Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu Eesti (0)

1 Hindamata
Punktid

Minu Eesti
Ma elan Eestis, ma räägin siinses keeles ja minu passis on kirjas „eestlane“. Kõigest selle nimel sai kunagi alguse emakeelne kirjandus. Selle nimel astusid Paju lahingusse poisikesed koolipingist. Nüüd on see hetk käes, kui ma saan öelda „minu Eesti“.Keel, mida räägime,vabadus, mille võitsime ja lipp , mille heiskame – kõike seda me peame hoidma.
Minu arvates on eesti rahvuse säilimisel tähtsal kohal traditsioonid. Enim rahvustunnet tekitav on ilmselt 1864 aastal Tartus alguse saanud ja nüüd pealinna kolinud üritus Eesti Laulupidu . Uhke on mõelda, et meie oma riigi rahvas näeb nii palju vaeva ainult selle nimel, et kõik koos seda täies hiilguses ette kanda. Paljuski on laulupidu oma ülesehituselt muutunud, kuid üllas mõte end eestlasena uhkelt tunda on siiski säilinud.
Kui 19. sajandil suudeti algatada laulude laulmise traditsioon siis 21. sajandi eestlased pole ka sugugi vähem võimekad. Minu arvates on ilmetlusväärne projekt nimega Teeme Ära. Oleks küll palju palutud, et kõik sellest osa võtaksid, kuid siiski on hea tõdeda, et mõnedki meist on leidnud juba kolmandat aastat järjest aega panustamaks end, kui osakest Eestist riigist, parema heaoluühiskonna nimel.
„Eestlane olen ja eestlaseks jään“ on kindlasti teadatuntud repliik igaühele meist. Ma tahaksin väga kunagi öelda, et kõik meist on patrioodid kuid siiski leidub palju peresid ja ka üksikuid noori, kes lähevad paremat elu otsima välismaale. Sellest on küll kahju, et meie niigi väiksest riigist veel välja kolitakse, kuid samas ka mõistetav arvestades võimalusi saada paremat palka või kogeda uusi väljakutseid piiri taga. Jääb üle vaid loota , et kunagi oma kodumaale tagasi tullakse.
Kuigi meid on siin riigis ainult natuke üle miljoni, on meie riigi keelt valdavaid inimesi tunduvalt vähem. Selge on küll see, et ikka leidub immigrante, kes ei ole suutnud veel kohalikku keelt ära õppida, kuid mõistmatu on mitte osata selle maa keelt, kus ollakse sündinud. Sellega seoses ma väga pooldan Vabariigi Valitsuse sammu tuleviku poole. Pooldan otsust, millega tahetakse kõikides Eesti Vabariigi koolides vastu võtta emakeelne õpe. Kindlasti tekitab see võõrkeelt kõnelevatele eestlastele raskuseid, kuid eks raskused olegi ületamiseks.
Kõigest aasta tagasi kehtis meie riigis veel täiesti ainulaadne rahaühik Eesti kroon. Tänaseks on see asendunud rahvusvahelise valuutaühikuga euro. Paljudes meis tekitas see kurbust ja trotsi, et meie oma raha nii kergelt tohutuks mündimajanduseks muutus. Samas andis see kõik Eestile parema võimaluse maailmamajandusega kaasas käimiseks. Ma arvan, et oli õige otsus minna üle eurole , kuid jään siiski lootma, et kui kunagi veel rahavahetuseks minema peaks, siis tuleb tagasi meie oma kroon, mille pildil olid meie oma riigi rahvusaarded ja aukodanikud.
Võiks eurot isegi võrrelda meie vabariigi hümniga, mille viis on ka Soome Vabariigil. Vaevalt kellelgi meist on hümni vähem uhke laulda, kui Euroopa meistrivõistlutel Eestile kuldmedal võidetakse või, kui 24. veebruaril uhkelt toolidelt tõustakse, et just seda viisi edasi kanda.
Lennart Meri on eestlastele südamele pannud , et oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi. Ma loodan, et alateadvuses kannad eestlased veel kaua edasi seda sihti, kus tunneme end uhkena olles osa oma maast. Olles üks neist kodanikest, kes ütleb uhkusega: „Minu Eesti !“
Minu Eesti #1 Minu Eesti #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Juss Kärner Õppematerjali autor
Essee

Sarnased õppematerjalid

Uurimustöö-Eestlane-Eurooplane-kui maailmakodanik
16
docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused

Ühiskonnaõpetus
Kellele rajaksin ausamba -kirjand
3
doc

Kellele rajaksin ausamba?-kirjand

Igas riigis on ausambaid, mis pühendatud oma maa parimatele. Ameerikas on üks kuulsamaid monumente Thomas Jeffersoni ausammas. Jefferson oli Ühendriikide kolmas president ja üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Ameeriklased hindavad teda kõrgelt ja on rajanud ausamba pealinna, Washingtoni. Eestis on kindlasti kõigile tuntud kirjanik Kristjan Jaak Petersoni monument Toomemäel. Peterson oli esimene eestlane, kes väärtustas eesti kultuuri. Mälestusmärke on Eestis kokku üle kolme tuhande ja mina soovin lisada veel neli. Kes on need neli eestlast ja mille eest väärivad nad ausammast? Kõige suurema ja silmapaistvama monumendi vääriline on Eesti esimene demokraatlikul teel valitud president Lennart Meri. Ta oli väga hea poliitik ja riigipea, kes tegi oma riigi jaoks palju ära. Samuti oli ta ka hea kirjanik, kokku on ta kirjutanud seitse teost. Viimane neist, ,,Hõbevalgem", ilmus 1984. aastal

Kirjandus
Minu kirjandite analüüs
10
doc

Minu kirjandite analüüs

Õigekiri oli igas kirjandis väga hea. Aasta esimesel kahel kirjandil oli stiil hea, kuid kahel viimasel väga hea. Vorm oli igas kirjandis väga hea. On toimunud silmnähtav areng. Paranenud on õigekiri, stiil ja vorm. Gümnaasiumi viimases klassis õnnestus mul saada ka enda kõrgeim punktiskoor- 80, mille üle olen väga uhke, sest nii kõrget sihti polnud julenud ma varasemate tulemuste põhjal endale seada. 2. ÕIGEKIRI Õigekiri ei ole minu tugevaim külg, kuigi kolme aasta jooksul on see kõvasti arenenud. Tavaliselt on see hea või väga hea. 2.1. Täheortograafia kahjulikusest- kahjulikkusest aksepteeris- aktsepteeris _ Honor de Balzac'i- Honore de Balzaci enamikele- enamikule varjant- variant Ksenja Balta- Ksenija Balta _ koheselt- kohe kaugkõned- kaugekõned 2.2. Suur ja väike algustäht Don Jose- don Jose _ Olümpiamängudele- olümpiamängudele Pronkssõdur- pronkssõdur Power cup- Power Cup

Eesti keel
LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT--
25
doc

LENNART MERI – MINU LEMMIK PRESIDENT

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI ­ MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.................................................................................................

Riigiõpe
Tänu kellele pole meil kodusõda
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha ­ või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist ­ kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole

Ajalugu
Homoabielude seadustamine Eestis
21
docx

Homoabielude seadustamine Eestis

6. Most young people have gay friends and they get along with them very well, despite being a bit defferent. Sisukord: Sissejuhatus: Valisime teemaks homoabielude seadustamise Eestis, kuna seda on viimasel ajal palju kajastatud igal pool meedias. ''Justiitsministeeriumil on valminud mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni analüüs, mille eesmärgiks oli fikseerida praegune olukord eri- kui samasooliste isikute kooselu osas. Nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka Euroopa Liidu õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt. Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused ­ see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Selle analüüsiga võib väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist ­ sealhulgas

Uurimistöö
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14

Ühiskonnaõpetus
Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid
18
docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 Hõivasid Saksa väed Tallinna. 28

Eesti kultuuriajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun