10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SKUKK
Õppematerjali autor
Madalmaad, Põhja- Itaalia, Illüüria • Napoleoni sugulased valitsesid Hispaanias, Itaalias, Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat. • Prantsusmaa liitlased olid Preisimaa, Taani, Rootsi, Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807) 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89. • 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise armee eesotsas sõjakäiku Venemaale, sealne armee oli ligikaudu 300.000 • Vene väed taanduvad; M.Kutuzov • Septembris Borodino lahing • Napoleon marsib inimtühja Moskvasse, sõjavägi demoraliseerub; Vene tsaar Aleksander I keeldub rahuettepanekutest. • Oktoobris alustab Napoleon taandumist, Vene väed suruvad prantslased laastatud piirkondadesse. Prantslasi kimbutab nälg, külm ja Vene sõjaväe ning kohalike talupoegade rünnakud. • Detsembris ületasid vähesed Venemaa piiri. 1813-1814. • 1813.aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga koguda kokku suure armee ja saavutas mitu otsustavat võitu.
Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Portugali kuningriik. Sõda Euroopas 3 · VII sõda Napoleoni vastu, 1815. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi · Waterloo lahing, 1815. aastal, kus Napoleoni armees oli 200 000 meest Euroopa 700 000-mehelise liitsõjaväe vastu. 1821. aastal Napoleon suri asumisel Atlandi ookeanis asuval Saint Helena saarel, 1840. aastal maeti ta Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. 4. Euroopa Napoleoni sõdade ajal. 1799.a. riigipöörde järel koondus võim Napoleon Bonaparte`i kätte. Tema võimulolekut konsulina nim konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804.a. 1804.a
Napoleon Bonaparte Referaat Koostaja: Juhendaja: Talv 2017 Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsika saarel. Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimese sünnipäeva eel 21. juulil 1770 katoliku kiriku Ajaccio katedraalis. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Haridus Jaanuaris 1779 astus Napoleon Autuni usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti ta Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema aktsendi pärast ning ta pühendas end lugemisele. Eksamineerija märkis Napoleoni kohta, et "ta on alati silma paistnud oma pühendumisega matemaatikale. Ta on üsna hästi tuttav ajaloo
Napoleon Bonaparte Referaat Juhendaja: Koostaja: Sisukord 1. Sisukord...................................................................lk. 2. Perekond Bonaparte................................................lk. 3. Varajased aastad.....................................................lk. 4. Haridustee................................................................lk. 5. Isa surm...................................................................lk. 6. Elutee.......................................................................lk. 7. Abielud ja lapsed......................................................lk 8. Isikuomadused.........................................................lk. 9. Hüvastijätt vana kaardiväega(kõne).........................lk. Perekond Bonaparte Bonaparte (Buonaparte) on itaalia päritolu Korsika aadliperekond, mis valitses Prantsusmaad 1804-1814, 1815 ja 1852-1870, Napolit 1806-1808, Hi
q Brienne´i sõjakool q Pariisi kõrgem sõjakool q Sõjaväes teenis suurtükiväeleitnandina q 24 aastasena ülendati kindraliks q Jakobiinide Klubi liige EDULUGU q Touloni vallutamine, 1793 q Rojalistide mässu mahasurumine, 1795 q Sõjakäik Põhja Itaaliasse, 1796 1797 q Sõjakäik Egiptusesse, 1798 1799 q Kaheksateistkümnes brümaari riigipööre, 9 10. 11. 1799 ja kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi LAHINGUTEGEVU q S Marengo lahing, 1800 q Koalitsioonisõjad q Eluaegne konsul, alates 1802 q Uus seaduste kogu, 1804 q Prantsusmaa keiser, 1804 1814 q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100
2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud. Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägedel oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale,
2.1. 1812. aasta sõjakäik Venemaale Venemaa ja Inglismaa seisid ees Napoleoni maailmavallutusplaanidel. 1812. aasta suvel alustas Napoleon oma Suure Armeega (650 000 meest) sõjakäiku Venemaa vastu (220 000 meest). Kuna Vene sõjavägi oli väiksem, otsustati taganemistaktika kasuks, eesmärk oli vältida nn. pealahingut ja meelitada Napoleon sügavale Venemaale.Venelased jätkasid taganemist ka peale Smolenski lahingut. Suur lahing peeti maha septembri algul Borodino küla juures. Venelased polnud sugugi purustatud, kuid otsustati meelitada Napoleon Moskvasse, ise taganedes Moskva lähedale sõjaväelaagrisse Tarutinos. Napoleon tungis Moskvasse, kuid seal ootas teda ees peaaegu inimtühi linn, moskvalased oli põgenenud. Sõdurid said loa rüüstata, kuid sellega kaasnev moraalne allakäik, samuti saabuv karm vene talv ja asjaolu, et Prantsuse vägedel oli vähe toitu ja varustus jõudis liiga hilja kohale,
1805-1807 lahingud Euroopas: · võit austerlaste üle Austerlitzi lahingus (1805), · võit preislaste üle Jena all (1806), · võit venelaste üle Friedlandis (1807) · 1805. aastal Trafalgari merelahingu kaotus. Suutmata Inglismaad vallutada, kehtestas Napoleon 1806. aastal Briti saarte vastu kaubandusblokaadi · 1812. aastal võit Borodino lahingus. · 1814. aastal ründas Prantsusmaad. o 1813. Aastal kaotas Leipzigi all Austria- Preisi- Vene ühendvägedele. · 16. juunil 1815 kaotus Belgias Waterloo lahingus Napoleon oli tõesti erakordne väejuht .Sellest annavad tunnistust nii tema muutused sõjaväekorras (joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid