSIKA Tuleta meelde: - millal oli Saksamaal reformatsioon? Kes oli eestvedaja? - Millised muudatused tõi reformatsioon kaasa? Loe õpikust lk 118 120 ja vasta küsimustele: 1) Millisena nägi Martin Luther (1483. - 1546) muusika rolli jumalateenistuses ja ka hariduses? Lutheri arvates oli muusikal suur roll kasvatuses ja hariduses. Kirikus ta seda nii oluliseks ei pidanud. 2) Mis on luteri koraal? See on ühehäälne emakeelne koguduse laul, mis on tavaliselt salmilaul 3) Martin Luther heliloojana ja laulutekstide autorina: Kirjutas yle 20 viisi ja umbes 30 lauluteksti. Nt ,,ma tulin taevast ülevalt" ja ,,üks kindel linn ja varjupaik" MK - In meines hernen grunde" Võrdle gregoriuse koraali ja luteri koraali! Gregoriuse koraal Luteri koraal 1 Mis keeles lauldakse
ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ära tunda · Pühajõe mäss(1642) talupoegade protest jõele ehitatud mõisa veski vastu Haridus · Luterluse eesmärk õpetada kõik piiblit lugema. Emakeelne piibel ja haridus · Forselius rajab Tartu lähedale seminari, et harida talupoegade lapsi ja need siis saata kohalikku kooli lugemist õpetama · Tuntumad õpilased Pakri Hanso Jüri Ignatsi Jaak Eestikeelne kirjasõna · Esimese eesti keelse grammatika koostas Heinrich Stahl sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga · Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. Vana kirjaviis. · Tartu Ülikool avatakse 1632.a. Ettevalmistused tegi
Usupuhastus- ristiusu õpetuse puhastamine sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsioon- kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Usupuhastuse eeldused ja põhjused(õ.lk. 224) • Ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline konkurents • Katoliku kiriku moraalne allakäik • Indulgentside müük, millega rahastati kiriku ettevõtmisi • Humanismiideede levik • Renessanss, teadmiste areng • Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku
kirjakeel, koolivõrk ja kasvas eestlaste haridustase, mis aitas kaasa maailmapildi avardumisele ja eestlaste eneseteadvuse kasvamisele. Eesti rahvuslikus liikumises eristus peamiselt kaks suunda: mõõdukas kultuurirahvuslik, mille eestvedajaks oli usu- ja keeleteadlane Jakob Hurt, ning radikaalne, poltiiline suund, millele pani aluse pedagoog ja ajakirjanik Carl Robert Jakobson. Sarnasustest võib välja tuua mõlema püüdlused eesti keele edendamiseks ja selle sissetoomiseks asjaajamisse emakeelne haridus, saksa keele asendamist eesti keelega kohtu ja asjaajamises. Ka haridusele pöörasid mõlemad rõhku ja üldiselt eesti rahvusele. Erinevalt suhtusid nad venestamise ideedesse ja poliitikasse Hurt taotles Eesti-Saksa ühise rinde loomist kultuurilise venestamise vastu, kuid vastupidiselt temale nõudis Jakobson Vene seaduste jõustumist Eestis ja ala ühendamist Vene kubermanguga. Venestamisel eestlaste jaoks positiivseid külgi eriti polnud maad võttis masendus, kuid välja
pikk joonlaud ja kapp õppevahendite jaoks. Esimene kihelkonnakool avati 1804-1818 Kanepis. Asutaja praost Philipp von Roth. Uut tüüpi koolide võrk hakkab aegamisi kujunema pärast talurahvaseadusi. 1820- 1830 a.avati 8 teise astme kooli. Kool hakkas tööle vähemalt 12 õpilasega. Vaesemad kogukonna kulul. Selle eest 2 aastat tööd kirjutaja või koolmeistrina.Õppetöö eest vastutas köster. Rõhku pandi kirjutamisele ja rehkendamisele. Emakeelne õppekirjandus alles 1950-ndatest aastatelt. Sajandi keskel Lõuna- Eestis 18, Põhja-Eestis üks kihelkonnakool.
välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Lisandusid mitmed uued ajakirjad ja ajalehed. 1918.aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. Tartus tegutses Kõrgem Kunstikool Pallas. Minu arvates oli võimalik õppida emakeeles,omandada kõrgharidust, ning osa võtta spordi, laulu ja mänguseltsidest. Saada informatsiooni emakeeles ilmuvatest ajakirjadest ja ajalehtedest. Tutvuda ajaloolise kirjandusega. Seoses hariduse ja kultuurielu edendamisega said kõik huvilised aktiivselt osa võtta mitmete seltside tööst. Allar Org 11
Luteri kirikus pöörati suurimat tähelepanu jutlusele ja palvetele, eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, jutlus oli rahvakeelne ning kesksel kohal lisaks jutlusele oli ka kirikulaul. Katoliku kirik- 7 sakramenti, pühakute kultus, ladinakeelne Piibel, ladinakeelne jumalateenistus ja rahvakeelne jutlus, õndsaks saab kiriku vahendusel, munklus, abielukeeld preestritel. Luteri kirik- 2 sakramenti (ristimine ja armulaud), pühakute kultuse eitamine, emakeelne pühakiri, rahvakeelne jumalateenistus ning jutlus, õndsaks saab läbi usu, munkluse keeld, tohib abielluda preestritel. 6. Kas vatureformatsioon täitis oma eesmärgi? Minu arvates mitte, kuna vastureformatsiooni mõte oli püüda takistada kirikulõhe tekkimist, aga kirikulõhe tekkis ja tekkis luteri usk ning kalvinistlik ja anglikaani kirik.
-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid pidid juba kohustuslikult olema kuueklassilised. Hakkati ehitama uued koolimajad.
Jan Hus esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus. Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks. 1517 Martin Luther alustas reformatsioone. Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat. 2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima 3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel. 4. 7 sakramendist pidi järgi jääma 2 ristimine ja armulaud. 5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik. 7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma. Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal(1524-1526)
isiklik vabadus jäi piiratuks; *vallad ja valla omavalitsused talurahva volitused laienesid; * mõisnik võis oma nõudmised talupojale dikteerida. Rahvuslik Liikumine: rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev inimene (rahvuslik ärkamisaeg) Eeldused: *Maa rahva, see on eestlaste osatähtsuse kasv kohalike asjade otsustamisel. 1866 a. võeti vastu valla seadus; *Eestlaste haridustaseme suurenemine. Koolidevõrgutihenemine, kujunes emakeelne rahvuskool, kirjaoskuse levik; *Ühtse rahvusliku kirjakeele kujunemine. 1872. a. Eesti kirjameeste selts. Võeti vastu otsus, et levitada Põhja-Eesti kesk murret; *Eestlased muutusid kristlikuks rahvaks; *Eesimeste eestlaste eneste hulgast võrsunud haritlaste ilmumine. Näited: 1802.a. taasavati Tartu Ülikool. Haritlased: Kristjan Jaak Peterson, Fr. Robert Faehlman, Fr. Reinhold Kreutzwald. Rahvusliku liikumise eesmärgid: *Kaotada Balti sakslaste
iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Kõigepealt eraldus Saksamaal Martin Lutheri eest vedamisel luterlus. Luterlaste peamised seisukohad olid, et jumalateenistus peab olema emakeelne, induligentside müük tuleb keelustada ning sakramendiõpetuses piisaks ka ainult ristimisest ja armulauast. Siiamaani nõustun ma luterluse seisukohtadega, kuid see, et kaotati kiriku väline hiilgus ning vähendati kirikupühade arvu teeb katoliiklased kindlasti õnnelikemaks luterlastest. Sveitsi tuntuim reformaator oli Johann Calvin, kelle järgi nimetati uut ususuunda kalvinismiks. Kalvinismi kõige olulisem seisukoht oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni
klaveripalade tsüklisse. Tuntuimad tsüklid on ,,Karneval" ja ,, Lastestseenid". JOHANNES BRAHMS(1833-1897)- Saksa helilooja. Ta oli hästi makstud helilooja ja dirigent, Viinis üks juhtivamaid heliloojaid. Brahms eitas programmilist muusikat. Ja pooldas puhast muusikat. Tema elu polevat olnud õnnelil. Teda peetakse 19. saj suurimaks heiloojaks. Ta loomingusse kuuluvad 4 sümfooniat, klaverimuusikat, laulud. Elu lõpupoole kirjutas ta ,, Saksa reekviemi." See oli esimene emakeelne reekviem. Samuti on väga populaarsed tema ,,Ungari Tantsud". HECTOR BERLIOZ(1803-1869)-Prantsuse helilooja, keda peeti 19 sajandil väga tähtsaks. Ta kirjutas 4 aastaselt oma esimese teose.27 aastaselt sai ta Rooma preemia, kuigi talle ei meeldinud üldse Itaalia muusika, ta oli vaimustuses hoopis Beethovenist. Tema looming on läbinisti programmiline. Tuntuim teos on ,, Fantastiline sümfoonia" See on esimene romantilisprogrammiline sümfoonia. Koosneb viiest osast. 1. Osa-"Unelmad kired" 2
· avati Jesuiitide residents ja Aallide seminar(1583) 1585 sai sellest eesti kõrgeim kool koole rajati kiriukute kõrvale. 1632 avati Academia Gustaviano. 1684 õpetajate seminari avamine b)KIRIKUELU JA VAIMULIK MUUSIKA · Kultuuri keskmes oli kirik, kus toimusid jumala teenistused · Esimesed orelid (Paistus ja Helmes) aastast 1329 · Lauldi ladina keelseid laule Rooma paavstist (Gregorius) · luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA · Rändmuusikud olid kuulutatud sisuliselt lindpriideks. Tallinnas hakati siiski üsna varakult hindama häid pillimehi ning neile anti tarbekirjad. 4) HERNHUUTLASED 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus.
rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja pärnu postimehe, õhutas eestlasi oma talusid ostma, kirjutas hariduse vajalikkusest ning 1865 tegi laulu ja mänguseltsi Vanemuine ja 1870 eesti põllumeeste selts
Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused. Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal. Augsburgi usurahu 1526. a vürstidel õigus määrata oma alluvate usku. 1555. a Augsburgi usurahu kinnitas Saksamaa usulise lõhenemise. "Kelle valitsus, selle usk" see kehtis ainult katoliiklaste ja luterlase puhul, ei laienenud kalvinistidele. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused ( emakeelne, lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus), riigikirik. Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni Katoliku kiriku otsene vastutegevus luteri kirikule- a. Inkvisitsiooni tugevnemine, protestantismi kui väärõpetuse väljauurimine. b. Taastada katoliku kiriku sisemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine 1540.a . Trento kirikukogu- tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele, Piibli tõlgendamise
70% õpetajaid, kes olid alla 40-aastased ja ligikaudu 40% alla 30-aastased. 50-aastaseid õpetajaid oli ehk kuskil 15% õpetajade koguarvust. 2016. aastal oli Eesti üldhariduskoolides umbes pooled õpetajad 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui 10%. Tänu koolide ühtlasele levikule, olid 20. sajandi algul enamus Eesti rahvast kirjaoskajad. Eesti iseseisvumine 1918. aastal tähendas koolivõrgu kiiret korrastamist. Tekkisid algkoolid, mille esimeseks astmeks oli kuueaastane emakeelne, kohustuslik, maksuta ja ilmalik algkool. 1962. aastal kehtestati 8-klassilised koolid, ning alles 1995. aastal läksid Eesti ülhariduskoolid 12- klassiliseks. Teise alateemana tahaksin rääkida inimestest, kes on aitanud sellele kaasa, et Eesti sel aastal üldse 100 aastaseks saab. Üks tähtis osa riigis on keel. Arvan, et ilma ühtse keeleta ei tähistaks me oma riigis see aasta 100. sünnipäeva. Eesti kirjakeele loomisel olid märkimisväärsed edusammud Lõuna-Eestil Põhja-Eesti ees
Jakobsoni isamaalised kõned 1866 - vallaseadus, talurahvas vabastati lõplikult mõisnike eeskostest. 1869 - eesti esimene üldlaulupidu 1870 - rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. 1872 - Asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 - Viljandis hakkas ilmuma Sakala. PÄTSI JA TÕNISSONI VAATED ( tuleb rääkida pätsist nii palju kui tead ) 1905. AASTA REVOLUTSIOON 1905. aasta revolutsiooni nõuded olid järgmised: 1) demokraatliku vabaduse kehtestamine 2) talurahvale maa andmine 3) emakeelne kooliharidus Sündmuste keskpunktiks oli Tallinn. 16.oktoobril toimus Tallinnas uuel turul suur rahvakoosolek. Tsaari manifestis lubati : 1) isikuvabadust 2) üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist Detsembri algul tuli Tartus kokku rahvaasemike koosolek. Rahvaasemikud jagunesid kaheks ja nõudsid: 1) eesti keele suurema kasutusõiguse andmist 2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas üle kogu maa mõisate süütamine ja põletamine. Mõisate rüüstamise lõpetas karistussalkade saabumine
