Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Miks eesti keelt säilitada? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks eesti keelt säilitada?




Miks eesti keelt säilitada?     Eesti keelt räägib ​emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab ​Eestis​, kus see on                               riigikeel ​. ​Eesti keelt nimeteti algselt ka maakeeleks. Eesti keel on väga vana keel, eesti keele                               kujunemine läänemere-soome hõimumurretest algas 2000-2500 aastat tagasi. Eelmise                 aastatuhande esipoolel kujunes välja eesti keel. Sellest ajast peale on eesti keel väga palju                             muutunud, keele arengut suunavad nii sisemised kui välised, sotsiaalsed tegurid. Eesti keel on                           emakeeleks paljudele eestlastele, ja selle ära kaotamine tekitaks ühe suure kaose, nii meie                           kultuuris kui ka inimeste identiteedis.  Eesti keel on mulle väga lähedaks ja oluliseks muutunud tänu minu põhikoolis olevale eesti                               keele õpetajale kes tegi selle õppimise väga huvitavaks, ja tekitas tahtmist alati tundi minna ja                               lisaks tegi ta selle õppimise väga lihtsasti arusaadavaks, millele olen ma talle väga tänulik.                             Muidu ei oleks võibolla sellist sidet tekkinud eesti keelega. Kuigi minu side eesti keelega                             hakkas juba varem kui hakkasin lugema raamatuid ja väiksena oli mul raamat alati ühes käes                               ja iga nädal oli uus raamat raamatukogus laenutatud, ja vahepeal kui mõni raamat kohutavalt                             meeldis jätsin selle kauemaks enda kätte. Sammuti tekitas raamatute lugemine minus ka                         suuremat huvi Eesti kultuuri vastu, mida mul üllataval kombel eestlasena polnud veel                         tekkinud, kuid mida aastad edasi seda suurem huvi mul selle vastu tekkinud.  Keele püsimiseks on oluline, et seda kasutataks kõigis eluvaldkondades. Eesti keel on                           moodne arenenud keel, seda kasutatakse energeetikas, lennunduses, sõjaväes, algkoolis ja                     ülikoolis. Eesti keeles saab kirjutada peent luulet, avaldada teadustöid ning filosofeerida.                       Hetkel räägitakse ka Tartu ülikoolist eesti keele ära kaotamist, mis oleks positiivne kõikidele                           välis õppijatele ja võibolla oleks ka positiivne osadele eestlastele, aga siis võib juhtuda ka                             selline asi, et inimesed hakkavad vaikselt unustama eesti keelt, kuid see oleks häbi asi kuna                               keel on suur osa igast kultuurist. Kui pole keelt pole ka kultuuri. Iga keel on üks viis                                   tõlgendada maailma.Kui kaob keel, kaob ka sellel põhinev maailmapilt. Loomulikult on igast                         keelest kasu, seda ei ole ilmselt tarvis kellelegi tõestada. Iga keel avab akna uudekultuuri ja                               võimaldab suhelda selle keele kõnelejatega.  Kokkuvõttesks on eesti keel väga oluline osa meie kultuurist ja identiteedist, ning selletõtte ei                             tohiks seda niisama ‘’ära visata’’. Peaks austama meie eelvanemaid kes võitlesid, et saaksid                           seda keelt vabalt oma maapeal rääkida. Kuni me kasutame eesti keelt kõigis elusfäärides,                          


arvestame kirjakeele norme, väärtustame oma rahvust ja emakeelt, on eesti keelega niikaua                         kõik korras.   
Miks eesti keelt säilitada #1 Miks eesti keelt säilitada #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karolzz Õppematerjali autor
Kirjand teemal ''Miks eesti keelt säilitada? ''. Kirjandis on kokku 300 sõna.

Sarnased õppematerjalid

Eesti keele vaheeksami kordamine
14
doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kuulub uurali keelkonna soome-ugri keelte hukla. Eesti keel on tüübilt aglutineeriv, sõnatüvele lisatakse tuletusliiteid, tunnuseid ja lõppe. Sõnvormid pikad. Eesti keelel on rikkalik morfoloogia, palju käändeid, vähe prepositsioone, palju postpositsioone. Eesti keele tekkimist on kirjeldanud Huno Rätsep, kelle andmetel 2000-2500 a tagasi hakkasid hõimumurded eralduma läänemeresoome keelerühmast ja selle alusel arenes välja ka eesti keel. Kirjalikke näiteid muidugi sellest ajast ei ole säilinud. Esimesed eestikeelsed ülestähendused pärinevad 13. Sajandist. Algselt märgiti üles sõnu ja kohanimesid. Läti Henriku kroonikas olid ka 3 esimest eestikeelset lauset. 16. Sajandi

Eesti keel
Eesti kultuuri alused ja tähendus
19
docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda rõhutab valikutegemis(t)e, kõigi inimese poolt tehtavate otsustuste eksistentsiaalset ja moraalset kaalukust. 2.Kultuur ja rahvuskultuur (etnosest kultuurifundamentalismini): Tavapärases ajakirjanduslikus diskursuses on identiteedi sünonüümiks rahvuslik ühtekuuluvustunne. Kultuuriteoreetilises kasutuses hõlmab identiteet enamat. Identiteet on kõige üldisemalt öeldes kokkuleppeline enesemääratlemine: sage käitumuslik ja/või diskursiivne (teadvustatud või teadvustamata) vastamine küsimustele "Kes ma olen?" ja "Kes ma ei ole?" Rääkides Eesti identiteedist ja Euroopast on olulisim kogukondlik tasand, s.t rahvus. Rahvusliku identiteedi konstrueerimise tähtsaimad komponendid on ühine etniline päritolu,

Filosoofia
Kultuurigeograafia konspekt
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus

Kultuurigeograafia
Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

see, kuidas te nendesse asjadesse suhtute. Iseennast siiski õnnelikuks mõelda ei saa, saab tekitada vaid mingi hea tunde, kuid õnn ei ole meeleseisund(siis võiks õnnelik olla ka komöödiat vaadates). Õnnetunde simuleerimine ühesõnaga ei toimi. Samuti ei toimi populaarne hedonism(sõbrad kuni materiaalsed asjad) ­ inimene ei pruugi siiski õnnelik olla kõige selle juures. Kui vaadata rikkaid inimesi, pole nad õnnelikumad kui vaesed, kellel neid asju pole.Miks me siis koguaeg rabame nende ihaobjektide nimel? Kuna ühiskond surub meile peale simulatsioonimudelit: üritan saada endale paremat elu kui keskmine inimene, sest tundub, et siis olen keskmisest inimesest õnnelikum ka. Tegelikult me ju teame, et see nii ei ole, aga loodame, et äkki teised seda ei tea ja näevad meid õnnelike inimestena, see on see, miks neid asju omada tahame. Üritame teistele näida sellena, kes me tegelikult pole.N:

Filosoofia
Taasiseseisvunud Eesti presidendi
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14

Ühiskonnaõpetus
Nüüdiskirjandus
42
doc

Nüüdiskirjandus

Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima

Kirjandus
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest, algkodust nagu ka uurali keelte kujunemise kujutamisviis keelepuuna on

Kultuurid ja tavad
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun