Minu elu kutse Minu elu - ainult üks võimalus elada seda nii nagu ei kunagi varem. Just nüüd ja praegu, sest homset ei pruugi kunagi tulla. Öeldud sõnu tagasi võtta ei saa ja tehtud teod olematuks ei muutu. Jäänud on vaid võimalus elada. Hunti kutsub metsa, meremeest merele, kalameest kalale. Aga mina? Olen justkui kutsumuseta jäänud inimhing, kes sihitult ringi uitab. Täna siin, homme seal. On see peidus sügavamal kui pinnapealsel vaatlusel paistab? Loota ju võiks... Ma pole kunagi ühelegi tüdrukule omaselt unistanud valges kleidis oma printsiga valgel hobusel abiellumisest või arstiks, emaks, lastaaia kasvatajaks saamisest. Lasteaias kodu mängides olin koer või kass, sest ema roll tundus hirmutav ja parema meelega joonistasin omaette nurgas, üksi, rahus ja vaikuses. Väikesed poisid ihkavad olla politseinikud või tuletõrjujad, ehitada kosmose süstik või saada allveelaeva juhiks. Olen ma imel...
Minu elu kutse Selleks, et elada õnnelikult ja olla edukas, on vaja head haridust ning õiget töökohta. Kindlasti on väga raske leida endale sobiv amet, kuid selle kallal on vaja teha suurt eeltööd juba koolis. Kuid tihti on nii, et õpitakse ühte eriala, kuid tööle minnakse absoluutselt teise valdkonda. See võib juhtuda siis, kui inimene ei ole enda otsuses kindel ning ebakindel oma valikus. Õnneks, mul on olemas juba kindel suund kuhu poole liikuda ning ma üritan valida endale kõige sobilikuma eriala. Minu kutseala peaks olema seotud inimeste suhtlemisega ehk olema sotsiaalne. Kuna mulle väga meeldib suhelda inimestega, oleks vaja ka valida taoline amet. Tegin J. Hollandi testi ja sain teada, millised elukutsed on minu iseloomule kõige lähedasemad. Mõned neist olid näiteks : raamatukogu direktor, linnavalitsuse osakonna juht, filmidirektor ja juristi abi. Ma tean, et ma ei ole eriti täpne, intellektuaal...
Minu elu kutse Igaüks on saanud oma elus kutse mõnele tähtsale sündmusele ja igaüks reageerib kutsele ka erinevalt- mõni lihtsalt loeb korra seda kutset ja paneb selle kuhugi sahtlisse tolmu koguma, mõni aga loeb selle hoolikalt läbi ja pingutab selle nimel, et üritusele, kuhu ta kutsuti, ka kohale jõuda ja sellest osa saada. Inimesed otsustavad erinevalt ja see on hea. Elukutse on üks nendest kutsetest, mille igaüks elu jooksul saab. Tegelikult ei esita seda kutset elu, selle esitab endale igaüks ise. Iga inimene ka otsustab ise, millal see kutse esitada ja millal see vastu võtta. Tänapäeva maailmas on keeruline otsustada, mida oma eluga pihta hakata, sest üldine suunitlus on karjääri ja edukusse ning mõtlema peab paljudele erinevatele asjadele nagu raha, elukoht, tulevane töökoht, tulevased kolleegid...Suurim surve tuleb siiski teistelt. Paljud noored võivad tunda, et tegemist on isegi nii keerulise otsusega, et nad ei su...
Minu elu kutse Inimese elus üheks tähtsamaks asjaks on haridus ja töökoht. Hariduse saame me kõik koolist ühesuguse, aga töökoha peame me ise valima ja see ei pruugi olla alati lihtne. Mõned inimesed juba teavad, mida nad oma tulevikuga ette võtavad, aga on ka neid kes ei suuda otsustada või ei oska. Inimese tulevik sõltub väga palju temast endast. Kui palju on ta koolis läbi töötatud materjali omandanud ja kas ta oskab ka neid tulevikus kasutada. Kuid tihti on nii, et õpitakse ühte eriala, kuid tööle minnakse absoluutselt teise valdkonda. Selline asi võib juhtuda siis, kui inimene ei ole oma otsuses kindel ning ebakindel oma valikus. Õnneks mina olen leidnud endale sobiva ja meeldiva ameti ning tahan ka sellega tulevikus raha teenida. Minu kutseala peaks olema tegevusrikas ja seotud füüsilise tegevusega. Kuna mulle väga meeldib tegutseda, siis ma peaksin õppima taolise ameti. Kunagi sai...