külg. Reduktsioon ei toimunud igal pool vaid ainult kroonualadel( see kattis 5/6 Liivimaa valdustest) ning säilis ikkagi talupoegade sunnismaisus. Samuti luges kohtus tihti vaid suurem rahakott, mis oli mõisnikul kindlasti suurem. Tänu Rootsi riigile paranesid haridus- ja kirikuolud. Reduksiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi riik raha, millest investeeriti ka hariduse arenguks. Rootsi võim tõi kaasa Eestisse luteri usu, seega jumalateenistus oli emakeelne, samuti inimene sai õndsaks tänu usule ( piibli lugemine) , mis tõi kaasa eesti keele arengu. Selle tõttu hakati õpetama talupoegi lugema talurahvakoolides. Hakkas tegutsema õpetajate seminar, mis koolitas välja koolmeitreid, samuti õpiti seal ka rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Ilmusid ka esimene eesti keel grammatika, mille koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. 1693. aasatl ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keelne
Haridus: õpetasid lihtrahvale usutõdesid, jutlustasid, viisid läbi sakramente. Sotsiaalne hoolekanne: ordusse läksid vaesed ja väheharitud inimesed, pidid elama vaesuses, koguma annetusi, ei omanud suuri maavaldusi. 8. Mille poolest erineb reformeeritud kirik katoliku kirikust? a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika. Simon Wanradt-Johann Koell esimene eestikeelne katekismus 1535 a.
8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Teine saksa reformatsiooni liider oli Thomas Müntzer, leidis, et maapealse jumalariigi saavutamiseks tuleb kõigepealt lahendada sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Tema seisukohad said saksa talurahva sõja aluseks. (1524- 1526). Suruti maha ja Müntzer hukati. Luther ei kiitnud sellist vastuhakku heaks. 1530- esitati Augsburgi usutunnistus, mis määras luterluse põhiseisukohad ja jumalateenistuse alused: 1) lihtne jumalateenistus 2) emakeelne jutlus 3) lihtne kirik 4) ilmalik võim valitseb kiriku üle 5) kaotati reliikviate kultus 1555- oli keiser sunnitud seda tunnistama ja kuulutas välja Augsburgi usurahu( kelle maa, selle usk) sellega muudeti luterlus katoliikluse kõrval seaduslikuks. Sveits Sveits oli jagatud kantoniteks. Elanikke kokku oli ligikaudu 1 milj. Tähtsaimad keskused Genf ja Basel. Rahvas oli äärmiselt lihtne ja töökas, mistõttu vaimulike
8. Kultuur ( kultuurikapital, professionaalne kultuur) 1925a. Jõuti kultuurikapitali loomiseni, Kultuurikapital kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid mitmesugustest maksudest, sissetuleks jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Andekamatele määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama. 9. Haridus · Koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte, kooskõlastati programmid · Koolireformi teine etapp teostati 1937 lisaks kolmele kooliastmele tekkis nüüd kaks
keeles. Arvan, et oli õige muuta jumalateenistused emakeelseks, sest kui inimesega räägitakse ta emakeeles, siis jõuab jumalasõna temani. Usupuhastus muutis paljud katoliiklikud piirkonnad luterlikeks. Protestantism saavutas edu, sest ümberkorralduste läbiviimise asemel hakkasid katoliiklased uuenduste vastu lihtsalt võitlema. Väga suur tähtsus oli emakeelsel jumalateenistusel, mille eelduseks oli vajadus anda lihtrahvale haridust. Emakeelne jumalateenistus mõjutas inimeste suhtumist kirikusse, sest luterlus rõhutab, et kõik inimesed on Jumala ees võrdsed. Arvan, et see periood oli väga oluline, sest mõjutas oluliselt hariduse arengut.
igale inimesel isiklik. Iga inimene leidis enda usu ise piiblist. Seega oli inimesel valikut ja luterlusest ei surutud inimestele peale vaid ta sai selle enda jaoks ise leida. Katoliiklus säilis muinasusund ja juhatas preester. Aga luterluses muinasusund kaob. Muinasusund hindas inimeste töökust, isiklikku initsiatiivi. Oli ka ladina keelne piibel, aga inimesed ei saanud seda lugeda kuna ei osanud ladina keelt. Muinasusund lähtub kokkuhoidlikusest. Piibli asemel oli luhterlastel emakeelne pühakiri, mis oli inimestele meelepärasem. Seega inimesi hinnati ja ka tunnustati rohkem. Inimesed said valida rohkem. Said ka oma usule pühendatud raamatut lugeda. Katoliku kirjandus oli ladinakeelne ja inimesed ei saanud raamatutest aru, seega nende populaarsus ei kasvanud. Aga inimestele oli rajatud kloostrite raamatukogud ja inimesed said enda jaoks vajalikku informatsiooni ja meelepärast kirjandust lugeda, aga neid inimesi oli kahjuks vähe kes oskasid ladina keelt
1929a loodi Eesti Vabadussõdalaste liit, millest sai suurim poliitiline organisatsioon Eestis ja tänu neile valiti esimene president. Kultuur: Esmakordselt sai Eesti kultuur riikluku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. aastal loodi kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri. Kujunes välja professionaliseerimine, mis aitas kaasa eesti keele kaasajastamisele ja kasutusvaldkonna laienemisele. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus. Kultuur arenes kiiresti ja korraldati erinevaid kontserte ja esinemisi ning ei hääbunud ka traditsioonid. Negatiivseks selle juures oli aga loomevabaduse piiramine 1930.aastal.
Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. 1932-37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Riikliku kultuuripoliitika ja kultuurkapitali toel muutus kunst professionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru", "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare jt
anglikaani kirik. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus ning nt paavst Pius V toetas kasinat eluviisi, seda jesuiitide ordu toel. Samuti asutati vaimulike seminare ja õpetati neid selleaegsele haridusele vastavalt. Protestantliku kiriku teke tagas ka muutused kirikumuusikas. Selle läbi tekkis luteri koraal, mis oli lihtne, emakeelne, et kõik saaksid kaasa laulda; need olid ka mitmehäälsed, taktimõõdu ja orelisaatega, erinevalt gregooriuse koraalist. Selle tekkel mängis rolli ka Lutheri musikaalsus, sest kuigi tal ei olnud plaanis teha kultuurirevolutsiooni, kasvas muusika tähtsus oluliselt. Sama sajandi keskpaiku tekkis Roomas uus koolkond akadeemilise ja tagasihoidliku suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli
rahvarõivastelt. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sami_flag.svg Tänapäev Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni põhjasaami keeles töötav saami raadio, igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada. Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sami_flag.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Saamid http://www.suri.ee/r/sami/index-ee.html http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Saamid http://www.fennougria.ee/index.php?id=11843 http://www.virufolk.ee/image/Kiri/46/manker68.png http://www.norra.ee/FileCache/PageFiles/5803/samefolket.jpg/width_ https://encrypted-tbn0.gstatic.com/images
Levima hakkasid luterlus ja kalvinism ja algasid rahvarahutused. Hispaania ei suutnud hoida oma võimu ning Holland sai iseseisvaks riigiks. Prantsusmaa ususõjad katoliku kiriku ja hugenottide vahel viisid välja kodusõjani, mis lõppes Nantes´i ediktiga, millega kalvinism oli lubatud provintsides. Tugeva kuningavõimuga Inglismaa lõi Roomast lahku, kuna paavst oli vastu kuninga lahutusele. Henri VIII kaotas kloostrid, võõrandas kiriku maad ja varad ja Inglismaal ilmus emakeelne piibel. Elizabeth I ajal sai protestantismist Inglismaa riigiusk. Saksamaa kui luterluse sünnimaa, on reformatsiooni poolest kuulsaim riik. Martin Lutheri paavstivastased ülesastumised leidsid tohutul hulgal järgijaid. Wartburgi lossis "peidus " olles paavsti ja keisri eest, tõlkis Luther piibli saksa keelde. Luterluse järgijate jaoks korraldati vastureformatsioon katoliku kiriku poolt ning taaselustati inkvisitsioon. Lõpptulemusena
Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon Nantes'i edikt: valitsev usk katoliiklus, piirkondades usuvabadus, hugenotid saavad kodanikuõiguse, lubati jätta kindlustatud punkte
Põhjused kiriku sisemised probleemid, indulgentside müük, humanistide ideede levik. Reformatsiooni tähtsamaks juhiks oli Marthin Luther. Sündmused 31. okt 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. 1520 pandi ta kirikuvande alla ja kuulutati lindpriiks. Ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, mungatõotuse igavese kohustuslikkust, preestrite perekonnaseisu. 1534. ilmus saksa keelde tõlgitud Piibel. Õpetuse põhiseidukohad õndsaks saab usu läbi, toe allikaks on Piibel, emakeelne jumalateenistus, pühakute kultuse taunimine. Philipp Melanchton oli üks peamisis luterluse ideolooge, seisukohad kattuvad Luteri omadega. 1530 Augsburgi usutunnistus: riigi valitseja on kiriku pea, jumalateenistuse alused (lihtne jumalateenistus ja emakeelne jutlus, ristimine ja armulaud, hüljati pühakujude ja säilmete kummardamine). Agusburgi usurahu 1555. kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid
mängida ning luua mitmehäälset laulu. Kõik uus muusikas ilmub alates 14.saj keskpaigast ilmalikes zanrides Keskajal seletati muusikat matemaatika abil, ilu mõiste oli mõistuslik. Nüüd hakati väärtustama meelelist ilu Muusikaline renessanss sündis eelkõige 14.saj mitmehäälsetes ilmalikes lauludes Uueks kõlaideaaliks kujunes terts- ja sekst- intervall. (enne kvart ja kvint) Sünnib imitatsiooniline polüfoonia (näit. kaanon) Levib emakeelne laulmine Ideaaliks saab lihtne laulev meloodia. Teistest üha tähtsamaks muutub ülemine meloodiahääl. Tekib mitmehäälsus, kus üks hääl on olulisem ja teised on sellele allutatud akordiliselt homofoonia Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu
lüürilise Kaanon polüfooniline zanr. Eeslaulja alustab pala ning teine laulja astub sama palaga hiljem sisse. loomuga vokaal- või Kantaat mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. isntrumentaalt eos. Keelpillikvartett kammeransambel, mis tekkis 18. saj. Koosneb 4. poogenpillist: I, II viiul, vioola, tsello. Kontsert muusikateoste avalik ettekanne. Koorilaul koor + saade. Madrigal emakeelne laul, tekkis vastukaaluks ladina keelsele gregooriuse koraalile. Marss kahe või nelja osalises taktimõõdus rangelt ühtlases, käigusammule vastavas tempos. Masurka kõige hoogsam Poola rahvatants, kiiretempoline, 3-osaline taktimõõt, iseloomulik rõhkude vaheldumine. milles muusikaga ja dramaatilise sündmustiku areng on tihedalt põimunud. Muusika kulg on pidev, jagunemata eraldatud Meloodia etteasteiks.
annaabi.ee 
