I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele
Kõige rohkem kasutatakse Internetti tööalaselt, koolis või suhtlemiseks. Arvuti laialdane kasutamine eeldab ka inglise keel õppimist. Tihti peale puututakse kokku ingliskeelsete programmidega, sellest edasi võib kasvada huvi ka nende arusaamiseks. Palju kasutatakse inglisekeelseid termineid, mida oma keelde otseselt ei tõlgitagi, see aga soodustab slängikasutust ning keele muutmist. Inglise keele lai levik on ülemaailmne, see keel on paljudes riikides emakeeleks ning on kujunemas teiseks emakeeleks terves maailmas. See on kõige rohkem levinud keel, mida kasutatakse peaaegu igal pool. Inglise keel populaarsusust mõjutab ka kool; väga paljudes koolides õpetatakse inglise keelt ning sooritatakse ka kohustuslik riigieksam. Paljudele töökohtadele kandideerides on oluline võõrkeelte oskus. Massikultuuri levimise areng toimus vaikselt kuid on jõudnud suurel hulgal mõju avaldada. Inimesed tarbivad massiliselt ühesugust kaupa ning sarnanevad
Emakeelepäeva kõne Me oleme siia kogunenud, et tähistada emakeelepäeva. Eesti keel on meie emakeeleks olnud juba mitmeid pikki aastaid. See päev, 14. Märts on ühtlasi ka Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev. Just tema sünniaastapäev on emakeelepäev sellepärast et ta oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Meie keel on muutunud palju oma algsetest aegadest saadik, noorte slängid ja muu seesugune saavad keele lahutamatuks osaks. Palju uusi sõnu ja väljendeid tuleb ka võõrkeeltest. Eesti keelt ei räägi maailma mastaabis palju inimesi, kõigest umbes 1 miljon
• Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust Põhiarvsõnad suulu keeles Üks kunye Kaks kubili Kolm kuthathu Neli kune Viis kuhlanu Kuus isithupha Seitse isikhomisa Kaheksa isishiyagalombili Üheksa isishiyagalolunye Kümme Ishumi Kasutatud allikad • http:// et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Aafrika_Vabariik
Isuri keel Isuri keelest · Isuri keel on soomeugri keelte hulka kuuluv läänemeresoome keel. · Lähedane karjala keelele. · 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal isuri keelt 123 inimest (isurite rahvaarv oli aga 266). · 2002. aasta andmeil pidas 53,1% isuritest emakeeleks isuri keelt. Isuri keelest · Kõneldakse Venemaal - isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha jõgikonnas. · Isuri keel jaotub neljaks peamurdeks: soikkola, hevaha (heva), alamluuga ja oredezi murre. · Tänapäeval on isuri keel halvas olukorras keel on püsinud, ent seda kasutavad üksnes vanema põlvkonna esindajad. Keele ajaloost
Eesti keelepoliitika Aastate jooksul on hakanud eesti keel muutuma kahekeelseks, kus suhtlusesse tulevad võõrsõnad. Eesti keele püsima jäämist määravad paljustki just keele tavakasutajad. Suuremat pilti vaadates võib juhtuda, et eesti keel võib kunagi saada teiseks emakeeleks, kuna võõrkeele kõnelejaid on palju. Meie Eesti keelepolitiika vajab suurt muutust. Väga paljud vene keelt kõnelevad noored ei saa gümnaasiumi või isegi tööle, kuhu kandideerivad, sest eesti keele oskusest jääb neil väheks. Selles kõiges saab süüdistada aind riiki, sest keelepolitiika pole arenenud ja ei panda juurde sellele, et võõrkeele kõnelejaid saaksid selgeks eesti keele. Eesti keelt peaks saama õppida juba lasteaias, et oleks kergem valida omale põhikool ja, et
Samuti ei esine meil mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi. Meil on väga palju vaatamisväärsusi, mis meelitavad ligi turiste kõigist maailma jagudest. Üheks turistide lemmik paigaks on Tallinna vanalinn aga sellega asi ei piirdu, samuti on meil palju vanu mõisu, losse ja teisi mitmete sajandite vanuseid ehitisi. Meil puuduvad küll mäed, aga meile kuulub Baltimaade kõrgeim koht Suur munamägi. Eestlaste emakeeleks on üks maailma ilusamaid keeli Eesti keel, mis on väga vokaalide rohkne keel. Aga tänapäeval pole keel enam sama, mis sajand tagasi. Kõnes levib väga palju slängi ja täitesõnu, mis reostavad meie ilusat keelt. Kokkuvõtteks ütleksin, et mulle meeldib Eestis elada, sest kellele ei meeldiks, kui see riik on sulle koduks ja kohaks, kus oled üles kasvanud.
Rakvere Reaalgümnaasium Kelli Liblikas 10T Asukoht * Euraasia põhjapoolseim piirkond * Kuuluvad Krasnojarski Kraisse Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi autonoomsesse ringkonda. Rahvaarv * 2000. aastal oli Taimõri poolsaarel 855 nganassaani. * 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 862 nganassaani * Nganassaanid moodustavad Taimõri elanikkonnast väikese osa. * Andmed ei pruugi tõesed olla, sest suur osa eenetseid on märgitud nganassaanideks. Emakeel * Emakeeleks on nganassaani keel, mis kuulub Uurali keelkonna Põhja-Samojeedi alamrühma. * Räägitakse kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. * Murded erinevad häälduse poolest, kuid erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. * Nende keeles on tunda mõju dolgaanide, evengi, neetsi ja vene keelest. * Puudub kirjakeel. * 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati.
põhja ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja soome keele idamurded. Isuri keel, karjala keele pärsikarjala murre ja soome keele idamurded pärinevad ühisest algkeelest, mida nimetatakse muinaskarjala keeleks. 19321937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel, mida õpetati ka koolides. Välja jõuti anda grammatika ja paarkümmend kooliõpikut.
Kas eesti keel või inglise keel? Inglise keel on maailmas üks levinumaid keeli, sest enamikes riikides õpetatakse koolis inglise keelt võõrkeelna. Eesti keel aga ei ole väga levinud, sest me oleme niivõrd väike riik. Teised rahvused õpivad meie keelt ka väga vähe, need kes siia elama tulevad, proovivad selle siiski selgeks saada. Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad hiljem siia koos lastega naasevad, ei oska lapsed tihti eesti keelt rääkidagi. Selleks et seda ära hoida , tuleks teha suurematesse väljarände kohtadesse rohkem eesti keelseid koole. Inglise keele oskus on väga tähtis, sest sellega on võimalik peaaegu igas riigis hakkama saada. Selle os...
Kas eesti keel või inglise keel? Inglise keel on maailmas üks levinumaid keeli, sest enamikes riikides õpetatakse koolis inglise keelt võõrkeelna. Eesti keel aga ei ole väga levinud, sest me oleme niivõrd väike riik. Teised rahvused õpivad meie keelt ka väga vähe, need kes siia elama tulevad, proovivad selle siiski selgeks saada. Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad hiljem siia koos lastega naasevad, ei oska lapsed tihti eesti keelt rääkidagi. Selleks et seda ära hoida , tuleks teha suurematesse väljarände kohtadesse rohkem eesti keelseid koole. Inglise keele oskus on väga tähtis, sest sellega on võimalik peaaegu igas riigis hakkama saada. Selle oskust nõu...
sajandil umbes 15000 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem liivi keele selgeks õppinud, on umbes 100 . Esimene liivikeelne tekst avaldati 1789 a. , milleks oli ,,Meie isa palve". 1861. aastal valmis esimene liivikeelne sõnaraamat ja grammatika. 1863. aastal trükiti Londonis esimesed liivikeelsed raamatud. Seda peetakse liivi
Udmurdid Koostaja: Laura Hainas 9.klass Keel Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1989. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²) Arvukus 2002
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000), kes on arvatavasti udmurdi keelele üle läinud Volga bulgaaride järeltulijad. Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
1989. aastal oli karjalasi 124 921, seega on karjalaste arvukus väga kiiresti langemas. Peamiseks põhjuseks on venestumine ja negatiivne iive. Karjala keele rääkijaid on kaheksa aastaga vähemaks jäänud kogunisti poole võrra: 2010. aastal rääkis keelt 25 605 inimest, 2002. aastal aga veel 52 880 – vähenemine on 53%. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Vanuserühmiti on emakeeleoskus suuresti erinev. Mõningate hinnangute kohaselt peab 90% alla 10.a. vanustest lastest emakeeleks vene keelt. Karjalased moodustavad praegu ainult 10% Karjala ANSV elanikkonnast ja vaid pooled Karjala karjalastest tunnistavad karjala keele emakeeleks. (Eesti Rahva Muuseum, 2015) 9 5. Ajalugu Esimese aastatuhande teisel poolel pKr oli karjalaste tuumikalaks ilmselt Laadoga järve ja Soome lahe vahel asuv Karjala maakitsus. Skandinaavia ja Islandi saagades esineb Karjala juba 8. sajandist alates. 10
(eriti 20-25 a meeste seas) Maal domineerivad araabia-islami väärtused Linnainimesed elavad nagu eurooplased Juudist kaupmees Liibanon 57% elanikest muhameedlased, 36% kristlased, 7% druusid Paljud liibanonlased (eriti kristlased) nimetavad end pigem foiniiklaste ja kaananlaste järeltulijateks Elustiil on euroopalik (ka välimuselt, kommetelt, olemuselt pigem eurooplaste moodi) Emakeeleks araabia keel, kuid paljudes kodudes kõneldakse prantsuse keeles Laialt levinud ka inglise keel Süüria Ametlikult Süüria Araabia Vabariik 94% rahvastikust araablased 90% elanikkonnast on moslemid, kristlasi 10% 2013.a moodustati Süüria Elektrooniline Armee- kogub häkkereid, kaitseb presidenti Bashar al-Assad kaitseb läänemaailma uudiste laimu jms eest Seal tegutsevad isehakanud noored, kes ei saa abi valitsuselt Koolid suuresti mõjutatud valitsuse poolt Inimõigused
iseseisev areng Esimene kirjalik allikas pärineb u 1200 aastast, luuletus “Ora faz ost'o Senhor de Navarra” Joam Soares 12.-14. Sajand oli galeegi-potugali keel peamiseks luulekeeleks kogu Galeegi keel 14.-15. sajand langus; muutus suhtluskeeleks 19. Sajand Galicias kultuuriline, poliitiline ja keeleline taassünd Tunnustati riiklikult 1930-ndatel Tänapäeval enamiku Galicia elanikkonna emakeeleks Esineb igapäeva elus, kultuuris, meedias; võimalik õppida ülikoolis Erinevad keelehoolde organisatsioonid (nt Real Academia Galega ehk gale port hisp pra egi ugal aani ntsu i a se eu eu yo je son sou soy suis bran bran blan blan co co co c raíña rain reina reine ha cach cabe cabe tête a ça za x - sh - dixo for “ta ütles” (hispaania keeles dijo) hispaania keeles el, la, los, las - galeegi keeles o, a, os, as
eksisteerida täismõõdulise rahvusena. Tegelikult oleme sellele piirile juba rahvusluse tekkimisest saati õige lähedal. Suures osas kogeme seda kõik, kuid enda teadmata. Meie inimressurss on niivõrd väike, et sellest on tulenenud meie kultuurilised ja rahvuslikud iseärasused. Need iseärasused on saanud meie kultuuri pärisosaks ja seetõttu kogeme me absurdsust igal oma sammul, ise seda märkamata. Rangelt võttes mõistetakse rahvuse kadumise all nende inimeste vähenemist, kelle emakeeleks on eesti keel. Elame praegu sellises euroopalikus ruumis, kus riiklus määrab rahvuse, mitte vastupidi. Õige eestlane elab eesti keeles. Õige eestlane teeb seda, sest ta pole võimeline üheski teises keeles nii laialdaselt oma mõtteid ja tundeid väljendama, st. ta pole võimeline elama mõtleva inimesena. Keel näitab meie isiksust ja kuuluvust. Eesti keele kõnelejaid võib lähedases tulevikus olla niivõrd vähe, et ei suudeta mõista ega elus hoida selle
riigikeel. Eesti keelt nimeteti algselt ka maakeeleks. Eesti keel on väga vana keel, eesti keele kujunemine läänemere-soome hõimumurretest algas 2000-2500 aastat tagasi. Eelmise aastatuhande esipoolel kujunes välja eesti keel. Sellest ajast peale on eesti keel väga palju muutunud, keele arengut suunavad nii sisemised kui välised, sotsiaalsed tegurid. Eesti keel on emakeeleks paljudele eestlastele, ja selle ära kaotamine tekitaks ühe suure kaose, nii meie kultuuris kui ka inimeste identiteedis. Eesti keel on mulle väga lähedaks ja oluliseks muutunud tänu minu põhikoolis olevale eesti keele õpetajale kes tegi selle õppimise väga huvitavaks, ja tekitas tahtmist alati tundi minna ja
Arvamus teemal gümnaasiumi lõpueksam 2012. aastal Emakeele riigieksami üle on vaieldud juba mitu aastat. Tänavu gümnaasiumi astunud noored, sealhulgas ka mina ja minu sõbrad 10. klassidest saame lähtuda vaid mitteametlikest teadetest eksami muutumise suhtes. Väike võimalus on, et meie oleme need esimesed, kes teevad 2012. aastal abiturientidena uut moodi eksami. Kirjandi allesjäämise eest seisjate vastupanu on vähenenud osaoskuste eksami pooldajate poolt ning keeruline on olnud leppida kokku ka uue eksami sisus. Siit-sealt kuuldud juttude järgi otsustades on kogu aeg surutud tugevalt selles suunas, et koolilõpetajatelt ei nõutaks üldse mingeid teadmisi grammatikast ning piirdutaks vaid teksti- analüüsi eri komponentidega. Minu arvamus on aga selline et eksam peab olema mitmekülgne, see peab sisaldama nii grammatikat, õigekirja kui kirjandit. Õigekiri on väga oluline ja oskus oma mõtteid selgelt, argumenteeritult j...
Karjala keelt ei kuulutatud riigikeeleks, kuna puudub ühtne karjala kirjakeel ning karjalased moodustavad vaid kümnendiku vabariigi elanikkonnast. Ka soome keelt ei tunnustatud riigikeelena. Karjala kirjekeel või kirjakeeled on praegu loomisjärgus. Kooliõpikuid on välja antud nii päriskarjala kui ka aunusekarjala murdes/keeles, ilukirjandust on avaldatud ka lüüdi murdes. Kasutatakse ladina tähestikku. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil peavad karjala keelt oma emakeeleks vaid umbes pooled Venemaa karjalastest. 14% karjalastest valdavad oma rahva keelt teise keelena. 3 PILDID Karjala naised Karjala eri piirkonnad 4 KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org · http://www.google.com
· 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. · 1972. aastast, mis ilmus Tormise Artikkel ,,Rahvalaul ja meie"- väga põhjalik ja kirglik manifest, on ta aastakümneid regivärsilisi rahvalaule propageerinud. · Ta on olnud paljudel üritustel eeslaluja ning kõnelenud rahvaviisist. · Tormis kutsus rahvast üles, et sulatadaregilaul kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks- ta teadis, et see jääb utoopiaks. Looming · Eelkõige on ta koorimuusikahelilooja. · Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli (liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala) kõnelevate rahvaste folkloorile. · Ta on kirjutanud ka palju koorimuusikatka ilma folkloorilise aluseta. · On loonud ka mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi, kantaant-balleti, näidendeid ja filmimuusikat.
See linn on umbes 2000 aastat vana, kuid juba 3000 aastat ennem oli see koht asustatud. Buhhaara oli üks linnadest, mis jäi Hiina ja Euroopa vahelisele kaubateele ,,Siiditee", sellest tulenevalt oli see linn juba pikka aega kaubanduse, kultuuri ja religiooni keskuseks. Esimesed Buhhaara asukad olid muistsed iraani keelt kõnelevad iraanlased. Paar sajandit hiljem sai aga pärsia keel peamiseks suhtluskeeleks. Tänapäeval elavad Buhhaaras valdavalt tadzikid, kelle emakeeleks on pärsia keel ja väiksem osa usbeklasi, kes kõnelevad usbeki keelt. Buhhaaras leidub loodusande nagu maagas, puuvill, puuviljad ja siid. Buhhara on tuntud ka oma tekstiilitööstuse pärast, kus toodetakse karakullnahka, vaipu ja riietusesemeid. Buhhaara ajalugu Buhhaara linn asutati 1. sajandil pKr. Kui araablased vallutasid 8. sajandi alguses Buhhaara, oli linnast saanud tähtis kaubanduse ja kultuuri keskus. Hiljem vallutati linn karakaniidide ja tatarlaste
Volga keskjooksul.Levinum ja varasem (ametlik) nimetus on tseremiss.Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu-, ja idamarid. Usk Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu.Väike osa marisid on muslimid. Keel Marid räägivad mari keelt.Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas.52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Rahvaarv
impordile see kõik muutunud. Kuna tänapäeval on kõik sissetoodud võõrad toidud uued, huvitavad ja maitsvad, hakkab eestlanegi oma kartulit ja hapukapsast nendega asendama. Siinkohal näeme, et ka eesti toidukultuur on hädaohus. Selle kultuuri kadumine tähendab ajapikku eesti toodete kadumist. Keel on suhtlemis viis, milleta ei ole võimalik hakkama saada tänapäeva ühiskonnas. Igal kogukonnal on suhtlemiseks oma keel. Meil, eestlastel, on emakeeleks eesti keel. See ühendab meid kui ühtset rahvast, kes hoiavad üksteist. Keel võimaldab meil suhelda omavahel, samuti ka välismaailmaga. Kui jälle vaatame tagasi ajalukku, siis võime väita, et see keel, mida eestlased hetkel kasutavad, ei olegi päris õige eesti keel. Oleme kasutusele võtnud uusi fraase ning väljendeid. Me oleme saanud sõnadele uusi tähendusi ning tähendustele uusi sõnu. Järjest enam vahetame me oma eesti keelsed sõnad uute vastu. Kui nii
Võrreldes Eestiga on Soome maavarade poolest väga rikas.Soomes kaevandatakse metallimaake.Avastatud on plaattina,tina,uraani ja volframi.Aastas kaevandatakse 20 000kg hõbedat ja 600kg kulda.Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti,lubjakivi,savi jms.Seal leidub ka poolvääriskive(kvarts,jasbis,ahhaat,opaal,ametüst). Suurem osa rahvastikust on soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 % rahvastikust ei kuulu ei soomlaste ega rootslaste hulka ja suurema osa neistki moodustavad põlislaplased ehk saamid Põhja-Soomes. Soomes ei ole kehtestatud ametlikku religiooni. Suurem osa soomlasi kuulub usutunnistuselt evangeelse luteri kiriku juurde (85,9 %), Soome õigeusu koguduste liikmeid on 1,1 %
Hispaanlaste eripära Hispaania on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Läänenaabriks on neil Portugal ja põhjanaabriks Prantsusmaa. Rahvaarvuks on neil ligi 47 miljonit inimest 2009 aasta andmete järgi. Hispaania keelt kasutab emakeelena umbes 350 miljonit inimest mis paneb ta emakeeleks olevate keelte edetabelis teisele kohale. Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja
Kodust eemal suurenes huvi rahvaviiside vastu. Naastes Eestisse töötas Tormis Tallinna Muusikakoolis. Süvenes huvi folkloori vastu ning ta leidis heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Tormis on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Tänu tema algatatule on palju viise jõudnud taas laulupeo repertuaari. Neid lauldakse ja tehakse taas omaks.. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis. Tuntud loominguks ka nooremale põlvkonnale on filmile ,,Kevade" kirjutatud süit. See väljendab värskust ja uudishimu
sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mis on saanud emakeeleks m) keelkond- rühm suguluses olevaid keeli, st pärit ühest algkeelest n) budinos- soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel. 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod- meetod sugulaskeelte ja -murrete ajaloo selgitamiseks nende võrdlemise põhjal. Võrdleva-ajaloolise meetodi tähtsaimad võtted on häälikuvastavuste otsimine ja laensõnade uurimine. Mida suurm sarnasus seda lähim sugulus.
Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestused, pagulus, mõned kirjut. sõjast, hiljem keskkonnast, kus nad viibivad, ajaloolised teosed Noorem põlvkond: Sündisid Eestis, võib-olla said ka põhiharidus, lahkusid siit lapsena, emakeeleks jääb eesti keel. E. Toona, E. Nõu, H. Nõu, I. Laamann (ainus luuletaja). Teemad: identiteedi kriis e. juurtetuse tunne. Rootsi, Kanada, USA, (Saksamaa). Palju eesti kirjanike ühinguid, ka ajakirjad. Väliseesti kirjanike liit! Tegeleti tõlkimisega, avaldati Eestis elavate kirjanike teoseid. Karl Ristikivi 1912-1977. Teeb oma esimesed kirjanduslikud katsetused, kui käib Tln gümnaasiumis, selleks, et raha teenida ajaviitejutud ajakirjadele. Tavaliselt avaldatakse ilma nimeta
Vene Fderatsiooni 2002. aasta rahvaloenduse andmetel lugesid ennast eestlasteks 28 113 inimest, setudeks 197 inimest ja kaks olid ennast kirja pannud kui estid. Linnades elavaid eestlasi oli 18 053 inimest, neist 29 inimest valdasid ainult eesti keelt, maakohtades elas eestlasi 10 031 ja neist 33 mrkisid, et ei oska riigi, s.t. vene keelt. Setud seevastu on koondunud rohkem kladesse (142 inimest, neist 10 rgib ainult setu keelt), linnaelanikke- setusid on 55. Umbes 50% pidas eesti keelt oma emakeeleks. Suur osa Venemaa eestlasi elab riigis hajutatult, kompaktseid kogukondi vib liigitada tinglikult: Kogukonna tekkimise aja ja koosseisu jrgi (eelmiste migratsioonilainete esindajad ja nende jreltulijad, uusemigrandid). Niteks Moskva Eesti kogukond koosneb peaaegu ainult uusemigrantidest (1950-2000. aastate vljarnne ja nende jreltulijad), Peterburi eestlaskonna moodustavad 19. sajandi lpu ja 20. sajandi alguse vljarnde jreltulijad ja osaliselt ka uusemigrandid.
õppimine, ja tahtis selle kättesaadavaks teha ka maarahvala, sest kõigil ei olnud võimalust linnadesse elama asuda. Eestis on olnud palju erinevaid võõrvõime, kes on meile peale surunud võõrkeelt. Olenemata sellest oleme suutnud ühe oma kõige tähtsama rahvusliku tunnuse: eesti keele, säilitada. Üheks tuntud nimeks võib tuua veel Jakobsoni, kes oli rahvusliku liikumise eestvedaja Eestis. Tema ja veel mitmedki tuntud tegelased aitasid kaasa eesti keele arengule ja selle emakeeleks saamisele. Nad andsid välja emakeelset ajalehte ja mitmeid erinevaid raamatuid, luuletusi. Ka tänapäevases Eestis pole õpihimulised eestlased kuhugi kadunud. Eesti pürgib selle poole, et saada kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Ent see eeldab, et riik peab võimaldama kõrghariduse kättesaadavuse kõigile inimestele, kes seda soovivad. Hoolimata riigi pingutustest on viimaste aastatega vähenenud kõrg- ja kutseharidusega inimeste arv. Õppimisvõime ei ole ainult hariduse omandamine
tingimustel kõrgema astme kohtute tsiviil- või kriminaalosakonnale. Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. Hispaanias on 46 449 565 miljonit elanikku. Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada.2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele.Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled. .Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris tehtud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõne korra aastas,
ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM (Eesti rahvusmeeskoor)
eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM. Väga palju esitati
Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Eesti koorimuusikas on Tormise loomingu tähtsust raske ülehinnata - aastakümneid on ta olnud selles valdkonnas sõltumatu liider. Pikka aega oli tema muusika peaesitajaks RAM.
Grammatika on mitme keele grammatika kompromiss, sõnavara on pärit kõrgema staatusega keelest. Sõnavara allikas on leksifitseerija. Paljude pidzinite nimed on leksifitseerija järgi (inglise-põhised, araabia-põhised jms). Pidzin pole kellegi emakeel. Kreool: areneb enamasti pidzinist. Pidzini kasutusala võib laieneda, tekib juurde sõnavara ja grammatika (grammatikaliseerumine!). Tekib konventsioon. See on laienenud pidzin. Niipea, kui see muutub kellegi emakeeleks, on tegemist kreooliga. Pidzinid ja kreoolid ei ole klassifitseeritavad nii, nagu tavalised keeled. Kuid ka tavaliste keelte puhul on neid, mille sugulasi/kuuluvust keelkondadesse pole õnnestunud tuvastada. Keelkondadesse mittekuuluvaid keeli nimetatakse isolaatideks. Surnud keeled-isolaadid nt etruski, sumeri. Elavatest: baski, burusaski (Kasmiiris ja Pakistanis) jne. Euraasia keelkonnad: Indoeuroopa, uurali, altai, tsuktsi-kamtsadaali, kaukaasia (3 keelkonda).
2798 inimest oli (sega)abielus, 970 vallalised, 527 lesed, 311 lahutatud ja 7 perekonnaseis oli teadmata. Alla 35 aasta vanuseid oli 1361 (29,5%) ja alla 15 aasta vanuseid 522 (11,3%). 2186 inimest oli kõrgharidusega (+166 lõpetamata), 658 keskeri-, 656 kesk-, 276 mittetäieliku kesk-, 302 algharidusega ja 163 alla selle (sh 7 analfabeeti). 206 last ei käinud veel koolis. Kõrgharidusega inimeste osakaal oli 47,4%, koos lõpetamata kõrgharidusega 51%, s.o üle poole kõigist juutidest. Emakeeleks oli jidis 570 (12,4%) ja vene keel 3614 inimesel (78,3%), 2. keeleks vastavalt 108 ja 601. Eesti keelt valdas 1. kee- lena 389 (8,4%) ja 2. keelena 1202 juuti. Kokku valdas rahvuskeelt 678, vene keelt 4215 ja eesti keelt 1591 inimest. Eesti juutide ajaloos on olulisemat rolli etendanud kaks keskusi - Tallinn ja Tartu (kuni Teise maailmasõjani tegutsesid sünagoogid, koolid ja mitmesugused organisatsioonid ka Pärnus ja Narvas). Juudi asustus oli siin vanim ja arvukaim, kuni 1941
kultuuri ja keele säilitamise võimalusi ning kirjutan lahti erinevate aspektide mõju, näiteks arvukus, asuala, ajalugu jne, kultuurile ja keelele. Kellel on paremad võimalused oma keele ja kultuuri säilitamiseks ja miks? Arvukus 2010. aasta Venemaa rahvaloenduse andmetel oli marisid 547 605, 2002. aastal oli nende rahvaarvuks 604 000 inimest. Kaheksa aastaga on maride arvukus vähenenud 9,4% võrra. Mari keelt pidas 2002. aastal emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud. (Fenno-ugria, 2010) 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 552 299 udmurti, 2002. aastal oli neid veel 636 906. 2002. aastal rääkis 73% udmurtidest udmurdi keelt ning 1989.
4 Automaatne arusaamine üksteisest pole võimalik, ent ühine kirjakeel peaks hea tahtmise korral tehtav olema. 1989. aasta seisuga oli mordvalaste emakeelsus 69%. 52002. aasta andmetel oli 7 Venemaa mordvalaste emakeelsus 67,3%.6 Ersa ja moksa keele osakaal mordva keelte kõnelejaskonnas jääb ebaselgeks, sest paljud peavad oma emakeeleks mordva keelt. Üldiselt arvatakse, et umbes 1/3 mordvalastest on moksa ja 2/3 ersa juurtega (vt ENE, 5. kd, 1973). Ersa ja moksa kirjekeel hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti ersa keele puhul 1925 ja moksa keele puhul 1933. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal. Vastavalt Mordva Vabariigi põhiseadusele (1995) on riigikeeli kolm vene, ersa ja moksa.
1989. aasta rahvaloenduse järgi on hante 22 521, neist kolmandik valdab emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid, lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu. Handi keel koos mansi keelega moodustavad obiugri keelte rühma. Neile lähim keel on ungari keel. Handi keel jaguneb kolmeks murderühmaks või keeleks. 22 500 handist umbes 60% pidas 1989. aasta rahvaloendusel handi keelt ja 38,5% vene keelt oma emakeeleks. Handi keele erinevate murrete kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. 2.3 Mansid Jugra nii nimetasid venelased 11.16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14. sajandist alates (Sofia kroonika, 1396) on manside kohta teada nimetus vogul. See nimetus oli Venemaal kasutusel 1930
sügisel alates 1956. aastast. 1969 aastast on ta vabakutseline helilooja. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel ,,Rahvalaul ja meie", väga põhjalik ja kirglik manifest, on ta aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Paljudel üritustel on Tormis olnud eeslaulja ning püüdnud inimesi panna tunnetama regilaulu maagiat. Seda maagilist kogemust annab ta edasi ka paljudes oma teostes. LOOMING Veljo Tormise helikeel on üles ehitatud soome-ugri rahvaste ürgsetele tekstidele, mis on meieni läbi aastatuhandete jõudnud suulise pärimusena. Oma seadete kaudu neid kaasaegse inimeseni tuues on helilooja kasutanud mitmekesiseid meloodia, rütmi ja harmoonia töötlemise võtteid
alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus 1926-dal aastal loendati isureid rohkem kui 16000. Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 5 KEEL Keel See om üks soomeugri keel. Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte allrühma. Kõige lähemad keeled on aunusekarjala ja on ka veel igasuguseid
Uurimustöö Jaapani kultuur Jaapan on erilise kultuuriga tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et laensõnad kirjutatakse eeskätt katakanas, mis asetab need seega madalamajärgulisse sõnavarasse.
kuulu kreeka keel ühtegi keelerühma. Kreeka keel on ametlikuks keeleks nii Kreekas kui ka Lõuna-Küprosel, see on üks vanimaid keeli, mis on aluseks maailma mitmekülgseimale kirjandusele. Kreeka tähestik tekkis foiniikia kirja eeskujul ja esimesed kirjamälestised on pärit 7.-8. sajandist eKr. Tänapäeva kreeka keel on otsene järeltulija klassikalisele kreeka keele, mis on nii filosoofia, kirjanduse, evangeeliumite kui varakristliku kiriku keel. Kreeka keelt peab oma emakeeleks 15 miljonit inimest ning võõrkeelena valdab seda keelt umbes 3-5 miljonit inimest. Kreeka on üks enimkülastatav riik maailmas ning seetõttu on tõlkimine nii kreeka keelde kui ka kreeka keelest vägagi aktuaalne. Kreeka keel jaguneb kaheks, vanakreeka ja uuskreeka keeleks. Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks.
Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkoige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele
Lingua franca keel, mida kasutavad suhtluseks mitut keelt valdavad inimesed. Mõni suur keel, nt inglise Keeleliit ehk sprachbund keeled, mis on sarnased, neil on sarnased grammatikareeglid. Nt Balkani keeleliit Substraatkeel surnud keel, mis on jätnud sulandunud keelde jälgi Pidzinkeel keel, mis ei ole kellegi emakeel, vaid suhtlejate emakeeltest kokku pandud Kreoolkeel pidzinkeel, millel on arenenud grammatika keerulisemaks ja muutunud kellegi emakeeleks Ühesuunaline keelekontakt üks keel mõjutab teist ilma, et teine oleks mõjutatud, nt vene ja eesti keel Kahesuunaline keelekontakt keelte vastastikune mõjutamine, nt eesti ja läti keel Kolm maailma kõige suuremat keelt: 1) hiina 2) hispaania 3) inglise Kolm suurimat keelkonda: 1) indoeuroopa 2) Hiina-Tiibeti 3) Nigeeria-Kongo Eesti keel kui suur keel: 1) miljon kõnelejat, ainult u 300-400 keelel on nii palju kõnelejaid
heebrea Piibli tõlkel kreeka keelde, mis oli varakristlaste seas laialt käibel ja mida Uues Testamendis isegi tsiteeritakse. Vana Testamendi keel Vana Testament on kirjutatud heebrea keeles, üksikud osad (Jr 10:11; Es 4:86:18, 7:12,26; Tn 2:47:28) on kirjutatud arami keeles. Heebrea keel oli Palestiinas vanal ajal laialdaselt kasutusel, hiljem asendus see pikkamisi aramea keelega. Jeesuse eluajal oligi aramea keel igapäevaseks kõnekeeleks, tõenäoliselt ka Jeesuse emakeeleks. Vana Testamendi ajaloolisus Vana Testament on tähtis ajalooallikas Vana-Idamaade kultuuride ajaloo- ja keeleteadlastele.Mitmed arheoloogid väidavad, et paljud Vana Testamendi jutustused, sealhulgas tähtsad kroonikad Aabrahami, Moosese, Saalomoni ja teiste kohta, on tegelikult koostatud kirjutajate poolt alles 7. sajandil eKr, et õigustada monoteistlikku usku Jahvesse. Arheoloogid pole naabermaadest Egiptusest ja Assüüriast, kus on palju
Olgugi, et Jukko ees vabandati, ei antud talle eelmisel õhtul informatsiooni, miks ta vahistati ning miks temaga nõnda jõhkralt käituti. Lisaks kutsus politseinik teda värdjaks. See on ebanormaalne. Igal vahistatul on õigus teada saada, mille eest teda vahistatakse ning karistatakse. Talle tuleb ette lugeda tema õigused ning vajadusel osutada talle arstiabi. Jukko võib nüüd politseiga ette võtta kohtutee. JUHTUM 3. Narva linna kodanik Viktor, kelle emakeeleks on vene keel, on ,,halli" passi omanik. Et uurida kodakondsuse saamise tingimusi pöördus ta Kodakondsus ja Migratsiooniameti Narva bürosse. Kõigile oma küsimustele ta sai vastuseks: ,,Rääkige eesti keeles!" Millist põhiseaduslikku õigust on Viktori suhtes rikutud? Kui inimene tunneb huvi Eesti kodakondsuse taotlemiseks, tuleb talle infot jagada. Pole ju öeldud, et Eesti kodanik peab rääkima eesti keelt selleks, et kodakondsust saada. Muidugi
annaabi.ee 