Minu elu kutse Elu kutsub meid hetkest, mil oleme määratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mõnigi raske etapp.Meie eluloo käiku ja valikuid mõjutavad sõbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis ükteisega enamasti koos, nii on ka inimese elu kulgenud, et sugulased ja sõbrad hoiavad kokku ja käivad käsikäes. Sõbrad ja tuttavad saavad lugeda ehk suhelda ja uurida teise inimese arvamust ja elu, kuid täit saladust ja kõiki seiklusi teab läbinisti vaid autor ise. Nii nagu inimene valib raamatu mida lugeda, nii valib ka inimene tavaliselt selle isiku suhtlemiseks, kes tundub kõige sobivam. Mis mõjutab inimeste valiku tegemist ja elu kutse valimist? Minu valikute tegemist mõjutavad väga minu vanemad. Mulle õpetati juba noorena väärtushinnanguid, sest just see aitab lapsel astuda enesekindlalt oma esimesed sammud laia maailma.Vanemaks saades tuleb noorel ha...
Minu elu kutse Minu tulevik on minu jaoks väga tähtis. Need otsused ja valikud, mis ma peale põhikooli lõpetamist teen, mõjutavad minu tulevast elu. Seetõttu pean selgusele jõudma endas, oma soovides ja unistustes, et teha õigeid valikuid. Põhikooli lõpetamine on minu elus oluline sündmus. Peale põhikooli kavatsen minna gümnaasiumisse. Kui mõlemad koolid läbitud, on aeg astuda iseseisvasse ellu. Paljud noored teavad juba varakult, mida nad tulevikult ootavad. Õnneks olen ka mina jõudnud otsusele, kuhu suunas liikuda ning üritan valida mulle kõige sobivama eriala. Valiku tegemisel pean arvestama enda tugevaid ja nõrku külgi. Õige valik on oluline karjääri kujunemisel. Minu tulevane eriala peaks olema seotud millegi loomisega. Seetõttu kaalun ehituse ja arhitektuuri erialade õppimist. Selle eriala juures meeldib mulle näiteks hoonete projekteerimine. Need oskused tulevad kasuks ka enda kodu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis jus...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
Eetika on teadus moraalist. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb küsimusega, kuidas me peaksime elama. Eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, mis tähendas asupaika, inimeste elamut. Sõna moraal tuleneb ladina keelest morales, mis tähendab kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel...
ELUKUTSEVALIK JA AMETID Sisukord 1. Elukutsevalik................................................................................................................................2 2. Võimed ja oskused elukutse valiku mõjutajatena ........................................................................3 3. Kutsealad ......................................................................................................................................4 4. Ametid ..........................................................................................................................................4 5. Kutsestandard ...............................................................................................................................5 6. Tervisliku seisundi hindamine ja kutsehaigused ..........................................................................6 7. Kutse-eelistused ..................
Kas poisid peaksid minema sõjaväkke? Eesti Vabariigis on Põhiseadusega kehtestatud, et mehed vanuses 18-27a on kohustatud käima ära sõjaväes. Kui noormees jõuab sellesse vanusevahemikku, saadetakse talle Kaitserssursside ameti poolt kirjalik kutse arstlikku komisjoni tulemiseks määratud kuupäeval. Kuid kas see on normaalne võtta iga mehe elust 8 või 11 kuud sunniviisiliselt või tuleks sõjavägi muuta vabatahtlikuks? Sõjaväes käimine omab positiivseid külgi. Öeldakse, et seal saab poisikesest mees. See väljendub selles, et tegeletakse aktiivse füüsilise treeninguga, õpitakse voodit üles tegema, harjutakse enda järelt koristama, õpitakse lugupidamist ja palju muud. Kaks kõige paremat kasutegurit on see, et poisid jaotatakse kahte gruppi. Ühed hakkavad autojuhtideks ning saavad seal endale juhiload teha. Teine grupp hakkab juhi omadusi koguma, et viia läbi sõjaväes toimuvaid õppusi. Negatiivsed küljed on aga need, et inimes...
