Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vabariigi aastapäeva kõne (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vabariigi aastapäeva kõne #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miniman56 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Vabariigi aastapäeva kõne

järgnes meie vägede kiire pealetung, mida kroonis edukas Võnnu lahing 23. juunil 1919.a : seda tunnetati kui oma põliste rõhujate, sakslaste üle saavutatud võiduna. 12. slaid - Tartu rahu Tartu rahust sai alguse meie riigi tunnustamine de jure, sest Tartu rahulepingus tunnustas Nõukogude Venemaa õiguslikult Eesti iseseisvust igaveseks ajaks. 26. jaanuaril 1921. aastal tunnustasid Eestit iseseisva riigina ka Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, mis tagas ka Eesti Vabariigi juriidilise ehk õigusliku järjekestvuse 1940. aastal alanud okupatsiooni tingimustes. 13. slaid ­ iseseisev Eesti 20 aastat iseseisvust, näitasid eestlastele, et me tuleme riigi pidamisega hästi toime. Need 20 aastat muutsid meie esivanemad ühtsemaks kui iial enne. 14. slaid - Nõukogude okupatsioon Teine maailmasõda tõi kaasa võõraste riikide vallutuse ja pikemaks ajaks kadus reaalselt Eesti riigi iseseisvus. 15. slaid ­ Eesti taasiseseisvumine

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
doc

Vabariigi aastapäevakõne

Vabariigi 93. aastapäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, õpilased ja teised, kes te täna siia kogunenud olete. Täna on Eesti Vabariigi 93. sünnipäev. Õnnitlen teid kõiki selle pidupäeva puhul ­ meil on riik, mille üle õigustatult õnne ja rõõmu võime tunda. Saame seda teha siiralt, Eesti Vabariik on maailma riikide seas rahvusvahelises võrdluses heas positsioonis. Seda tasub endale ikka ja jälle meelde tuletada. Eesti kuulub nii Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO), Euroopa liitu, NATOsse kui ka OECDsse ja nii edasi ja nii edasi. Eesti Riik areneb pidevalt ja kiires tempos edasi

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
rtf

Eesti Vabariigi aastapäeva kõne

Eesti Vabariigi aastapäeva kõne Lp. Õpetajad, õpilased ja teised, kes te siia kogunenud täna olete. Mul on suur au seista teie ees ja rääkida teile meie lipu ajaloost ja ja tänasest Vabariigi sünnipäevast. Meie kaunis lipp, mis on nii aus ja puhas. Sinine, taevas mis lummab meid pidevalt. Ja öösel kui vaadata, siis tekib julgustunne, kui tähed või nagu inimeste hinged valvavad meid ülevalt. Must, muld millega me lapsest peale oleme kokku puutunud ja siiani, mis on meile kasuks. Valge, valgus mis valgustab meid iga päev ja truudus, mis on tõeline tunne kui see on vastastikune. Ja muidugi õhk, mis on nii värske ja vahepeal puhub juustest läbi ja tekitab kerge tunde

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Eesti vabariigi aastapäeva kõne

Eesti vabariigi aastapäeva kõne Tere, Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Mina olen Mari Mets ja kõnelen täna teemal Eesti vabariigi aastapäev. Tänavu aasta tähistame kogu Eesti rahvaga Eesti 97.ndat sünnipäeva. Sel päeval mõtleme kõik oma riigi peale, kuid iga inimene teeb seda nii nagu tunneb ja soovib. Eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi. Meie riik on küll väike, aga tubli. Koos oleme elanud palju üle. Headeks näideteks on Balti keti moodustamine isamaa kaitseks, astumine Euroopa Liitu ja mitmetesse teistesse tähtsamatesse organisatsioonidesse ning hiljuti toimunud rahavahetus. Mitte

Ühiskond
thumbnail
13
ppt

Vabariigi aastapäeva aktus

EESTI VABARIIK - VABA RIIGI EEST 93 Konstantin Päts 1874 ­ 1956 Eesti Vabariigi president 1938-1940 Jüri Vilms 1889-1918 Eestimaa Päästekomitee liige Konstantin Konik 1973-1936 EESTI POLIITIK JA RIIGITEGELANE, EESTIMAA PÄÄSTEKOMITEE LIIGE Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.02.1918 Vabadussõda 28.11. 1918 ­ 2.02.1920 Johan Laidoner 1884 ­ 1953 Kaitsevägede ülemjuhataja Tartu rahu 2. veebruar 1920 Iseseisev Eesti riik 1920 -1940 . Nõukogude okupatsioon . Taasiseisvumine 20. august 1991 . Eesti Vabariigi sünnipäev 93

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
docx

Vabariigi sünnipäeva kõne

Vabariigi sünnipäeva kõne Austatud direktor, õpetajad, lapsevanemad ja õpilased. Oleme kogunenud siia vabadusamba juurde et tähistada Eesti Vabariigi 96. Sünnipäeva. Just 96 aastat tagasi 1918ndal aastal 24ndal veebruaril avaldatiTallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele", milles kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Ma arvan, et igaüks, kes täna siin viibib teab, kui raskelt see iseseisvus on tulnud ja mingil määral on see isegi ime, et me võitsime vabadusvõitluse. See aga näitab, et sada aastat tagasi oli peaaegu igaüks valmis oma eluhinnaga võitlema Eesti vabaduse eest. Kas nüüd

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
1
docx

Eesti Vabariigi aastapäeva viktoriin

Eesti Vabariigi aastapäeva viktoriin 1. Mis on Eesti kõige suurem saar? Saaremaa Muhu Hiiumaa 2. Mitu maakonda on Eestis? 15 5 13 3. Missuguste sõnadega algab Eesti hümn? Mu isamaa, mu arm ja õnn... Kaunistagem Eesti kojad... Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... 4. Millal on Eesti lipu päev? 1. september 20. august 4. juuni 5. Millal tähistame emakeelepäeva? 14. märtsil 1. mail 24. veebruaril 6. Nimeta Eesti naaberriigid? Leedu, Läti, Ungari Venemaa, Läti, Saksamaa Venemaa, Läti, Rootsi 7. Mida tähendab mõiste - trikoloor? trikoost pruudiloor kolmevärviline lipp trikoo-kangas 8. Missugune neist on Eesti vapp? hõbedasel kilbil

Ühiskond
thumbnail
2
doc

Vabariigi kõne

Vabaduse leek, mis vahepealse poole sajandi jooksul hõõgunud oli, sai uuesti lõkkele lüüa 1991. aastal ja Sa tõestasid taas, et kõik õiglane on õige ja õige võimalik. Olgu järgmised 94. aastat Sulle palju õnnelikumad kui eelmised. Soovin Sulle jõudu ja jaksu vabaduse vastutusrikkal hoidmisel. Palju õnne sünnipäevaks! Lugupeetud kooli direktor ja õpetajad, head õpilased ja külalised, Mul on suur au osaleda Vabariigi Aastapäeva pidulikul aktusel Vastseliina Gümnaasiumis. Teie seas on neid õpilasi, kes on sündinud vabas Eesti Vabariigis ning okupatsiooniajaga kokku puutunud ei ole. Veelgi enam, vaevalt, et mõni täna siin viibiv õpilane omab mälestusi ajast, kui Pika Hermani tornis ei lehvinud sini-must-valge lipp ning 23. veebruaril tähistati Nõukogude armee aastapäeva. Inimesed tunnetavad ajalugu läbi isikliku mälu-prisma.

Ühiskond



Lisainfo

8.klass, ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun