mis võimaldas tekitada väga võimaseid effekte ka kolme dimensiooniliselt. Lugedes raamatut veedame palju rohkem aega kui vaadates filmi, seepärast tunneme raamatu lõpus nagu oleksime ka ise osa raamatust ning mida rohkem me raamatu sisse langeme seda paremini jõuab meile kohale raamatu tegelik sisu ja mõte, filmid on üles ehitatud raha teenimise eesmärgil, raamatud aga edastavad sõnumit. Kui aga pole aega raamatuid lugeda siis mingil määral saab ka sisu ja mõtte anda edasi ka film kuid kindlasti mitte võrdeliselt raamatuga. Filmid on meelelahutuseks väga head, aga need ei ole eneseharimiseks, et ennast harida on vaja lugeda raamatuid, sest filmis tuuakse kõik ette kui kandikul, aga raamatus peab jõudma mõtteni läbi järelduste, mida on palju keerulisem teha kui filmi vaadates, sest filmid on mõeldud kõigi jaoks, et kõik inimesed saaksid aru, mis ja miks toimub.
Cinema in Estonia The story of moving pictures 1896 First cinema 1906 Estonian's first film-maker Johannes Pääsuke Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries
Dorian Gray raamat versus film Martin Toode Film, mis on Oscar Wilde'i teose põhjal "Dorian Gray portree", 2009. aastal valminud teos. Film on raamatust erinev, kuid see võib-olla kuna on tahetud teha lugu tänapäevasemaks. Dorian ise erinev mõnevõrra raamatust, kuid siiski järgib Wilde'i loodud sisu ja edastab sõnumit. Ekraniseeringu puhul on muudetud teose tegelaste käitumist, näiteks raamatus lõppes Sibyl Vane'i ja Doriani suhe, sest Dorian ei pidanud Sibyl'i näitlemist enam armastusväärseks, ta isegi nimetas ta näitlemist kohutavaks pärast seda, kui Dorian kutsus oma sõbrad teda vaatama ja Sibyl ei näidelnud hästi, kuid filmis rikkus Dorian suhte ise ära, hakates Lord Henry seltsimeheks
ESSEE FILMIST «KLASS» Diana Kuzmina 7 „B“ «Klass» on rohkem õppe-eesmärgil tehtud film, kuna ma ei usu, et mingisugune inimene selle ise vabatahtlikult kodus vaataks. See draama ei pakkunud mulle absoluutselt pinget, sest olen teiste žanride armastaja. Kogu filmi kestel ootasin ainult, millal juhtub midagi naljakat, huvitavat, rõõmsat – seda aga, kahjuks, ei toimunud. Täiesti võimatu oli vaadata kuidas Joosepit koguaeg sõimati ja peksti. Tahtsin lihtsalt ekraani sisse hüppata ja karjuda nende värdjate peale
oli Karjaküla mõis. Siin kirjutas Vilde ka oma esimesed jutustused. Esmase kooliõpetuse sai Vilde kodust. 1875. aastal läks ta Tallinnasse kooli, kõigepealt Saksa Elementaarkooli ja hiljem Saksa Kreisikooli. 1882. aastal on Vilde sunnitud aga koolist lahkuma (vahetult enne kooli lõpetamist) ja üritas tööd leida Peterburis. See ei õnnestunud ja Vilde tuli tagasi vanemate juurde Karjaküla mõisasse ning hakkas seal kirjutama. 1882. aastal ilmus esikteos ,,Kurjal teel" tegemist on kriminaalse teosega, mis räägib Peterburi elust. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees" eesti esimene kriminaaljutustus. Sel perioodil töötas ka Vilde mitmesuguste ajalehtede juures. 1887. aastal otsustab ta ,,Postimehe" endale osta, kuid see katse ebaõnnestub. 1889. aastal Vilde lahkus ,,Postimehe" juurest ja läks Tallinnasse. Tallinnasse ei jäänud ta kauaks ja peagi naases Vilde Karjakülla, kus ta hakkas
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6
Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k. Kirjeldab talu- ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele on kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti. 1 Kujutab huvitavalt ja piltlikult kujutab Vana-Liivimaa üksikute seisuste elu Liivi sõja eelõhtul, ka talupoegade oma, eriti lõbustusi: pulmad, kirmased, jaanituli. Mahlakas, hoogne stiil, mille all kannatab ajalooline tõde. Liialdusi palju. Thomas Hjärne “Ehst-, Lyf- und Lettlaendische Geshichte” on 17.saj kirjutatud kroonikatest olulisim. Autor Hjärne, rootslane
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Kõik kommentaarid