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
Ürgne kutse Jack London Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, k...
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti gru...
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. Kindlasti igas ühes on veidikene edevust, kuid sellise asja eest ei tohiks rõõmu tunda, isegi mitte lihtsad ja tavalised inimesed,...
TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas.Ta omandas Tartu Lasteaednike Seminaris 1927. aastal lasteaedniku kutse. Terve oma järgneva töise elu pidas ta oluliseks pedagoogikaklassiku J.A Comeniuse põhimõtteid. Peale lasteaiakasvataja kutse omandamist suundus Eva Lootsar taas õppima, nüüd juba Tartu Ülikooli ajaloo-ja filosoofia teaduskonda. ...
Tiziano Vecellio Tizian [t'iitsian] (1447 või umbes 1490 Pieve di Cadore 27.august 1576 Venezia) ·Ta oli vanim laps kuue liikmelises peres. ·Tema isa oli kõrgem politseiohvitser Pieve di Cadore lossis samuti kohalike kaevanduste omanik ja ema oli Lucia. ·Paljud sugulased, sealhulgas Tiziani vanaisa oli notarid pere oli hästi tuntud ·1012 aastaselt saadeti Tizian koos venna Francescoga Veneetsiasse maalija õppispoisteks. Gentile Bellini võttis vastu mõlemad poisid , hiljem siirdusid nad Giovanni Bellini juurde. Sellel ajal olid Bellinid eriti Giovanni valitsevad kuntsnikud Veneetsias. Tema kaasõpilaste seas olid Lorenzo Lotto, Sebastiano Luciani ja Giorgione. ·Tizianist sai Giorgione assistent. Kriitikud ütlesid et nende koostöö oli muljetavaldav. Parim näide sellest oli fresgo Fondacio dei Tedeschile. Peagi said neist konkurendid. ·Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Vene...
Maarja Janson EETIKA Iseseisev töö Tartu 2009 EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Eetika mõiste Eetikal on mitmeid tähendusi. Laiemas tähenduses on ,,eetika" ja ,,moraal" sünonüümid. Mores ( ladina k.) ja ethos ( kreeka k.) on algselt samatähenduslik: kombed, harjunud eluviis. Kitsamas tähenduses ,,eetika" ja ,,moraal" pole moraalifilosoofide arvates sama. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja norme. Mõiste ,,eetika" on pigem uurimus nende normide kohta e. uuurimus moraalist (moraalifilosoofia). Mis on moraalifilosoofia? Moraalifilosoofia uurib, kuidas me elama peaksime. Kuigi meil ei tule igapäevaselt langetada tõsiseid moraaliotsuseid ja eetilised valikud tulevad loomulikust intuitsioonist, võib tulla elus ette olukordi, kus peab vastutama oma tegude eest ja põhjendama, miks ühtmoodi käituda on õigem kui teistmoodi. Eetika tunnused: · Universaliseeritavus: mo...
Põltsamaa Ametikool EETIKA A1-2 Olde Märt Kaarlimõisa 2010 1. Mis on auto ? Auto on sõiduvahend inimese või kauba transportimiseks. Autol on vähemalt kolm ratast ja mootor ning juhtumisseadmed. 2.Esimene auto ? Ford mudel T 1908 3. Auto ehitajad 3.1 Karl Benz Ehitas esimese bensiinimootoriga auto aastal 1885 Esimene auto Ford mudel T aastast 1908 3.2 Rudolf Diesel- Leiutas diiselmootori 1897 3.3 Nikolas August Otto- Leiutas bensiinimootori 3.4 Gottlieb Daimler- Leiutas kahetaktilise bensiinimootori 3.5 Henry Ford- Hakkas autosid tootma liinil, esimene auto oli Ford mudel T 3.6 Felix Wankel leiutas rootorkolb mootori 4. Ratas Mis on ratas ? Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse. Kui vana on ratas ? ...
- - - ÕPIMAPP Iseseisev töö Juhendaja:- - Sissejuhatus kutse-eetika iseseisvas töös koostasin õpimapi. Selleks kogusin infot eetika ja selle alaliikide kohta. Mnu alaliikideks on eetikaprintsiibid, sekretäri-eetika printsiibid, äri-eetika, raamatupidaja-eetika printsiibid ning Õhtulehe artikli analüüs. Iseseisev töö algab eetika mõiste lahtiseletamisega, ja lõpeb artikli analüüsiga. Kutse-eetika Eetikakoodeks on kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Levinumateks eetikakoodeksite koostamise põhjusteks on elukutse sisemine vajadus, väline surve, ühtsete käitumisstandardite kujundamine, regulatsioonide täiendamine, maine kujundamine Esimesed eetikakoodeksid Moosese 10 käsku Budisti 10 käsku Hippokratese vanne Olümpiavõistleja vanne Eetikakoodeksid võivad olla äärmise...
1. Eetika olemus ja kultuur. · Eetika mõiste. Eetika, moraal, kõlblus. Eetika on filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel. Mõistel eetika on mitu tähendust. Laiemas tähenduses on ta samane mõistega moraal ja kõlblus (sünonüümid). Nii on see kinnistunud argiteadvuses ja leiab kasutamist argises kõnepruugis. Kitsamas tähenduses mõistetakse aga eetika all teadust moraalist, s.t eetika kui moraalifilosoofia uurimisobjektiks on moraal ehk kõlblus. Seisukoht, mis küllalt levinud ka paljude uurijate juures. Et siin võib tekkida loogika viga eetika uurib iseennast, ei näi kedagi huvitavat. Ilmselt on tava surve liiga tugev. Mõneti võib mõiste eetika mitmetähenduslikkus tuleneda ka sellest, et uurijad ei suuda kokku leppida, kuidas eetikat täpsemalt määratleda. Eetika uurimisvaldkonnaks on traditsioonilised maraali probleemid: mis on hea ja mis on halb; mis on kõlbeline ja mis kõlbluseta; mida tähistava...
Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, kes õpetas talle kaika ja kihva seadust. See seadus tähendas seda, et peremeest peab kaitsma ning t...
Gustav Ernesaksa lugude analüüs 1 „Mu isamaa on minu arm“ Gustav Ernesaks kirjutas laulu Lydia Koidula tekstile Moskvas Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta märtsis. Laulu esmaesitus toimus sama aasta juunis Leningradis. Üldlaulupeol esitati teost esimest korda 1947.aastal, peale mida seda enam kavasse panna ei lubatud. Rahvalt on tulnud traditsioon laulu ajal püsti seista. „Mu isamaa on minu arm” on väga laulva ja meeldejääva viisiga teos. On nii unisoont kui ka vägevaid 4- 5-häälseid akorde. Lisaks ilusale viisile pakub kõrvale huvi ka taustahäälte ja viisi kokkusobivus ning nende omavahelised kõlad. Harmoonia on duuris, vaheldub mõne molli akordiga. Rütm on rahulik, laulu alustatakse väga aeglaselt lauldes. Olen arvatavasti laulnud seda laulu 4 korda laulukaare all, kuid enne viimast korda ei mõistnud kui suur ja tähtis teos see on. Nähes kõiki inimesi enda ümber nutmas ja südamest laulmas, ei ...
Esimene kodutöö . Seal on ka arutelu all päris palju juttu. Vastused küsimustele ja mõned näited: · Millised erinevad tähendused on kutsel, ametil ja professioonil olnud aegade jooksul? Lisage näiteid Kõigil kolmel nimetusel on ühisosa sotsiaalse, ajaloolise, kultuurilise, ühiskondliku, isikliku (vahel ka seletamatute mõõtmete nn brute facts) mõõtme näol. Billetti Artikkel andis mulle järgmise aluspõhja, millelt edasi minna. Kutse pärineb ladina sõna "vocare", mis viitab kõnele, kutsele, meie aines siis kutse konkreetsele eluviisile, mis on elukestev/elu läbiv (Hansen, 1994). Ja mulle väga meeldis Billeti tsiteeritud mõte 1916 aastast, esitatud Dewey poolt, et kutse on nagu üksikisiku reisiteekond läbi (töö)elu. Varem olid näiteks sotsiaalsed ja ühiskondlikud asjaolud, mis piirasid teatud rassi, klassi või soo esindajatel omandada teatud elukutset. Oma valikutes sõltuti traditsioonidest, ajaloolistest tavadest, mida jälgiti rangelt. (Om...
Jack London (1876-1916) Jack London oli San Franciscost pärit ameerika kirjanik. Perekonna vaesuse tõttu sai väga lünkliku hariduse, mida püüdis hiljem igati täiendada, jõudes isegi ülikooli. Samal ajal tegi ta läbi karmi ja seiklusrikka elukooli. Edu saavutamata läks London Alaskasse kulda otsima ning avastas seal endas kirjanikukutsumuse. Valmisid Alaska-teemalised väga populaarsed novellikogud ,,Hundipoeg" (1900), ,,Kauge Põhja jutud" (1900) ja ,,Pakase lapsed" (1902). Nende teemadeks ja juhtmotiivideks on raske eluvõitlus keset lumevälju, võitleja-karakterid, traagilised kokkupõrked, vabadusearmastus ja inimese ülistus. Külma maa elanike lihtne ja looduslik elu huvitas lugejaid väga. London kirjutas ka filosoofilise alltekstiga loomaromaane ,,Ürgne kutse" (1903), ,,Valgekihv" (1906). Vähem tuntud on tema romaanid ,,Merehunt" (1904, koos Saul Bellew`ga), ,,Mäng" (1905), ,,Enne Aadamat" (190...
1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt p...
ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis ...
RAIMOND(TIISEL) VALGRE eesti helilooja ja muusik (7.10.1913-31.12.1949) ELULUGU Valgre käis Paide Raimond kuulus II algkoolis (1920) ms ajal Eesti Juba väiksena laskurkorpusesse huvitus muusikast Maetud Tallinna Hariduselt oli ta aga Metsakalmistule ehitustehnik Alustas muusiku teed restoraniansamblites LOOMING Tuntuim `'Kevad südames'' `'Mul meeles veel helilooja, kelle meloodia'' laulud on `'Tartu marss'' muutunud Muinaslugu üldrahvalikuks muusikas'' Teemad:loodu jne... s, tunded ja ühiskond 1985 dok Tema elu ja loomingut kajastavad ... näidend 1967 `'Valge tee kutse'' muusikal autobiograaf `'Muinaslugu muusikas'' line flm 1976 dokk `'Need vanad `'Igavesti armastuskirja Tei...
Karjääriplaneerimine: 1.Karjäär (career) – inimese elukestev haridus- ja töötee areng kõigi elurollide omavahelises kooskõlas. Karjääri planeerimine (career development) – elukestev õppimine ja valikute tegemine oma karjääri kujundamisel. Karjääritunnused (career services) – nii riikliku süsteemi kui erasektori poolt pakutavad teenused (karjäärinõustamine, koolitusprogrammid, karjääriinfo vahendamine, tööturuteenused jne.). Karjääriõpetus – õppeaine, mis kujundab õpilase teadlike karjääriotsuste tegemiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Karjääri juhtimine (career management) – erinevad tegevused organisatsioonis, mis on seotud töötajate hindamise, arendamise, edutamise ja organisatsioonist väljajuhtimisega. Karjäärinõustaja (career counsellor) – toetab inimest karjääri planeerimisel, aidates tal suurendada teadlikkust iseendast, hariduse ja tööturu võimalustest, püstitada eesmärke ja kavandada tegevusi nende eesmärkide s...
Itaalia toidukultuur AUTOR: ELIISE JÕGI 7.D KLASS JUHENDAJA: MARGE ENSLING Sissejuhatus Itaalia toidukultuur Õhtusöögi tavad ja kombed Itaalia road ja tooraine Itaalia rahvusriik Rooma 301 340 km2 60 644 550 inimest Rahvusriigi loomine Tooraine Tooraine erineb vastavalt kliimale Oliivõli Värske tooraine Juurviljad ja ürdid Juust Mereannid Itaalia söömise tavad ja kombed Toit , see on elu lahutamatu osa Õhtusöögi kutse Mitmekäiguline õhtusöök Leib Tiramisu Kokkuvõte Kvaliteetne tooraine Ranged toidukombed Toidust lugupidamine Kasutatud kirjandus Raamat:,,Itaalia Köök", autor: Carla Capalbo, esmatrükk 2001, tõlge eesti keelde kirjastus Varrak 2006, Tallinn http://www.hkhk.edu.ee/eope/vahemeremaad/itaalia_toidukultuur.html ( 09.10.2017) http://toidutare.ee/toidust/rahvusköögid/itaalia/DBD0/ ( 09.10.2017) http://www.tigutoit.ee/rahvuskoogid/itaalia ( ...
ÕE EETIKA KOODEKS Õe eetika koodeksi eesmärk on toetada õdesid otsuste langetamisel nende igapäevases töös. Iga õde peab tegutsema nii, et ta oma tegevusega: - arvestab kliendi/patsiendi huve - teenib ühiskonna huve - õigustab rahva lootust ja usaldust - tõstab ja hoiab ülal oma elukutse mainet. I ÕE TEGEVUSE EETILINE KÄSITLUS Õe põhitegevus ja vastutus sisaldavad neli peamist aspekti: - tervise edendamine ja säilitamine - haiguste ennetamine - tervise taastamine - vaevuste ja kannatuste leevendamine. Kogu maailmas on õe töö vajalikkus tähtsustatud. Õe tegevusele on iseloomulik inimese elu, tema väärikuse ja õiguste austamine. Õe töö ei sõltu abistatava rahvusest, rassist ega usust, ei nahavärvusest, vanusest ega soost, ei poliitilisest ega sotsiaalsest seisusest. Koos teiste tervishoiu- ja sotsiaalalatöötajatega rakendab õde oma ametnikualaseid teadmisi ja oskusi üksikisik...
Lühidalt Tiziano Vecelli või Tiziano Vecellio (circa. 1485 August 27, 1576), paremini tuntud nime all Titian, oli 16. sajangi Itaalia Renessansi Veneetsia koolkonna juht. Tiziani õpilaste hulka kuulusid: El Greco, Tintoretto, Paris Bordone, Parrasio Micheli, Damiano Mazza ja Polidoro Lanzani. Ta sündis Pieve di Cadore's, Belluno lähedal Veneetsias. Tema elu jooksul kutsuti teda ka Da Cadore-iks, tema sünnikoha järgi. Tema aja kunstiinimesed nimetasid teda "päikseks väikeste tähtede kõrval", Titian oli üks mitmekülgsemaid Itaalia maalikunstnikke, võrdselt oskuslik portreede ja maastikumaalidega (esimesed kaks zanri, mis tõid talle ...
Õendusfilosoofia ja eetika EETIKA Reet Urban, MSc, RN Eetika ja kutse-eetika Õppemaht 16 tundi, sellest: · 4 h loengud · 4 h seminar · 8 h iseseisev töö Kirjandus: Tuulik, M. (2002). Eetika ja moraal. Tallinn: Ilo Van der Arend, A.J.G. (1997). Kutse-eetika. LEMON. Õendusala õppematerjal, IX peatükk. Tallinn: Sotsiaalministeerium Rahvusvaheline õe eetikakoodeks (www.ena.ee) Õpiväljundid Peale kursuse läbimist üliõpilane: · tunneb peamisi eetikateoreetilisi ja rakendusmoraali lähenemisi · analüüsib ja tõendab eetika teadmiste olulisust õenduses · väärtustab õe tegutsemispõhimõtete aluseks olevaid väärtusi · mõistab ja võtab omaks kutse-eetika koodeksi põhimõtted Iseseisev töö seminariks · Essee (max 2 A4 lehekülg) ühest õenduse eetilisest põhimõttest (tuginedes õendusteaduslikule kirjandusele ja lähtudes õe eetikakoodeksist). Kasutada vähemalt ühte õenduseetikat puudu...
Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn. Tallinna Konservatooriumi 1931 muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid. Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks(võimlemispedagoog). Tunnustused 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass 1942 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1946 Tööpunalipu orden 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest 1947, 1948, 1949, 1950, 1959, 1965 Nõukogude Eesti preemia 1947 Eesti NSV rahvakunstnik 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi "Tormide rand" m...
Koostaja Tanel Altement Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 ...
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad? Tema on väärtusvalikutele lähenemiseks laias laastus leidnud kaks huvitavat ideelist lähenemist, mille detailidel on vägagi erinevad tahud : - Hea elu valikud. Et tulevikuks oleks perspektiivi tuleb luua õpilases vaade heale elule. See peab endas sisaldama usku tulevikku ja headesse väljavaadetesse. Head inimsuhted. Oskus teineteisega rääkida. Maailmanägemus, usaldus ja julgus. Hea elu ei ole mitte kõigile ühte moodi võima...
Camus Sisyphose müüt Camus peab peamiseks filosoofiliseks probleemiks enesetappu ,,Otsustada kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele" Ta mainib oma teoses teisigi filosoofe ( nt Nietzchet ja Galieid) kuid peab nende mõtisklusi veidi teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed vä...
Carl Ludvig Engel Carl Ludvig Engeli sündis 3. juulil 1778 Berliinis ehitusmeistri peres. Ta õppis sealses Ehitusakadeemias. 1800 sai ta maamõõtja, 1804 arhitekti kutse. 1806 Napoleon okupeeris Preisimaa. Ehitustegevus praktiliselt lakkas ja Engelilgi ei olnud tööd. Seetõttu ta taotles Tallinna linnaarhitekti kohta ja saigi selle. Alates 1809. aastast tegutses ta Tallinnas. 1814 Engel lahkus Eestimaalt ja reisis läbi Sankt Peterburgi Soome. Esmalt ta töötas Turus. 1816. aastal määras tsaar Aleksander I isiklikult ta Helsingi uusehitiste arhitektiks. 1824 sai Engelis...
Eetikakoodeks kui elus dokument ja selle vajalikkus ettevõttes Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis ettevõteis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Ettevõtte eetikakoodeks kujutab endast sageli dokumenti, mis kuulutab välja ettevõtte seisukohad teatud kõlbelistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Ettevõtte eetikakoodeks võib puudutada näiteks kvaliteedi, töötajate või keskkonna küsimusi. Eeetikakoodeks võib ka reguleerida käitumist kõlbeliselt täbarates olukordades, näiteks huvide konflikti või kingituste puhul, ning näha ette protseduurid koodeksi rikkumise tuvastamiseks ja abinõud rikkumise korral. Ettevõtte eetikakoodeksi tõhusus sõltub sellest, mil määral juhtkond selle järgimist ergutab ja rikkumist karistab. Ettevõtte eetikakoodeksi rikk...
Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrik...
Karjääri kujundamise paradigmad Piret Jamnes 2.12.2017 Paradigmad 1. Kokkusobitamine (matching) 2. Humanistlik (developmental) 3. Konstruktivistlik 4. Life Design Matchingu paradigma 1. Eesmärk viia kokku töö nõuded ja töötaja omadused. 2. Iga töö nõuab inimeselt teatud omaduste kogumit, mis tagab parima soorituse. 3. Tööalase sobivuse määratlemine testide abil. 4. Efektiivsuse taotlus. 5. Elukutsevalik on teadlik, ühekordne otsus. 1909 Frank Parsons “Choosing a Vocation” I MS-II MS IQ testimine, isiksuse joonte uurimine, psühhotehnika katsed ja testid. 1959 John J. Holland “A Theory of Vocational Choice” Parsonsi teooria Töötas välja talent-matchingu teooria, millest hiljem kujunes välja Trait and Factor teooria karjääriplaneerimises. Pakkus välja 3-astmelise teooria (enda joonte tundmine, tööturu tundmine ja ratsionaalse otsuse tegemine selle info põhjal). John Lewis Holland (1919-2008...
Richard Uutmaa Rihard Uutmaa elas aastatel 1905-1977. Ta sündis 12. oktoobril 1905. aastal Virumaal Altja külas. Uutmaa õppis Pallases aastatel 1928-1935. Pärast Pallase lõpetamist tegutses Uutmaa Tartus, viibides juba 30ndate lõpul pikemalt ning sõja-aastatel oma isakodus Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalu...
Maupassant „Ehe“ 1. Loe läbi novell „Ehe“ ja analüüsi seda kui novelli. 2. Novelli struktuur: mis on sissejuhatuseks, sõlmituseks (sündmuste arengu algus), teema arendus, kulminatsioon ja puänt Sissejuhatus: Naise tausta kirjeldus. Milline on tema elu, unistused. Sõlmitus: Mees toob töölt kutse üritusele, naine pole sellest, vaimustuses, kuna tal pole midagi peole selga panna. Teema arendus: Mees annab naisele raha tualeti jaoks ja naine laenab sõbrannalt briljantkee. Pidu, kee kadumine, kee otsimine. Kulminatsioon: Sarnase kee otsimine juveliiride juurest ja raha kokku ajamine, et kaotatud kee asenduseks uus osta ja omanikule tagastada. Puänt: kümme aastat hiljem, kui abielupaar oli oma elukorralduses suured muutused teinud ja naine kõvasti koduseit täid teinud ning võlad lõpuks makstud said, tuli välja, et laenatud kee oli hoopis võlts. 3. Miks Mathilde kannatas ja mil...
Vana-Kreeka filosoofid Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Thales Thales (624 eKr 564 eKr) · Thales oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. · Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks (arch) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. · Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales oli sügav mõju hilisematele vanakreeka mõtlejatele. Demokritos Demokritos (460 eKr 370 eKr) · Demokritos oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja, aatomiõpetuse rajajaid ühes Leukipposega...
EESMÄRGISTA ENDA EDASIÕPPIMINE Tiit Saksakulm mõtlevaks, aktiivset ja sisukat elu elavaks inimeseks, oma edulugude sepistajaks. Miks on vaja eesmärke Põhikooli lõpetajana soovid kindlasti saada veelgi targemaks, jätkata Just nüüd, põhikooli lõpusirgel on paras aeg üksikasjalikult läbi mõelda, kooliteed gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, pärast keskhariduse milline kool edasiõppimiseks valida ja millised eesmärgid selle valikuga omandamist võib olla ka kõrgkoolis. Kuid soovides vaid ebamääraselt endale seada. Mõistagi on tähtis, et see, mida mõtled teha, vastaks su targemaks saada, võid kulutada asjatult mitu aastat, palju nooruslikku huvidele, võimetele ja püsiomadustele. Samas on kasulik teada, et varem energiat ja sind toetavate inimeste ...
Gustav Ernesaks (12.dets. 1908 - 24. jaan.1993) Elukoht Sündis Perilas Raasiku vallas, suri Tallinnas. Haridus Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. Peale lõpetamist töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning aastadel 19371941 konservatooriumis õppejõuna. Gustav Ernesaks tegutses heliloojana, õppejõuna, koorijuhuna. Ernesaks kirjutas ka mitmeid raamatut. Saavutused Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asustas praeguse Eesti Rahvusmeeskoori(RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste seas oli ka Erik Klas. Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomi...
VABADUS VALIDA Mõeldes inimeste peale, kes on võidelnud oma isamaa vabaks, või inimeste peale, kes on kaotanud oma elu sõjas, kuhu nad olid sattunud sundmobilisatsiooni alusel, Teises maailmasõjas viiekümne viie miljoni hukkunu peale, kolmekümne viie miljoni haavatu peale ja kolme miljoni kadunuks jäänud inimese peale, tekib küsimus, kas nad olid seal vabast tahtest või kellegi käsu alusel? Ameerika 31.president H.C.Hoover on öelnud: ,,Vanemad mehed kuulutavad sõja. Aga nooremad on need kes sõdivad ja surevad.’’ Läbi sajandite on äsja meesteks sirgunud noorukid saadetud sõdima, ehk pandud olukorda, mis pole tuttav ja kus mäng käib elu ja surma peale. Võimul olevad isikud pole mõelnud nende tuleviku, tunnete või pere peale. Valitsevatel isikutel on oluline ainult, et nende riik sõjast võitjana välja tuleks. Romaanis ’’Läänerindel muutusteta’’ kirjeldab peategelane olukorda, kus ta lasi vastase...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohus...
LYDIA KOIDULA · 1843-1886 · Sündis Vändras J. V. Jannseni tütrena · Algharidus isalt · Õppis Pärnu saksa tütarlaste koolis · Kirj. Häid saksa keelseid kirjandeid · Kannatas kehva tervise pärast · Tartu ülikooli juures omandas koduõpetaja kutse · Oli isale abis postimehe väljaandmisel · 1863. A sai temast Eesti Postimehe toimetaja · Boheemlaslik(muretu eluviisiga haritlane) kirjaneitsi · Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga · Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses · Vaevas suur koormus seltsi tegevuses · 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist · Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi ...
annaabi.ee 
