taandarenenud. Tõene KÕIGE õigem vastusevariant 5. Ahvide aju on inimese omast väiksem ligikaudu 3x. 6. Inimestele mõeldud ravimeid testitakse esmalt rottidel, hiirtel, küülikutel ja sigadel. 7. Vastsündinud inimese aju suhteline suurus on sama vana simpansi omast väiksem. 8. Võrreldes teiste loomadega on inimese iseloomulikuks tunnuseks püstine kehahoid. ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST MÕISTED dendriit närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse elund ehk organ; mitmest koest moodustunud kindlat funktsiooni täitev organismi osa elundkond ühtset ülesannet täitev elundite süsteem epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud; moodustab sidemed ja kõõlused
on üks suurimaid elundeid, · Inimese skelett koosneb moodustades 15-25% peamiselt luukoest, mille külge kehakaalust. kinnituvad kõõluste abil · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- vöötlihased. ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond
Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist · Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne · Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas
· teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude).
*kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure. Kõhr ümbritseb näiteks luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu. Kõhr võib ka ise talitleda sisetoesena nt kõrvalestad. *veri rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Ülesandeks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. *lümf *sülg - närvikude. Koosneb neuronitest, mille kehad paiknevad peaaju ja seljaajus ning nende jätked ulatuvad kõikjale. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2
· Luukude moodustub enamasti kõhrkoest luustumisena (mineraalsoolade ladestumine) · Toimub intensiivne ainevahetus 3.5 VERI JA LÜMFOIDKUDE · Koosneb vedelast rakuvaheainest - plasmast, milles üksikud rakud erütro-, leuko-, trombo- ja lümfotsüüdid. 4. NÄRVIKUDE · On väga mitmekesine,sõltudes paiknemisest ja funktsioonist · Koosneb peamiselt närvirakkudest (neuronitest) ja gliiarakkudest · Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (nn närvikiud), millest paljud on kaetud lipiidse kihiga müeliiniga, muutes närvikiu valgeks valgeaine SÜNAPSID · Neuronitevahelised ühendused · Elektriline sünaps impulsi ülekanne kiire, muutumatu · Keemiline sünaps impulss kantakse keemilise ülekandeaine abil teise rakku. · Puutub kokku ühe pikem ja teise lühem jätke. Antakse info üle. · Inimesel ca 80% Elundkonnad 1
külma eest. Pärisnaha rakud annavad nahale elastususe. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedates surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt. Marrasnahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Luustik: Luud koosnevad luukoest. Luuümbris on õhuke, tugev ja elastne sidekoest kest, mis tagab luude jämenemise. -Katab luud -Moodustab uusi luurakke -Ühendab luid ümbritsevate kudedega -Sisaldab palju veresooni ja närve Plinkollus on tihe ja tugev välimine luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on käsnjas plinkollusest pehmem luukude, mis asub plinkollusest seespool ja selles asub luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, seal moodustuvad
Inimesele iseloomulikud tunnused 1. Riik loomad * 3 tüüpi hambaid 2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül.
Sama talituse,struktuuriga sarnased rakud- koed. /organ e elund- paljudest kudedest. Töötavad koos, ühtne ül- elundkond e. organsüsteem- kokku moodustuvad organismi.inimese kehas 10 astmel 14 rakku, peaaju koores 15 miljardit rakku./ Epiteelkude- katab organismi välispinda ning ka nt kuseteid,kopse, veresooni. Kaitseb vigastuste,nakkuste eest.toimub ainevahetus väliskeskkonna ja organismi vahel. Koed tihedalt üksteise kõrval,rakuvahelise aineta õhukesed kiled.all asub basaalmembraan, toetab epiteelkude, seob sidekoega. Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed,hingamisteedes
Närvisüsteem: 1.kesknärvisüsteem-seljaaju ja peaaeju. 2. Piirdenärvisüsteem kõik teised Peaaju koosneb: (juhib kogu org tegevust) suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju,piklikaju Vasak ajupool(loogiline) vastutab p kehapoole eest. Parem ajupool(kunstiline)vastutav v kehapoole eest Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju- reguleerib tahele allumatuid tegevusi(hingamine, südametegevus) Keskaju- närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi e toonuse Vaheaju- reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri Suuraju- reguleerib kõike seda, mis oled elujooksul õppinud, välispind-ajukoorasuvad erinevad ül täitvad piirkonnad, Nägemiskeskus(kukal), liigutuskeskus(keskel), nahatundlikkuse keskus, kuulmiskeksus. Väliskeskkonna ärritusi võtavad vastu retseptorid-närvilõppmed(kohad).Ärritaja toimel tekib retseptoris närviimpulss, mis liigub kesusest kiirusega 100 m/s
Inimest eristavad teistest imetajatest järgmised tunnused: püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest.
(lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Kehast eemaldatakse ainevahetuse käigus tekkinud jääkproduktid, soolad ja liigne vesi ning organismi sattunud kehavöörad ained. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. (kopsud, nahk) Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni. Vahendab inform. väliskeskkonnast, töötleb ja salvestab saadud infot, seaob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd
Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist).
töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. *Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilitamine täiseas. Organismi ülesehitus Organism -> elundkonnad ehk organisüsteemid -> Organid ehk elundid-> koed-> rakud *Koed - ...moodustavad rakuvaheaine ning ühesuguse ülessande, ehituse ja päritoluga rakud Koed jagunevad: 1.Närvikude 2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri 3. Epiteelkude: a) Ühekihilised b) mitmekihilised 4. Lihaskude: a) Sile lihaskude b) Vöötlihaskude: Südamelihaskude ja Skeleti lihaskude
ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND
2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna.
2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna.
Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Olulised osa närvikoe talituses- neurogliial- rakud mis ümbritsevad neuroneid toetavad närvirakke, kaitsevad neid ebasobivate ainete eest, osalevad toitainete transpordis neuronitesse. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk- kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed- termoregulatsioon; pigmendirakud- ultraviolettkiirguse kahjulikku toimet vähendab) Tugielundkond võimaldab liikuda
Lümfijuhad-parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela, pea paremalt poolelt, paremast ülajäsemest, suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest, suubub vasakusse veeninurka. Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid. Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast. Hingamisteed-ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks
8. Nahaalune rasvkude hoiab soojust, kuid nahk annab soojust ära. Kuumuses veresooned laienevadja eritub rohkem higi. Külmas aga veresooned ahenevad ( karvapüstitaja lihas on töös-"kananahk"). Soojakadu soojuskiirgusena tähenda infrapunase kiirguse näol. Normaalsetes tingimuste toimubki enamik soojakaost soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline peenestamine( hammaste abil) ja keemiline ( seedenõrede abil) lõhustamine s.o. seedeelundkonna põhiülesanne Jämesoole 3 ülesannet organismis: Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini
Erinevalt teistest töötleb ja transpordib inimene toitu ning teeb seda kusjuures tavaliselt kodus (ehk ühes kindlas paigas). 6) Kuidas organiseeruvad inimeste sotsiaalsed rühmad? Inimeste sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena (nii monogaamsed kui polügaamsed). Inimeste paarisuhe on lisaks järglaste soetamisele ja kasvatamisele seotud ka majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete teguritega. Elundkondade tabel ELUNDKOND ELUNDID ELUNDKONNA ÜLESANDED · Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsm Katteelundkond Juuksed, nahk, küüned väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest · Nahk osaleb ka termoregulatsioonis ja eritamise Kõõlused, luud, lihased, · Tagab liikumisvõime Tugielundkond
(selgroolülid). Sümfüüs Luid ühendavad kõhrekihis esineb pilukujline õõs(puusaluu). Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 3. Skeleti mõiste ja jaotus Skelett ehk toes, ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju. Skelett osaleb organismi liikumises ja kaitses. Ta esineb mingil kuju peaaegu kõigil elusolenditel. Jaotus kolju, selgroog, rinnakorv, vaagen, jäsemed. 4. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6
Elundid), vöötlihaskude (jaguneb skeletilihasteks ja südamelihasteks) · Närvikude- koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Neuronid koosnevad dendriitidest ja neuriitidest e. aksonitest. Neuroneid ümbritsevad gliiarakud. · Sünaps- ühe neuroni neuriit puutuk kokku järgmise neuroni dendriidiga · Keemiline ülekanne- mediaatorite e. virgatsainete toimel · Elektriline ülekanne- rakud omavahel otseses ühenduses (esineb silma võrkkestas) · Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises
lühike suurvarbapainutaja - A: kuupluult, lateraalselt talbluult, K: suurvarbale lühike varvastepainutaja - A: kandluult, K: 2.-5. varba lülidele 3. Närvisüsteem koosn.: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS KESKNS PIIRDENS SÜMPAAT NS PARASÜMP NS SELJAAJU PEAAJ SELJAAJ PEAAJU- - TSENTR PERIF TSENTR PERIF U U NÄRVID NÄRVID neuron - närvirakk; dendriidid, keha - tuum, aksonid; ehit. järgi jagun.: uni-, bi-, multipolaarsed, püramiidsed, funkts. järgi jagun.: sensoorne, lülineuron (vahend.), motoorne neurogliia - närvitoes; gliiarakud; toite-, tugi-, kaitse-, sekretoorne funkts.
Piirde-, kabja- ja sõraliiges) 9. Skeleti jaotus: (Skelett ehk luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes, on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid). Jaotus - vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemateks koostisosadeks on selgroog, millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised, jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil. Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 10. Lihaste kuju ja ehitus: Lihaste kuju on väga mitmekesine. Eristatakse: Pikad lihased, Laiad lihased, Lühikesed lihased Enamik lihaseid algab ja lõppeb kõõlusega
valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on
valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on
Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga. Urked: Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal? Kõri larynx Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl. Hingetoru- trachea
ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD NÄRVISÜSTEEM Kesksed osad paiknevad keha selgmisel Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, peaaju on suhteliselt suur ja keerulise poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on ehitusega väike ja lihtsa ehitusega SÜDA JA VERERINGESÜSTEEM Süda paikneb keha kõhtmisel poolel ning on Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti kahe- kuni neljaosaline; vereringesüsteem on pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli
nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud. Vastsündinu luustik on osaliselt luustumata, moodustudes kõhrest. Kõhrerakkude jagunemisel kasvavad luud pikemaks. Kõige väiksemad on kuulmeluud, kõige pikem reieluu, kõige suurem puusaluu. Ülesanded: 1) osalevad liikumises; 2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1 5) punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled; 6) kaltsiumi ja fosfori depooks.
Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke. Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure
Motoorne funktsioon, mis tagab vajaliku kehahoiaku gravitatsiooniväljas _______________ Motoorne funktsioon, mis avaldub kindla suunitlusega tahtelistes liigutustegevustes ______________ 10 Raku ehituse osa Ülesanne 1.2 Rakk Täida tabel. 1.3 Koed Kirjuta pildi alla koe tüüp ja nimeta funktsioon. 11 1.4 Elundkonnad Täida lüngad. Kindlat ülesannet täitvaid organismi osi nimetame _______________. Need koosnevad erinevatest _______________. Elundid moodustavad _______________, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Inimese elundkondadeks on ________- ja _______________, mille moodustavad omavahel ühendatud __________ ja nendele kinnituvad ___________; _______________, mis peab tagama organismi kõikide elundite talitluse juhtmise;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
